Kui meie raadius Kuuda Tartu noortemaja Sõprus juurde jõudis, kus Sakala ja Ugandi malevate noorte viiuldajat koondproovi hommikupoolne osa toimuma pidi oli saalist juba kuulda harjutuse hääli. Organisatsioonilised küsimused lahendasid kiiremini kavandatust ja mis siis ikka muidu aega viita, asuti kohe asja juurde. Mitte ei saa aru, mis vahepeal. Nii palav ta ei, ei tee väga kindlal rütmi. Hoiame seal rütmi. Oh siis tuleb üks jõuluseina ääres. Ja. Kokku oli tuldud Tartust, Põltsamaalt, Võrust, Valgast, Tõrvast, Elvast, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Antslast tulemata jäädud Nuias muide juba teist korda Viljandist, Jõgevalt, Põlvast. Oli uustulnukaid sellesse suurde ansamblisse ja pisut üllatustki, millest kuuleme järgnevas kahes intervjuus. Ave Merilo, teie olete Otepää lasteni ikka koolist. Ja teil nagu ma kuulsin, kui käisin teie koolis, on veel üsna väikene riiuliosakond, aga siiski olete täna väljas regiooni soovil, kui palju õpilasi on kaasas? Kaasas on kaks õpilast, kui palju üldse õpilasi teil endal? Mul on üldse kolm õpilast. Ja tänased, kes on siin, need on vanemates, kas nemad on jah, lõpuklassi õpilased, tahtsin küsida, kas repertuaar on teil jõutud selgeks õppida? Ei ole veel peas. Teine kolmas hääl tuli pähe, kui esimene hääle, siis õppimist veel. Aga kuidas tundub, kas lapsed saavad toime sellega või on liigas? Ei ole raske? Kui hakkab huvitama, siis võta. Teil on paha see, et muidugi nagu oma koolisid mingite ansamblitele kahest lapsest teha ei saa. Seda toredam, et tulite täna välja, siis suures ansamblis nad saavad nagu selle tunde kätte. Jah, nii see on. Et saavad ettekujutuse üldse, mida neilt nõutakse. Peavad, kas olete nende küsinud? Üks proovipool on juba läbivas, neile meeldib siin oi, väga meeldib ka väga innustatud suvel oletega, siis laagris osalejad. Kui saaks ikka võimaluse, aitäh. Valga laste muusikakooli viiuliõpetaja Vaike Pikk, teie olete täna regiooni proovile tulnud suure üllatusega kaasas ka Läti Valka viiuldajate ansambel teie sõprusansambel? Kuidas algas teie koostöö? Ja nii kaua, kui mina mäletan, kui veel mina omal ajal õppisin, siis me juba käisime läti kooliga väga tihedalt läbi, tegime ühiseid ettevõtmisi, oli meil ühiseid konkursse, ülevaatusi ja võistumängimise, sest ma ei teagi nii lähedal asuvaid laste muusikakool, meie vahet ei ole vist poolt kilomeetrid lisi. Aga nüüd, kui hakkas meil see ettevalmistused uueks laulupeoks selleks suureks suviseks laulupeoks, siis siis tuli mõtteid, aga miks ka mitte siis koos pidursse minna? Naabrid oleme uni, seltsis mängime lühist, ansamblitööd sai tehtud ka eelmine aasta meil juba siis, kui veel laulupeo mõtted nagu ei olnudki veel liikel seda enam siis nüüd saime repertuaari ja ja nüüd on talvega tööd tehtud, nüüd Valga laste muusikakooli 35. aastapäev oli, siis me astusime esimest korda nagu ülesse niisuguse avaliku esinemisega. Ja paistsid läks korda, tegime seal selle suure ansambli repertuaari. Ja nüüd siis tulime täna siia Bliss koosis peadirigendi käe all kõik sellele paari läbi võtta ja head ja vead teada saada. Huvitav, nagu tutvuda üldjuhi nõudmistega ja suure sandamis samuti mängida. Ja muidugi nad tulid täna üldse väga vaimustatud meie dirigendist, ütlesid, et ta on väga-väga huvitav ja väga-väga tore dirigent teil kuigi ütleme keelebarjääri, et meie dirigent ja põhiliselt kõik eesti keeles täna väiksed märkused ka muidugi nendele vene keeles, aga nad saavad kõigest väga hästi aru. Ilmselt see trigeerimine siis nii ilmekas, et nad saavad siis juba käemärkides nii hästi aru, et lapsed olid igatahes lõuna vahel selle