Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav juudi rahvusest Igor nirismann. Tere. Kuulsime praegu lugu, mida, noh, väga palju, kohe esimese asjana seostatakse viiulimuusikaga loomulikult vana head Havana hiilata, aga neid on nii palju erinevaid variante ja teie valisite nüüd selle variandi. Miks te selle valisite ja kes on need inimesed, kes seda laulavad? Selle varianti, et ma valisin sauna, kilod juriidiliseks, on langus, on juba nagu tavaline. Ühel on oma vanad juba ja siis miks mina valisin variant esinevat Hurturieskavam. Ma ostsin seda plaadi siis, kui nad tulid Tallinnas kastroolil. Ja see laul minu jaoks mitte ainult haavana kila, mitte ainult seda. See laul, mis meeldib kõigile, vist kutsutakse rõõmustama ja lõbutsema ja rõõmustame. Mõtlesime ja Narutavas Raadotse vene keeles on niimoodi. Ja minu noorema poega lemmiklaul. Siis kui ta oli polides aastane, pani ta istuma autosse ja viisin lasteaeda. Siis ta kuusi, seda lauljat, siis ta kohe talle meeldis ja siis ta kohe palus mind haava islami autosse panema. Ja kui see laul lõppes, siis ta palus veel kord haavahaava. Ja minu jaoks oli mitte ainult laul, mis mulle meeldib sul nagu aia mõõduk, et mul oli lasteaiani aktsiaPolhavana Gilad, siis kui ma sõitsin töölisest neli haavana kilod ja nii elas ja mõõtühik ühegi ja see laul meeldib, minule meeldib minu pojale meeldib minu abikaasale meeldib kõigele. Ja te võite seda jätkuvalt lõputult kuulata ja ta ei tööta mitte kunagi ära. Kas sa tõesti nii, see ei ütle mitte kunagi ja tõesti on väga palju igasugust variant. Näiteks meie koolis, Tallinna juudi koolis, kus mina töötan direktorina Seehaavana kilo, oli see esimene laulja soone nagu visiitkaart. Visiitkaart jah, see oli teine variant, sul oli see esinesid Sisters Sisters, syster Belgias ja see oli väga lõbus ja kui meie tüdrukud seda tantsisid, siis kõigile selle, millist kõik hakkasid plaksutama, aplodeerima ja Songi tõesti väga hea lugu ja nad väga hästi sinised ja tegite kähja tantsu. No Igor leerismann, kus te siis täpsemalt sündisite ja milline oli teie lapsepõlveaeg ja peretraditsioonid, rituaalid ja nõnda edasi. No minu lapsed tulevad kodu, kui niimoodi vaadata, siis rohkem aega oli ikka siin, Eestis, Tallinnas, aga muidu ma olen sündinud Moskvas. Ma sündisin 1962. aastal ja minu ema oli liilia, liri smanni, ta elas Moskvas ja minu isa oli meremees, oli laevakapten. Ja siis, kui isa tuli siia tööle Tallinnasse siis ema koolis ka koos minuga Tallinnas. Ja Ma olin vist pooleteist või kaheaastane ja ma peaaegu terve oma elu elasin Tallinnas Koplis, angerja tänaval. Siiamaani mäletan sul hinnangud maja kajakatega. Linnud olid maja fassaadil ja ma just kuskil kaks nädalat tagasi käsin selle rajoonis. Ja raiun muutusega see maja ikka siiamaani seisab. Käisin lasteaias, õppisin koolis, õppisin Viieteistkümnes keskkoolis. 