Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kolm kolleegi, nagu ikka, istumas siis laupäeva hommikul siin vikerraadio stuudios mikrofonide taga ja võtmas kokku eelmist nädalat arutlemas kõige olulisemate küsimuste ja sündmuste üle nii kodu- kui välismaal Heidit Kaio pere ja kodu. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistepealik ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Mul ei läinud ornat su ametikoht meelest. Nii oli nagu ikka viimased kuud juba väga tihe. Et üsna raske on teha valikuid, millest rääkida. Riigikogu alustas oma sügishooaega, siis alles kevadel sai see koosseis esimest korda kokku, mitut miitingut peeti siin ja seal Toompea platsil, kaasa arvatud traktorid, põhisesid Toompeal ja, ja linnas. Ja oli igasuguseid muid sündmusi ka. Ja noh, kui me samal teemal alustame, riigikogu alustas siis riigimehed eesotsas, siis meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja parlamendi spiikri Eiki Nestoriga pidasid seekord sellised vägevad. Ma ütleksin isegi manitsevad kõnede ja kui ma, kui ma presidendi kõnet meenutan, siis ja vaatasin, siis jättis mulje, nagu õpetaja oleks tulnud teismeliste õpilaste klassi ette ja ja vibutanud näppu ja, ja põhimõtteliselt öelnud, et hakake nüüd ükskord tööle, hakake ükskord tegelema sisuliste asjadega. Aga mis seal ikka, tegelikult on ju presidendilt kogu aeg sellist manitsevad tooni natukene oodatud, et Lennart Meri sellise manitsevad võti taktilise kõnestiiliga algust tegi ja, ja, ja mul on jäänud mulje jah, et presidendilt tik tegelikult tihti oodatakse sellist isalikku või papa Jansen liku nooti. Gourmet jah, et võib-olla presidendi kõne oli, oli kantud sellest samast paatosest, mida ta pidas 20. augustil roosiaias. Ja, ja võib-olla riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne oli oma oma sõnumit veelgi nagu sellisem otsekohesem. Et kõnel on peetud, et võib-olla mina nüüd ootaks, et kuidas ma nüüd ütlen. Et aeg oleks kasvõi sellesamas pagulasdebatis nagu edasi minna, et loobuda sellistest. Astuda üks samm edasi sellistest manitsustest ja ja võib-olla ka teise poole natukene liigsest demoniseerimisest, et et tegeleda, esitada neid ei paneks aga praktilisi küsimusi ja, ja tegeleda selliste teemadega, et selline poolt vastu polariseerunud keeruv etapiks, nüüd nagu nagu läbi saada, et kus kus ühed laidavad ja teised kiidavad, et mind on natukene see pidev selline võitlusväljal elamine natukene hakkab nagu ära tüütama. Et ma tahaks nagu, et me ka selles pagulasdebatis natukene juba arutaks esiteks ka kriitilisi küsimusi, sisulisi, kriitilisi küsimusi, aga mitte ainult räägiks selles, et kas võtta vastu või mitte sisuliste kriitiliste küsimuste all silmas. No ma tahan lihtsalt väga praktilised näpunäiteid on ja noh, et et näiteks Saksamaa Kui pagulased Saksamaal hakkasid tulema ja ma mõtlen neid, kes need, kes tulid, nagu isevool hakkasid algul tulema, siis, siis lihtsalt nagu Saksamaa. Näiteks osteti suhteliselt ruttu tühjaks nendest kokku pandavatest vooditest, väli, WC, helistanud edasi, et väga praktilisi küsimusi on kõigil see on võib-olla kui treenitud näited. Aga sellest pagulaskriisi valguses me peaksime natuke tegelema selliste teemadega rääkima, kuidas me nagu reaalselt nagu mingiteks asjadeks nagu valmis olema või ei ole, nii et et ma saan aru, et riik nagu toimetab ja, ja ka Eesti riigiametnike nagu suhtumine natuke nagu muutunud. Ma mäletan, kui paar päeva või paar nädalat tagasi aktuaalne kaamera tundis ühelt asjaga tegelevat riigiametnikud, kui, et aga mis siis saab, kui nende koodi põgenike kõrvalt hakkavad need teised, kes tulevad kvoodiväliselt nii-öelda ise isetekkeliselt nagu liikuma need massid on, ju, siis sai ta vastuseks. Kuulge, lõpetage ära, et see ei ole, meid ei puuduta see üldse on ju, et see on pseudoprobleem, mille ta praegult taheti tekitada, onju nüüd, kus on Leedu-Poola piirilt, Leedust enda seest, Lätist? Väga-väga politsei suutnud väga mitmeid selliseid autosid kinni pidada, kus on autoroolis olnud siis näiteks Soomes mingit elamisluba omav näiteks Süüriast või Iraagist pärit inimene, kes veab nagu autoga neid inimesi. Ma ei ole mitte mingit nagu pabereid, eesmärgid nad jõudnud jõuaksid, Soome on ju siis nüüd on hakanud ametkonnad tunnistama, et tegelikult et kogu selle kvooditemaatika on üks teema, aga me peame olema valmis selleks, kui ühel hetkel hakatakse Eestit kasutama transiiti praegu, et seda nagu ei toimu massiliselt. Aga esimesed märgid, et see vidin piin, nii võib minna. On olemas see oligi selle nädala teemasid, et esimest korda hakati nagu noh, mitte reaalselt, aga, aga noh, ütleme võeti arutelu alla sees teema, et kui Kesk-Euroopas pannakse, ehitatakse Tarasid ja pannakse neid läbipääse kinni, et siis nii kavalad on need pagulased küll, et et nad otsivad siis teisi võimalusi ja üks üks võimalus, et, et tullakse läbi Baltimaade ja, ja võib-olla ka läbi Venemaa ja, ja siis Eestisse või, või Läti ja siit edasi, siis tahavad nad minna kas Soome või Rootsi, nii et mul on tunne, et ka neljapäevases avaldus selle neljapäevases 20 saates ETV-s siis siseminister Pevkur sellest esimest kordama. Ma mäletan, noh, rääkis natuke pikemalt, et see, see võimalus on ja seda ei saa välistada ja tegelikult on juba hakatud ju ju. Kas oli politseijuht Elmar Vaher, kes ütles, et juba mitmed kuritegelikud grupeeringud on hakanud hakanud nagu kanaleid nagu looma, et ollakse siis nagu nende vahendajad, kes hakkavad siis nagu pagulasi toimetama neid siis nii-öelda Tallinnasse selleks, et eesmärgil nad Soome jõuaksid, et et see vähemalt ja et politsei teab, et sellised asjad on juba toimumas ja preventiivset tegu tegutsevad sellega, et, et selliseid kuritegelikke võrgustikke nagu lõhkuda või neid võimalikult palju nagu