tänase tööga täitsa rahul ja väsinud, aga vaimustatud. No ja siis nendel endal ei ole Lätimaal niisugust koondansamblit, nendel on olnud, aeg-ajalt käib kukus, suured pidustused tulevad, siis käivad need koos nihukesed ansamblid, nagu statsionaar pidevalt ei tööta live-ansambel. Ja sellepärast nendele on see töö vorm ka nagu uudne ja nagu ikka, meelaksegi nakatab. Ja see on tore ja teie ansamblis on ka nagu lood korras, entusiasmiga laulupeoni jätkub. Mina usun küll, nüüd on see pidu juba nii lähedal, et nüüd juba saetakse, trükitakse riideid, nüüd on entusiasmi muidugi küllaga, siis nüüd on see raske töö, selja taga see õppimine, mida närida ja need asjad veel ära sättida ja seda enam kui need seltsis mängimises. Milka tühise mäng nüüd palju uhkemalt välja süsteelajate, nagu laulupeole, rahuliku südamega praegu vastan. Selles suhtes paistab rahuliku vaja, et kava on juba nii-öelda peo vormis. Aga muidugi see esinemisärevus, seaärevus on meil parasjagu sees ja ma arvan, et kasvab iga päevaga veel soovindile oma ansamblile jõudu ja sellele koostööle ka. Kruvimeeleolu on hea lapsed, tüüdlikud. Kahju ainult, et vilistlasi on siin regioonis nii vähe välja toonud. Oi neid teiste regioonidega võrreldes vähe, eelmisel koondproovid novembris. Täna on kohal vaid üks Tartu esimese laste muusikakooli. Mitte ei saa nagu jätta aru pärimata, milles on asi. Kai Rebane, teie olete viiuliõpetaja Tartu esimeses laste muusikakoolis. Kellega helistustest olete saanud kontakti ja kes on nagu lubanud toetust sellele laulupeoansamblile. Meil on kontakt praegu viievilistlasega. Kindlasti on lasteaednikud Tiina Müürsepp, emad Lea, kus kaks on tudengid. Need on arstiteadlased, neljanda kursuse üliõpilane, põlvi kärpo, esimese kursuse üliõpilane. Kadri Reimand. Viies vilistlane, anne TRÜ õppejõud, talis Bachmann ja kõik nad on rõõmuga nõus osalema üldlaulupeol. Proovi ei ole senini jõudnud. Millest see on tingitud? Teate, proovis on täna esimene vilistlane Olvi kärpa. Ja teistega on nii, et et kaks lasteaedniku pidid olema täna laupäevakul. Kadri Reimand sai kutsema väikeselt vennalt, aga kes teab, millistel põhjustel ta ei saanud täna tulla? Talis Bachmann, oli poogna küsimus, mille me kindlasti lahendame. Kas teie kooli vilistlane on ka tšellomängija, Seppet ja enter, petame kooli vilistlane kuid minu andmete järgi peaks ta praegust olema Ungaris ja varsti kaitseb oma doktoriväitekirja toore. Teie olete oma vilistastega nagu kontaktis ja teate, kes teil on? Aga üldse, kui nüüd vaadata kogusta tark regiooni, siis see tundub, et nagu kõige vähem vilistlasi on just siin suured kaasa haarata. Kuidas te arvate, mis on selle põhjuseks? Ma mõtlen niimoodi, et väikestes linnades võib-olla on laulupeol ja sümfooniaorkestris mängimise võimalus ainukene võimalus. Kuid siin Tartu linnas on nagu võimalusi kõiki teisi ja noored nagu püüavad rohkem oma rahvakunstiansambleid teha ja popansambleid ja ja näiteks mõned meie vilistlastest mängivad ülikooli rahvakunstiansamblites veel. Siis ansamblis Justament mängib Tiit Nikopensius, keda nagu ei tahtnudki tülitada. Ma arvan, et nad leiavad rakendust mujal. Muidugi on ka niisukesi viiuldajaid minu isiklike õpilaste seas, kes praegu momendil viiuliga ei tegele, kuid neid on tõesti paar. Üks on kardioloog ja teine, ma ei teagi praegu täpselt, millega ta tegeleb. Aga kuidas te suhtute sellesse ideesse, kui kokku kutsuda kuskil siin Tartus siinsete vilistlaste kokkutulekust Te arvate, kas see omaks mingisuguse efekti? Kordselt ilmselt mitte, see tahab nagu niisugust pikemat traditsiooni Nonii saada ja ega nagu suuremat