10 aastat läksid sinna esimese klassi lõpetasin 10. klassi. Samas koolis tegelesin spordiga vana ujuja, mitmekordne Eesti meister. Olin meistersportlane, ujumises. Võistlesin Eesti koondise eest ja pärast astusin ülikooli Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ujumise erialal. Lõpetasin nelja aasta pärast ja kas see nipima juurat samas ülikoolis ja lõpetasin kuue aasta pärast. Vot see oli niisugune väike, niisugune minu lapsepõlve ja nooruse lugu. Enne kui teist sai tuntud Tallinna juudi kooli direktor, olete te pidanud ikka mitmeid teisi ameteid ka olnud ujumisinstruktor ja töötanud juristina ja nõnda edasi. Nojah, mul on pikk elulugu ja ma teest töötasin ujumistreenerina ja siiamaani minu õpilased, ma kohtun need linnas ja Nende lapsed juba mõnede nende õpilaste lapsed käivad minu koolis ka. Ja isegi üks minu õpilane, esimene õpilane, keda ma õpetasin ujuma. Ta nüüd töötab ka minu koolis. Ja ma võin öelda niimoodi, et kahjuks too aeg oli niisugune aeg, et ujumistreenerite, see materiaalselt, see ei olnud nii hästi tasutud. Siis ma hakkasin mõtlema, et mis mulle veel meeldib ja ma võiksin veel teha ja ma hakkasin õppima juurat, lõpetasin õigusteaduskonna Tartu ülikoolis ja siis ajad kammutasid, toega oli nõukogude aeg ja siis, kui ma lõpetasin ülikooli, siis rohkem ei olnud nõukogudeaed. Ja hakkas juba meie Eesti aeg ja see oli niisugune aeg, kus vanaõigust juba ei olnud ja uus õigust veel ei olnud. Ja siis ma töötasin erinevatest firmadest head, minu eriala oli rohkem niisugune tolliõigus. Kaubavormistamisega ja vot need kõik operatsioonid oli see rohkem minu eriala No teil on jah tegemist palju olnud ja neid kõiki muidugi ei saa ilmselt võrrelda juudi kooli direktori ametikohaga, selleni veel jõuame, tuleme korraks teie koduse elu juurde, siis kui te olite väike poiss, olid isa ema. No mis elu seal kodus oli, kas ikkagi selles mõttes, et, et kõik tähtsad juudi pühad olid täiesti au sees, olid muud kõikvõimalikud juudi kombed, et see oli ikkagi selles mõttes üks ehtne juudi kodu, kus te kasvasite. Täitsa teine lugu, kuna minu isa oli meremees ja ma teda nägin ainult paar korda aastas tema riisi tulid kuue kaheksakuused reisijat, niisugused pikad. Sest ta oli üks kõige rohkem kaks kuud kodus jälle reisijale. Rohkem aega veetsin koos emaga ja emaga minu noorema vennaga. Minu ema ta meile. Ta sündis 1931. aastal. Ja mitte kunagi ma ei teadnud oma vanaisa. Minu vanaisa, ema, isa Pinhaslerismann, ma ei tea temast mitte midagi ja ei tea siiamaani ainult tean, et ta oli arreteeritud. Ma juba hakkasin ema käest küsida, mis, kes ja kuidas siis ta mulle ka ei rääkinud, aga ta ütles, et ta viimane kurt tema mäletab Kuta nägid teda kohtumisel tõrka vanglas Moskvas. Ja lihtsalt ma tean, tema kartis väga karges, ta kartis isegi siis, kui mina juba ise teda tõin juudi kogukonna 11 aasta tagasi. Kuidas see oli niimoodi, et kui ma olin kuueteistaastane, siis ma läksin sama oma esimese passi ja siis ema andis mulle sünnitunnistus, kus tema oli kirjas, et temani jõuda, siis ma hakkasin küsima jamalt Üheski, vot siis oli esimesed minu küsimus, et mille peale ma pidin saama vastused, aga ema, mul ei rääkinud midagi, ta ütles, et see ei ole sinu ase, ma sulle sellest ei räägi. Ta kartis oma viimase päevani. Ja Ta päras mulle ütles niimoodi, et ta oli see vene keeles, kõlab niimoodi ja touch range Anaruda rahvavaenlase tütar ja, ja sellepärast kõik oli nii ja ta kartis ja ma tean täpselt, et peale kooli ta õppis koolis väga hästi ja tahtis astuda meditsiinilise instituudi ja. Et eriala, aga teile tuli passi mul passis olev venelane, kuna oli see nagu venelanna, seal oli mul kirjas kõik, mida nad panid, nad panevad vastavalt seda, mis on pandud sünnitunnistusele alla sünnitamis. Ema panin minule, et see olen mina, nagu Vene ajal oli, et rahvustuleb isa järgi, isa oli venelane ja siis. Ma õppisin koolis ja tegelesin spordiga ja õppisin ülikoolis ja minu esimesed niisugused kohtumised juutidega oli siis ülikoolis poeg. Ülikoolis õppisin väga palju juuti, rahvuse tudengit, kes elasid Tartus, kes õppisid, kes tulid Ukrainas, kes tulid Venemaalt, kes tulid igalt poolt. See oli siis 70.