Kuna meie vabariigis on palju muusikakoole ja peaaegu igaühes neist on viiuldajad ansambel, siis tarvitses need ansamblid vaid 1964. aastal ühendada ning tekkiski vabariiklik noorte viiuldajat ansambel. Nii lihtsalt, nagu kirjutas vabariikliku noorte viiuldajad ansambli loomisest oma 1969. aasta 28. juuninumbris ajaleht Säde. See nüüd küll ei läinud. Ideegi sündis nagu hübriid paljudest mõjutustest impulssideks, mida kõike tagantjärele on raske taastada. Organisatsioonilisest raskustest ei maksa varem rääkidagi, sest neid on endastmõistetavad iga uue asja puhul. Ja riiulite grupid ju laste muusikakooli juures olid, sest õppeplaani nägi ette orkestriklassi. Aga viiuldajat ansambliga. Eks see on ühendatud tervikuks saineid külvist väheste kooli juures nimetada. Tase programmid tehtav töö olid selleks väga erinevad. Loodavad muide, ummikuks kujunes Tallinna laste muusikakooli orkester. Väga õhutas viiuldajat ansambli loomise mõtet Heino Kaljuste, kes organiseeris viiuliõpetuse pioneeride palee juures suunas seda pilli õppima oma koorilapsigi. Stiimuliks pidi kujunema ühisansamblis mängimine. Eksisteeris ansambli esialgu Tallinna lastemuusika pioneeride palee baasis. Sammu edasi viis, üks orkestrijuhtide traditsiooniline suvekursus. Veel täpsemalt, eks vihmane päev koos Helmur torusaarega, kus südame palutamisest mitmete meie muusikaelu aktuaalsete probleemide pärast kasvaski välja põnev mõte. Kui õige prooviks järgmise aasta üldlaulupeo rahvakunstiõhtule värvi lisada viiuldajat ansambli esinemisega. Eeskujul niisuguse kollektiivi loomiseks olid olemas vabariiklik koorijuhtide segakoor Vabariiklik puhkpilliorkestrijuhtide orkester. Teada oli, et Jaapanis eksisteerib rohkearvuline ülemaaline viiulite ansambel kelle esinemised on väga menukad. Kadedaks tegi Jerevani muusikakeskkooli viiuliansambli efektne meisterlik mäng keda kuuldi Armeeniasse kunstikaadi ajal Tallinnas ja nii edasi ja nii edasi. Mitte katsetada vabariiklikku viiuldajat, ansambli loomisega. Aga luua eeskujude najal siiski täiesti omanäoline kollektiiv, kelle tegevuse põhisihiks pidi olema siis keelpillimängu arengu tiivustamine vabariigis. Keskuste ja perifeeria, koolide jõupingutuste ühtlustamine ja sihipärastamine. Esimene kokkutulek ja ka tuleristsed olidki juba 1965. aasta märtsivaheajal. Kontserti Tallinna poliitharidusmajas kuulasid-Eestilise Kultuuriministeeriumi laulupeo büroo rahvaloomingu maja esindajad. Üksmeelne otsus kõlas, oledki arvatud laulupeoliste hulka. Nii palju siis ajaloost. Nüüdseks on vabariiklik noorte leiutajate ansambel eksisteerinud ja oma kunstiga rõõmu pakkunud juba 21 aastat. Tänavu üldlaulupeol ollakse laulupeolised uudised tootmise korras juba 500 liikmelises koosseisus. Palju kiidusõnu on oma 21 tegutsemisaasta jooksul talvinud vabariiklik noorte viiuldajat ansambel ja selle energiline dirigent ees loit. Vanemlikke sissekirjutusi on kogunenud ansambli külalisteraamatusse. Palav tervitus, õnnitlused viiuldajad ansamblile. Teie suurepärane musitseerimine on eredaks tõendiks õpetajate andekas tööst. Niisuguse sissekande on teinud 1970. aastal ismi konverentsi ajal Moskvas rahvusvahelise muusikalise kasvatuse ühingu president professor Kalevi. Suurepärane noorteansambel. Andekad lapsed, võimekas