Väga raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa jätate mulle eestimokk, eesti lugu. Tere. Tartu Ülikooli teadlased ja Vene impeerium. Tartu Ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust Siberis arstidel palju erinevaid võimalusi leiba teenida, TÖÖD teadust ja karjääri äri teha. Kas baltisakslastest arstide hulgas oli ka eestlasi, kuulate kohe professor Aadu mustalt? Paratamatult ei ole nüüd mõtet hakata rääkima kõikidest teadlaste, et nagu kunagi üks mu noor kolleeg palus endale ülikoolist diplomiteemat, meresõidu ajalugu, kõigil maailma meredel läbi kõigi aegade ja siis konsiilium ütles, et nii ei saa. Täpselt samuti ei saa rääkida kõigist järgmise saadetud või Siberis töötanud Ülikooli teadlastest või veel vähem lõpetanud, neid on ikka nii suur leid, oli väga suur hulk ja mind natukene ehmatas mingil ajal üks hea tubli inimene, kirjutas doktoritöö kus muuhulgas Tartu Ülikooli ajaloost ja muuhulgas mainis ära, et 19. sajandi kuni vist 60.-te aastateni tervelt 10 Tartu Ülikooli lõpetanud arsti saadeti Läksid tööle Siberisse ja ma hakkasin lugema oma märkmeid ja kui ma jõudsin 80-ni nimeliselt, siis ma mõtlesin, et kes neid siis Siberis ei töötanud või teeninud ja, ja aga mis seal tähtsatest teatmeteostest läbi käinud ja, ja, ja statistika ongi imelik asi. Asi on selles, et nii näiteks ei võib ju arvata, et võib-olla ei töötanud siberis see arstide seltskond kes teenis laevastikus algul nimetatud Siberi flotilliks pärast Vene Vaikse ookeani Plotilliks Vaikse ookeani laevastikuks ja tuleb välja, et kui hakkad vaatama sealse meditsiiniteenistuse teenistusletti siis. Kuule, kõik juhtiva juhtivad laevastiku arstid on Tartu Ülikooli lõpetanud võib-olla veidi suunata tööle Siberisse, nad suunati laevastiku, noh, ilmselt see siis, kui see viga sellest on sisse tulnud. Aga no ma vaatasin, Julius Altermann, tõusis laevaarstist, heida jäänud ainult laevastiku vaid kogu Ida-Siberi meditsiiniringkonna ülemaks, teenis välja salanõunik auastmele nii-öelda kindrali ega siis mees või nopid sealtsamast laevastiku arhivis käisin küll rohkem kroshistaminev rangelit vaatamas, aga kui hakkad ühest otsast minema, siis vaatad, et oot-oot veel nii palju tuttavaid. Siis tuleb välja näiteks Siberist väga tuntud mees Tartus, meie nagu teda ei tea või noh, pole ka nagu põhjust teada kõiki arste, võib-olla Bernhard Faither, tema sai 1955 oli nooremarst siberi flotillis jälle tegelikult Amuuril mereväe oskajatel ülemarst ja täpselt samuti tõusis kõigi temagi laevastiku liinis sai kõigi Vaikse ookeani sadamate ja siberi flotilli või noh, siis Vaikse ookeani flotilli meditsiiniteenistuse ülemaks ka riiginõunik, kuna uue auastmes erru läinud ja, ja nii edasi. Ja noh, tegelikult ma ei tea, kui palju kuule, Häid kiusata nende natukene meile juba võõraste nimedega. Täpselt samuti oma karjääri tipul juba tõusis salanõunikuks Vincent Siibert, kes teenis 15 aastat arstina Siberis Vladivostokis, oli seal mereväehaigla üle marst või siis noh, näiteks jälle väga tuntud nimi Vladivostokis tuntud nimi ja säärsetes ajalugudes ära mainitud kohalikes entsüklopeediates on Tarvastus sündinud ja Vladivostokis surnud meditsiinidoktor ja õuenõunik, Ludwig Jacob. Ja, ja no võib-olla ma püüan siinkohal selle loetelu katkestada, sest sest muidu ta ja üks tundmatu nimega mees oli kuulus ja teine tundmatu nimega mees veel. Aga nad olid Tartu ülikooli lõpetanud. Tõsi, osa neist tegid Siberis vaid ühe episoodi oma eduloost. Muide, Siberis tulid auastmed kiiremini, nii et see oli võib-olla ka selline karjääriteenistus. No ikkagi pea