Eelmisel laupäeval kuulsite reportaaži üldlaulupeo viiul, teate koondansambli Tallinna Rävala regioonide proovilt. Täna oleme oma mikrofonidega koondproovil Viru regioonis. Proovi vajaks on järjekordselt Kohtla-Järve laste muusikakooli külalislahke ja kõigiti ajakohane maja. Ja kohe algab ka pingeline töö laulupeo repertuaari kallal. Hoolika vaatluse all on praegu hindeli ülistuslaul. Üks kahest poistekoori saate partiist on saatja roll mõnes mõttes vastutusrikkam kui ansambli enda sooloesinemine. Poistel peab ju ansambli saatel olema hea ja kindel tunne laulda. Ansambli pärast närveerimine segaks nendegi laulurõõmu. Seepärast on dirigent järeleandmatu kõikide peensustegi suhtes. Ikka ja jälle korratakse kohtimis. Dirigent ei rahulda. Dirigent Erich Loit on nõudlikaga, oskab luua toreda töömeeleolu ja lõbusa elevuse ja kiita, kui asi seda väärt. Raadio jaoks tehakse nüüd ka nõndanimetatud proovi lindistus. Kõik ei tule kaugeltki ideaalne välja veel aga on ju ka alles kuus mängu esimese tunni ees, aga veel üks proovipäevgi lisaks seekord kui eelmisel korral kokku saadi, siinsamas Kohtla-Järve laste muusikakoolis jäi aega liiga väheseks. Niisiis otsustati seekord tulla kokku kaheks päevaks, et jääks aega kõike korralikult omandada, üldjuhi nõuete ja taotlustega paremini kohaneda. Ja mis siin salata, eks ole niisuguses suures ansamblis mäng hoopis teine asi kui väikeses kodukooli ansamblis. Ka sellega tuleb harjuda, enne kui kõik ideaalselt hakkab kõlama. Järgmisena võetakse töösse Boris kõrveri lõbus polka. Esialgu ettevaatlikus tempos. Ja jälle algab detailne töö. Nüüd proovitakse ka juba tempos. Kuulame meiegi, kuidas välja tuleb. Vaheaeg 15 minutit, teatab erisloit. Meie kasutame seda aega, et veidi juttu ajada regiooni juhendajate pedagoogidega kohtadelt ja proovile tulnud hilistlastega. Kõige suurem mõjujõud oma õpilastele ka pärast kohustusliku koolide aastaid tundub selle proovi järgi olema Kohtla-Järve kauaaegsel viiuliõpetajal. Riikliku noorte viiuldajad, ansambli suurel aktivisti lõpetaja Friidestolcatšovil. Mikrofoni ees ongi praegu tema kasvandikud, kes pole peale kooli lõpetamist unustanud oma kooli ja ansamblitunnet ja ei pea paljuks tulla ansambli proovile Leningradist Ki nagu näiteks järgnev kõneleja. Järgmine kõneleja on Kohtla-Järve noor lastearst Tatjana Kalteerina, kes väidab samuti, et mõnda teist asja võib mitte jõuda. Aga viiuldajat ansamblisse tulemata nagu ei saa jääda. Et aastate jooksul on viiul kutsuma hakanud rohkemgi kui enne. Mikrofoni ees on nüüd Paul Samuel püssi, puitlaastplaatide, tehasetööline ja muusikaentusiast läbi aastate kes töö ja perekonna kõrval on alati leidnud aega pillimänguks. Muusikakooli, ma lõpetasin ka Kohtla järvel nagu minu rääkija, tema oli, koos lõpetasime, töötame praegult siinsamas Kohtla järve, püssis puitplaatide kombinaadis lukksepp aga pilli mängin kogu aeg peale seda kuivaga muusikakooli lõpetasin ansamblis. Mängima isegi sõjalisi, jah, juhtus niimoodi, et seal oli hästi kauge koht ja nagu mõtlesime, et eksis seal kohalikule rahvale ka väikest agitatsiooni, elagu propagandat. Las nad kuulevad, kajab palju lapsi, oli seal nendele mängitud peale sõjaväge siis jälle oma vanasse ansamblisse aiandisse tagasi. Sellega kogu aeg mängib, naasis kogu aeg, muidugi kontaktid oma vana õpetajaga on olnud. Siis ta ütles, et no vot selline asi on nagu plaanis ja ma arvasin, et see on väga huvitav, eriti saab kokku vanade sõpradega ja saab mängida jälle siin need, kes õpivad praegu ja, ja kes on juba lõpetanud ja väga huvitav, tundub nii, et leiate aegade sõbralt jääkida