Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18.-st septembrist. Stuudios on toimetaja Janek sauna. Valitsus arutas kabineti nõupidamisel tuleva aasta riigieelarvet ning otsustas tõsta õpetajate kultuuritöötajad. Aitäh sotsiaaltöötajate ning sisejulgeolekule. Te olete palgafondi nelja protsendi võrra. Ühtlasi otsustas valitsus vähendada järgmise aasta jooksul valitsussektori töötajate arvu 750 võrra. Üle 30000 inimese avaldas Helsingis meelt Soome valitsuse kärpekava vastu. Üleriigiline streik seiskas ühistranspordi. Horvaatias alustati immigrantide transportimist Ungari piiri poole viimaste päevade jooksul on Horvaatiasse jõudnud 14000 migrandi. Viljandis algas kinnine kohtuprotsess mullu oktoobris Paalalinna koolis õpetaja tapnud nooruki üle. Nooruk tunnistas end süüdi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii. Kohavaksed ähvardab uputada seaduse tekstikirjutajaid, ent eelkõige selle rakendajaid. Ministeeriumis on valminud õigusloome mahu vähendamise kavad. Korvpalli Euroopa meistrivõistluste teises poolfinaalis kohtuvad täna Leedu ja Serbia. Võitja mängib finaalis Hispaaniaga. Öösel võib üksikutes kohtades sadada hoovihma, puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme. Valitsus arutas kabineti nõupidamisel tuleva aasta riigieelarvet ning otsustas tõsta õpetajate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku töötajate palgafondi nelja protsendi võrra. Ühtlasi otsustas valitsus vähendada järgmise aasta jooksul valitsussektori töötajate arvu 750 võrra. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel hoiab ametnike vähendamine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses. Põllumajandusettevõtetele otsustati üleminekutoetuseks eraldada 7,6 miljonit eurot, millest kolm miljonit antakse juba sellel aastal. Hoonetesse on järgmisel aastal kavas investeerida ligi 75 miljonit eurot. Tegemist on valdavalt juba varem otsustatud kinnisvaraobjektide ehitamise või renoveerimise jätkamisega. Üle 30000 inimese avaldas Helsingis meelt Soome valitsuse kärpekava vastu. Üleriigiline streik seiskas ühistranspordi. Helsingi kesklinnas raudteejaama juures toimunud meeleavaldust jälgis ka meie toimetaja Kai Vare. Soome valitsus tahab majanduse langusest väljatoomiseks vähendada tööjõukulusid viis protsenti ja peaminister Juha Sipilä käis eelmisel nädalal välja ettepanekud, mille järgi muu hulgas vähendataks ületundide ja pühapäevade eest makstavat tasu ega makstakse enam tasu esimese haiguspäeva eest. See oleks tööturuosa Maltale kohustuslik ja kollektiivlepingutega ei saaks kokku leppida teisiti. Selline käsutamine ärritas ametiühinguid ja täna avaldas Helsingis meelt üle 30000 inimeseni. Ei, tänan sellistele kärbetele kokkulepe, ühiskond tagasi, mitte ühepoolset kavandamist, ütles üks naine Porvost. Tema sõnul tuleks kaasata säästmisesse kõik. Ei saa panna maksma vaid madalapalgalisi ja naiste enamusega tegevusvaldkondi. Tahame võrdsete õiglast kohtlemist, kõik peavad säästmises osalema. Tööta meie rahad Boy Kreeka olla kammide. Vaestelt võetakse raha ära, rikastelt, aga mitte midagi. Need valitsuse ettepandud meetmed paneksid liiga suure koormuse neile, kes töötavad vahetustega ja on tihti tööl nädalavahetustel ja pühade ajal, rääkis meeleavaldaja. Järven päält. Peaminister Juha Sipilä ütles telepöördumises, et tegelikult võivad tööturu osapooled kokku leppida ka teistes kärpemeetmetes. Peaasi, et tööjõukulud väheneksid viis protsenti. Näiteks võiks tema pakutu asemel pikendada pisut tööpäevi või loobuda poole puhkuseraha suurusest puhkuselt naasmise tasust. Juba ainuüksi see vähendaks tööjõukulu kaks ja pool protsenti. Ei