dirigent, palju uusi võite, edu. Nii on kirjutanud külalisraamatusse Aram Hatšhaturjan. Selliste hinnangute soovide loetelu võiks jätkata ja jätkata. Toreda sissekande on teinud Ansambli vilistlased. See kõlab nii. Nii uhked mängides suures suures ansamblis, kus meie väike pill hakkas äkki võimsalt helisema nagu orel ja oskused kasvasid otsekui võluväel. Musitseerimine noorte viiuldajat ansamblist aitas meid paremini mõista muusikat tunnetada kunstiväärtust. Ansamblis mäng süvendas meievahelist sõprust, kasvatas vastutustunnet, õpetas tähelepanelikkus, töökust kujundas nii mõnegi elusaatust. Mängivad juba meie õpilased ja meie endi lapsed. Ansamblis on vahetunud terve põlvkond. Aga kuulates ansamblimängu raadios või kontserdilaval, oleme taas ansambli Ridalas. Lähme rõõmu, et ansambel on olnud järjepidev oma tegudes ja püüdlustes, et ka tänase koosseisu poisid ja tüdrukud hoiavad kõrgel kollektiivi häid traditsioone. Ansambli üks traditsioon on ka sõprustunde kõige ülemaks hindamine. Küllap seepärast olen ansamblil sõpru mitte ainult kõikjal meie vabariigis, vaid ka kaugel väljaspool selle piire. Kuna praeguseni on jäädud ainsaks sedalaadi kollektiiviks Nõukogude liidus aga nähtavasti ka maailma ulatuses, sest niisuguste tööprintsiipidega riiulitelt ansamblit ei pea teist ju nimetada. Meie maa teiste vabariikide viiuldajad, ansamblid hõlmavad reeglina vaid ühe kooli või erandjuhul ka linna õpilasi siis meie kollektiiv ainulaadsena vabariigi ligi 30 laste muusikakooli keelpilliõpilasi, kes põhitöö teevad kohalikes ansamblites ja kogunevad esinemised välja arvatud vaid kaks korda aastas. Struktuur ja tööprintsiibid on äratanud aastate pikku elavat huvi ja leidnud ka mingis mõttes järgimist. Väga kõrgelt on ansambli tegevust hinnanud maestro Dmitri Kabaleski. Meie vabariigis on ansambli tegevusele tuliselt kaasa aidanud Gustav Ernesaks. Vaata, see töö, mis nüüd toimub Loidi ansambliga, see seda peab kõrgeks kiita, seda, seda peab kõigiti toetama igalt poolt. See on keelasse toredaks sümfooniamuusika arenguks. See haarab hiljem teisi pille juurde ja olgu, minu arvates olgu meie laululavalaulupeol üks kord täidetud täiesti viiulimängijatega ja ma usun, et see annab hoogu. See tõstab viiulimängu tähtsuseni päevakorda ja mul on rõõm seda ansambli tegevust jälgida. Debale soovida järjest suuremat edu ja laiemat kandepinda. Suur sõprusring on vabariiklik noorte viiulit, ansambel ise koos oma vilistlastega, kes ei unusta teed ansambli aastate juurde oma südames ja tegudes. Avasüli võetakse ansambli tuulde aga ka kõiki, kelle süda on valla koos musitseerimisele sõprusringist, jõu ja vaimustuse ammutamisele. Tänases saates räägimegi pisut vabariiklikus noorte Liiuldite ansamblist ja tema sõprusringist väljaspool vabariiki. Kõigepealt kollektiivist, kellega kõige tihedamad sidemed ja kes nii ansambli tegevusest kõige suuremat mõjutust saanud oma töös ja tegemistes. Seal Leningradi noorte viiuldajad ansambel Isakratneri juhatusel. Leningradi Kirovi rajooni laste muusikakooli viiuldajad ansamblid, kellega koostöö alguse sai, kõlasid praegu Tšaikovski mäng hobusega ja Jaan Räätsa allegro. Mikrofoni ees on Erich Loit. Kuidas sai alguse Koosti Leningradi riiuldajatega. Šiguuste püsib juba aastaid. Ja alguse