nagu rindelähedane ala kogu aeg. See oli ka põhjus, miks mindi. Ja see oli paljuski põhjus, miks mindi, mindi iga eduloo pärast karjääri tegema. No ja võib-olla siiski vabandust, ma nüüd läksin väga, kuidas nüüd öelda, Tartu Ülikool, Tartu ülikool, aga unustasin ära, et, et sa ka Tartu liis õppis ka silmapaistev venelasi vene rahvusest, mitte ainult baltisakslased, eestlased. Nonii, näiteks sel ajal, kui ma olin parajasti Vladivostokis, tuldi mulle rääkima, et kas ma tahaksin ikka, mis ma arvan ikka professor krüptšenko toredast leid leiust, et tema sai nüüd leidis üles, kes oli ikkagi Kaug-Ida esimene poeet kes oli lausa seal see noh, nii-öelda poeetide koolkonna rajaja, esimene tasemel poeet üldse andis välja oma kopsaka luule, koguvad Astra ja ja tõlkis innukalt. Täiesti üllatav oli, et ta millegipärast oli ära õppinud mööda minnes kusagil saksa keele. No kui me saame teada, et ta õppis Tartu Ülikoolis, siis saksa keele äraõppimine ka väga üllatavana ei tundu. Aga, aga tõepoolest ta oli mees kesist tõlkis saksa luuletajaid ja nii edasi. See oli Pavel koms Jakov Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna lõpetanud vaesest vene perekonnast pärit noormees. Nii et sellest konsiakowist on praegu Vladivostoki inimesed palju kirjutanud tema loomingust, eelkõige aga eluloost vähem. Ja ta oli Eestiga mitut pidi seotud, tudengiaastad, loomulikult kujunemisaeg, sõpruskond ja nii edasi. Aga tal oli veel niimoodi, et oli laevastiku arst ja esimese maailmasõja ajal juhtus nii, et tema laev jõudis. Või temal karjäär, vabandust, mitte ta ise jõudis Tallinna mereväehaiglasse töötas Tallinna mereväehaiglas ja Tallinnas, Vladivostoki kultuuriloolased otsivad tema hauda, äkki isegi leiavad, sest ta suri Tallinnas laevastiku haigla arstina. No võibolla selleks, et mina ei tea, kas asja ikka mul see 10 arstil natuke hinge peal ja tahan öelda seda, et et poolsada nime leidsin ka linna ja kreisi arstide nimekirjadest, keda tuntakse Siberis nii-öelda kodu-uurijate poolt hästi. Siberi linnades on see kodurete, oma linna ajaloo uurijate seltskond, päris au, Pärna ja tegus ja entusiastlik ja kõik kirjutavad siis varasemaid peatükke, kuhu, kuidas siin arstiabijõud ise, mis sinna kõik jõudis. Ja siis, kui kui loed sedasama Barnauuli, kus mul oli nädalavahetusel aega ka siis arhiivid olid kinni ja siis sai palju istuda raamatukogus, noh siis loed, kuidas jälle Barnaunis kirjutatakse meditsiinidoktor Otto, Karl Georg Reinhold Bloomberg'ist riigi nõunikuste kesta, kõik oli Adoli, Altai meditsiiniinspektor, inspektor tähendab tollases terminoloogias ikka ülemad tegelikult. Ja, ja see Reinhold tuum on selles mõttes hästi huvitav et ta, noh, nagu ma ütlesin, on ta olnud Tartus enne ja pärast. Ja ta on olnud hiljem Tartus õpetatud Eesti seltsi muuseumi juures ametis veel siis sealsamas Barnoulis, selles samas raamatus, kus nad räägivad oma kuulsusrikast, meditsiiniajaloost on veel Herman Hopten, Hous kes on siis linnas arst, Barnaulis siis meditsiinidoktor Karl triits, kes oli õuenõunik ja Barrouli metallivabriku ülemarst. No tegelikult neid nimesid jälle ei tohi nendega natuke liialdama hakata. Aga ma ütlen, et nende loodu põnevad lood on põnevad, sellepärast et noh, eriti põnevad on need, kui kellelegi pension määrati ja kõik tema etapid eluetapid ja karjäärietapid üles loeti. Ja mingil hetkel siis vaatasimegi koos oma noore kolleegiga vaatasime siis neid pensioni, see toimikuid ja leidsime sealt päris mitmeid, kes olid pinud kasterdi või Jurjevi juba ülikoolis. Ja, ja neid oli küll Tomski vangla arstide hulgas ja too