töö ega küll ei tohiks pikendada, juba praegu teevad inimesed poolteise kahe inimese tööd, ütles meditsiiniõde Porboostunud. Vaid üks naine tõi välja, millest loobumist tema isiklikult toetaks. Oleksin valmis loobuma täielikult ületunnitasust, inimesed teeksid vähem ületunde, aga kuna töö tuleb nagunii ära seda teha, siis saaks selle abil töökohti juurde. Soome ametiühingute keskliidu juht Lauri lüli rõhutas, et tänane meeleavaldus on valitsuse vale poliitika vastu ja avaldas lootust, et seda poliitikat muudetakse. Käsutamine lõpeb ja valitsus ei sekku asjadesse, mis on alati kokkulepitud tööturu osapoolte läbirääkimistel. Ma loodan, et hakkame tõeliselt läbi rääkima igaüks oma eesmärkide nimel, mitte nii, et valitsus seab meile eesmärke, rõhutas Laurile üle. Välisteemadel ka jätkame ja uudiste kokkuvõtte teeb Tõnu Karjatse. Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kaitseminister arutasid omavahel Süüria konflikti lahendamise küsimus. See on ka esimene kord aasta jooksul, mil Vene ja USA kaitseminister omavahel millegi ülearu peavad. Pentagoni teatel leppisid ministrid kokku jätkata kõnelusi ja sõja lõpetamise ja islamiriigivastase kampaania teemal. Telefonikõnelus vältas 50 minutit. Venemaa presidendi pressiesindaja teatas täna, et Venemaa on valmis arutama vägede saatmist Süüriasse juhul, kui Damaskus peaks sellise palve esitama. Ungari politsei ja sõdurid rivistasid Horvaatia piirile elemendi külas, et takistada Horvaatiast bussidega piirile toodud migrantide pääsemist riiki. Ungari piirile pööras ootamatult kümmekond bussi immigrantidega. Pärast seda, kui migrandid olid Horvaatia bussidelt maha tulnud, ajasid Ungari sõdurit nad omakorda Ungari bussidesse, mis lahkusid teadmata suunas. Horvaatia kirdepiiril ootab praegu üle 20 bussi kokku 1200 põgenikuga. Sloveenia süüdistab naaberriiki Horvaatiat Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi reeglite rikkumises Sloveenia siseministeeriumi teates. Seal on riigi politseijõud ette valmistamas ka lisaüksusi, et toime tulla võimaliku põgenikelainega. Šveitsi valitsus on valmis võtma vastu kuni 1500 põgenikku 40-st 1000-st, keda hõlmab Euroopa Liidu esialgne ümberpaigutamise kava. Šveitsis pole teadupoolest euroliidu liige, kuid kuulub Schengeni tsooni. Šveits on andnud mõista, et on valmis osalema ka uues põgenike vastuvõtuprogrammis, mille raames tuleb euroliidu riikidel omavahel ära jagada 120000 migranti. Ja tagasi Eestisse. Viljandis algas kinnine kohtuprotsess mullu oktoobris Paalalinna koolis õpetaja tapnud nooruki üle. Nooruk tunnistas end süüdi. Viljandist jätkab Ragnar Kond. Tulirelva meil kodus enam pole, kinnitas poja kriminaalasja kohtuistungile suundunud isa Vahur Ruut. Päevast, mil tema noorim laps samuti Vahur Paalalinna koolis oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi otse klassi ees isa relvast maha lasin, saab varsti aasta ja selleks ajaks ehk oktoobri teiseks pooleks peaks ka kohtuotsus teada olema. Vahur Ruut. Ta kahetseb algusest saadik on kaheksa. Tahtsin nagu meie pere kaheksa kohutav plaadi perele. Kahju. Kaastunne kukul lähedastele, omastele, lastele, abikaasale, siin korvamatu. Ema enam tagasi ei saa, kellegi tule parandatakse. Seda ei jää mitte millegiga, mitte millegiga seal ikka siin maailmavarandus kokku kraapida, eks ole, iva tagasi ei too. Vahur Ruut kinnitas täna, et kerget karistust pere ei looda, poeg peab karistuse ära kandma, patu lunastama ja korralikuks inimeseks hakkama, leiab isa-poja teo motiive. Ta ei täpsusta, öeldes, et kui ta tahab, räägib kunagi ise tapmise ja tänaseni jäävat aega, kirjeldab ta enda vaatevinklist. Nii. Baas läksid