Kell on kuus, raadiouudiste toimetus vaatab päevale tagasi stuudios Margitta otsmaa. Vene president Petro Porošenko kinnitas nimekirja, kuhu kantud isikud vastutavad Ukraina riigi vastu suunatud kuritegeliku tegevuse eest. Nende suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ja Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid. Nimekirjas on ka kaks Eestis töötavat vene ajakirjanikku. Järgmisena seda eelarve on tänavusest umbes 300 miljoni euro võrra suurem lisandumas. Vast läheb kõige enam pensionifondi ravikindlustusse ja kaitsekuludele. Aastaks 2018 peaks Eestis aastane kilekottide tarbimine vähenema praeguselt 280-lt 90-le kilekotile inimese kohta. Üks võimalus on muuta õhukesed kilekotid tasuliseks. Riigikogu kultuurikomisjon ja ülikoolide rektorid tunnistavad tänase kohtumise järel, et praegusel kujul pole teaduse tegemine jätkusuutlik ning konsolideerumine on vältimatu. Helsingisse homseks plaanitav streike sellega kaasnev meeleavaldus paiskavad Soome pealinna transpordikaosesse seisab pea kogu ühistransport. Suletud on enamik riigiasutusi, ka koolid ja lasteaiad. Rahvusooper Estonia lavale jõuab homme kodumaine klassika, nimelt Eduard Tubina ballett kratt, mille lavastab Marina Kesler. Ja spordist nii palju, et Eesti korvpallikoondise mängujuht Sten-Timmu Sokk sõlmis lepingu BC Kalev Cramo meeskonnaga. Ilm on öösel ja homme päeval selgimistega sajab hoovihma, tuul tugevneb päeva jooksul ning õhusooja on 16 kuni 21 kraadi. Ukraina president Petro Porošenko kinnitas eile riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu poolt esitatud Venemaa-vastased sanktsioonid ja nimekiri, kuhu on kantud isikud, kelle suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ja Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid. Nimekirjas on 400 füüsilist ja 100 juriidilist isikut nii Venemaalt kui ka mujalt. Sinna on sattunud ka kaks Eesti venekeelses meedias tegutsevat ajakirjanik Komdensaid jommi töötajad Marianna Trašenkoja, Andrei Paabin, Mall Mälberg jätkab. Nimekirjas olevate isikute vastu kehtestatakse nii majandussanktsioonid kui ka muud piirangud. Ukraina võimude kinnitusel vastutavad nimekirja lisatud inimesed Ukraina riigi vastu suunatud kuritegeliku tegevuse eest. Den za Dnjom ei ajakirjanik Marianna tärasenko ei oska seda eriti kommenteerida. Ma olen äärmiselt üllatunud, minu meelest sõnastus laimab ja väljamõeldud. Kirjutasin Ukrainast, umbes poolteist aastat tagasi tegin intervjuu presidendikandidaat Petrov Porošenko usaldusisikuga. Kui meie vene uudistetoimetaja küsis Mariannalt, kuidas ta kavatseb reageerida oma nime sattumisele Ukraina-vastaste kurjategijate nimekirja vastas viimane, et mitte kuidagi. Ta teab, et pole midagi valesti teinud. Marianna Tracingu sõita ei kavatse, nii et lase juhtunule oma meeleolu rikkuda. Ka Andrei pabin peab Ukraina võimude otsust üllatavaks. Tema sõnul ilmus talle eelmisel aastal artikkel Ukraina sündmustest, kus ta kritiseeris Ukraina võimude tegevust kuid kriitika ongi osa ajakirjaniku tööst, ütles abil Ukraina presidendi Porošenko sõnul koordineeriti sanktsioonide kehtestamist partneritega Euroopa Liidust, USAst ja teistest riikidest. Küsisime Eesti suursaadikult Ukrainas Sulev kannikeselt, kui palju temaga