perekonnanimi? Perekonnainimene olen naine, miski laps, aga noh, mängib pika ja nendele kõvahest lõbusam kodus. Loodate, et teate ikka laulupeoni vastu? Kindlasti laulupeol peab ikka ära käima. Mikrofoni ees on nüüd Viru regiooni üks juhte ja ühtlasi kogu organisatoorse töö eest vastutaja Peeter Kald. Kui palju on registreerinud ja kui palju on käinud kohal pool? Viru regioonis on registreerinud peaaegu 100 viiuldaja ja tänane proov on kolmas. Esimese õppeveerandi lõpul oli esimene kus oli ligi 100 viiuldajad kohal. Umbes selline arv oli ka kohal. 15. veebruaril, kui me tegime proovi jõhvi. Oktoobri kultuuripalees ja Viru regiooni muusikakoolide kontserdi avapalad olidki viiuldajat ansamblilt. Tänasele proovile on kokku tulnud umbes 70 õpilast. Mõningad vilistlased, kaasa teevad ka mõne õpetajad. Miks võib-olla praegu kõiki ligi Ta registreerunud kohal ei ole, on tõenäoliselt seotud ka sellega, et osa õpilasi on seotud oma igapäevase koolitööga ja teiste üritustega kuid loodame, et laulupeole ka need registreerunud tulevad siiski välja. Viru regioonis on üheksa laste muusikakooli ja omal on kõigist laste muusikakoolidest esindajad, kus viiulimängu õpetatakse. Viiulimängu ei õpetata praegu ainult aserilaste muusikakoolis. Kõige arvukamalt on praegu esindatud Kohtla-Järve ja Narva laste muusikakool. Kohtla-Järvelt on 17, Narvast 16 õpilast kuus. Õpilased on Kundas, Sillamäelt, Tapalt, Rakverest kaheksa, Kiviõli väikesest koolist on õpetaja koos oma ühe õpilasega. Kuidas tundub, kas repertuaar on jõukohane ja saadakse selgeks laulupeoks? Ja repertuaar on enam-vähem selge, vajab ainult viimistlemist ühtlustamist sest üksikud strici vead ja akordid vajavad korrigeerimist, puhastamist ja ka üldine niisugune mängu meeleolu vajab viimistlemist, sest iga õpetaja on oma temperamendi järgi seda ansamblit ühendanud Erich Loidi juhendamisel aga tuleb kõik hoopis teisiti välja ja palju aktiivsem mängumaneer pannakse siin kohe paika. Kas on olnud raske see regiooni koostöö kindlustamine ja organiseerimine või on teil tore kollektiiv? Regiooni õpetajad omavahel on heas läbisaamises, meil ei ole erilisi probleeme olnud ansambli kokkusaamisega. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi, teab ka, keda ta vilistlaste Stapi on saanud kutsuda. Tunneb oma ümbruskonna endisi laste muusikakooli õpilasi. Põhiliselt meie töö planeeritakse sügisel, septembri algul, kui toimuvad õpetajate ja koolijuhtide päevad, kokkusaamised, kus siis kõik üritused, proovid ka planeeritakse ja nende järgi me oleme põhiliselt ikkagi tegutsenud. Sides toimub põhiliselt ikkagi telefoni teel. Vastava ürituse eel ja niisuguseks sortineeriaks on ikkagi regiooni keskus. Kohtla-Järve laste muusikakool. Siia oleme alati hea meelega kokku tulnud ja ka oma üritused siin läbi viinud. Yks. Võib-olla sellepärast, et see asub nagu meie regiooni keskel. Nii Rakverest, Tapalt kui Narvast on enam-vähem üks kaugus Kohtla-Järvele sõitmiseks ja teiseks, Kohtla-Järve linnaosa on ka jõhvi, kus on küllaltki suur viiuliõpilaste pere ja ega kivi õlistki väga kauge Kohtla-Järvele sõita ei ole, nii et sõitmise pärast on võib-olla Kohtla-Järve kõige soodsam kogunemiskoht, aga kas ainult? Loomulikult ka maja ise on nii avar ja tingimused siin töötamiseks on väga toredad. Väga lahke pererahvas, alati on kõik tipp-topp organiseeritud, väga tähelepanelik suhtumine on olnud lastesse ja õpetajatesse ja väga sõbralik ja heatujuline on kokku tulnud kollektiiv, kõik laabub siin suurepäraselt. Tänu sellele, et Kohtla-Järve laste muusikakooli direktor Helga Surva kõik aktiivselt organiseerida