sinnamaani välja, et ma pidin paluma politsei kaitset et eemale tõrjuda natuke peale tikkimine ajakirjanikke, et sinnamaani välja, et ajakirjandus jälitas mind. Läksime hommikul kooli, osa jälitati, mind ei pane sinna vahele, aga öeldi, kui mul sellega oli niimoodi, et, et kui Ameerikas elaksite Kressiidule Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm 16 aastane süüdistatav ütles tänasel istungil, et talle esitatud süüdistus on talle arusaadav, et ta tunnistab ennast selles süüdi. Samuti pidasid tänasel istungil enda avakõned nii prokurör kui kaitsja. Ja kohtuistung jätkub nüüd siis kannatanu ülekuulamisega ja kohtuistungid on planeeritud praeguse ajakava järgi siis järgmisele kolmele nädalale kokku seitsmele päevale ja kuni seitsmenda oktoobrini ja praeguse ajakava järgi peaks kohtulahendi avalik kuulutamine toimuma 20. oktoobril ja seni kuni lahendi kuulutamiseni on kohtuistung, siis kinnine ja seda siis alaealise süüdistatava huvides ja ka kannatanute eraelu kaitseks. Kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel kaver ütles aga täna, et kohtumenetluse käigus tuleb uurida ka seda, kas tegu võis olla provotseeritud tapmisega. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii puhavaksed ähvardab uputada seaduse tekstikirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid. Ta teatas, et justiitsministeeriumis välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga soovitakse kehtestada põhjalikumalt läbimõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning halduskoormust. Teemat. Arutati Tallinnas toimunud seaduste väljatöötamisele keskendunud konverentsil jätkab Kristi Sobak. Vandeadvokaat Jüri Raidla, kes on osalenud taasiseseisvunud Eesti mitmete oluliste seadusteloomes, nendib, et vahet tuleb teha kahel perioodil Eesti riigi taastamisel ja ettevalmistumisel liitumiseks Euroopa Liiduga oli ülikiire ja massiivne õigusloome mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Selline aeg sai aga otsa 2002. aastal võlaõigusseaduse jõustumisega ja enam ei ole sellist õigusloometempot hoida vaja, ütleb Raidla. Seaduse kirjutamine on väga palju mugavam tegevus kui seaduse täitmine ja kogu meie riigi praeguse toimimise filosoofia ja selline ka haldustraditsioon on suunatud sellele, et kui kuskil ilmneb, kas pisemgi probleem, siis isegi ei mõelda kõigepealt selle üle kas tegemist on tegelikult treeneriga või pseudoprobleemiga vaid mõeldakse selle üle, kuidas seda hakata lahendama ainult läbi õigusloome. Ja see on põhimõtteline hoiakute küsimus, see on filosoofilises, on poliitilise mõtte ja suhtumise küsimus. Endise õiguskantsleri vandeadvokaat Allar Jõksi meelest võib vahelise ehk ebakvaliteetse ja üleliigse õigusloome põhjused jagada neljaks. Esiteks väga palju seadusi võetakse vastu läbimõtlemata, kiirustades, teerulli meetodil tänu sellele, et koalitsioon on valimislubadustes midagi öelnud ja valimislubadused tuleb ellu viia. Teiseks tihtipeale juristid, õigusloome juristid, sealhulgas tahavad reguleerida asju, millest nad ise aru ei saa. Kolmas väärõigusloome. Põhjus võib olla selles, et lähed, hoiakud, on ühiskonnas hoiakud, et ettevõtja on kaabakas inimesed, meie teiega oleme rumalad, lollid, kui meile seadustega keeld ei pane, siis me joome ennast surnuks või sõidame surnuks või hüppame ennast surnuks. Ja neljas määr, loome. Põhjus on see, et tihtipeale esitletakse väga kitsas ärilist erahuvi suure avaliku huvina. Siin tulevad seosed seadust ostmisega. Justiitsministeeriumis on valminud kava õigusloome mahu ja bürokraatia vähendamiseks. Ministeeriumi kantsler, endine riigi peaprokurör Norman Aas tutvustab lähenemisnurkasid. Üks