sai ta jäigi lihtsalt Ühele meie kontserdile sattus Leningradi muusikapedagoog Isak Ratner. Talle meeldis selline töövorm noortega. Ja mõne aja pärast oli ka Leningradis organiseeritud selline ansambel. Järgnesid vastastikused küllakutsed. Ja aasta-aastalt on see kontakt tihenenud. Vahetame repertuaari, käime külas. Räägime kitsaskohtadest ja rõõmudest. Leningradi orkester on pisut teist tüüpi, Leningradi. Viiuldajad on koolide väline ansambel. Ansamblis mängivad piildajad kõigist või enamikust Leningradi laste muusikakoolidest. Ta on märgatavalt väiksem kui meie ansambel. Koosneb 30-st 40-st mängijast. Aga töövorm on õige paljus sarnane meie töövormiga. Käiakse koos laagrites. Seal õpitakse repertuaari. Talvine periood kuulub põhiliselt esinemisteks. Nende esinemised. On võib-olla pisut-pisut nagu lihtsam korraldada, sest neil ei ole vaja. Nemad on ühe linna noored, neil on nagu kergem kokku koguneda. Ühisharjutusteks. Esinemiskava on väga tihe. Nad esinenud väga tihti raadios. Kontsertsaalides on kaastegevad, annad ka omaette kontserte. Kuulsin, et nad väga tahtsid osa võtta ka meie laulupeost teie suure viiuldajate koondansambli koosseisus. Kuidas selle mõttega jäi? Meie ootame neid järgnevale koolinoorte laulupeole. Täiskasvanute laulupeost nad kahjuks ei saa osa võtta. Mikrofoni ees on Leningradi noorte viiuldajad, ansambli juhendaja, õpetaja ja dirigent isa kratner. Küsin, kuidas juhtus, et Leningradi noored viiuldajad meie 1982. aasta koolinoorte laulu- ja tantsupeost osavõtjateks osutusid? Osutusin 1982. aasta koolinoorte laulu- ja tantsupeost osapidudeks tänu sellele, et me juba aastaid suhtlesime teie noorte viiuldajad ansambliga, keda juhatan Eriks loidurd. Mõtlesime seda suurepärast ansamblit esimest korda kontserdil 1979. aastal. Olime siis ametlikult kutsutud ansambli 15.-le aastapäevale. Kohtume, jättis meile sügava elamuse, see vist kogu eluks. Saavutasime hea inimliku ja loomingulise kontakti. Mängisime koos Iris ludi, ansambliga esinesin ma ka iseseisvalt. Estonia kontserdisaalis järgnes kohtumine juba Leningradis ja kontsert, milles esinesid mõlemad ansamblid. See kontsert leidis aset Lenin klinkal imelisega belli saalis ja hea vastuvõtu Leningradi muusikaringkondades. Järgmisel korral kohtusime juba 1982. aasta laulu ja tantsupeol. Ka seekordne kohtumine kujunes ansamblile väga huvitavaks. Viibisime Tallinnast tookord viis päeva, esinesime Estonia kontserdisaalis samuti koos vabariikliku ansambliga laululaval, kus mängisime kaasa nii kolmes ansambli iseseisvusetteastes kui saatepartiid koorile. Linn noorte viiuldajat ansambli esituses Isakraatneri juhatusel kõlas Aram Hatsjad, ülene leidude tants balletist kajani. Jätkame jutuajamist isa kratneriga. Tean, et ansambli repertuaaris on ka eesti heliloojate teoseid. Ja kohe meie esimesel külaski Tallinna saime kingituseks juudilt mitu Eesti hiljuti pala ansamblile räätsa laane punu Mägi loomingust kõrveri pala külma huviga mänginud oleme ikka esitanud mitmetele oma kontsertidele, lindistanud raadios, kõlavad väga värskelt, on huviga kuulatavad lapsed mängivad neid suure innuga kaasaelamisega. Leningradi noorte viiuldajad ansambli esituses kõlas praegu Ester Mägi pala ansamblile pealkirjaga lustakalt. Tean, et teie juhtimisel