häirida, et seda siin, seda, et see, mis on ainult kogu selle Vahemere puhul, on üheks suurimaks probleemiks on ja millega ei ole suudetud nagu lahendust leida. Et siin ei tekiks. Mulle tundub, nagu meie ametnikkond ei saa sellest perspektiivist sellest mastaabist hästi aru, et vastne minister Ossinovski ütles, et neli aastat tagasi oli teada, et see, see probleem hakkab tekkima ja mingi hetk eskaleerub. Ja selge on ju see, et liikvel on on miljonid inimesed, et siin tõesti, et kui, kui, kui miljonid on liikvel, siis, siis kui meieni jõuab ka 1000 on seda, palju jääb selleks. Me peame, selleks, me peame selgelt valmis olema ja, ja teine asi just nimelt see ajaline perspektiiv, et mulle jättis omal ajal lugedes tonitšudi raamatut Euroopa ajalugu pärast 1009 40 viiendat aastat väga sügava mulje see, et viimane põgenikena laager pärast teist maailmasõda pandi kinni 1958. aastal. Et kui me praegu võrdleme seda mastaapseid liikumiste teise maailmasõjajärgse ka siis, siis siis sellised numbrid peaksid andma, millega perspektiivi, et see, see kriis ei lahene siin ühe aasta või kahe aastaga vaid see on pikalt ja pikki aastaid-aastaid kestev kestev teema, millega tuleb tegeleda. Aga poliitmaailmas ja maailmas üldse ei ole olemas oma sünoptikute armeed või ilmajaama, et kes ütleb sulle, et vaadake, praegu paistab päike, aga aga torm tuleb, tuul läheb tugevamaks, et noh, Ossinovski võib öelda mis iganes, et tema hoiatas juba neli aastat tagasi, et et see tuleb, noh, selliseid muuseas pagulaskriis on niivõrd palju, nagu neid nüansse on, millegi paljudega meie nagu tegeleda ei saa, et tõenäoliselt ei ole eesti võimutses lahendada Süüria kodusõda, onju. Võib-olla me saame natukene Euroopa Liidu tasandil kaasa rääkida sellest, et, et praegu ju Kreeka, kuhu siis massiliselt tuleb neid põgenikke, kelle kaudu siis tulevad need põgenikud omakorda siis on ja vabatannia Serbiasse sealt on ja siis Horvaatiasse, Ungarisse ja sealt siis nagu Saksamaalt, Austriasse, onju, et Kreeka näiteks mitte midagi sisuliselt nendega ei tee, on ju, et nad ei registreeri neid, nende, nende asi on see, et nikatega ära tegelikult sinu neid nüansse on ju hästi palju, millega tuleb nagu tegeleda Euroopa liidul nagu tervikut, kuna see ükskõiksus või, või siis Ma ei teagi, mis see õige sõna on. Sündmuste tulevaste sündmustega etteaimamatud, noh kui me vaatame ikkagi Araabia kevadejärgset olukorda ja, ja me teadsime, et tekivad tohutu suured põgenikelaagrid Türgis ja Jordaanias Haanjas ja see oli, see oli täiesti noh, kõrvaline mure, see, see, see nagu Euroopa liit üldse ei, ei, ei kottinud, sest et noh, arvati, et okei, tulevad, tulevad majutavad ära, rahvusvahelised organisatsioonid, kaasa arvatud siis ka Euroopa Liit annavad oma raha. Ja, ja ma ei tea muud materiaalset abi aitavad telkide, toidu v ja kõige muuga ja küll nad sinna jäävadki. Nüüd need laagrid on ammu täis ja, ja on selge, et karikas hakkab ühel hetkel üle üle ära ajama niukseid, tagantjärgi tarkust. Noh, see on nagu tegelikult võrreldav nagu Nõukogude Liidu lagunemisega või et ei osanud ju keegi ette öelda või, või, või siis seakatkuga, kas või eks ole, mis noh, on täiesti teine, teine asi ja teine ala, aga aga, aga põhimõtteliselt oli ju ennustatav, et ta, et ta jõuab Aga ilmselt seda mastaapi osanud küll keegi ette kujutada, et, et see, et see, see liikumine niivõrd suureks kujuneb, sest et eks ole ju Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa Lääne-Euroopa tegelnud Süüria põgenikega juba juba mõnda aega, aga tõepoolest, et see, et need mastaabid selliseks kujunevad, see kindlasti. Üllatus, kuidas siis Ilvese kõne juurest jõudsime jällegi põgenikke? Seda ilves ei ilves ka, muidugi mainis seda. Temalt kõnes oli tunda ka seda kibedust, et tolle on tema endagi pere ju nii-öelda põgenikepere. See asi oli seal sees küll, aga, aga rohkem veel ilmselt olulisem selles ülesastumisele oli, oli ikkagi see nii-öelda vihakõne taunimine ja, ja teine asi näpuga viibutamine parlamendi suunas, et kuulge, lõpetage see koalitsioonilepe nikerdamine ja selle ümber nikerdamine ja hakake lõpuks tööle, mis oli suhteliselt ju teravalt öeldud. Aga mis seal käivad? Tegelikult oleneb meil siinsamas saates ka sedasama koalitsiooni teemat, et seda me oleme siin ju siinsamas saates suvi otsa ilkunud selle kallal, et kaua võib ühte koalitsioonilepingut teha. Nojah, aga see on ju selline poliitika, et, et poliitikat poliitiku elu ongi ju üks lõpmatu sebimine nii-öelda enda võimu kindlustamise tulemusest tulevasse võimu saavutamisele või, või, või antud hetkel tulevikuks plusspunktide kogumise nimel, nii et oma näo säilitamise nimel. Nii et et eks see on ju tavaline praktika, et noh ei pea ju tingimata ainult koonduma nii-öelda valimiste-eelsesse aega olnud. Ja noh, jah, muidugi ministrite vahetus tekitas teatud küsimusi, mis niipalju kui Ossinovski neid intervjuusid andis. Ega me ju vastust sealt ikkagi ei saanud, et, et seal sai väga huvitavaid vastuseid, mis on võib-olla niisugused noh ka meie, meie ütleme lähipoliitikas nagu esmakordselt kas või et, et erakonna juhil on õigus praktiliselt ainuisikuliselt moodustada oma meeskond valitsuses. No umbes sama, mis kosmost seal nüüd selles ministri vahetuses ikka on, et selge see, et, et uuel esimehel, erakonna esimehel on väga keeruline olla valitsuskabinetis endise esimehega, see on. Noh, ei no ma arvan, et endise esimehega oleks täitsa okei olla seal kabinetis, kui see endine esimees ei oleks diametraalselt teisel positsioonil olnud, aga kas see on valitsuses jätkamise või mitte jätkamise suhtes ja ja see, see oli pigem ikkagi niisuguse isikliku vimma rahuldamine. No kuule, see on juhtimisesimene printsiip, ma olen ka kindel, et näiteks Urmet osakonna juhina ei jätaks endale laua taha istuma