-te lõpp, 80.-te algus, eks ole? Ja siis miks nad tulid, nad tulite õppima Tartusse ja Tartu Ülikooli kuna Ukrainas ja Venemaal, kuna Valgevenes nad eriti ei tahtnud, et nad lähevad ja õpivad, saavad seda eriala, mida nad tahtsid ja vot siis mul oli esimesed kohtumised ja ma väga hästi sain tunda, et ma olen ka ajud ja mulle see meeldib. Ma olen selline nagu nemad. Teise inimese ja vaatan väga tuttav inimene vestma, temaga olen õppinud ülikoolis aga ei ole õppinud ülikoolis lihtsalt otse temperament, Se. See tunne, et me nagu nagu vennad. Ja järelikult ma tundsin rahvuskaaslase ära, rahvuskaaslased minu jaoks oli väga kihvt ja uus tunne oma, arvan, et kuskil 70 80 protsenti. Need minu tuttavad, kellega ma olen õppinud ülikoolis, nad sõitsid ära emigreeris kas Israeli või Ameerikas või Saksamaale. Nojah, tollal ju Liit tegi piirid lahti juutidele, palun minge. Ja nad peaaegu kõik sõitsid ära ja ma tean, et üks arst siis ta on praegu Iisraelis teine arst, minu väga hea sõber. Ta on Ameerikas veel üks minu hea tuttav, kes pärit Gruusiast ja õppis ülikoolis ülikoolis, ta läks Ameerikasse. Miks teie ei tahtnud sõita? Mainiti, ja mul oli siin vanemad. Ma ei tundnud, et mind seal kedagi ootab. Ma saan siin Eestis ka elada ja, ja siin oli põnev aeg, oli kõik võimalik. Kaheksakümnendad, eks ole, juba hakkas vaikselt midagi toimuma. Juudi kooli abikaasa on abikaasa, mul venelane venelane, abikaasa ja ta on väga rahul. Et tema mees on praegu ta ei ole mitte mingit Tom Tomi inimene on nagu niimoodi ja teda teavad kogukonnas ka ja siis vot. Et abikaasa kaudu saab ka teisest rahvusest inimene kogukonnaga liituda Kogukonnaga ei saa aga lihtsalt üritustel üritustest osa võtta. No ma ütlen teile niimoodi, et siis kuidas ma sain lihtsalt sinna kooli. Too oli väga tark ja erudeeritud. Väga meeldis ja Tauli, too aeg kooli direktor ja siis ma tulin, tõin oma tütre koolikust, ta praegu siiamaani õpib. Ta on praegu kümnendas klassis ja mitte mina, tulin kuuliteritud, minu madin, oma last, kooli ja teise teata, võib-olla kui te jõuate juba kõige paremat teed, kui te tahate tuva oma last koolis, siis ta ei taha mitte mingit hea kooli, sa tahad kõige paremate kooli tuua. Ja vot minu jaoks ole juudi kooli kõige parem kuu. Miks sa sellepärast meie kool, kui vana see Tallinna juudi kool nüüd on, kui ta taas avatud oli see 25 aastat tagasi ta haavad uuesti 990. Jah, täpselt ja ongi 25 aastat seal. Ja suurepärane muidugi esimese vabariigi ajal oli juba mõistagi juudi kool. Too aeg oli eesti juudi gümnaasium oli avatud 1900 24. aastal. Nii et tegelikult see traditsioon läks omal moel edasi ja juudi lapsed said ikkagi haridust nii-öelda omas koolis ja mis on siis fenomen, jõuame ka nüüd teie tänase ametini niimoodi aste-astmelt, et mis on selle juudi kooli fenomen? Ma arvan, et õitel sellest mitu tundi rääkida, aga proovime selle niimoodi kontsentreeritud kujul siin välja tuua. Miks