tegutses viiuliansambel ka enne Tallinna sõitu. Kas meie vabariik, ansambel innustas looma seda uut tüüpi üleminalist viiulit, ansamblit, millega töötate? Küsin. Tahaks küsida veel niisugust asja, olete kuulnud mitmel korral meie suurt viiuldajat, ansamblit ansamblis mägi, nagu te olete võinud märgata ikkagi 250 noort mängijat nende seas üsnagi väikesi viiuldajaid. Kuidas teile tundub, kas nad löövad ainult kvantiteediga või üllatavad ka kvaliteediga? Kas niisuguses suures ansamblis on üldse võimalik säilitada kõlaja intonatsiooni kvaliteeti? Küsin Isakraatnerist. Märkasin tõesti, et ansamblis on väga väikese mängida, aga mulle tundub, et Erich Loidi meisterlikkus on nii suur, et oskab näidata ansambli häid külgi ja võimalusi nendele väikestele lastele, kellel ei ole jõukohaseid. Tehnilised raskused, polegi niisugust ülesannet ansamblis antud. Neil on andnud võrdlemisi kerget partiid, millega nad siiski rikastavad ansambli kõla ja toovad suurt kasu ansambli üldkõlapilti. Samal ajal seganud niisuguseid mängijaid, kes on võimelised rohkemaks. Nendel on kanda teised ülesanded. Niisiis mängivad kõik oma võimete kohaselt ja kokku tuleb imetore muusikakangas. See on nähtavasti üks dirigendi saladusi, kuidas ta seda teeb, aga see tuleb tal tõesti suurepäraselt välja. Peaaegu kõik seaded tib ansambli leeris loit ise. Ja tõepoolest tuleb välja nii, et igaühel on jõukohane aga huvitava partii keegi mängi igavaid käike, mõttetuid noodi, järgnevusi. Igaühe jaoks on püütud leida meloodilist joont, nii et keegi ei pea tuupima pähe raskesti meeldejäävat. Lõpetuseks küsin Isakraatorilt, kas ta teab, et meil Eestis on ette võetud nüüd 1985. aasta üldlaulupeole välja tuua koguni 500 viiuldajat see tähendab ühendada ansambli külge ka tema vilistlased ja teised huvilised. Harrastusmuusikud. Kärla toodi raadiot. Nagu siiski kuulsime Erich Loidi jutust ansamblite leitud võimalik olevat sellele üldlaulupeole kutsuda. Nii et siis kohtumiseni koolinoorte laulu- ja tantsupeol. Nüüd on esinemisjärg Lõssenko nimelise Kiievi muusikakeskkooli viiuldajad ansambliga seedwartime Niuke juhatusel. Kõlavad skooliku rändlaulik ja Beethoveni loodusele. Võte on pärit kontserdilt Estonia kontserdisaalis teisel juulil 1982. aastal. Mikrofoni ees on erisloit. Missugustes kohtades on loodud ka ansamblid, nagu teie ansambli eeskujul vees. Tihedad sidemed on meil ka Moskva laste muusikakooli keelpilliansambliga Doora, Aftsoni vaatusel ja. Külalisteks eelmisel koolinoorte laulupeol oli Kiievi muusikakeskkooli keelpilliorkester. Kui Kiievi keelpilliorkester on nii nagu meiegi muusikakeskkool professionaalne kollektiiv siis Moskva laste muusikakooli keelpilliorkester on lastest. Koosnev kollektiiv, kellele mitte kõik ei saa professionaalseteks mängijateks. Aga? Ka seal on huvi just meie keelpillimuusika ja meie noorteansambli vastu äratanud neis niisuguse niisuguse entusiasmi. Ka selle kollektiiviga vahetame. Jaa loodame neid näha järgneval koolinoorte laulupeol oma külalistena. Moskva Leningradi, Kiievi ja Eesti noorteviiuldajat ansamblite ühisesituses kõlasid meie saate lõpetuseks Villem Reimanni pidulik prelüüd ja Nikolai raakovi andante konto abile heliülesvõte pärit kontserdilt Estonia kontserdisaalis teisel juulil 1982. aastal.