polski vangla arstide hulgas ja ja ikka ja jälle ikka meditsiinivaltsi inspektor, kes oli tegelikult meditsiiniteenistuse ülem antud piirkonnas. Kas see on selline seltskond, kellest võiks võiks kirjutada raamatuid ja tegelikult on seda natuke tehtud? Näiteks kas üks tore, selline brošüürikene oli rõõmy linna hospidest? Rõõmy kant on, kui keegi ei tea, kus asub mina kunagi teadnud, nüüd tean, ka esimene märksõna on see, et see on see, kus Jossif šviili sundasumisel oli ja kus praegu arutatakse tik Stalini muuseumi juhatajaks tahab kangesti saada üks mees, kes on hämmastavalt võib-olla ka kosmeetilised, igatsesite kaasa aidatud aidatult suure grusiini järglane ja kellel on isegi sugupuu tehtud, kuidas, noh, nii ja naa ja mis seal kõik olevat juhtunud. Aga nii, ehk teisiti narrõmmis. Tervishoiuloos on kirjutatud brošüür, mille põhitegelane on Tuhalaanemõisarentniku pojana sündinud Johan Ferdinand Sass, kes oli siis enne olnud Altai Is tuntud botaanik ja nagu Tartu Ülikooli lõpetanud ikka väga mitmekesine botaanik ja meteoroloogia, mis erialasid ta tegi, aga tema oli siis narrõmy linna hospidali marst ja, ja, ja ta on jätnud siis selle sundasunike maa meditsiiniajalukku sellise kustumatut ajava jälje. Muide, seda sassi tuntakse sealt tõesti hästi, sest Tomski ülikoolis kiideti teda ka ja öeldi, et näete Tartu Ülikooli kingitus Tomski ülikoolile. Mina ei leidnud sidet üles, aga lõpuks tuli väliselt sama Sass, kes kogus hiiglaslikud herbaariumeid ja hästi huvitavaid herbaariumeid. Tartu Ülikooli lõpetanud kinkisid lõpuks Tomski ülikoolile ja need on üheks jälle selle nende loodusloomuuseumi nurgakiviks. Siis noh, Omski linna ajalukku on jätnud oma jälje Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Artur Foogel, kes sündis Tartus kaupmehe perekonnas ja ka milliseid vahvaid ekspeditsioone, mida te kõik on teinud. Tartu ülikool ja meie arstiteaduskonna lõpetanute lugu kumab läbi ka kullapalaviku pärast. Tuleb välja, et ka kulla kaevandustel nõuti Medici, kui läks tööliste arv, teatud hulgani, nõuti, et seal peal on arst. Ja, ja noh, arstide hulgas oli päris huvitavaid tegelasi. Ma juba mainisin Jakuutia esimest kuberneri Julius tubensorfi tuleb välja, et ka tema jõudis enne olla veel kuskil kullakaevandusarst vahepeal, kuna seal maksti hästi, siis läks riigiametist tagasi. Siis on noh, Aleksander fon punge ikkagi juba ära mainitud mees, kes Barnoulis on suur Altai uurija ka tema jõudis töötada aastaid arstina ja nii edasi. Nüüd. Mulle tundub, et, et et kui ma nüüd hakkaksin veel rääkima nendest kümnetest ja kümnetest arstidest, kes olid Vene-Jaapani sõjas ja, ja heinamaa ääres, siis läheks, see võib olla kaugele kaks ja põhjalikuks ja, ja, ja kõiki neid muid nimetan ära võib-olla paar eksootilist. Noh, näiteks Kaug-Idas teenis meditsiinidoktor karva kamp, kes oli enne seda omandanud rinde arsti kogemusi vene, Hollandi sanitaarkolonnis, Lõuna-Aafrikas sõjaväljal puuri puuris Inglise puuri sõjas. Oli veel. Tuntumatest võiks nimetada ka Eesti ajaloost tuntud eesti kindrali meditsiini kindrali kraadi või kauase Tomanud Maximilian Friedrich Werner von Manteuffeli või üks minu lemmikut, et väga eksootilise saatusega meest rahvuselt lätlast, jaanist, siirnet, kes oli Kaug-Idas sanitaarkolonni ülem, aga jõudis enne seda olla minu kodukülas Tori kihelkonna arst ja pärast seda Etioopias needus Negisti ehk Etioopia keisri ihuarst. Nii et oi palju, palju palju lugusid arstidega vist tuleb panna kolm punkti ja öelda, et ehkki neid oli veel palju. Nähtavasti ei ole mõtet seda lõputult rääkima, sest olid veel mitmete