näiteks endiste osakonna juhti, et see lihtsalt on väga keeruline olukord. Kui sellel endisel osakonna juhil on piisavalt pädevust ja kogemust siis. Samas sa kunagi ei tea, kas tal on rusikas taskus. Minule minule pigem nagu paistis jah, aga kumb siis nagu on, et siis tekitame siseopositsioon juurde ainet, minule tundus nagu, et nagu ma olen, aga pigem Arnega nõus, et see, see paistis nagu välja küll. Vaata kättemaksuaktsioonina notareid vasakule ja siis vaata uuesti ulmet teile otsa. Nii et siin on näide, kus, kus uus jättis eelmise alles. Urmet eelkäija jättis eelmise alles ulmet jättis ka, see tähendab sinust vasakul käel istuv ahah, okei, ei see selleks, aga, aga tõesti, see tundus kuidagi selles mõttes imelikult. Ja, ja see, see kommunikeeriti imelikuna tähendab ei, ei suutnud Ossinovski vastata lihtsale küsimusele. Miks mikser ei kuulu teie meeskonda? No sellepärast, et ta ei saagi seda ju öelda, et, et kuulge, et ma ei saa jätta jätkata endise esimehega ühe laua taga. Ei no asi ei olnud eelmises esimees, see asi alles tekkis siis, kui nii-öelda hakati koalitsioonilepet täiustama ja taheti pallureid sinna tuua ja siis toimus ju oluline hääletus. Kusjuures sellel hääletusel ei viibinud endine sotsiaaldemokraatide peasekretär ja kultuuriminister Indrek Saar ega ei olnud sellel hääletusel kohal ka vaata et kui ühte kõige mõjukamad sotsiaaldemokraatia erakonna sees ehk Eiki Nestorile. Lihtsalt kasutati klassikalist poliitvõtet ja oodati, et mõningad seltsimehed oleksid eemal ja tehti asi lihtsalt ära. No see selleks, meil on, meil on kolm uut ministrit ja, ja ja ega ju konkreetselt nende ministrite kohta ei ole ju tegelikult midagi nagu halba. Minu meelest on see väga tore, et näiteks kaks erakonna esimeest istuvad meile sotsiaalministeeriumis. See on kindlasti erakordne, et tavaliselt või seni on olnud Eestis traditsioon, kus erakonna esimehed eelistavad ikkagi kas peaministri, kaitseministri, siseministri, välisministri posted või justiitsministril siukseid jõupositsioone. Ja, ja mul tuli veel veel üks asi meelde, et, et kui Ossinovski higist leevendades intervjuusid jagas kohe pärast seda saatuslikku meeskonnavahetust või, või kurikuulsat meeskonna vahetus, siis ega ta ei osanud ju vastab ta õige õige mitmele olulisele küsimusele, nii et noh okei, aga see ei ole, see ei ole eelmise nädala teema, aga aga on selge, et erakonnas ega see asi hõõgub edasi, see asi ei kao kuhugi. Need hääled, 35 25 on väga selged, aga samas on selge, et kui kui esindusorganis on jõudude vahekord niisugune, siis mon Neices Mahju puid lükkavad meelsasti jagu juurde, annavad nii et et sealt sealt võib oodata veel igat Nestori nestoriga, oli isegi oli isegi teravam kui ja konkreetsem kui, kui presidendi oma. Ja loomulikult see üks koht seal oli, ta hoiatas, et noh, kooseluseaduse nii-öelda rakenduslik pool tuleb varsti kohe ette võtta ja siis läheb jälle see maailma kõige tähtsama küsimuse arutamine lahti. Ja Polarise keeruline toimub ja siis me näeme jälle võib-olla jälle tänavatel mingisuguseid Oscarite suuri kampaaniaid. Aga. See see koht, kus, kus Nestor ütles, et et noh, need, kes sobivad mustadele näidata ust noh, teatava konkreetse viitega või vihjega siis soovivad seda, et me me NATOsse ei kuuluks, mille peale siis mustadele uste näitajad erakond lahkus demonstratiivselt riigikogu saalist isegi sooja avapäeval olla olnud nii piinlik. Nii, aga ei taha selle kohta midagi lisada, mis neist ustest ja mustadest enam. Aga, aga loomulikult, ega iga iga sügis on jällegi toob välja ühe niisuguse suht piinliku küsimuse ja isegi isegi piinlik on seda, seda sõna natukene suhu võtta, aga see, see kuluhüvitiste teema on, on niisugune, mis mis alati ajab ajakirjanduse meedia tagajalgadele ja, ja me saame tegelikult noh, esiteks need väga magus materjal, teiseks, me saame rahvaesindajate kohta üht-teist teada. Me saame põhiliselt teada seda, et et pääsedes Toompeale paljud inimesed unustavad oma varasemat seisukohad ja lubadused ära ja hakkavad sellest süsteemist võtma siis viimast välja, onju. Aga see on niisugune, noh, nagu iga-aastane teema ja minul on mõnes mõttes isegi nagu tüdimus sellest ja, ja, ja minu meelest oleks nagu väga mõistlik. Mina maksumaksjana oleks nagu täiesti nõus sellega rahul sellega, et kui see 30 protsenti, mis praegult sinna kuluhüvitistest läheb, et see lisataks palgas riigikogu liikmete palgale juurde. Ma oleks nõus sellega, et riigikogu liikmete palk on 30 protsenti suurem ja siis nad ise teavad, mis nad selle rahaga teevad, kuhu nad kui kalja autoliisivad, kui kalli korteri Liis ja nõnda edasi. Aga see kuluhüvitiste jandi niisuguse asja üldse võiks täiesti nagu ära lõpetada see nii piinlik, see diskrediteerib poliitikat. See tekitab ühiskonnas paksu pahameelt igal aastal. Et jumala eest, olgu see palk varem, aga jätke see jama ära, et noh, 500 600 euroseid autoliisinguid või sinna oli ühel puhul, oli, vist oli 800-le, mis oli, no tule taevas appi minna. Ja selleks on vaja parlamenti pääseda. No samas jälle on igas kõigi riigikogu liiget, oled päris kohane võrrelda palgatöötajaga ja mulle tundub, et riigikogu liikmed ise teevad selle vea, et nad aeg-ajalt ennast võtavad tavaliste palgatöötajatena siis tegelikult tavalistel palgatöötajatel, siiski on õigus saada mõningate kulude eest nagu tagasi küsida, tehtud kulutuste eest raha. Aga tõsi on ka see, et riigikogu liige ei ole tavaline palgatöötaja, näiteks riigikogu liikmel on üsna keeruline puhkus saada. Ta on rahvaesindaja igal hetkel ka laupäeval ja pühapäeval, öösel ja, ja hommikul ja isegi juulikuus, sel ajal, kui teised puhkavad on riigikogu liige riigitööl just nimelt, et nii, et nad on natukene teistsugusesse või, või isegi väga teistsuguses positsioonis. Aga mulle tundub, et nad