võttis siis tänane lõuna läks ilma igasuguse sekelduseta ja lapsed saavad veel pool tundi puhata enne. Vaheaeg on läbi. Kui enne vaheaega lõpetati kõrveri lõbusa polka proovi lindistusega, et kuidas välja kukub otsast peale ilma peatusteta siis nüüd algab detailsem töö ja puudujääkide korrigeerimine. Üks laulupeo repertuaari kuuluv poistekoorisaade on ka silinskise minu sünnima pallis mida samuti tuleb väga hoolikalt õppida, poistel mõnus oleks laulda koos ansambliga. Eks ole? Laulusaade küll, aga probleeme ja ära mängimist küll, aga kui palju harjutamist nõuab, kas või pala lõpp, seda kuuleme järgneva helilindilõigu vahendusel. Tore, et seda tehakse ka rõõmsa tuju ja elevusega. Lisaks väike tähelepanu harjutus dirigendi jälgimiseks, mis päris naeru suule toob. Et saavutada soovitud, tuleb telligendil pidevalt uusi harjutusvõtteid leiutada. Ja lõbus huumor saadab ikka tema sõnu. Ja jälle algab lihvimistöö. Mikrofoni ees on nüüd Kristi prees ja Sirje tambi. Kui suur on praegu teie kooli viiuldajad ansamblist? Praegu meil on kaheksa last, ainult mängib ja kõik on nooremad ka. Oli aastaid tagasi vanema klassi pillasid, palju siis meil oli 18 last, mängis kusagil seitse, kuus aastat tagasi ja niimoodi, aga siis tuli meie koolis niisugune vahe sisse, et üks õpetaja läks ära ja, ja mitu aastat ei võetud uusi lapsi vastu ja praegu meie koolis on nüüd jõudnud nii kaugele, et kõige vanemad on üheksa viienda klassi laps. Eks see on kuuenda klassi laps ja teised on kolmandast klassist ja neljandas niimoodi, et viiuldajad ansamblist käisime eelmisel aastal esimest kardavad ennast ja siis ka pärast just nii noored, et et oleks üldse saaks tulla ansamblisse. Ansamblisse tahtsime tulla, aga ei olnud lihtsalt vahepeal lapsi. Te olete suures ansamblis käinud oma õpilastega 15, et kas te olete märganud, on ansamblil mingi innustav osa. Viiul lõppemisel lastele vōi ansamblist lastele meeldib väga käia, nad ootavad kõiki neid laagreid ja, ja isegi see kuvand harjutuse, kui nad on ka ühe või kahepäevaseid, siis lastele hästi meeldib nad omavahel. Nii palju saavad rohkem suhelda ja, ja üldse nisuke kollektiivsuse tunne tekib, mis muusikakoolis nagu üldiselt ei ole eriti lapsed tihtipeale ei tunnegi omavahel üldse, kes käivad sõnaga viiuldaja, ta ei saanud veel väga palju stimuleerib lapsi isegi viiulit õppima, seepärast, et tihti ajal probleeme, kus, kus viiuldajat ansambel ongi selleks nagu tõukejõuks, miks nad tahavad käia sellest suurest ansamblist on ikka nii palju kasu olnud, näiteks meie koolis sisseastumiseksamitel viiuldajat tuli tunduvalt rohkem eksamitele, kui saime vastavaks, tähendab, ta on propageerinud viiulimuusikat jalgsi viiuliarmastust riiuli vastu. Väga kallis ansambel. Lastele eranditult meeldib käia seal. Ja nad väga ootavad. Koosmäng on ikka midagi muud kui üksi pusimine, eriti keebilis, kus, kus algõpetus ei ole eriti huvitav. Jah, ma ei teadnudki praegu juba seda, et, et kõik need pisikesed, kolmanda, neljanda klassi lapsed on need palad, mida siin mängitakse, teised hääled, kõik on Sid pähe õppinud. Pähe õpite kodus niimoodi seal näitab ikka täiesti suurt sellist huvi asja vastu ja, ja kindlasti see stiimul, et nad võivad siis suurde ansamblis, et õllesee on väga suur. Kas teie ansambli juures mängib ka vilistlasi kooli ansambli juures? Neile on praegu neli last, kes on lõpetanud meie kooli on mängivad kaasa meie seals, mitte selles kooli ansamblis, aga laulupeole nad tahavad tulla ja kontakte nendega olemas, aga meil on näiteks kooliõpetaja on praegu meie kooli vilistlane ja siis on Tapa kooli õpetaja meie kooli vilistlane ja nii et üldiselt vilistlasi ka ise oleme Rakvere laste muusikakooli lõpetanud. Siit lähedalt neli vilistlast, ehk siis nagu kuulda võisime Rakvere kooli kasvandik ka ettevõtete Kundas ja direktorina, kuidas teie koolis keelpilli õppimise riiulit õppijad, ah, käin ikka, leidub maakonda väike linn, aga viiuliklass on seal avatud. Nii juba 68.