teiste teadusharude esindajad. Aga too stuugandor, Julius stuugandor, tema tegi ka Siberis ikkagi kõva karjääri. Õige Julius tubeldaval Poliks äärmiselt põnev mees, pärnakatele võiks seda eriti huvitav olla, ta on Pärnu kaupmehe poeg kes teise gildi kaupmehe poeg, kes pandi siis Tartu Ülikooli õppima. Ja minule on ta huvitav veel, sellepärast et, et kunagi ma lugesin huviga oma kodukandi lähedalt Taali mõisniku Johan-Erik staal Holsteini päevikuid sellest ajast mida ma ei suutnud kuidagi lahti mõtestada, et kas see on juhus või saab ka põhjuslik side olla, oli see, kui Johan-Erik pidas oma vist kuuekümnendat sünnipäeva täpselt ei mäleta, igatahes suur sünnipäev oli, need ei olnud mitte piduvaid pidustused ja mitu päeva peeti ja vaatsin külaliste nimekirja, siis mul jäi natuke suu lahti. Ja just sellepärast, et seal oli terve hulk väga tuntud siberi uurijaid. Aga, ja ühel ja samal peol nende hulgas oli näiteks karbon Titmar Vändra mõisnik, kes oli 19 tasandi keskel vaieldamatult kõige särama ja viljakam Kamtšatka uurija kes vahepeal nagu teadusest loobus. Hiljem kirjutas raamatu aastakümneid hiljem ja tuli välja, et vahepeal ei olnud keegi midagi märkimisväärset suutnud juurde uurida kuna impeeriumide huvid liikusid tükk maad lõuna poole Amuuri suudme kanti ja mitte Kamtšatka. Ja üks nendest külalistest oli ka štobentorf. Täpselt samuti oli seal veel admiral bossid, kes oli küll Starman vorstidega mitmekordses sugulusvahekorras samuti tuntud Kaug-Ida lugudega mees ja lõppude lõpuks oli seal ka Johan Eeriku enda pojapoeg, hilisem pekingi ülikooli professor. Nii et seda ei taha, oli seal kuidagi hämmastavalt palju. Võib-olla arvata võib uurida, võib-olla tuleb seal ka mingi selline ühendav impulss kuskilt välja, seda ma olen üles ei ole otsinud, astub enda arvutil. Oli tõesti imeline mees, just tänu oma võimet, kui selle ja Tartu Ülikoolis saadud teadmistele noh, tegi ta ikkagi väga silmapaistvat karjääri. Algul siis hakkas ta peale sõjaväearstina muide need sõjaväearst ei leia hästi üles sellepärast et seal on inimesed sõjale aga mitte Siberisse. Teenis liinipataljon arstina. Siis jätkas polski nekruti komisjonis 28 aastasena saanud kolleegium assessor auastme ja 1841 oli juba Omski sõjaväehospidali ordinaator, siis vanemarst. Huvitaval kombel sai temast 1800 neljakümnendatel Ida-Siberi ja valitsuse ametnik. Muide Ida-Siberi peavalitsus sel ajal Vamuurimad vallutati. Oli üks hämmastav Tartu Ülikooli lõpetanute magnet. Seal on suurem hulk, võib-olla jõuab selle juurde jutujärjega uuesti tagasi, ma arvan, et jõuame ikka. Aga üllatus-üllatus, ta võiti Ida-Siberi peavalitsuse ametlikuks siis Ida-Siberi peavalitsuse viienda jaoskonnas ülemaks. Misse jaoskond tegeles, ega see täpselt defineeritud ei ole. Igatahes on selge, et, et see ei olnud vähetähtis ametikoht, sest stuubentors saatis kindralkuberneri tema sõitudel rai erinevatesse piirkondadesse. No need olid ikka väga metsikud maad. Ja kõige selle kõrval on teinud siis loodusteaduslikke uurimistöid ja öeldakse, et teadusajaloolises enam üldse ei üllata, et mingisugune tähtis riigiametnik. Kui ta oli lõpetanud Tartu Ülikooli ja arstiteaduskonna, siis on täiesti enesestmõistetav, et ta tegi loodusteaduslikku uurimistööd. Ja edasi läks päris huvitavalt. 