läbimõtlemist ja igal organisatsioonil peab ju olema nagu niikuinii algus ju. Ja nagu laulupeo eel oleks võib-olla see isegi nagu mõttekas, sellepärast et kas ei ole nii, et teinekord inimene, kes on kaua eemal olnud viiulimängust häbeneb isegi tulla nagu kes temaga koos mängima algul? Jah, kindlasti see on ka üks barjäär kindlasti. Sest kui ma rääkisin arstist õpilasega, siis ta ütles niimoodi, et oi, kuidas ma sinna tulen. Et noh, et ei taha nagu pea ja nii üks kui teine, kes on juba nii positsiooni saavutanud oma erialal nagu ei tihka tulla, et ennast nagu halvasti tunda nende väikeste Jonsude seas, kes on kindlasti palju kibedamad käed. Selles mõttes ma arvangi, et kui kokku tuleksid omasugused kõik vilistlased, siis nagu oleks mõnusam see asi algul nagu selgeks teha ja tõestada inimestele, et, et see asi nii hull ei ole, sest teistes regioonides, kes on tulnud, need on jõudnud ise ka järeldusele, et tunni pooleteisega taastab tegelikult oma vormi? Jah, kindlasti muidugi selleks peaks olema kindlasti dirigendist inimene ees. Sest meie viiuldajad, kes me praegu teeme, seda viiuldajad, ansamblid pisut nagu tunneme puudust sellest, et ei muusikakoolis ja konservatooriumis ühtegi dirigeerimist tundi saanud ja see meid natukene ka maitseb, kuigi me muusikat nagu teame ja oskame individuaalselt õpetada. Aga siiski nagu orkestrit esimest korda kokku kutsuda on raske. Ja ei tea, nagu, kui hästi see õnnestub. Kui järsku tuleks mõni dirigendist inimene, kes on dirigeerimist õppinud, ka neid on meil olemas ja meid aitaks, siis me saaksime ühisel jõul selle täide viia. Siin ei keelaks oma abiga Erich Loit ise sellepärast et ta on küllalt niisugune entusiast, kes kui aga vähegi niisugune kokkutulek aset leiaks, siis ta kindlasti oleks see nõus tulema. Nii ta on olnud nõus Tallinna muusikakoolis sealsete vilistustega tegema eraldi koondproov ja nii palju, kui mina olen aru saanud, ta kunagi ei keeldus sellest. Ja kindlasti tema on tohutu entusiast. Tema kindlasti aitaks kaasa sellele. Aga kuidas te mõtlete, kes võiks olla see konkreetne inimene, kes kes suudaks ära teha niisuguse tööd? Siiski veel nagu välja selgitada? Reservid? No ma ei pea. Kui Vello Lauringule meeldiks, siis meil ei oleks midagi selle vastu, oleksime väga rõõmsad, aga aga muidugi me ei ole veel sellist ettepanekutele julgenud teha väga konkreetne. Palusin mikrofoni etega Vello Lauringu. Vello Lauring, teie olete regiooni organisatoorse töö, juhtija. Kuidas arvate, kuidas on praegu nooti regioonis? No laste muusikakooli õpilastega nagu seda on rahul, aga muret teevad muidugi vilistlased. Eeloleval laulupeol on haaratud ka varem õppinud viiulimängijad ja vilistlased. Nende nagu eel proovida saamine on raskustega seotud, eriti täna nagu laupäevaks, aga me loodame, et nad laulupeole kõik tulevad oma koolis esimeses laste muusikakoolis, vilistlastega nagu kontakt on tihedam. Ja meie kooli juubeliüritustest ja loodame ka Tartu laulupeost, nad kõik osa võtavad. Tähendab kooliansambli juures teie vilistlased käivad. Nagu reaproovidele ei käi, aga kui on nii vastutusrikkad, esinemised siis nagu ennegi ükskaks proovinud, kindlasti kohale tulevad. On teil andmeid, kui palju on üldse teie regioonis vilistlasi tulemas kaasa löömas? No raske öelda, aga loodame kuskil kolm 40 küll juurde saada. 