teile nii väga meeldis ja et te tahtsite just oma tütre sinna panna ja mis, mis on see? Ajalugu, kirjandus, Julikultu sabatitunnid kõik need pühad, kõik need tähtpäevi ja seda peavad tähistama ja nad peavad õppima kõik itaallased, kes õpivad meie koolis, see on ükskõik kes nad kas venelased või eestlased või ukrainlased või ükskõik kes, aga nad kõik peavad seda õppima ja kõik peavad seda teatama. Ja seal koolis on niimoodi, et õppetöö toimub. Meil on väga palju ainet, mis toimuvad eesti keeles ka ja kui teistes koolides nimetatud on valikainet epitatkas saksa keel või prantsuse keel või mis iganes mingid teised ained siis nende ainete asemel õpitakse neid heebrea keele ja kõige tüvega tsüklaga. Need on rohkem kui need valikainet teistes koolides. Ja seda kõike, miks ma veel nagu sinna ja see on nagu annus on meie kool kuhu veel juudi laps kuhugi ei lähe. Ikka jürikuul. Kusjuures tean ka mõningaid teisest rahvusest peresid, kes on oma lapsed rõõmsalt just juudi kooli pannud. Jah, no tule sellepärast, et nad teavad, et meie jaoks on, iga laps, on, on meie omad, kui ta saime ja kuulise, siis meie vaatame, ikka me hoolitseme ja näen, et kõiki õpilasi, kes on meil kuulsetavad ja minu jaoks on väga tähtis, et see laps peaks tundma ennast turvaline meie koolis, et oleks kõik olemas selle jaoks, et õppida. Et selle jaoks, et puhata selle jaoks, et ta peaks tundma ennast nagu oma kodus. No te räägite sellest suurest pere tundes, tänapäeval räägitakse väga palju koolikiusamisest, teil on see tundmatu teema? Ei, miks meil ka samad lapsed, aga me loome niisugune õhkkond koolis, et seda oleks vähem ja kui tekib mingi konflikt, sest meil koos selle sellega tegutseme kohe kutsume lapsevanemad, laps oma tulevasest, nendega me suhtleme, siis me peame kasso toimida ainult laps, lastevanemad ka. Ja kui minu juurde tulevad lapse vanadega tahvatuvama, las siis ma ütlen, ma võtan vastu, mitte teie tütre või poja, ma Teeduda vastu kooliteel on nüüd 10 või 12 aastat, et peate meie koolis koos oma lastega. Sest et kooli ja lapsevanemate vahel peab olema täielik teineteise mõistmine, tihe koostöö võiks kindlasti ilma. Mida te veel teete seal oma suure peretundega koolis? No ma kujutan ette, ükski juudi püha või kombetalitus ei jää tähelepanuta. Aitäh, ja no ma võin öelda niimoodi, et meil meelika nagu mitte niisugune kinnine kool ikka oleme avatud kõigile, kes tahab meist midagi teada, siis oleme avatud kõigile. Ja Meil on kaks kalendrit. Üks on tavaline kalender nagu kõikidel ja teine juudi kalender, mille järgi me elame. Tähistame pühad meil näiteks puus aasta, mitte esimesel jaanuaril, septembris, vaid sügisel, septembris meil ei ole jõulu Hannuka, melon, Hanuka Aga Haanuka ja jõuludzan, kaks, mõned asjad nad külal kuskil lähedal järgi. Aga see on täitsa erinevad pühad. Meil on niisugused pühad nagu sokud, mis tähendab Scud siis on, kui kõik need põllumajandus töötab lõpetada ja veel paljud teised. See on ja meil ei ole seda lihavõttepühad, meil on, pesa on ka erinev. Meil on väga palju igateisi nagu tähtpäevi, näiteks Iisraeli iseseisvuspäev. Meil on mõned teised paasapühad ja teised teised pühad, mis on seatud. Tihedalt seotud Turaga, Satura, religiooni ja ja sellepärast meil kõik need päevad, mis on nagu selle kamine tähistamine, aga kõige tähtsam on nagu