koordineeriti? Põhimõtteliselt me teadsime, et sanktsioonide pakett tuleb, see on sisuliselt ju nii-öelda viisa must nimekiri, seda riigid maailmas väga harva koordineerivad. Nii et vastus on, et Eesti ka sissesõidunimekirja ei ole vähemalt välisministeeriumite poolt kooskõlastatult. Need mõlemad ajakirjanikud ütlevad, et nad ei mäleta, et nad oleksid midagi Ukraina vastu öelnud või kirjutanud. Nad ütlevad, et see on neile täielik üllatus. Sellesse nimekirja sattumine. Ausalt öelda, ma ei suutnud isegi meelde tuletada, kas mina olen kunagi elus nende ajakirjanike artikleid lugenud, nii et selles osas minult kommentaari praegu ei saa. Aga ma ütlen, rahvusvahelise õiguse järgi ei pea riik üldse selgitama. Eesti jaoks on Ukraina sõdib demokraatia, nii et mõnel määral me ikkagi usaldame, et nad teavad, mis nad teevad. Eesti ajakirjanike liidu juhatus arutas täna olukorda, liidu juht Meelis Süld leidis, et tegemist on ajakirjanike töödakistamisega. Tegelikult tahaksime loota, et siin on tegemist eksitusega ja ajakirjanike liit tõenäoliselt pöördub ka Ukraina saatkonna poole järelpärimisega. Valitsus tegeles täna tuleva aasta riigieelarvega rahandusminister Sven Sester. Meil on selged prioriteedid selle eelarve kokkupanemisel lisaks kaalsetele näitajatele selgelt poliitilised suunad alates julgeolekupoliitikast ja lõpetades majandusarengu ja töö kuluda langetamisega järgmise aasta eelarve saab olema kuskil suurusjärgus 8,9 miljardit eurot, näeme kuskil 300 350 miljonit, siis täiendavat eelarve laekumist nii tulude kui kulude osas ja võib-olla suuremad kulud, mis siis on ka järgmise aasta eelarves juba praegusel hetkel teada riiklik pensionisumma järgmisel aastal täiendama kasvab 88 ja poole miljoni euro võrra. Ravikindlustusse tuleb täiendavalt juurde vähemalt 43 ja pool miljonit kaitsekulud suurenevad kuskil 26 miljoni euro ulatuses, võrreldes siis selle aastaga ja lähikabineti koosolekud peaasjalikult baseeruvad siis läbirääkimistele, mis on seotud riigi kärbetega. Me tahame kärpida nii majandamiskulusid riigis kui ka tööga seotud kulusid, et riik peaks kokku hoidma tulevikus 13 miljonit eurot võimalike, siis tööjõukulude kokkuhoiu kontekstis lähipäevadel lähinädalal, seal on see eelarvekindlalt koos. Venemaa ametivõimud ei ole siiani andnud infot kaitsepolitseinik Eston Kohveri asukoha kohta ega võimaldanud konsulile juurdepääsu temaga kohtumiseks. Nii teatab välisministeerium Eesti Moskva saatkonna asju andis Venemaa välisministeeriumile üle ka vastava noodi, milles küsitakse infot Eston Kohveri asukoha kohta. Samuti konsul pöördunud korduvalt Venemaa vanglate ameti poole ent eile Haapsalus kinnipidamise ajal teenistusrelvast maha lasknud piirivalvuri hukkumiseni viinud asjaolude üle algatas riigiprokuratuuri juurdluse uurimine peab selgitama, kuidas pääses kahtlusalune relvale ligi Juhan Hepner LUGU. Haapsalus bürgermeistri holmile asuvas piirivalvekordonis tulistas ennast kahe 38 aastane vanempiirivalvurina töötanud mees. See juhtus peale seda, kui politsei sisekontrollibüroo töötajad olid talle teatanud, et keda kahtlustatakse alaealise vastases seksuaalkuriteos. Riigiprokurör Vahur verte sõnul on praegu veel vara öelda, kas kinnipidamisel rikuti politsei poolt menetlusreegleid. Fakt on aga see, et