ise ei ole seda nagu alati mõtestanud enda jaoks, et mis see nagu positsioon on ja mulle näidata ajavad ennast segamini nagu juhatuse liikmega nagu eraettevõtjaga. Et kui on võimalus, siis tuleb seda kasutada kui juhatus või nõu. Kui nõukogu annab loa, kui omanik annab loa osta auto, siis, siis ma ostan ka siis ma ostan selle autod eraettevõttes on jumala okei, kui omanik annab nõusoleku, siis sobib niimoodi. Masti omanik annab siis ka mingid piirid, et absoluutselt omanik Mailis täna täpselt millises summas sa võid seda, seda autot liisida. No vist ikka, ma ei tea seda ettepanekut, mida Urmet rääkis, seda on nüüd tehtud. Sotsioon on meedias ja, ja üldse ajakirjanduses ja rahva hulgas on hästi palju, et lõpetame selle jama ära, piinlik on. Kütusekompensatsiooni ilmselt niimoodi vist ei saa lahendada. Sest riigikogu liikmetel on võrdsed palgad. Erandid on siis siin komisjonide fraktsioonide esimehed ja riigikogu juhatus. Aga, aga need piirkonnad, kus nad peavad sõitma, asuvad tegelikult väga-väga kaugele, et ilmselt kütusetšekid ka mingisuguse noh, laega võiks olla siis sellest võib-olla väljas tundub mulle nii. Võib-olla peaks seda, mina olen alati olnud kuluhüvitist hoolt tegelikult ja võib-olla peaks seda pigem siis täpsemalt reglementeerima, et mis need, mis need on, see, kas me oleksime rahul sellega, et okei, nad saavad 30 protsenti palgale otsa, aga, aga minu meelest on see lihtsalt veider, et sotsiaaldemokraat sõidab vanas rahas miljonilise autoga ringi, et. Kehvema autoga kui näiteks Reformierakonna liige Mõtlesin, et kui ma, kui ma kujutan ette, et reformierakondlasest Reformierakonna valija võib anda isegi oma valitule mandaadi osta selline auto siis mul on väga keeruline ette kujutada tulihingelise sisimas sügavate sotsiaaldemokraati, kes kelle elu unistus või kelle unistus täitub ja ta saab miljonilise Aga kui sotsiaaldemokraat peab ennast härrasotsiks, näiteks võib endale lubada midagi, see on isiklik ja ongi tõuslike. Ma just tahtsin, et tegelikult need kuluhüvitised on päris toredad asjad, et nagu ma siin selle selle jutu alguses ei ole, toredad asjad on, küll on, küll nad annavad, nad annavad ikka väga ilusa pildi inimesest, määrab ma olen ka täiesti nõus, et jube tore on, kui näeme neid nii-öelda ikka päris peeglis, mitte mitte kõverpeeglis. Et loomulikult Sa saad selle summa endale palgalisana see 30 protsenti siis kindlasti sa oled auto soetamisel tagasi tagasihoidlikum, tagasihoidlikum just ja ei osta endale 50 60 või 70000-st autot, vaid piirdunud, ütleme seal 25 tuhandese autoga toreda rahvaautoga, mis on kindel, mugav ja turvaline, millega saab vurada sadu tuhandeid kilomeeter. Ei, see palk on piisavalt suur, et ei ole vahet, kas sa oled Tallinnas välist pärit poliitik, sa, sa saad selle palga eest ka selle bensiini ise ostetud. Jah, aga nüüd me, nüüd me nüüd me näeme, et sellesamuse, mida ma siin avalik-õiguslikus eetris öelda ei tohi, milline pikendusse tegelikult inimeste jaoks sugugi mitte ainult meeste jaoks. Et see annab inimesest ikka niisuguse ikka päris päris selge pildi, et, et kellega on tegu ja, ja tõenäoliselt ka mingisuguse ettekujutuse, milleks sinna riigikokku on siis mindud. Enamus, eriti kui ma võrdlen selle, selle inimese nagu tööd riigikogus vähemasti nähtavat tööd. Nad ütlevad muidugi kohe meile vastuseks, et ärge õiendage, tegelik töö on komisjonides ja seal ta on väga kõva mees ja komisjoni istungitele teie ei pääse vaatama. Aga noh, ka ka see, mis peegeldub läbi ajakirjanduse intervjuude andmisega riigikogu saali kõnepuldi ja kõik muu annab piisava piisava pildi, et tegu on suhteliselt mõttetu inimesega sellel ametikohal, aga selle eest ta sõidab ringi ja mingi 50 tuhandese autoga. Ja see on mul väga-väga tore vaadata. Minul on ka väga tore, vaata mulle väga meeldis Mihhail Stalnuhhini repliik, et et ajakirjanikule, et kas oleksite siis rahul, kui me peaksime siis kuluhüvitise piiriks või autoliisingupiiriks 300 eurot ja kas oleksite õnnelikud, kui, kui, siis riigikogu liikmed sõidaksid šigulidega ringi, et näiteks mina elan maailmas, kus kolmesajaeurone autoliising on ikkagi päris päris korralik. Sisuliselt vaadake, see on ju riigikogu liikme töö, kestab neli aastat, kui hästi läheb, kui vahepeal valitsusi ei vahetata ja, ja mingisuguseid erakorralisi valimisi ei toimu või mingit uut ametikohta ei paista. Sisuliselt ta saab selle autojuht kingituseks, saab endale endale mitte liisinguperiood on täpselt arvestatud, nii et olgu see siis kapitali või kasutusrent ja, ja see lõpeb ja ja see, see uhke auto, mis on sisuliselt ju veel uus pärast ja aastat kasutamist tema oma seal tema ja tema nelja-aastase töö palgalisa. Ja, ja see on, noh, see on juba iseenesest nagu, nagu, nagu väga vein. Nii et ühest küljest oleme nagu surmetiga ja teisest küljest olema nõus iseenda siseendaga, väga raske mitte nõus olla. Et, et jah on on kummalisi, kuigi ma ei saa aru, need inimesed seal siis 101 nad nagu tahavad näidata ka, et ja kui nad maksavad mingisuguseid restoraniarveid. Et pärast Sa oled ebaõiglane, päris 101, ei ole, ma ikkagi vaatan siin, saad aru. Ma kõigile annan tagasi haigega ühesugused võimalused ja, ja väga-väga tagasihoidlikud ollakse näiteks koolituskulude tegemisel. Aga restorani portsud ja valikud ja alkoholimenüüd ja kõik on, mis on nüüd välja tulnud, et need on väga-väga rikkalikud. Et kas, et kas ma tahan, et ükskõik mis loba omapärast ajan mingisugune valijaga, kohtumine või ärikohtumine või et, et kõik üldsus saaks teada, kas ma sõin kaaviari võime, ajasin hapukapsast suust sisse, eks ole. Et noh kui, aga kui see ei tekita neis piinlikkust, siis pangu edasi. Ja elage oma häbiga ja ärgu ärgu seda seadust ära muutku ja las kõik jätkub ja ajakirjandus siis lõpetab lõugu jälle korra