keskkõigile õpetajatele ja õpilastele. Ja kõigele ara tee teistele, mida sa ei taha, et teevad sulle, et sa pead armastan ateist nagu iseennast, iseennast. Teil käib ka Iisraelist õpetajaid kohal siin ja rohkem kui üks. No ma võin teile öelda niimoodi, et meie koolis töötab heebrea keele õpetajad ja nad samamoodi, aga nagu Iisraeli riigi saadikut meie koolis saanud niisugune nendel on nagu staatus Valgevene, Läti, Leedu, Venemaa, Venemaal väga palju, nii et isegi Kirgiisias on juulikuul ja. Järgend saadavad koolidesse heebrea keele õpetajat ja nuut, meil töötas viis aastat kalibahar. Nüüd tema aeg on läbi, nad ei saa töötada rohkem kui viis aastat ja nüüd see aasta, mil tulevad terve perekond, kaks õpetajat tulevad koos oma lastega ja need lapsed hakkavad meie koolis. Vot niisugune olu. Nüüd ma üritan rentida nende jaoks korteri, siis nad tulevad siia, nad elavad, hakkavad elama korteris ja selle eest kõik maksab. Iisraeli riik. Sest ka Iisraeli riigis on haridus ülimalt tähtis ja on seda iidsetest aegadest alates olnud juutide hulgas, aga tuleme nüüd natuke jälle teie enda juurde, ehkki teie ja Tallinna juudi kool, see on nagu üks tervik. Räägiks natukene nüüd teie elust, Igor ka siis väljaspool kooli, et nagu siin saate alguses tekkisid ema ei olnud sellest juttu, mis rahvusest ta on ja kodustel sellistel põhjustel ka mingeid juutide kombeid, tõsi, pühade tähistamise ei olnud, aga kuidas on täna teie kodus lood, et kas on, on siis nii, et mitte ükski püha ei jää tähelepanuta ja kõikvõimalikud kodused, lõunad ja asjad, kõik see toimib või? No meil on kodus niimoodi, et iga reele meid kõik kohtume lauas, kus tütar põletab, need küllad loeb oma Prahad paruhatajadu naela, siia enam ei lähe. Ja niimoodi edasi. Et praegu kõik need rahad, need minu peas minu poeg. Ta ise saab ümber tõlkida kas eesti või vene keelele. Õpib meie koolis nüüd läkk, neljandad klass. Ja me ei ole religioosne nagu niisugune perekond, aga see traditsioon meil on olemas. Võib-olla mitte päris nii, nagu peaks olema kõik need reeglid, aga ikka reedel tahame kohtuda oma perekonnaga laua taga, et tähistas roboti, et vastu võtma sabad. Watson, juudi üks tähtsamaid pessimismi tähistame iga nädal, see nädalalõpp, see nädalalõpp ja laupäeva vastuvõtu nagu jumala ütles niimoodi, et laupäeval ei tohi midagi teha, ei tohi maailma ümber mutta, lifti nuppu ka ei tohi vajuda, ei tohi vajuda. Meie kodus, meil on niisugune traditsioon, kõik kogunemine laua taga, istume, räägime et kõik perekond koos, see on väga raske teha, kuna minu tütar ta on sportlane, nädal on trenni ja tuleb hilja koju, aga ikka kui ta tuleb, seda ikka istub laua taga. Ei ole sellist asja, et kõik üheaegselt, et tütar tuleb hiljem ja siis nii-öelda liitub teiega, teie juba istute lauas, jah. Ta liitub ja kui ta on kodus, ta ei ole niimoodi, et iga reede tal aga peaaegu iga reedeldanud rinne, aga ta ikka tuleb, liitub meiega, siis me istume, räägime lihtsalt vestleme. Mis, kus ja mis tegi. Kõik need nädalad tulemused arutame ja. Mis nädala jooksul toimus ja kas ainult teie pere neljaliikmeline või on aeg-ajalt ka teisi sugulasi, on teil üldse sugulasi siin Eestis? Ma mõtlen. Ja elab Tallinnas ja me tahame, et tuleks meie juurde, aga ta eriti ei taha käia, siis ta istub kodus. Proovime ikka teda välja võtta ja enda