1851 otsustati luua uus suur kubermang, Ida-Siberi kindralkubermangu nii liig, puutu lahmakas. Vahel mängitakse, vaadatakse, kui palju Inglismaad ja Prantsusmaad ja Saksa maid sinna annab ära mahutada, kaardile ka eraldati Jakuutia kubermang ja selle Jakuutia kuberneriks saigi. Julius dub endors. Vaat ma enne rääkisin Jüri kruusast ja ütlesin ka seda, et kuulsate meeste tõttu me kuuleme ikka mõnest eesti matšist ka. Ja nüüd on veel midagi. Nüüd on veel üks mees, kellest Eesti loodus kunagi kirjutas päris huvitavaid lugusid. Ja selle mehe nimi on Mihkel foormann. Mihkel furman, kes oli nagu assist. Vabandust. Kui mõtlen teele, siis ma vist teda alavääristanud, aga, aga tiitli järgi teener oli algul kaasas teenrina, meile see ei meeldi siis ikkagi teadlane ja öeldakse, et mitmetes tuben dorfi suurte avastuste ja eriti selliste kliima uuringute ja pikaajalist tööd nõudvate teadussaavutuste tegelikuks autoriks ongi just nimelt seesama mihkel Thurman kes hiljem oli noh, ametlikus ka. Hiljem on ta Peterburis olnud vaba volüümikana Minski opsistu juures ja kus ta on teeninud saanud hõbemedaleid oma tööde eest ja nii edasi, aga tõepoolest omakorda tuben dorfi tema sõitudel Siberis saatis Burman, kes jäi hiljem ka iseseisvaks loodusuurijaks. Aga tõepoolest stuubel tordi kohta siis nii palju, et ta oli väga mõjukas tegelane üldse seal Ida-Siberis. Ja kui lood Ida-Siberi või vene geograafia seltsi Ida-Siberi osakond siis üks nendest, kes seal oli koos noore Struvega ja, ja, ja oli ka just seesama Julistus, tugen, tort. Ja nagu ma ütlesin, oli ta siis üks nendest, kes oli olnud enne seda Ja ikka elast. Põhiliselt läksid Siberisse maadeuurijad, loodusteadlased ja miks siis arstid nende kõrval ka nii? Tegelikult üllatus-üllatus, tulebki välja, et nii luurajad kui maadeuurijad olid väga tihti just meditsiiniharidusega poliitikud, ka mõned olid arstid, mõned astronoomid ja minu arust on sellele kunagi vastanud väga huvitavalt Eestit seal, et unustatud ja tubli teadusajaloolane Vello Kaavere kes kirjutas pungest sellest Kahaltais kuulsaks saanud pungest ja ütles, et tsiteeris pungeti, ütles doktorikübar. Oli parim kaitse võõrastel maadel. Ja punge reisipäevikust on ka selline huvitav lõik, mis siia võib-olla isegi sobiks. Ta kirjutab, tõusin mäenõlvale ja silmasin oma imestuseks kahtteist inimest, kellest enamik olid jõumehe välimusega. Igaühel üks või kaks püssi, mõõk ja pikk nuga. Kõigil headvatsud. Üks talumees, kelle maetuna olid peatuma jäänud, tõi välja ämbritäie viina, et nende heatahtlikkust ära teenida. Kui ligi astusin, tervitasid nad mind nimepidi näidates, et teavad mind hästi. Nad tõotasid mulle, et kuna mina võin arstina igaühele vajalik olla ja mõni nendest oma eluarstiabile juba võlgnenudki siis ei ole nende poolt mittemidagi vee karta ja isegi mitte ekskursioonidel, kus on sageli näinud, on nad meelsasti nõus vajaduse korral mulle kõikvõimalikku abi osutama. Mägedes sööki ja jooki jagama, edasi sõidust hobust andma ja sealt, kust hobusega läbipääse mind kätel kandma. Sest nad on kuulnud, et ma nende vendadega hästi ümber olen käinud. Seepeale jõid nad minu terviseks ja palusid mul samaga vastata. Edasi tuleb lugu, kuidas punge, algul ei taha vastata ka või samaga vastata, kuidas ikka koosse pangviina muidugi ära juuakse. Aga võti on selles, et tõepoolest arsti kübar, doktorisõber oli see, milles nähti midagi kõrgemat inimest, kes või teisi inimesi aidata. Ja nähtavasti just sellepärast olid loodusuurijad tihti arstid ja just vene Siberi uurijate hulgas on terve plejaad Tartu Ülikooli arstiharidusega lõpetanud mehi. Kas doktorikübar on ülekantud tähenduses või olidki doktoritel uhked kübarad äratuntav? Aga kui tuletada meelde seda Tomski ülikooli lugu, siis kes olid need mehed, ilmselt mehed, kõik, kes selle ülikooli rajamise juures olid Ja tõepoolest muide, eks ülikooli rajamise juures ja Siberi