30 40-ga on võetud kontakt ja neid antud noot. Te olete Tartu inimene ja Tartu on ju ka päris suur linn ja kõrgkoolid olemas. Kuidas on kõrgkoolis õppijatega, kas nende seas ei ole ka inimesi, kes on kunagi viiulit või tšellot õppinud, kes võiksid kaasa lüüa? Kindlasti on kaks aastat tagasi tehti meile ettepanek ja, ja ülesanne organiseerida Tartus sümfonietta orkester, siis me pöördusime nii EPA kui Kadri komsomolikomiteede poole leida ja meile suunata keelpilli mängijaid, kuid vastukaja vastas sellele, et me saime kahe kõrgkooli peale kaks viiulimängijad. Kindlasti neid on, aga kui ta need üles leida, meil ära nagu hõivata haarata, praegu ei oska isegi öelda. Aga mis te arvate, kuidas seda lahendada, kas peaks olema mingisugune tsentrum, kes sellega siis tegeleb või, või peab isiklikult iga inimeseni jõudma temaga isiklikult kontakti astuma? Mis see teine variant õigena inimest tuleb veenda ja talle selgeks teha, miks me teda nagu tahame haarata ja hõivata? Me teame, et kes ülikoolis praegu on ja kaariga hüppas, õpivad meie endi ülistasid, kes Kelbilly on lõpetanud, need on hõivatute ka seal ülikooli rahvatantsuansambli saateansamblis, nad mängivad laktigalisedasamudepa rahvapilliansamblites aga kindlasti neid on seal rohkem, kes on üle vabariigi viiulit õppinud ja, aga praegu nagu rakendust leidnud ei ole. Minu arust peaks just samaid isiklik kontakt ikka 14 lähedale nii nelja silma alla saanud ja neid ära veenda, selles, et on edasi viiuldaja mängib. Mulle tundub ka nii sellepärast et inimesed, kellega olen kohtunud ja näiteks kellega viiuldajat ansambli teemal rääkinud, need on väga vaimustusega olnud nõus kaasa lööma. Kuigi ka väga hõivatud inimesed, nagu näiteks talis Bachmann psühholoogia kandidaati N Sept. Aga siiski näiteks poroovideni pole nad jõudnud. Kas nad teavad üldse, millal need proovid toimuvad, kas on neile teatatud? No vaevalt et see võib olla ka meiepoolne viga, jah, et me ei ole jõudnud just sellise isikliku isikliku kontaktid need, mis on nagu ülikooli TRÜ lehes ilmunud, need kulutused ja kõik, võib-olla need ei olegi nendeni jõudnud. Ma kardan ka seda sellepärast et paljudel proovidel on, on tunda, et et inimene on väga juhuslikud, sellest teada saanud isegi eelnevatel teiste regioonideproovidel, aga nagu kõige hullem tundub lugu olevat just siin, Tartus juba kahelkon. Nii ta vist on jah, aga meie poolt loodame küll, et Tartu laulupeol juba nad on kõik laululaval muidugi Tallinnasse. Kas ei oleks mõeldav ka teil nagu tekkis meile Tallinna Rävala regioonis mõtet kokku kutsuda eraldi nagu vilistlaste koondproov? Selle mõtteni me ei ole veel. Järsku häbenetakse nagu väikestega koos tulla, et siis nagu eelnevalt tõesti koguneda eraldi. Üritusest. Päeva teisel poolel jätkus proov Tartu riikliku ülikooli aulas. Kasutades ära prooviruumi pidulikkust, tehakse dirigendi ettepanekul nõndanimetatud laulupeo prooviesinemine. Noodid jäetakse toolidele ja proovitakse mängida peast kontsertkorras, et siis kokkuvõtet teha, mis peaks laulupeoks veel meelde jätma. Iga pala juures. Kuulame meiegi seda väikest kommentaaridega kontserti ülikooli aulast. Lapsed, me oleme praegult Tartu Ülikooli aulas. See kultuuritempli väärikas aula on andnud meile ruumi, et me saaksime siin teha Lõuna-Eesti proovi. Püüame olla selle ruumi väärilised ja mängida nii et meie mäng tõesti hästi kõlaks. Palun mängime meie repertuaari niimoodi, nagu ta meil on selgeks õpitud ja arutame, mida meil oleks vaja veel teha. Et lõppkokkuvõttes meie mäng hakkaks hästi kõla. Palun, millest algab kodumaa Basler? Millest see lugu kõneles? Mida me mängisime praegult? Ta kõneles meie kodumaast ja sellest, millest algab üldse koduva. Mulle tundus, et me mängime kõike seda natuke formaalselt. Meie ei mõtle, mis peitub nende sõnade taga, mis peitub nende nendes muusikalistest fraasides. Kas me tegime kõik niimoodi, et igas fraasis oli oma kulminatsioon? Et