juurde tuua, noh. Nii nagu on, Akto saab varsti 85 aastat. Novembris vanus kaunis sugune, teda eriti ei taha liikuda. Aga praegune toonuses õieti tal silma peal ja mul on jäänud sugulased Moskvas tädipoeg. Jalasid isa, vend ja tema sugulastega ma nendega eriti palju ei suhtle ja rohkem oleme siin, Eestis aga Iisraelis sugulasega pole. Aga Iisrael on niisugune liike, niisugune maa, kuhu tahaks kindlasti veel kord tagasi tulla. Lõppude lõpuks on ta ikkagi esiisa. Ja ma võin teile öelda niimoodi, ma olen seal käinud kaks või kond Kulluma. Ja kui ma tulin sinna esimene kord, siis mul kuidagi nagu idamaine riik, idamaania maa nagu, mis seal veel võiks olla nagu, ja juudikoolide direktorid kohtumine oli seal kaks nädalat, olime seal seminaril. Siis on vaja ära sõita, kui aga ei taha, ei taha ja tekkis see, siis tekib niisugune tunne, et no ja sa pead, kui minema sa lähed koju. Aga kindlasti tulen siia tagasi. Kindlasti tahan siia tagasi tulla, vot see on niisugune tunne. Ma ei tea, kust see tuleb. Mingi vere kutse ikka on? Ma ei tea, mis tunne, son. Ma olen väga uhke Iisraeli riigi pärast. Sa tunned, et sa ei ole seal võras, sa oled nii nagu kõik teised, kes seal elab. Ja sa tahad seda riiki kaitsta, kui on, kui on vaese, sa tahad seda kaitsnud ka? See tekib, see tuleb sealt olukorras, kus sa sinna satute ja kus sa oled nagu juba seal sees. Ja kus sa, sa näed, ma ei tea, mida, ma ei tea, mida nad teevad, see, mis, nagu seal lained on, nagu seal ultrahelilaine drill, mingid teised lained, aga see laine, et sa oled väga uhke riigi pärast, see on olemas ja ma ise seda, Donald. No lisaks sellistele suurtele ja sügavatele, tunnetele, millele me võib-olla seletust ei oskagi leida või sõnadesse panna, eks ole, on seal ka lihtsamaid asju, mis selle olemise koduseks teevad, noh, ma mäletan Jeruusalemma linnas, kus ma ise olen ka käinud raamatupoode ridamisi, kus on siis Odessast, kus iganes tulnud müüjad räägivad sinuga vene keeles, venekeelsed sildid, ühesõnaga, seal on sellised detailid, et noh, tunned ennast ka nagu mitte võõras kohas. On olemas ka, aga teete näide New Yorgis, Brightonis on ka niisugune talle, et kus on kõik need pojatesse Emiczkia kurt, see on ka kaasa, mis on muidugi, aga ma sinna ei taha seal mul isegi võib-olla rohkem nagu need detailid nagu seal New Yorgis, Brathanis, aga ma ei taha sind. Seal puudub see suurem ja sügavam miski, mis Iisraelis on, eks ole. Aga see juudi kui mitte Iisraeli sind Tallinnas, väike niisugune maatükk, kus on nagu väike juudi kultuuri ja rahvuse keskus. Karu tähendab 16, olgu see sulle ainult kool ja pärast seda kooli ümber tekkis kogukond ja praegu seal on sünagoog, siis Eesti juudi kogukond ja kuulsam, me oleme kõik koos koos, nagu üks pere. Suur tänu. Juudi kooli direktor Igor leerismannet. Tulite meile siia saatesse. Ilusat uut õppeaastat teile nagu kõigile teistele. Suur tänu, suur tänu, et olete mind kutsunud ja Varsse tuleb meie juudi uus aasta ja meie õppeaastaga hakkab kõik koos ja siis noh, head uut aastat. Teilegi ja paar sõna lõpetuseks ka meie saatemuusikast, et kui me alguses kuulasime avana kiilat Horturetskava oli, siis see ansambel laulis siis nendesamade toredate lauljatega me selle saatega lõpetame, aga enne veel nii palju, et stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.