rändurite juures igal pool olid nähtavasti olemas ka naised ja üks minu lemmiklõik või üks lemmikkujun tõepoolest rääkimata. Aga võib-olla tuleme selle juurde hiljem taga, siis ma püüan vastata ära selle ülikooli küsimuse käies Tomski ülikoolis oli tõepoolest hea ja uhke tunne, sest Tomski ülikool, mäletad, tähendab oma esimesi professoreid on nende inimeste auditooriumid, on nende mälestuskogumikke ja konverentse ja, ja üks sellistest, keda väga hästi teadis, muide, Tartu Ülikooli kauaaegne arstiteaduskonna dekaan Lembit Allikmets. Ja me oleme temaga sellest rääkinud, oli näiteks professor Eduard Leemann professor Eduard Leemann, kes oli tõepoolest ülikooli lõpetas Tartus, oli siin Ülikooli juurde jäämiseks välja valitud, aga selleks, et kiiremini karjääri teha, rändas Tomskis ja sai seal Tomski Ülikooli farmaatsia professoriks ja nagu kõik ametlikud raamatud ütlevad siberi farmaatsia ja farmakoloogia koolkonna rajajaks talid, Tomski ülikooli korraline professor, ülikooli valitsuse liige ja teda kiidetakse seal väga erinevate asjade eest. Küll on ta leidnud Siberi loodusest taimi, mis ravivad midagi paremini kui, kui suured keemilised rohud. Ja tänapäeval ka räägitakse sellest Leemani õpilaste poolt sellest, kuidas, kuidas ikka siberi taimed on paremad ja, ja kiidetakse sealkandis levinud või noh, sealt veidi edasi amuuri maal ja ženšenni, mida kõike all eemal olevat siis tõepoolest teinud ka praktilist tööd suured teadustööd mitte ainult farmakoloogia, vaid ka joogiveest, et kuidas seda võtta ja kuidas teha. Nii et Leemani näol on küll tegemist mehega, kes oli eluajal tuntud ja kiidetud pärast surma tuntud ja kiidetud ja keegi ei isegi rahvavaenlaseks kuulutanud. Aga noh, tal juhtus ka niimoodi, et Ta elas küll Sariigi lõpuni, aga võib-olla tema õnneks mitte eriti rohkem. Teda autasustati küll Anna ja Stanislav ja Vladimiri organitega, nii et tal paraadil, et on nagu jõulupuu. Siis Tomski Ülikooli meditsiinilise keemia koolkond räägib uhkusega nende täiesti nende professori Friedrich karbon Krügerist. Jälle võta melo lahti, vaatame, Tartu Ülikoolis oli ta ainult dotsent, aga Tomski ülikoolis oli meditsiinilise keemia erakorraline ja seejärel kohe ka korraline professor ja kateedri juhataja kui töötas pensionini välja ja kirjutas meditsiinilise keemia õpikut, mis olid tervel Venemaal kasutusele jälle jälle teine mees. Algul vaatad või sellel ülikooli ajal tahvlil, arvavad, et mingid mingid riigijuhid või mis nad seal on Krüger täpselt samuti dekoreeritud noh, tol ajal olid muidugi ordenid uhked ja suured ka. Kui olid kõrgemad organid, siis oli lisaks organile endale veel ordeni täht eraldi, aga uhked mehed ja vahvad vaadata. Siis Tomski matemaatikute koolkond räägib vaimustusega Georg Andreas Moliinist kes tõsi küll, peale Tartu Ülikooli käisel ennast mõnes kohas ka täiendamas, aga samuti temast sai Tomski ülikooli professor selle koolkonna rajaja. Miks seal võib-olla võib öelda, et mis seal viga koolkonna rajada, kui üks ülikool oligi ja kes seal ikke juhtis, see juba juhtiski. Tomski ülikoolis, muide, on selles mälestus stendidele, mälestusraamatutest, ajaloo raamatutes, on Moliin on üks nendest, kelle naine, professor Laine, Eliisa endine tartlanna endine tartlanna oli siis ülikooli võõrkeelte õppejõud ja valdas keeli rohkem, kui seal õpetada vaja oli. Siis juuras, räägiti Karl Villem Tseelerist jälle Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud mees Tomski ülikoolis oli siis rooma õiguse professor. Noh, tal oli ka niimoodi edulood ja kadu lood impeeriumile osutatud teenete eest jagati