muusikaline mõte järjest arenes ja et üldine selle muusikapala kulminatsioon tähendab kõige suurem tõus tuli üks takt enne esimest volti? Ma usun, niimoodi ei teinud. Katsume niimoodi mõelda, et muusika siiski liiguks, et muusika oleks mõtestatud, mis me teeme? Mis on väga tähtis, väga tähtis on see lapsed, et me algaksime koos fraasi. Jälgige kindlasti dirigendi jäätmed lõpetaksime koos fraasi. Praegu kipub niimoodi, et fraasi lõpu viimased noodid mängime, mängime ära ja kibeleme uue fraasiga peale tulema. Ja tuleme varem, enne, kui dirigent näitab. Olgem koos noodiga on meil juba peas. Teeme muusikat. Tähendab kaks olulist momenti. Et me tunnetaksime muusikalist mõtet, mida me tahame väljendada. Viiksime selle kulminatsiooni. Algaksime fraasi koos ja lõpetaksime koos, teeme sellest plaanis veel ükskord selle loo. Mascani intermetsa see pala nõuab välja veetust, ilusat tooni, ilusat fraasitunnetust ja ilusat partneritunnetust. Siin ei taha kuulda ühtegi solisti vaid tervet voogavat keelpilli kõla. Et hääled oleksid omavahel tasakaalus, et piano kostaks, ilus oleks vibraatomaal fraasi lõpud, lõpetame korralikult ära ja keegi ei tule ilma dirigendita sisse mitte varem. Number kaks. Palun, seal jälgida koogilt, et kolmas löök ei tuleks välja kolmanda löögi jaoks, meil on seal väga palju vooget. Me peame käesurvet maha võtma, et alla tõmmest kaks lööki kõlaksid sama tugevalt kui üks löök ülesse. Lõigus kolm, teeme toreda ja et saada lõpuks jälle ilus kulminatsioon. Ja üldse kuulame saate instrumenti klaverit. Palun mängime. Gustav Ernesaks, Eesti tants, see on talupoeglik pisut nurgelisi karakteriga lugu. Ta on viis neljandikku taktimõõdus. Algul isegi segataktimõõdus, väga oleks vaja, et see taktimõõt saaks meie poolt selgelt esile loonud. Et meie ei libiseks üle. Eriti viis neljandikku taktimõõdus. Mis on liittakt? Takti esimene pool on lühike takt, teine voolu, pikem, üks-kaks, üks-kaks-kolm, üks-kaks, üks-kaks-kolm. Et see tunnetus oleks sees, siis keelpillide sisseastumised peale pausi. Kõik loeksime täpselt pausi välja. Lõigus number kolm, täpselt peale kahte tuleme siis peale teist lööki, tule viis, et keegi ei tule varem. Siin ei ole tähtis varem kohaletulek, vaid siia tähtis täpsus. Number kaheksa juures on tähtis dünaamika, kontrast. Piano pianist Simon, vaikne vaikne nüanss. Ja volte kontrastiks. Palun mängime sellele hoog. Aga sellel lool ei olnud küll sära. See vajus nii ära. Kordav elaveelykskondenteebedalt tõelile. Tõeline niisugune talupoeglik. Hoogne tants on valmis jah, läheb veel üks kord. Hoogne ja lustakas, koris kõrveli, lõbus polka kutsub meid unustama, et me peame koos mängima. Ja siin kipub alati igaüks näitama oma pillimängu oskust, kes saab kiiremini. Aga orkestris, niimodi, toi orkestris peab mängima kõik koos tunnetama, kuulatama. Juba esimestest sisse juhatavatest, takti eest, mis annab meie tempo. Võtame selle õige tempo, tuleme täpselt sisse ja hoiame seda rütmi, ärme laseme kaasa kiskuda. Sissejuhatuse taktidest. Tunnetame täpselt rütmi. Mängime väikese poognaga, sest kiiresti mängides suure poognaga kipub jalgu jääma. Partnerile. Teeme Krissi endod. Seitsmendas ja kaheksandas taktis. Diminuendos tagasi. Üleminek oodale. Vaat see kipub alati must olema. Harjutame seda kohta kodus. Eriti peale Koona märki, esimeses taktis olevad noodid. Võtame luubi alla, uurime nad hoolikalt hoolikalt läbi. Miive mollid, Siive mollid, lave, võlgaa. Ikka kipub meelest minema see asi. Nii mängime seda lugu lustakalt särtsakalt. Jaak hoos. Ja veel kord algus väga voos, väikepoogen. Läks jah. Ja lõpetuseks saab veel