hukkunu avanes võimalus oma relva kasutada, jätkab riigiprokurör Vahur verte. See, et kahtlustatavaga menetlustoimingute läbiviimise käigus avaneks kahtlustataval võimalus ennast või kedagi teiste relvaga vigastada või tappa, et seda ei tohiks juhtuda. Ja selles kindlasti on politseil tulevikus põhjus siis järels ja analüüsida. Verte toonitas samas, et kuna juhtumist on möödas väga vähe aega, ei ole kõik asjaolud veel teada, ta lisas ka praegu kellelegi menetlustoimingute rikkumises. Kahtlustust esitatud ei ole. Haapsalu politseijaoskonna ees seisnud patrullautodel võis täna näha leinalinte maakonnaleht. Lääne elu kirjutas, et üle 10 aasta piirivalvurina töötanud Haapsalust pärit mehe maine oli kolleegide seas olnud laitmatu, jätkab riigiprokurör Vahur verte. Eile seal sündmuskohal viibides oli ka selge, et tema kolleegid olid shokis tol hetkel ei olnud veel võimelised sündmuste kohta ütlusi andma. Seksuaalkuritegu, milles hukkunut kahtlustati, puudutab esialgsetel andmetel kolme alaealist. Lääne ringkonnaprokuratuurist öeldi rahvusringhäälingule, et pole veel selge, kas võimaliku seksuaalkuriteo uurimine lõpetatakse piirivalvuri surma tõttu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner haapsalu. Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati täna võimalik, kumb tasuta kilekottide keelustamist asjaosalistega rääkis pärast istungit Reene Leas. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada oluliselt õhukeste kilekottide tarbimist. Praegu kulub Euroopa Liidu kodanikul ühe aasta jooksul keskmiselt 500 kilekotti, Neist üle 90 protsendi leiavad kasutust vaid korra. Eesmärk on vähendada aastas tarbimist 90 kilekotini ühe inimese kohta ja seda aastaks 2018. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Meie eesmärk ei ole kindlasti neid kilekotte ära keelata, sest et mingi kasutusmugavus harjumus inimestele kindlasti on ka mõte tulenevad ka Euroopa Liidu direktiivist, on see, et aastaks 2018 2019 tuleb inimestele Poolast nendest maksta. Ehk sellise ideena, mida me täna kaupmeestega arutasime, on see, et igale kiile kotile pannakse miinimumhind. Keskkonnakampaania killerkott üks eestvedajatest meelika Hirmo ütleb, et kõige suuremat kahju teevad üliõhukesed ühekordsed kilekotid. Neid kasutab eestlane aastas keskmiselt 200. Samas oleks tarbija nõus oma kilekotikasutust piirama circa siis ümardatult. 70 protsenti inimestest mõistab, et kilekotid on kahjulikud ja tahaksid oma kilekotitarbimist vähendada. Kui sa oleks head alternatiivid või siis neid niimoodi peale surutakse, et seda pliga tarbija, kuidas kassapidaja või mõnest kohast nagu automaatselt pannakse mingid asjad kilekotti. Kaupmeeste arvamused kilekottide tasuliseks muutmise osas on erinevad. Maxima turundusdirektor Tiit Lehtmäe tõdeb, et praegu kilekotile head alternatiivi ei ole. Tasuliseks muutmise asemel oleks lihtne teavitus sama tõhus, leiab Lehtme. Küsimus kindlasti on praegu õhus, et kas on nüüd kõige mõistlikum õigem lahendus, et tarbija jälle peab siis enda rahakotist hakkama keskkonnasäästlikkust kinni maksma, et samas on ju Rida alternatiivseid lahendusi, mida võiks rakendada, kasutada, aga kõigepealt peaks algama kõik inimeste teadvustamisest just seda, et kui inimeste klientide tarbija