on, et tõsta õigusnormi kvaliteeti, tõsta nende juristide kvaliteet ei, kes seaduseelnõusid kokku kirjutavad, ehk siis tagada niimoodi see, et neid seadusi ei oleks vaja nii tihti muuta, võib-olla ka praegu on juhtunud ja teine on see ka lihtsalt teatud mõttes pärssida eelnõude tekkimist panna inimestele suurem kohustus põhjendada kas mingit probleemi, mis ühiskonnas on tekkinud kõigepealt mõelda, kas see tegelikult üldse ongi probleem ja kui ikkagi jõutakse järeldusele, et see on probleem, siis leida mingi lahendus, mis ei pea kindlasti olema kohe esimese võimalusena. Seadusemuudatus. Seadusloome nõuab palju raha ja ressurssi riigiametitel ning kavaga nähakse muu hulgas kokkuhoiu kohta riigiametnike arvu vähendamises. Võrdõigusvolinik päris ministeeriumid häält ja põhiseaduslikest institutsioonidelt aru, kuidas nad on taganud puuetega inimestele võimalused nende juures töötada. Täna tutvustati tulemusi ajakirjanikele, jätkab Margitta otsmaa. Võrdse kohtlemise seadus ütleb, et puudega inimene peab saama töötada füüsilise puudega inimese puhul eeldab see töökohale ligipääsu. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ütleb uuringule tuginedes, et vaba ligipääs on ministeeriumides riigiasutustes tagatud küll peauksest fuajeesse, kuid vähestes hoonetes, ka kõrgematele korrustele. Ja mõeldakse, et puudega inimene on just kodanik, kes siis tuleb sinna asutusse, ei mõelda sellele, et puudega inimene võib olla töötaja, kes tavaliselt peaks saama oma kontoris liikuda ja ka oma kolleegide jaamu ülemuse, kogu selle hoone piires siis osad ministeeriumid kasutasid vabandusena argumenti, et nad asuvad hoonetes, mis on muinsuskaitse all. Kus on siis selleks, et ligipääsu, tagada vajalikud investeeringud. Sepper tõi näiteks riigikogu kantselei, kus on kohandatud ruume ja rakendatud ka paindlikku tööaega ja sotsiaalministeeriumi Kes on siis kohandusi tehes mõtelnud erinevate puudeliikidega inimeste peale erinevalt ruumilised kohandused, vaegnägijatele kohandatud ukse ja liftinupp muudetud lävepakkude kõrgust? Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht lisab siia ka kaitseministeeriumi. Miks siis kaitseministeerium, sotsiaalministeerium on suutnud midagi sellist teha, mida teised ei ole suutnud? Me arvame, et siin on tegelikult seos sellega, et need ministeeriumid on kõige rohkem kokku puutunud puudega inimestega ja seetõttu on nende hoiak ka sammu võrra ees. Teistes, aga muinsuskaitse on Eesti puuetega inimeste koja hea partner. Just nemad julgustasid, et kõik, kellel on ikkagi tegelik soov võiksid koos ekspertidega proovida leida neid lahendusi, kuidas on võimalik, tehnika areneb, näiteks trepitõstukid on muutunud palju moodsamaks. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper toob välja, et läbimõtlemata on ka puuetega inimeste värbamine. Nende institutsioonides, kes nüüd küsimustikule vastasid seitse ministeeriumit, viis seaduslikku institutsiooni töötab kokku 1663 inimest, kellest siis puudega või osalise töövõimega on, on nendele asutustele teadaolevalt kolm inimest. Alustama peaks sellest, et lisada kuulutustes märge selle kohta, et puudega inimesed või osalise töövõimega inimesed on oodatud selles kollektiivis. Anneli Habicht puuetega inimeste kojast Me arvame, et see on pseudoprobleem, delikaatsete isikuandmete avalikustamine, samas erasektoris töötab täna umbes 10000 puudega inimest, kelle kohta on statistika olemas. Valitsus on seoses tööhõivereformiga öelnud, et aastaks 2020 palgatakse valitsussektorisse 1000 osalise töövõimega inimest. Viljandi ettevõte Cleveron valmistab USA tehnoloogiaettevõte Belland haual tellimusel USA turule