aastas. Need nimed ja numbrid tulevad ja las ta siis olla. Kusjuures noh, ma tahaks veel juhtida tähelepanu sellele, et näiteks Toomas Vitsut ütles ajakirjaniku küsimusele selle autoliisingu kohta on tema siis autoliising maksab iga kuu 700 eurot, autoliisingut vastas, et see on tatistamise teema ja ta ei taha kommentaari anda, siis ma tahaksin just nimelt Toomas Vitsuti tähelepanu juhtida sellele, et ajakirjanik ei olnud seal isiklikes huvides, et ta ikkagi esindab avalikku huvi ja esindab siis Toomas Vitsuti valijaid ja, ja tal on ajakirjanikul on kindlasti õigus küsida selliseid Tallinna teede olukord on nii halb, et sa peadki helisema. Ütlephentidele Tallinna poliinilingule. Isegi suure auto reisisime Tallinna tänavad, ei kannate sõite. Jah, ironiseerida saaksin tõesti igatpidi, et toob ja samas ikkagi on ka riigikogu liikmeid, kes ei kasuta neid kuluhüvitisi. Ühte toiduainete, mis on purgis ja kuhu vahele on kirjutatud peale eks Ameerika sõna meie seekord ei nimetanud ja nimelt nimetab ühesõnaga majonees, mis, mis, mis, mis on saanud selliste ostude ja, ja, ja teenuste kasutamise sümboliks. Laieneb, nii naljakas kui see ka ei ole, ka 700 eurot kuus makstavatele liisingutele, sümboolselt vähemalt jätame selle hüvitiste juttu olla. On palju palju tõsisemaid asju, loo riigieelarve, järgmise aasta oma hakkab siis katuse alla saama. Ja põhimõtteliselt valitsus on langetanud siis otsuse, et ministeeriumidest ja ministeeriumide allasutustest koondatakse 750 töökohta. Ma saan aru ERR-i ka. Ja arvestatav kasu, mida siis rahandusminister Sester välja ütles, et sellega loodetakse siis kokku hoida kuni 13 miljonit eurot. Et ma arvan, et see, see teema nagu mitte hästi mitmetahuline, et et, et kindlasti on Eesti riik läinud väga keeruliseks, meil on väga palju kõikvõimalikke regulatsioone, aruande kohustusi, mis on muutnud selle riigi süsteemi pidevalt nagu üha keerukamaks ja paistvamaks. Ja selles mõttes ma tervitan seda koalitsioonileppesse sisse pandud ettepanekute, et eesmärk on muuta nagu riigi toimimine lihtsamaks, vähendada bürokraatiat siis ka õige nagu ettepanek. Aga kui ma nüüd vaatan seda, mis nagu, nagu reaalselt toimub. Et siis mulle tundub, et, et ollakse nagu üsnagi nagu kaugenenud sellest algsest nagu eesmärgist. 750 inimeste valitses kommunikatsioon, ütleb, valitsussektorist koondatakse, sellega üritatakse jätta mulje nõu koondama ära 750 nagu just nagu selliseid, vaat bürokraatia on ju oma toon nagu lihtsa näite näiteks kultuuriministeerium olnud siis praegusel hetkel nagu, et sellesse kultuuriministeeriumist oleks nagu koondada kokku nagu 55 töökohta. Kultuuriministeeriumis endas töötab tsirka vist 75 inimest ja me ei kujuta ette, et sinna ministeeriumisse jääks alles ainult 20 inimest. Et loomulikult läheb see teravik kedelt reaalselt, koondama hakatakse hoopis kuskile mujale, hakatakse koondama muuseumi töötajaid, teatritest, näitlejaid, rahvusringhäälingust, ajakirjanikke ja nõnda edasi. Et et ja, ja teistes ministeeriumides on see täpselt samamoodi, et me lõppkokkuvõttes seadsime sihiks vähendada nagu riigi bürokraatiat. Aga mul on tunne, et, et nagu alustades lihtsalt sellega, et me jagame, võtame mingi, ma ei tea, miks see number on 750, võib-olla oleks ta pidanud olema 500. Mul on 1500 hoopis. Et mul on tunne, et see pandi paika, mingisugune mingi nagu number keegi täpselt ei teagi, miks just see number on ja siis noh, nagu ajame need ütleme proportsionaalselt, jagame laiali, et nüüd kõik, igaüks on ju igast allasutusest neid koondama ära 1,4 protsenti töötajaid. Ma korra segan sulle vahele, et kus sa, kus sa tead keda koondatakse, sa ütled siin, et kindlalt, et rahvusringhäälingust, ajakirjanikke ei, ma ei tea, seda ma, ma lihtsalt ütlen. Koondatakse ärk, koristajad näiteks noh, võib-olla ka ei noh, küsimus on selles oma 1002. ma saan aru, et summale 750-le miljonile Seitsme 50 inimesena pandud taha ka mingi rahasing ja Kablikviljonid, et see peab ju olema see, et sa ei saa ju kõik. Kõik asutused koondavad ära kõigema madalapalgalisi ja nad on ju, et siis ei tule number number kokku, et ilmselt on mõeldud mingi keskmine on ju? Minu minu küsimus on selles, et võib-olla me selle nagu selle nagu riigireformi käigus oleks pidanud, võib-olla nagu tõsisemalt nagu läbi mõtlema, et esmalt nagu paika panema need tegevused või, või need asjad, et millest me tahaksime, et mida võib-olla riiki peaks tegema üldse. Võib-olla meil on väiksem muuseume liiga palju. Võib-olla meil on Maren kultuurisfäärist, ma saan aru, et mind lastakse auklikuks, võib-olla meil on näiteks kutselisi teatreid liiga palju. Postimees täna kirjutab sel teemal, et võib-olla peaksime kõigepealt mõtlema nagu sellistes kategooriates viis postimehega endaga vabasurma ja, ja siis siis nagu jõudma nende inimesteni mitte alustama sellest inimestest hetk, mõnel tegevused alles, kõik on ju. Aga võib-olla peaks alustama tegevusest läbi kaaluma, et äkki meil on nagu näiteks ütleme, ma ei tea, ettevõtetel on liigisuund, aruandekohustus võib-olla peaks sealt nagu midagi lihtsustama, et meil on nagu see minu meelest on see, see iseenesest väga õige nagu mõte, mis oli, mis oli algul pandi paberile, et vähendada bürokraatiat, ametnike armeed isegi nad saavad kunagi amet armees, oleneb sellest, et minu arust meie riik on läinud nagu liiga keerukaks, meil on iga asja jaoks tohutu mingi aruandlus käib minust asjadeks ajada palju lihtsamalt. Et, et võib olla ja kui me nüüd asja nagu põhimõtteliselt asjadest nagu oma riigi nagu lihtsamaks, siis võib-olla läheks meil ära ka nagu, nagu, nagu mingit tüütut, nagu, nagu tööd on ju hästi palju. Et me ei peaks tegelema, ma ei tea. Üks väike mõttevahetus PR töötajatega olnud siin viimastel viimasel päeval, et noh, nagu nad ütlevad, et noh, ma