sõna üldjuht Erich Loit üldjuht Erich Loit. Kuidas jäi siis mulje Sakala ja Ugandi regioonide proovisid proovida, esimene päev on läbipäev, oli pingeline. Kohal oli noorus väga hõredalt olid esindatud, vanem generatsioon ei tea, kas segasin laupäevak või kevadväsimus. Aga meid oli vähe. Nooruses tegid oma tööd särasilmi rõõmuga ja oleksid nõus veel ja veel tegema. Üldiselt repertuaar on omandatud, repertuaari mängitakse peast, see näitab, et selles regioonis on õpetajad tublisti tööd teinud. Korduvad, aga ikkagi tüüpilised vead oli, tekst on omandatud, aga strich on kuidagimoodi kas alla või üles kipub ikka segamini minema. Kas legaato või eraldi kiputakse suvaliselt tegema. Dünaamilisest Taanist libisetakse üle forte ja piano nivelleeruvad ühtlaseks metsafhotex. Ja seda on vaja neile ikkagi veel meelde tuletada, seda on vaja lausa lausa mängida, et ta jääks kohe igasse mängijasse nii raudselt iga mängija teaks, mismoodi musitseerida. Üldiselt võib anda proovile rahuldava hinnangu. Nüüd on toimunud kolm regiooni üldproovi. Kas oskaksite neid võrrelda ja missugusele annaksite nagu parima hinnangu? Mulle tundub, et organisatsiooniliselt oli kõige paremini läbi viidud. Oh Põhja-Eestis, seal oli kõik läbi kaalutud, läbi mõeldud. Et need, kes kokku tulid, et miski ei häiriks neid nende peaeesmärgilt, see tähendab tulla ja mängida. Musitseerida oli korralik, saal oli toitlustamine hästi organiseeritud. Mujal oli organiseerimine tagasihoidlikum. Ettevalmistuselt või la tõstaksin antikoolide kaupa üles. Eelkõige tahaks ikkagi eeskujuks tuua Narva kooli, kus tõesti suurearvuline kollektiiv ja kus on kõik tehtud selleks, et laulupeol laulukaare all. See muusika saaks hästi kõlama. Tähendab, nooditekst on mängijatel juba Mu peas ja kõik see informatsioon, missa proovidelt saavad see, nagu läheb juba kindlasse paika, Nad. Nad teavad, mis kohta on vaja, kuidas mängida. Kui jaga nooditekst on omandamata, nii nagu siin praegult oli õige mitu võrulaski ei saanud suurest proovist osa võtta, laulsin laval ülikooli laval, vaid läksid saali mängima. Noodist veel? No vaat siis on ikka raskendatud see, see niisugune ühistöö ja ühispüüdmine, kui nad maadlevad fenooli tekstiga. Aga kui võrrelda nüüd nende üldproovide suure koondansambli kõla, milline, nagu kõlas kõige parem. Muidugi kõlas praegune ansambel kõige paremini. Ja kindlasti aitasin omajagu kaasa ülikooli aula, ideaalne akustika. Aga siin oli kohe mõnus musitseerida. Planeeritud regiooni üldproovid on nüüd läbi, mis edasi saab? Laulupeoni nüüd on läbi, see ei anna aga põhjust sugugi rahuloluks. Kõigepealt kõik need mängijad, kes on registreerunud, ei ole mitte leidnud tee meie üldproovideni. Oli selleks subjektiivsed või objektiivsed põhjused. Aga väga ja väga oleks siiski tahtnud, et nad vähemalt ühel proovil oleks osalenud. Tahaks koputada neile südamele, et kõik, kes andsid märku sellest, et nemad tahaksid tulla meie suurde viiulikoori, et nad otsiksid ikkagi oma kodu, oli üles ja mängiksid seal seda repertuaari, tahaks pöörduda veel nende poole, kes võib-olla seda saadet siin praegu kuulavad. Ja kes kuuldes seda saadet, tunnevad endas kutset. Veel oleks võimalus ühineda meie suure kooriga ja lõpuks tahaks, et et kõik need, kes nüüd suures viiulikooris kaasa mängivad et nad ei oleks mitte kuidagimoodi kaasa lohisejad selles ürituses, Paidet nad tõsiselt tõsiselt vaataksid selleni koodi teksti üle mängiksid ja õpiksid selle nooditeksti pähe. Viiuldaja mängib ikkagi peast, alles siis saab lugu hästi kõlada kui noodideks omandatud, nii et tööd peaks jätkuma ja tööd jätkub kuni laulupäevani.