viie aasta jooksul 15000 pakirobotit. Viljandist jätkab Olev Kenk. Lihtsustatult öeldes väljastab pakiautomaat iga postipaki erinevast luugist, kuid postirobot annab kõik pakid välja ühest aknast, mis säästab oluliselt põrandapinda. Cleveroni asutaja Arno Kütt ütleb, et Ellen Howell on Ameerika turule sisenemiseks Cleveroni jaoks mõeldavatest parim partner sest selle firma tehnoloogiat kasutab enamus Ameerika suuri logistikaettevõtteid. Samuti on firmal laialdane tehnika, hooldajate võrgustik. Ja mis meile nagu üks kõige olulisemaid punkte, milles me saime kokkuleppele, on see, et Ameerikasse lähevad meie tooted meie kaubamärgi all. Põhitoode, mis sinna läheb, on pakirobot, uus pakirobot. Me oleme kokku leppinud, võtnud eesmärgiks, et järgneva viie aasta jooksul Põhja-Ameerikasse siis 15000 pakirobotit paigaldada. Cleveron on viie aastaga tootnud 1000 pakiautomaati, kuid tootmismahu nii oluline kasvatamine tähendab muuhulgas ka tehase laiendamist ja praeguse 40 töötaja asemel tuleb palgata üle 100 Arno Kütt. Tootmine hakkab pihta järgmisest aasta algusest kindlasti praegused ruumid jäävad selle mahu jaoks väikeseks, aga me oleme juba arvestanud sellega, et sama krundi peal on meil võimalik kaks korda seda tootmispinda laiendada. Tõenäoliselt ehituseks läheb kas järgmine või ülejärgmine aasta väiksemad mahud saame siin oma praegustes ruumides tehtud. Kas teie olete siis praegu maailmas esimesed pakirobotitootjad? On proovitud joon prototüüpe tehtud, aga turule ei ole praegu ükski teine konkurent tulnud, nii et võib öelda küll, et me oleme maailmas esimene, kes sellise pakirobotiga turule tuleb. Täna hommikul saadeti uus postirobotmaailma ühele suuremale postimessile Pariisis, kust Cleveron loodab leida uusi partnereid. Cleveroni postiautomaate võib leida Eestist, Soomest, Venemaalt, Ungarist, Hispaaniast, Norrast ja Brasiiliast rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk Viljandi. Tartu Ülikooli teadlased uurivad Eesti kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskonda. Uuring valmib tuleva aasta suvel, täna esitleti kultuuriministeeriumis, selle vahearuannet jätkab Kristi Sobak. Üldpilt kultuuri kajastamisel Eestis on hästi kirju, toob välja ühe esmatulemuse Ragne Kõuts-Klemm. Meil on palju erinevaid kanaleid, mis tähelepanu pööravad kultuurisündmustele, mis pakuvad ka sellist laiemat, analüüsib, aga enamasti ollakse oma käsitlustes konkreetse kanali puhul suhteliselt kitsad, et need toimetajate valikud peegelduvad hästi sellest konkreetse kanali sisust. Ja nüüd, kui inimene jälgib ainult ühte või teist kanalit, et siis jääb see kultuuripilt talle üpriski fragmentaarseks ja kallutatuks. Näiteks kui vaadata trükimeediat, jääb mulje, et Eesti kultuur on väga kirjasõnakeskne, seda eriti lühiteadete ja lühiuudiste vormis. Võibki öelda, et kirjandus on kõige paremini sellist ajakirjanduse reklaamifunktsiooni osanud ära kasutada. Aga selliseid süvakäsitlusi, need on siiski hoopis teistesse kanalitesse aia kirjandussaated mõnikord on isegi palju sisukamad teles, raadios ja portaalides. Sooja või kultuuritarbija pääseb oma arvamusega kõige lihtsamini ligi kultuuriportaalidele. Uuringus analüüsiti ERR-i ja Müürileheportaale, räägib Ragne Kõuts-Klemm. On näha, et püütakse tõepoolest jõuda selle tegijani niimoodi, et tegijad saaksid maksimaalselt sõna ja et tuuakse ka väljale neid uusi, võib-olla veidi vähem tuntud tegijaid. Nii et selles suhtes meil need kaks portaalid ei ole üldse internetiga lisandunud. Võimalused tegelikult kultuurikajastuses mängivad praegu hästi olulist rolli, sest tõesti seal on looja ja seal on see uus innovaatiline kultuuris