küsisin, et noh, näiteks miks on ühes ministeeriumis seitse inimest pressiosakonnas PR-osakonnas siis nad ütlevadki, et näiteks meediaga suhtlus on sellest tööst nagu väga Sa tohutult palju, nad peavad tegelema sellele, et, et vastata kõikvõimalikele lollidele küsimustele sõna otseses mõttes korraldada nendele viisakas, ministriga kooskõlastatud vastus. Kuigi sa tead, et see küsimus on loll, onju et me oleme võib-olla rajanud oma riigi mingi sihukesed noh nagu ma ei tea, kohati tõusis läbipaistvuse sildi all niivõrd keerukaks ja tekitanud niivõrd palju tühja tööd juurde tegelikult tegema ei peaks. Ma arvan, et see ots küll, kus sa ei tohiks hakata Haukkamas käibe, avaliku teabe seaduse järgi, tuleb vastata mingisuguse aja jooksul ja tegelikult meie ajakirjanduse tempo ja ja läbipaistvus just sellel tuginebki. Aega, kui sa, kui sa saad massiivse hulga, kui me räägime Nendestsamadest, avalike suhete tegelastest, seal ministeeriumides ja, ja ametites allasutustes, kui sa saad massiliselt igasuguseid kirju ja sul on kuus-seitse inimest selle peal, kes lihtsalt vorbivad mitte sisulisi vastuseid, vaid näed, et seal, seal seal ei ole midagi vastata, tähendab sa, see küsimus on rumal või, või, või, või 100 korda läbi nämmutatud, eks ole. Sa pead hoidma palgal inimesi, sest lihtsalt noh, keegi peab selle ju töö ära tegema, pluss veel igasugused pressiteated pluss siis veel kindlasti üks-kaks inimest igas ministeeriumis Kessis ka reaalselt suhtlevad, ajakirjanikega mitte mitte ei vasta mingisugustele. Noh, postkasti potsatab. Ma siiski arvan see nendest avalikud või PR osakondadest osakond ei ole nüüd see koht, kus ma nüüd selle kõige suurema kokkuhoius amet, et see avalikus teabeseadus ja selle põhimõtted on minu meelest väga head, aga sinu mõte on õige, et, et ka Postimees umbes kuu aega tagasi avaldas artikli selle kohta, et kuidas, nagu see riigi bürokraatia ja kujundamine või, või kokkutõmbamine on seni kulgenud ja jõudis järeldusele, et, et riigisektorist on küll hulk inimesi oma tööd kaotanud hakanud, peaasjalikult on politseinikud ja päästeametnikud ehk siis mis on jällegi võib-olla mitte kõige parem kohta riigiriiki kokku tõmmata. Ja tõsi on see, et, et see, need kokkutõmbamised ei ole puudutanud bürokraatiat. Või siis näiteks haridusministeerium, eks ole, kus. Need issand, ma ei mäleta, mis see number oli paarsada või, või 150, et, et, et need põhiosa haridusministeeriumist moodustavad kui noh, allasutustest moodustavad koolid ja ehk siis õpetajad. Ja, ja kui, kui sinna kallale minnakse huvitavast otsast, on selle riigireform muidugi austatud ilma igasuguste põhjendusteta, kuigi see oli jah, koalitsioonileppes sees. Ja see number ka ja ja aga Pandi paika mingi number, et on vaja näidata mingit resultaati, et nagu eesmärgiks sai selle numbri täitmine, aga mitte nagu mingi sisuliselt mingi meie riigi nagu tõhusamaks muutmine, et see on minu arust nagu probleem, et asja nagu valest otsast alustatud, aga aga noh, elame, näeme, võib-olla asi hakkab tööle ja ma eksin ja võtan oma sõnad tagasi. Jah, seoses koondamisega ei lähe minul muidugi surmatunnini meelest see, kuidas Aktuaalse kaamera koridori seinatahvlil rippus 99. või 2000. aasta alguses pigem 99. aasta lõpus suur kiri, et kõik, kes tahavad lasta ennast koondada, palun helistada numbril. Toomas Lepp oli siis juba läinud, siis olid tema või tema asendaja tema juma kohal, jah, sest olukord see majandusolukord oli, oli lihtsalt see kaos oli niivõrd suur, et selles sellest loodeti siis abi. No ega siin need hiljutisi koondamisi on riigisektoris üsna hiljuti olnud masu masuviiside või tõi väga suured koondamised mitmetesse mitmetesse sektoritesse, sealhulgas siis riigisektorisse ka. Jah, aga meie olukord oli vähe teistsugune, meil ei olnud masu. Jätame selle jutu esmaspäeval ja aktuaalne kaamera kaevas välja siis täiesti originaalse uudise. Et õnnestus siis teada saada aktuaalsel kaameral esimesena, et, et meie rahvuslikud tiivad sinimustvalge Estonian Air teda ähvardab pankrot ja on välja mõeldud plaan B. Ja kui Euroopa komisjonist tuleb eitav vastus, et, et Estonian Air ei tohi kasutada siis riigiabi, siis ta peab juba saadud riigiabi tagasi maksma ja see tähendab siis automaatselt aga pankroti väljakuulutamist seda raha, et, et riigile tagasi anda seda lihtsalt lennukompaniil. Ei ole. Jah, et Estonian Airiga on minul olnud selline väga nagu mõnda aega nagu niisugune nagu isiklik suhe, et, et kui mul on põhimõtteliselt olnud võimalik lennupilet osta mina näiteks enam-vähem samas hinnaklassis erinevatel erinevatele reisidele, siis mina olen alati nagu püüdnud, nagu helistada Estonian Airi anda nagu väikest nagu kodanikupanust nagu rahvuslikku lennukompaniisse. Tunnistama, et viimasel kuul on usaldust tublisti nagu mõranenud selle selle tõttu on Estonian Air ei ole suutnud oma lennuplaanidest kinni pidada. Väga palju on lennud hilinenud, mis töötavad inimesed, kellel on need nii-öelda kollektit laitva jätkuvad lennud, on jäänud järgmistest lendudest maha või hoopis veninud või lennud üldse ära ja noh, mul on nüüd esmaspäeval plaan minna Moskvasse tööasjus noh, juba esimene lend tühistati, näitas kõigile nagu lähevad. Et ega Estonian Airile ei lähe praegu hästi ja. Kuigi suvel olid nad üle pika aja esimene üle pika aja jooksvas kasumis Aga mis hinnaga, onju et tegelikult see lennulennukeid park, mis praegu on, on ise nagu niru, onju. Aga, aga noh, see selleks. Aga ma arvan seda, et kindlasti see otsus, et riik otsustab, otsustas luua siis teise rahvusliku lennukompanii kindlasti Estonian Airile enne veel, kui eelmine pankrotti läinud, mõjub kindlasti nagu suhteliselt negatiivselt, noh, kujutame ette näiteks, et kultuuriministeerium näiteks on ja otsustab, et, et loome rahvusringhäälingu