-st aastast. Ainuke õpetaja, kes seal viiulit on lõpetanud, olengi mina. Aga mul teised kohustused peale selle viiuli õpetamise ka veel ja nii et ma ei ole saanudki seda riiuliosakonda suuremaks nagu lasta minna, sellepärast et täiskoormust teisi lõpetajale ilmselt me ei saa ja seepärast kun ta lapsed on pidanud minuga lettena. Aga mis puutub õppide tahtes, siis ei olegi vast olnud paremaid aegu kui praegu, kus ma olen pärast vaheaega nagu pikemat vaheaega, mil ma viiuldajad ansambliga tegelenudki kus neid õpilasi nii palju nimelt koolis on? Kaheksa muidugi võrreldes teiste koolidega on seal küllalt väike. Ja selle kaheksa õpilase hulgast võtab praegu viiuldajad ansamblis tööst osa viis x kuues klass üks, viies klass ja kolm kolmandat klassi. No ma ütleksin, et need kolmandad klassid on päris tükki. Kuna nii ametlikult saabus ansamblisse pärast neljandat klassi, aga nemad on juba teist aastat ansamblis ja väga hea meelega käivad seal õpetaja preesites üldiselt kõik kõigiga manustamise pidev reisid, siis mul ei ole mingit teist arvamust sellel viiuliõpetusel meeldimist ja selle ansambliga. See on lastele üks üks tähtis asi. Viiuldajad, ansambel Teie, olete ka regiooniks eksjuht ja kuidas teile tundub, kas olukord on normaalne ja kas ikka laulu Geonis entusiast vastu peab? See aasta on küllalt raske aasta just noortele viiuldajatele. Sest üldlaulupeoks valmistuda, see ei ole niisama. Et lähed ja mängid, selleks tuleb õppida ja repertuaar omandada kindlalt. Ma ma arvan, et hellouregiaan saab sellega hakkama ja neid proovida. Regiooni koondproove on meil olnud nüüd tänasega kokku juba kolm. Ja on igas proovis tunda, et, et tase on läinud paremaks. Kvaliteet nagu nende palade esitamise kvaliteet on paranenud ja tänane proov on kohe-kohe väga rõõmustav. Lastele on enam-vähem peas juba ja, ja nad ootavad seda üldlaulupidu. Sest nad teavad, et enne seda tuleb laager, kuhu nad kõik nii Nad söövad ja, ja esineda on, ma arvan, kõikidel lastel jaganud enamus tundub olema väga tore, üksmeelne õpetajate kollektiiv regiooni ja on küll. Sest nagu teada, kõik need neli regiooni. Töötavad väga organiseeritult ja aktiivselt. Teine aasta ja Noviiuldajate kohta võib öelda niipalju, et me ei saa ju mitte ainult regiooni proovidele kokku, et meil on legiga aastased laagrid, peale selle on ülevaatused. Ja muidugi võrreldes võib-olla see on minu arvamus ja see on küllalt subjektiivne, aga võrreldes teiste eriala vaata õpetajatega on viiuliõpetajat omavaheline kontakt tundvat. Et siin tänuga sellele ansamblitegevusele ja just nimelt tunneme kõiki õpetajaid, on teate, kuidas keegi töötab, mis, mis kellelegi huvitavad. Huvialasid muidugi nii peensusteni diamitte kellestki midagi, aga, aga kuidas keegi töötab, kuidas on tulemused juba ülevaatust vist, kui palju lapsi ja ja alati, kui me kokku saame omama, et siis on niivõrd soe, meeldiv tunne, et kõik on tuttavad jälle. Palun, nüüd veel Erich lodil paari sõnaga kokkuvõtted, kuidas kulges Viru regiooni proovija, kuidas ta sellega rahule jäi? Nüüd võib öelda, et vilu regiooni tähendab põhjaeesti, keelpillimängijate kokkutulek on korda läinud. Igati õigustas kokkutuleku organiseerimine kahe päeva sõna. Nii oli rohkem aega ja võimalusi