teaduskeskkonnasäästlikkus nii-öelda tõuseb, siis kindlasti naturaalselt väheneks. Kilekottide kasutamine. Nii kaupmeeste kui tarbijate huve silmas pidades peaks üleminekuks jääma piisavalt aega. Kilekottide tasuliseks muutmiseks peab riigikogu esmalt muutma pakendiseadust. Kui kõrgeks võiks aga sellise kilekoti hind kujuneda, et see ka mõju avaldaks. Rainer Vakra. Me hinnast ei rääkinud, aga ju see selline number on ikka mõõdetav sentides ja ühekohalise numbrini, olgu see siis kas kolm, viis või seitse senti. Riigikogu kultuurikomisjon alustas täna kuulamiste vooruga, mille tulemusel võiks riigikogu alustada niinimetatud Gunnar Oki raporti kasulike ideede elluviimist. Täna olid kultuurikomisjonis ülikoolide rektorid. Mirko ojakivi jätkab. Ligi kuu aja eest Eesti teadus- ja arendusnõukogus välja käidud Gunnar Oki raporti ideed on jõudnud analüüsimiseks Riigikogusse või vähemasti ei suuda riigikogu kõrghariduse ja teaduse tuleviku käsitleda enam ilma Gunnar Oki ideid arutamata. Nii olid täna Toompeal kõigi Eesti ülikoolide rektorid ning kõlama jäi mõte praegusel kujul Eesti teadust ja kõrgharidussüsteemi käigus hoida pole mõistlik. Tarvis on ühineda ja koostööd teha. Omaette küsimuseks on aga maaülikooli rektori Mait Klaassen sõnul see, kuidas ja mida täpsemalt muutustega saavutada tahetakse. Kui tegelikult kontrolli kui selline on vajalik ja mõningatel juhtudel ka vältimatu, kuid enne kui seda konsolideerimist noh, sõna otseses mõttes läbi viima hakkame, on vajalik ka teatud mõttes analüüs, sest ta ei anna ka mingisugust, ütleme niisugust positiivset tulemust ei majanduslikku ega ideaalse tulevikuperspektiivi mõttes. Teisisõnu, teadusasutuste liitmine vaid juhtimiskulu säästmiseks pole klaaseni sõnul eesmärk, tarvis on veel midagi saavutada. Ajakirjandusmaastikult paralleele tõmmates ja hästi lihtsustatult öeldes ei anna ajalehe sirp ja ajakirja täheke liitmine ühiskonnale midagi uut juurde. Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must ütles, et seda tajuvad nii rektorid kui ka poliitikud. On selge, kohati oleme liiga fragmentaarsed, liiga killustatud, liiga palju on dubleerimist. Ühes teises ja kolmandas ülikoolis õpib veel seda, mida teises ka tulebki välja, et ka ühe ülikooli sees võib olla dubleerimist. Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru sõnul jätkuvad komisjonis nüüd kuulamised rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste esindajatega ning seejärel võetakse ette Gunnar Oki raport. Veel eraldiseisva teemana Krista Aru. Kultuurikomisjonil on soov kõigepealt kaardistada tõesti selline suur pilt ära, täna olid kõrgkoolidirektorid, järgmisel nädalal kohtume me rakenduskõrgkoolide esindajatega ja siis kindlasti kuulame ära ka näiteks nende instituudi teede arvamuse, nagu Eesti keele instituut Tõravere observatoorium, kellele on siis ühe või teise ülikooli poolt tehtud selline liitumisettepanek. Mirko Ojakivi, Tartu. Helsingisse homseks plaanitav streik ja sellega kaasnev meeleavaldus paiskavad Soome pealinna transpordikaosesse seisab pea kogu ühistransport, metroo, trammid, bussid ja linnalähirongid. Kardetavasti taastub normaalne liiklus alles laupäeva hommikul. Arni Alandi räägib kõigest lähemalt. Metroo ja trammiliiklus jääb seisma kohe, kui viimased õhtuse