kõrvale ühe teise näiteks on ju meediaorganisatsiooni ja ja vaatame siis, ütleme niimoodi, et et hüpoteetiliselt, onju, et seal on ju ette, mis, mis meeleoludega need inimesed selles organisatsioonis peavad? Nagu nagu vaatame, nagu seda sektorit nagu tervikuna. Ma arvan, et see oli jumala õige otsus, et, et see Euroopa Komisjoni otsus, mis on arusaamatutel põhjustel noh, pidevalt nagu venib, ma ei saagi aru, miks see, miks see nii kaua aega võtab see otsuse tegemine. Et, et ma pigem arvan, et see otsus tuleb nagu eitav. Sellele mitmed märgid viitavad, et heitev, mis mõttes Estonian Airi suhtes ei tohi riigiabi vastu võtta, aga selleks tuleb teistpidi noh siis on teine asi. Aga kuidas see otsus tuleb, et selles mõttes, et riik valmistub selleks negatiivseks stsenaariumiks, on väga õige lihtsalt nagu näitaja, et et ega siis see, et kui või mis on nagu kõige tähtsam, minu meelest on kõige tähtsam, millest me peame lähtuma sellest, et et Tallinna lennujaam või Tallinna ei muutuks nagu marginaalseks ei oleks nagu kuskil in the middle of nowhere on ja kus, kus kuskil ei ole võimalik nagu lennata, et meie lennuväljad on, on ainult on ja Helsingis ja Riias. Minu meelest on see väga oluline Eesti riigi seisukohalt Eesti majanduse seisukohal, et meilt oleksid mingid lennuühendused mingitesse kümnekonda Euroopa olulisse kohta Londonisse. Berliin noh, põhjala riikidest, rääkimata Moskvasse, nende edasi, see on Eesti riiklikes huvides. Mida näitas leedulaste kogemus, kui leedulast rahvuslik lennukompanii lõpetas siin vahepeal siis, siis see tõi kaasa selle, et Vilnius nii-öelda lennujaama linnu noh, nagu sihtkohana või kus, kus nagu väljuvad lennud marginaliseerunud kaasa selles, et teised ei tahtnud ka enam sinna lennata. Et selles mõttes on iga riigi jaoks oluline, on väga huvitav ja väga õpetlik lõbuse see leedu lugu, et, et kui oma kompanii lõpetas tegevuse, siis vaba Turn ei täitnud USA just vaid vaid lende, liine vähendati oluliselt ja seal isegi üle üle 50 protsendini, et ei kiputa siia kangesti lendama ja keegi ei ole nagu väga huvitatud sellest. Selles mõttes Eestil on väga õige, et Eesti riik ja majandusministeeriumile näol otsustas astuda need sammud, et juhul, kui tuleb see Euroopast Estonian Airi jaoks negatiivne otsus tähendab seda, et Estonian Air pole seda raha tagasi maksta, et ta läheb pankrotti kohe. Et meil oleks plaan B olemas. Loomulikult ei tähenda see seda, et, et see uus lennukompanii saaks kohe järgmine päev nagu isa oma lennukitega alustada, sest kõikvõimalike litsentside ja lubade ja asjade olin võtab aega hinnanguliselt kuni aasta aega. Et sellel vaheperioodil siis lennukompanii teine lennukompanii peaks perioodi, sisustame sellega, et hotellid neid lende siis kellelegi mingitelt teistelt lennufirmadelt kuni ise saab, on ju lennukeid ja load lennata, on ju. Et, et selles mõttes Mariine jampostab liine, konkreetsed liinid teatud sagedusega teatud sihtkohta, et ma arvan, et selles mõttes on ja see kindlasti ta mõjub nagu Estonian Airi praegusele juhtkonnale kindlasti ka töötajatele väga ruineeriv see teadmine. Ja tõenäoliselt võib-olla mõjutab juba piletimüüki, et paralleelselt asutakse mingi tei samme. Aga ma arvan, et summa summaarum on see Eesti riigi jaoks väga õige, et et ei oleks nagu sellist olukorda nagu ma ei tea. Kas, kas praamid sõidavad. Pigem on siin see suurem küsimusi hoopis see, et millest me ka juures Leedu näitel rääkisime, vabaturge siinkandis ei toimu, lennud ei toiminud lennunduses ja kas sellised sedasorti Euroopa Liidu piirangud lennundusele, mis, mis mujal võib-olla Kesk-Euroopas võivad olla põhjendatud, kas need on õigustatud sedavõrd perifeersetest piirkondadest nagu Eesti, Läti, Leedu ja ma arvan, et see on ka see küsimus, mida, mida Euroopa Euroopale on Eesti valitsus püüdnud kommunikeerida ja millest ka tegelikult majandusministrid on, on ka siin Meie meie maal mitmel korral rääkinud, nii et sel juhul aga tegelikult põhjus, miks Euroopa Komisjoni otsus venib Jah, üks asi on see, et otsus venib ja seda oodati juba ammu. Nüüd öeldakse, et äkki aasta lõpul, teine asi, ma, ma üritasin kaevata ei olnud väga palju mahti, aga ma üritasin kaevata, et kust tuleb see see nõue just Euroopa Liidu direktiivile, et lennurahvuslikku lennukompaniid ei tohi abistada riigi poolt? Ma ei saa sellest aru, sellepärast et nii rahvusvaheline rongiliiklus, mis ületab piire, kui ka rahvusvaheline bussiliiklus, kõik on lubatud doteerida riigi poolt ja, ja mitte mingi ja mida tehaksegi ju, eks ka Eesti puhul. Et ei, ei ole mingit probleemi, aga, aga lennuliiklus on lihtsalt niivõrd spetsiifiline ja keeruline ja seal mingisuguse sellise nii-öelda ebaterve komp konkurentsi tekitamine on, on niivõrd suur pat saatanast, et et ei, ei lubata, lihtsalt ei seda 40 miljonit ega, ega sinna oleks veelgi vaja rohkem panna. Tegelikult soovitan ka meie kuulajatel lugeda Postimehes neljapäevast numbrit ja Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi suurepärast artiklit, mis on kindlasti natukene lihtsustatud, need asjad on veel tunduvalt keerulisemad, aga, aga selles üle lehekülje artiklis tehakse suhteliselt puust ja punaseks ette see mismoodi lennundus toimib. Ja ma usun, et Erik Sakkov on, tal on lihtsalt niivõrd palju kogemus selle asjaga, et ta ei, ta ei räägi neid asju niisama, igal juhul kahtlemata on fakt on muidugi see, et kui, kui õhus ripub ja nüüd juba täiesti ametnikuna siis meie lennufirma pankrot siis tema mainele see hästi ei mõju tema käibele, kasumile, piletite ostmisele ja kõigele muule. Aga muidugi Eesti õhule on, on aastate vältel olnud väga kõvasid juhtimisprobleeme. See, see ei ole ainus probleem, see, see riigiabi. Ja tõenäoliselt see firma ei saakski praktiliselt kunagi töötada. No just nimelt, et seal on