talle ordeneid. Aga siis, kui esimene ilmasõda peale hakkas, siis kahtlustati, et ta vist oskab liiga hästi saksa keelt, järelikult saksa spioon? Jurakat räägivad Nikolai noom Bergskist. Võib-olla jätaks mõned vahele, aga hästi huvitav on veel ka Johansenite suguvõsa, Taani päritoluga Tartu Ülikoolis õppinud mitmed neist. Herman Johansen oli Tomski Ülikooli zooloogia professor, võrdlev anatoomia, arheoloogiaprofessor ja tema vanaisa oli Viru-Nigula kihelkonna mõisavalitseja. Tema isa oli Omski pastor, Tartu Ülikooli lõpetanu, nii et mindi lausa perekonnakaupa ja tema lähedane sugulane oli Tallinna linnaarhivaar. Nii et maailm on vahel väike. Hans Johansen oli ka üks nendest, kes on siis Tartu ülikoolist jõudnud sinna. Meditsiiniprofessor, Nikolai-le, Porski mineroloog, Leonid Kulik. Kutsusime siia Tartusse külla Tomski ajaloolased. Kui nad Kuliku toimikud siis, et nägid, siis hakkasid käed värisema, küsisid, kas sellest koopiat saab tellida, kas pildistada tohib arhiividirektorit staga, võtke apelsin, aparaat kaasas, pildistage, palun sellest nii üllatunud, et aga kus on siis need avaldused ja, ja ministeeriumi kinnitused ja kõik, et võib, aga meile öeldi, et oi või teda on teile huvitav, siis siis siis on, palun, tema on seal tunguusi, meteoriidi langemise, paiga kuulsamaid uurijaid üleüldse ja ja selliseid põneva looga mehi oli ikka päris palju ja muidugi jälle ikka seesama asi, mis ma enne ütlesin, et ja siis, kui näed, et kuulsad professorid ees, siis tuleb välja, et ka nende laborandid, paraatorid on Tartust, kaasa arvatud inimesed, kellele lubati head teenistust ja paremaks. Palk ka Tomski ülikooli asjaga seoses võib tõdeda, et erialade ring on laienenud, kogu aeg on jutt olnud maadeuurijatest ja loodusteadlastest ja arstidest, siis nüüd on siin ikka näha juba märksa rohkem erialasid. On see, et ma tulin ka praegu rääkisin põhiliselt kahest erialast rääkisingi nendestki, astronoomilist jõudsid sõjaväe topograafiasse, rääkisin natukene arstidest, loomulikult oli Tartu ülikool ikkagi väga mitmekesine ja tegelikult on mul nagu võib-olla isegi meelega korraks jäetud tahaplaanile. Mõned päris kuulsad teadlased, aga siiski veel enne kui nendest lihtsatest asjadest. Tegelikult õppis Tartus ka küllalt palju neid noori, kes Siberist tulid, Tartusse ja Siberisse läksid. Need on ikkagi alati intrigeerinud kellelegi Aleksander, see tehnikovi lugu, kes on vene ja eriti Siberi koogika ajaloos esimese suurusjärgu täht. Ta oli kooli direktor ja mis sa seal kõik oli? Inimene, kes hakkas rääkima, et ajalugu ei saa õppida ainult impeeriumi ajalugu, kes kodukoha ajalugu üldse ei tunne seisaluga impeeriumi loost, terve impeeriumi loost ja tema oli esimene, kes musitseeris üleüldse Venemaal koduloo või kodu, kodukubermangu või kodu oblasti ajaloo õpiku. Selles mõttes on tunda, et ta on nagu kokku puutunud lääneliku kultuuriga ja tal on nagu sellist Tartu Ülikooliharidus peaks olema kaasas. Ja tema õpikud on muidugi väga toredat, kus on öeldud, et ka et ka fotodokument visuaaldokument on väga oluline. Ilusad pildid on sees, noh tolleaegse muidugi cincograafia tehnika järgi tehtud, eks ole. Ja, ja mis mind eriti üllatas, Tartu Ülikooli lõpetanu, seletab Omski venelastel, sakslased, jätke meelde, sakslased ei ole üks rahvus. Kõigepealt sellepärast Omskis lisaks venelastele ukrainlastele Väike-venelastele vist mõeldi valgevenelasi ja tatarlastele Elabelga sakslasi, aga teate, mina tean, sakslased ei ole üks rahvusvaheline, jagunevad kaheks eestlasteks ja lätlasteks. Nii et see on tal uhkesti pidulikult kirja pandud. Ja