vahetuse rongid ja trammid plaani kohaselt sõidu lõpetavad. Enne laupäeva hommikut metroorongid ja trammid sõitma ei hakka. Linnalähirongidega on lugu veidi parem, umbes kella poole seitsme paiku õhtul peaks need streigi korraldajate teatel uuesti liikuma hakkama. Ärajäämisi samuti muudatusi väljumiskellaaegades võib ette tulla aga veel laupäevalgi. Linnaliinibussid jäävad käigust ära kella kolmest peale eeloleval ööl ning sõitma hakkavad need uuesti alles kell kolm laupäeva öösel. Mõned bussid pidavat Helsingi transpordiameti kinnitusel siiski ka reedel liikvel olema, nende kohta saab infot transpordiameti koduleheküljelt. Amet soovitab, et Soome pealinnas on homme targem jalakäija või jalgrattaga sõita. Kasutada võib siiski ka kutsub pluss teenuse mikrobusse neid streik ei puuduta. Transporditöötajate ametiühinguteater seisab Helsingi linna liiklus homme 95 protsendi ulatuses. Taksojuhid üritavad streikivad ühistransporti korvata. Helsingi elanikke teenindab homme 300 taksot rohkem kui tavalisel tööpäeval. Siiski nendivad taksoteenuse korraldajad nukralt, et 1500 taksoautot ei suuda kuidagi korvata kogu ühistransporti. Bussiliiklus seisab homme ka teistes Soome linnades ning ka linnade vahel ei liigu bussid, streigivad ka kaugsõiduautojuhid. Lennuväljadel ühinevad streigiga tehnilised töötajad, mis aga tähendab, et kuna ilma nendeta kuidagi hakkama ei saa, jääb kogu lennuliiklus seisma häireid vanda lennuvälja töös võib samuti ette tulla nädalavahetuselgi. Ka sadamates seisab töö homme hommikul kella kuuest, laupäeval sama ajani Tallinki teatel. Kõik selle firma reisilaevad Tallinna ja Helsingi vahel liiklevad siiski plaanipäraselt. Ametiühingute korraldatav suur meeleavaldus toimub Helsingi raudteeväljakul kell 11 protestitakse valitsuse säästukava vastu. Pärnumaal asuva motelli omanik pakub Eestisse saabuvatele pagulastele majutusvõimalust, kohti on majas rohkem kui 30-le inimesele. Ester Vilgats. Motelli, mis sai kasutusloa alles kahe aasta eest ja mille ehitustööd praegugi veel käivad, leiame Sauga vallas Kiisa külast. Maja paistab ilusti kätte ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt. Mõttemajutusasutus pagulaste kasutusse anda tuli ettevõtja Valev Udrase siis, kui ta luges lehest, et omavalitsused peavad vastuvõetavate pagulaste arvu sotsiaalministeeriumi ja teada andma. Nii andsid nemad oma soovist valda teada ja vald omakorda on sellest ministeeriumile teatanud. Kriin motelli omanik Valev Udras. Jah, motell on talviti suht tühi, pakkusime välja selle võimaluse, aga ma ei tea, kas me sobime nendesse kriteeriumit kriteeriumi. Teate või seda ei tea vist keegi. No kui nüüd te võtaksite niste, siis neile siin pakuksite, meie pakume ainult elamist, kõik teised nagu sotsiaalsed probleemid tuleb ikkagi riigil või vallal lahendada. Enamik takute raha eest muidugi loomulikult raha eest, meil on nagu äriline projekt. Ettevõtja jutu järgi ootavad nemad nüüd, et keegi, kes pagulaste vastuvõtmise küsimustega tegeleb, nendega ühendust võtab 16 kahekohalist tuba on samuti ootel. Kööki modellil veel pole, see on ehitamisel. Kriin motelli juhataja Valdur mat? Vajadusel me saame seda hommikusööki pakkuda, aga reaalselt me ei tea ju, mismoodi siis see muu söögikord välja hakkab