näha. Kultuuriuudistest huvitub Eestis aktiivselt küllaltki püsiv osa ühiskonnast, ütleb Marju Lauristin. On see osa ühiskonnast jämedas joones, kuuendi ja kes on aktiivselt kultuuris sees, tähendab, keda huvitab skulptuuris toimuv, kes püüab kursis olla sellega, mida lavastavad teatrid, mis ilmub kirjastustes, uued filmid tulevad ja nii edasi ja need inimesed, näevadki, kultuurid ja mis on iseloomulik, et seal kõige aktiivsem rühm sebivad, kasuta kõiki kanaleid ja ongi huvitav, et isegi keskealine ja vanem selline aktiivne kultuuripublik on samuti väga aktiivne internetikasutaja ja vastupidi, need nooremad, kes on aktiivsed kultuurihuvilised, on täiesti üllatuslikult mitte ainult interneti huvides, et nad lähevad ka raamatuid, loevad kultuuriajakirjandust ja käivad teatris ja nii edasi. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Eesti jääb lähipäevadel madalrõhkkondade meelevalda. Skandinaavia keskosas pöörlev tsüklon liigub edasi kirdesse ja jõuab homme Põhja-Soome kohale. Selle lõunaserva jäädes tuleb meil eeloleval ööl muutliku pilvisusega ilm. Üksikutes kohtades võib sadada hoovihma. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 15 kuni 18 kraadi. Karl Mihkel Eller võtab kokku spordiuudised. Esimest korda jalgpalli Euroopa liigasse pääsenud Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg nii alagrupiturniiri avamängus eile võõrsil üks. Kolm alla piilbaotletikule. PUR kasus Kell kootumist 15-l minutil. Hallilaltin topi väravast juhtima, kuid teisel pooleli Arti saduris 11 minutilise vahega kaks väravat ja niisama korda ette Bilbao. Lõppseisu vormistas 90. minutil markersuaseda Klavani ja Augsburgi ridades kaasa kogu kohtumise. Teise koondislase Sergei Zenjovi koduklubi kabala alustas alagrupimänge null. Null viigiga salaNiki Pauki vastu. Zenjov tegi Aserbaidžaani klubi ridades kaasa terve kohtumise, oli esimesel poolajal väljakul üks paremaid. Eesti meeste tennise esinumber Jürgen Zopp langes Hiinas Nandschangis peetaval 50000 dollari suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist, kui kaotas austraallase Jordan Tomsonile üks kolm, kuus. Kolm, null. Kuus paarismängus jõudistega, kus prantslased Jonat läänest Rekiga finaali. Poolfinaalis alistasid Sophia ess tasavägises mängus turniiril kolmandana asetatud Taiwani paari kuus-seitse kiire lõppmängu seitse. Kolm seitse-kuus kiire lõppmänguga üheksa seitse 10, kolm pealise soppesse rekvastamisi taiwani. Iisraeli duo kisan Lee ja Mir Veintraubiga. Korvpalli Euroopa meistrivõistluste esimene finalist on Hispaania, kes eile poolfinaalis lisaajal 80 75 jagu seni kaotuseta püsinud kodupubliku ees mängivast Prantsusmaast. Poolajapausile mindi Prantsusmaa ühepunktilises eduseisus 33, kolm, kaks ning suurem osa mängust mööduski prantslaste juhtimisel. Normaalaeg lõppes 66 66, viigiseisul 35 aastane pauga Sold hispaania parimana 40 punkti ja võttis 11 lauapalli. Sergio Rodriguez lisas 15 punkti. Prantsusnaist viskasin Nicola batoomianandoodeegolo 14 punkti, toni parke Mikael Kelabale lisasid kumbki 10 punkti. Hispaania kindlustas võiduga koha tuleva aasta Rio olümpiamängudel. Prantsusmaa peab olümpiakohta püüdma kvalifikatsiooniturniiril. Täna selgitab Prantsusmaa Lillis teise finalisti Serbia ja Leedu purjetamise maailmakarikasarja viiendal etapil Hiinas on Eesti purjetaja Karl-Martin Rammo kuue sõidu järel 29. positsioonil. Laser Standard klassis võistlev Rammo finišeeris reedestest sõitudes 26. ja 18. kohaga. King tava MK-etapp kestab pühapäevani, mil eelsõitude tulemuste põhjal selgunud iga klassi 10 parimat purjetavad medalisõidus. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.