kindlasti siis seda, seda siis ka need siberi uurijad või Siberi inimesed siis ka arvestasid. Nüüd on aeg jõuda jutujärjega, siis tagasi Ida-Siberi peavalitsuse juurde, mis, nagu me kuulsime, oli Tartu Ülikooli lõpetanute magnet. Mis neid sellesse asutusse siis tõmbas ja millega see asutus tegelasi. Tähendab jälle, kui ma püüan lihtsalt seletada, siis Ida-Siberi peavalitsus loodi 1822 ja ta oli nagu Me kubermangu kõrgem valitsus Vene keskvalitsus oli ju kaugel ja pealegi Siberis mitmete asjade ajamine käib teistmoodi, nii et tihti privileeg, kus siis loodi Jenissei ja Irkutski kubermangu kaks suurt kubermangu nende mõlema juhtimiseks loodi eraldi veel Ida-Siberi kindralkuberneri ametikoht ja tema juures oli siis Ida-Siberi peavalitsus, mille kohta võime öelda, et ta oli siis selle Siber erialade valitsus noh, peavalitsuse või mis ta siis on, aga seal tõepoolest tuli lahendada. Ja majandusküsimusi ja sõjalisi küsimusi side, haridus, kõik riigi eluvaldkonnad olid allutatud siis sellel Ida-Siberi peavalitsusele ja võib öelda, et Ida-Siberi peavalitsuse liikmed algul viis, hiljem seitse need need olid noh, meie mõistes lihtsam on öelda territooriume kordades ja tohutult suurem kui Eestis võime öelda, et need olid siis nagu vastavad vastava valdkonna ministriametile mille küllaltki suur iseseisvus, sellepärast et iga regulatsiooniga pöörduda nüüd otse Peterburi. Oi jumal, selleks oleks tulnud luua palju palju töökohti, et kogu seda sidet nii aktiivselt elus hoida. Nii et ta nagu võiks siis öelda, et on nagu valitsus. Ja sellest oli juttu, et selle kindralkuberneri peavalitsuse juures oli terve rida veel eriülesannetega ametnike ametikohti. Ja 1800 kolmekümnendatel neljakümnendatel, viiekümnendatel aastatel Nendel eriülesannetega. Ametnikel oli palju erilisi ülesandeid, mis olid seotud mitte ainult kullakaevandustega vaid ka amuuri maa hõivamise ette valmistada. Naiste juurde tuleme nädala pärast. Tagasi professor Aadu Must räägib siis väljapaistvatest naistest, kes koos meestega Siberisse läksid või läksid meestele järele või tegid ise ilma. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Aga arstitudengid, Ki laulsid tudengipõlves laulu krambambuli Saksamaal juba 18. sajandil. Ja saate lõpetuseks kaks varianti sellest laulust. Nimelt kirjutab venekeelne entsüklopeedia, et 1822. aastal astus keegi Nikolai jääkohv Tertski University, AT ja Tartu Ülikoolis tutvusta tudengieluga ja kuulis esimest korda seda saksa tudengilaulu. Ja kov veetis Tartu Ülikoolis seitse lõbusat aastat sai kõrge hariduse, kuigi diplomit mitte ja naasis Moskvasse kaasas krambambuli omatehtud venekeelsete sõnadega. Viisid ja sõnad on ka Venemaal varieerunud, aga seda algset laule Riias tegutsev Fraternitas Arktika ainus korporatsioon maailmas, mis juba aastast 1880 ühendab Vene tudengeid. Kui venekeelsed krambambuli sõnad kirjutati Tartus, siis eestikeelsed sõnad sai krambambuli tõenäoliselt Venemaal ja mõnevõrra hiljem 20. sajandi teisel kümnendil, kui Peterburis asutati korporatsioon Rotalia. Ja kui asutajate hulgas oli tudengielu nautimas hilisem Eesti eksiilvalitsuse peaminister Jüri Uluots. Tema ongi kirjutanud krambambuli eestikeelsed sõnad. Oleme harjunud kuulama ja ilmselt ka laulma, tänapäeval lühendatud varianti, aga ansambli vennaskond esituses on võimalus kuulata krambambulit täies pikkuses. Ja tuul. Oli kas ta? Ei läinud. Abistama. Saamiseni. Meie. Kooli ruumala käes ja mina ei salli väide, aga. Siin ma olen peaaegu väes peenar taevas, salaadi. Peol. Rabamulla. Taevahaavad ei neela, peavad. Sealt alla ja iialgi.