repertuaari, rahulikumaks, läbivõtmiseks ja ühiseks koosharjutuseks. Kohal olid seekord kõik registreerunud kollektiivid. Ühisharjutusel mängisid Narva, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli Rakveret, paa ja Kunda keelpillimängijad. Ja muidugi ei puudunud ka vilistlased. Repertuaar oli üldjoontes omandatud, kuid kahjuks veel kõigil mitte peas. Esiletõstmist vääriks Narva kooli kollektiiv õpetaja Swed Hana horonooma juhtimisel. See suur 20 liikmeline ansambel oli omandanud hästi kogu repertuaari. Mängiti kindlalt heast heast tech'i tunnetusega. Toreda viiulihoiakuga õpetaja Dolcatšov Kohtla-Järvelt oli kooliansambli kõrvale välja toonud veel mitmed endised õpilased. Väärib mainimist, et Põhja-Eestist on just Kohtla-Järvel kõige rohkem viiuldajad koondunud oma endise ansambli ümber. Ja isegi kaugelt kaugelt on leitud tee endise kooli ja endise ansambli juurde. Nii tuli ka nüüd sellele proovile. Üks endine viiuldaja Leningradist noor metallurgiainsener, kes oma põhitöö kõrval, mis on kaugel viiulimängust leiab vajaliku olevat, et ikkagi mitte jätta unustusse viiulimäng ja osaleb meie eeloleval laulupeol ühtset jalga. Vanemate ansamblitega sammub vastloodud Kiviõli kollektiiv. Selles ansamblis mängib õpilaste kõrval kaasa ka õpetaja Oleg Rostjast. Liina püüdlikkusega paistsid silma Rakvere, Kunda, Tapa kooli villased kokkutuleku tegi meeldivaks hea organiseerimine meie vastuvõtja, Kohtla-Järve laste muusikakool ja selle kooli direktor. Surva tegid võimalik kuldkõik selleks, et muuta see tööl ja pingerohke kokkutulek pühapäevaseks ja mälestusväärseks. Ja see ka õnnestus. Meeldiv oli kohaliku laulupeokomisjoni tervitus töö algul ja viiuldaja Vene NSV teenelise kunstniku Vladimir Lenini esinemine esimese tööpäeva lõpul kõigile osavõtjaile. Hästi organiseeritud toitlustamine, harjutus kohal ja ööbimine peale väsitavat tööpäeva Jõhvi võõrastemaja soojades huvastest tubades jääb soovida, et kokkutulekul antud üritused ja ühisharjutus oma head mõju avaldaksid. Et ühismäng laulukaare all hästi kõlaks, on vaja veel tõsiselt töötada. Alati saab teha paremini, tekib siis kõik selleks, et keelpillikooride ühismäng hästi kõlaks. Kas praegu toimunud eelproovide najal on võimalik teha mingisuguseid järeldusi selles mõttes, kas on ühtseid vigu või puudujäämisi nende regioonide harjutuste muljete põhjal? No võiks öelda, kõige suuremaks puuduseks on see, et nooditekst ei ole omandatud nooditekst ei ole peas nooditeksti omandamine, see on juba kaks kolmandikku lepet tari omandamisest, seda on kuidagi nagu kergelt võetud, arvatakse, et küll ta jääb nagu ise pähe ja, ja eks ta jääb kahja, eks ta on ka, aga noodilekkest tuleb omandada väga kindlalt, väga-väga täpselt kõik noodipikkused rütmiliselt figuurid täpselt paika panna. Edasi on muidugi igas palas omad niisugused spetsiifilised nõuded, millest ikkagi libisetakse mööda, näiteks kiputakse kiirustama ja mitte naabrit kuulama. Kõrveri hoogsas lõbusas kolkas püütakse mitte arvestada sihu sügavust, rahulikkust, väljapeetust, maskaani, intermetsas, Ernesaksa lustakas viis neljandikku taktimõõdus unustatakse ära selle taktimõõduomapära takti teine pool on pikem kui esimene ja püütakse nivelleerida see taktimõõt kuidagi mingisuguseks, niuks, keskmiseks ja muidugi suuremat tähelepanu peaks pöörama dünaamilistele kontastidele. Väga tore, kui Ernesaksatantsus oleks meil piano kõrvutatud tõelise Fortega jätailine kõlav forte pianist Sim, aga kahjuks need ikka kipuvad ununema. Aga laulupeoni on veel pisut aega ja ma arvan, et et laste tahe ja õpetajate töö entusiasm ka selle takistuse ületab.