nägema, peale hommikusöögi kindlasti on, neil lõunat lasi õhtustaja süüa ei ole küll linnast kaugel, aga ta on ikkagi maakoht. Võib olla on see isegi eelis, et ta on natukene linnast kaugemale, et saavad siin omaette toimetada ja keegi neid ei sega ja äkki oleks teil selles hotellis ka mäele tööd pakkuda, miks mitte, miks mitte selles mõttes, et kui on juba rahvast, siis on ka meil kokka vaja ja üldjuhul sealtpoolt tulijad eriti meesterahvad, on väga head kokad, nii et miks mitte. Ester Vilgats, Pärnu, Rahvusooper toob balletihooaja uuslavastusena välja krati Mari Rebane käis proovis. Lavastaja Marina Kesler selgitab keskrat, tema jaoks on. Muusikas, ja ma kuulsin, et see kratt on ikka selline nagu elukas, nagu ta on varemed etnograafilises etenduses olnud. Aga minu jaoks on ikkagi see pahe istub inimese hinges. Et võib-olla isegi need kokkulepped nii-öelda kuradiga või tumedate jõududega ja siis ta ikkagi on see alguses inimese sees istub teie olete tahtnud alati tõstnud käsile selles lavastuses vastu säin, isand maro, kuigi helilooja esialgu seda nagunii oluliseks pidanud, aga tee pidasite, miks? No ütleme samamoodi, ma lähtusin partituuris, seal olid nii ilusad viisid meloodiad, mõtlesin, et kuidas me selle välja jätta, muidugi on erinevad kontseptsioonid, aga mulle tundus, et mitte ainult etendus, aga elus on ka väga oluline. Kõige tähtsam osa on ikkagi armastusel, ütleme noh, ma elan. Kas see on armastus üksteise vastu või armastus üleüldiselt, et see on ütleme nagu jumala energia või et see on hästi oluline ja muusika hästi toetused. Mõtlesin, et nendest viisidest Nii nagu lavastaja pidi koreograafia loomisel lähtuma muusikast, lähtub muusika omakorda balletist. Avaetenduse. Dirigent Vello Pähn nendib, et kratt on täiuslikud läbi komponeeritud teos, mida võiks rahulikult sümfooniakontserdil esitada. Balleti puhul tuleb igal dirigendile ja neid on krattil kolm. Lisaks Pähnile Kaspar Mänd ja Lauri Sirp pidada meeles laval tantsuga räägitavat lugu, kuid ikkagi kõlab krat igal õhtul isemoodi. Vello Pähn. Igaühe isiksus ja kogemus ja ütleme, et tänaõhtune meeleolu on ju erinev, siin on muidugi balleti puhul on alati see probleem, et kui koreograafia on loodud mingile teatud lindistusele lähtudes, siis see dikteerib meile kahjuks või õnneks üsna palju temposid meeleolusid. Ja antud juhul on ka tegu just sellise juhusega, et ega me päris vabad oma interpretatsioonis kunagi, nii nagu me seda ehk ooperis saame olla ju ei ole. Ja sellepärast ma ei saa öelda, et see on just minuga, et aga noh, teatris on alati, see on meeskonnatöö ja teineteise mõistmine, on, on nagu vajadus number üks Sünoptik Ülle Jõemaa saab nüüd rääkida pikemalt ilmast. Järgneva ööpäeva ilma mõjutab madalrõhkkond, mis liigub Norra lõunarannikult kirdesse, lõuna suunas välja venitatud madalrõhulohk ühes vihmapilvedega jõuab möödundidel Läänemerele ja liigub homme päeva esimesel poolel üle Eesti edelast kirdesse. Tänane soe õhumass asendub homme päeval lääne poolt alates natuke jahedama õhuga. Ööl vastu homset on Eestis vähese pilvisusega ilm, mitmel pool tekib udu. Vastu hommikut tõmbub Lääne-Eestis pilve ning merelt läheneb vihmasadu, millega võib kaasneda äike. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 11 meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul Lääne-Eesti saartel edelasse ja tugevneb puhanguti 14 meetrini sekundis. Öine õhutemperatuur on 12-st kuni 15-st kraadist Ida-Eestis 15 kuni 18 kraadini Lääne-Eestis. Homme hommikupoolikul on ilm pilves selgimistega. Vihmasadu levib Lääne-Eestist kirde ida suunas, kohati võib olla äikest. Pärastlõunal aga lääne poolt alates sajud järk-järgult lakkavad, pilvkate hõreneb ja õhtu on loodetavasti juba igal pool sajuta kuid on tuuline. Päeval pöördub tuul kõikjal edelasse kuus kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuuri maksimum on homme 16 kuni 21 kraadi. Ja tänane päev spordis Juhan Kilumets vahendab. Eesti korvpallikoondise mängujuht Sten-Timmu Sokk sõlmis lepingu BC Kalev Cramoga. Eelmisel hooajal mängis sokk pool aastat Venemaa superliigas Moskva dünamo ning võitis meeskonnaga pronksmedalit. EM-finaalturniiril kogus sokk keskmiselt kuus punkti ja 4,2 resultatiivset söötu mängus. Prantsusmaal jätkuval korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril jõudis viimasena poolfinaali Leedu, kes alistas lisaajal 95 85 Itaalia Joonas valanud suunas viskas 26 punkti ja võttis 15 lauapalli. Poolfinaalis kohtub Leedu Serbiaga, kes võitis eile Tšehhit. Täna õhtul lähevad esimeses pool finaalis vastamisi Prantsusmaa ja Hispaania. Valitsev Euroopa meister Prantsusmaa on seni turniiril võitnud kõik mängud. Hispaania kaotas alagrupis nii Serbiale kui ka Itaaliale. Jalgpalli meistrite liigas mängis tiitlikaitsja Barcelona võõrsil AS roomaga üks. Üks viiki. Teises E-grupi kohtumises alistas Leverkuseni Bayer neli. Üks porissovi paate. F-grupis jäi Londoni Arsenal võõral väljakul üllatuslikult üks, kaks lad Zagrebi Dinamo oleb Müncheni Bayern võitis kolm. Null Olympiakos. G-grupis oli Londoni Jeltsi neli. Null üle Tel Avivi Maccabi ist. Kiievi Dinamo ja porto viigistasid kaks. Kaks. A-grupis leppisitgentijal joon üks. Üks viigiga. Valencia jäi koduväljakul kaks. Kolm alla Peterburi Zeniidi-le. Täna algab jalgpalli Euroopa liiga alagrupiturniir, kus mängivad ka kahe Eesti koondislase koduklubid Ragnar Orbani meeskond. Augsburg kohtub avavoorus Bilbao Atletikuga. Veel kuuluvad samasse alagruppi klaamani endine koduklubi AZ Alkmaari ja Belgradi. Partisan. Aserbaidžaani liigas mängiva Sergei Zenjovi meeskonna kabala esimene vastane on kreeklaste Thessaloniki veel kuuluvat gruppi Saksamaa suurklubi Dortmundi Borussia ja FC Krasnodari. Rakvere võrkpallimeeskond läheb uuele hooajale vastu mitme olulise täiendusega. Klubiga on liitunud Läti koondist esindanud sidemängija artist Saiks ja eelmisel hooajal Järvamaal mänginud diagonaalründaja Siim Põlluäär. Rakvere peatreener Urmas Tali kõigepealt artist Saiksist. Aga ta on siin peaaegu kuu aega, meil juba kohalande treenib usinalt ja kindlasti on ta meie võistkonnas väga oluline lülijatega sideme nägist hakkab mäng pihta ja praegusel hetkel tundub, et asjad liiguvad õiges suunas. Siim Põlluäär on, ma arvan, samamoodi meele sihuke oluline lüli, et sidemängija diagonaal kannavad siukest suurt raskust ja tema valik oli sellel aastal nagu Rakvere tulla. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja neljapäeval, seitsmeteistkümnendal septembril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.