tegelikult tuleviku i3, kas Estonian Air või mõni teine firma seal. Meil on, meil on kogu aeg raiutud nagu, nagu rauda, et et niivõrd spetsiifiline asi nagu lennundus, et Eestis puuduvad selle ala spetsialistid ja, ja selle eest ma julgen, julgen tõesti sügavalt kahelda. Et mida siis meeletu kuupalgaga Tero Taskila siis ära tegi. Pärast tunnistati, et üks viga, teise teise otsa. Nüüd nüüd on meil üks, üks üks teine mees, kelle palk on natukene väiksem. Ja kes tundub, et ta jagab nagu rohkem seda matsu, aga, aga ma, ma lihtsalt ei usu, et, et Eestis ei ole, ei ole sellist inimest, kes kes, kes suudaks manageerida seda, seda värki, meie lennupark on viimased andmed ei tea, aga, aga alla alla 10 lennuki. Ja ja siin palju arusaamatuid otsuseid vastu võetud see lennukite vahetamine, tšarteritest loobumine. Mul isiklikult aastate vältel juba puudub Eesti õhuga kokkupuude, ma ei ole lennanud Estonian Airi lennukitega, see suvi oli, kui üks erand välja arvata. Mis oli siis tšarter? Kusjuures sina oled ju Hewiuuser? Mida on üsna palju ja aga et ja see oli Charter Islandile ja kas sinna suutis Eesti õhk hiljaks jääda ja mitte vähe? Nii et ma ei tea, mis, mis oli selle selle põhjus, aga? Samas on samasugused probleemid ka Air Balticul, et, et kiuse sellise säästu säästva lennundusega käib kaasas. Samas Ryanair suudab väga kenasti ja väga täpselt lennata. Jah, aga laiali ma küll ei taha, Grayaneerina, ma küll ei tahaks kujutada meie meie rahvuslikke tiibu, nii et kõik need nõudmised, mis seal on veel kord rõhutan üle, et mis on nagu, kui vaadata nagu Eesti inimese seisukohalt, et miks on see oluline, et meil oma rahvuslik lennukompanii oleks, on just see, et sul oleks võim, tsiteerides ühte ekspresident, et suurel kiirusel ja hulgakaupa võimalik lennata. Pikki vahemaid on ju, et kui sa, kui sinu kodu lennujaamaks saab, on ju Helsingi või Riia, siis see paratamatult kaotad, on ja sellega mingi kolm-neli tundi oma päevast on ju? Noh, võib-olla isegi rahaliselt see kallimaks ei lähe, on ju väga palju, aga, ja noh, siis on seal see, et me nagu marginaliseerumine, et kui siia tulla või siit minna sedavõrd ebamugav siis, siis nagu ka Eesti riik nagu marginaliseeruksid, siia tuuakse vähem raha, siis tuleb siia vähem turiste. Me sellised turiste, kellel rohkem raha on ja siia tuleb vähem meeleatraktiivne ärikeskkonnale. Et selles mõttes on see, et see ei ole ainult küsimus selles nagu ühes konkreetses lennukompaniis, see küsimus on tegelikult palju-palju laiem. Jah, Öeldakse, et no ja mis siis, et, et selliseid lennufirmade vahetamisi on riigid teinud küll ja küll ja ongi noh, peaaegu et massiliselt võimalik tellima Liinale ja need, need vahetused, mis on tehtud, asuvad Süda-Euroopas, noh, kui tuletada meelde siin all-Itaaliat või või Sabelat või siis Neid on ju sussi ja, ja, ja neid on ju veel ja veel, eks ole, kes on sunnitud, on, on tegevuse lõpetanud ja alustanud uue, uue nime all ja uue, uue firma kaks asja on kõige tähtsamad, et Tallinnast saaks otse Euroopasse teatud meil ei ole vaja siit lennata Hongkongi, Pekingisse, Washingtoni Vaidet, Euroopa suuremate punktid oleks kaetud. Ja et lennuplaan oleks niimoodi, et me saaksime praegu me oleme lennanud sinna, aga Helsingisse, Stockholmi, Londonisse, Pariisi või jumal teab, kuhu Euroopas hakkasime siis sealt minna jätkulendudele ja jätkulennud ei oleks mitte niisugused, nagu nad on odavlennufirmade puhul, nagu näiteks Ryanairi puhul mis on tohutult ebamugav ja praktiliselt ei kasutata, et sa võtad lihtsalt oma koti jälle välja. Ja kui sa oled punktist A ehk Tallinnast lennanud punkti ehk kuskil Euroopas ja tahad sa edasi lenda punkti c siis sa kogu selle turvajakoti ja kogu selle majanduse läbida uuesti, nagu see oleks täiesti uus reisija, nagu sul seda ühtset lendu ei ole, see on meeletult ebamugav, sellepärast kasutataksegi selliseid Easyjeti ja Ryanairi suguseid. Lisaks muudele ebamugavustele, mis seal on, kasutatakse lihtsalt lendamiseks punktist A punkti B ja C must ära. Aga tavaline normaalne lennundus käib ikka nii, et kui lennuk hilineb, siis kompanii vastutab ja, ja kui ta hilineb saatuslikult, siis antakse öömaja ja ja, ja mingisugust toidutalongid ja toitlustamine toimub ja kõik, et, et seal nagu nagu süsteem, eks ole. Et jah, ja no mai ei jõua süveneda ja ausalt ei oskagi, no ütleme, Erik Sakkov pakub välja, et kui me Eesti õhu kaotame, siis 150 miljonit kuskil aastas majandustulu SKT jääb saamata. Ei oska öelda ei ega jaa, tähendab on ilmselt olemas mingid arvutused kui palju turiste läbib Tallinna ja ärimehi ja üldse inimestele läbib Tallinna lennujaama ja, ja palju nad siia siis jätavad ja milline nende tegevus ja, ja kui paljud neist loobuksid, kui. Neil ei oleks võimalik kuskilt Süda-Euroopast, Londonist, Pariisist või lennata otse otse Tallinnasse. Et, et need uuringud on, on kahtlemata tehtud, no vaatame, mis siis edasi saab? Hoiame pöialt Estonian Airile, igal juhul. Mingisugune nimi on juba uus välja käidud uuele firmale räägitud Nordikust kui võimalikust, aga ma ei ole sugugi kindel, et kas seal see üsnagi levinud nimi pole kumbagi kaubamärgiga kaitstud. Nagu Elron oli ka täiesti eksisteeriv firma ometi pandi, aga Nordic see ei iseloomusta ju mitte Eestit, see seal. Kui me tahame, et lisaks kõigele luule oleks ka lennuki kere peal nähtav see et tegu on eesti lennukiga Eesti firmaga siis, siis see peaks kindlasti, kas Air Baltic iseloomustab Eestit kui Balti riike, no Air Baltic iseloomustab ambitsiooni. Meie oleme Põhjala riik, tahame põhja, nii et me oleme Arne Nordica on, tead, niisugune niru vanim jas, aga Air Baltic on ambitsioon, et me oleme kogu balti taeva valitseja tsiviillennunduses. Võib-olla oli, oli see mõte, eks ole. Aga ikka mingisugune noh, kui konkursi tuunika ei kõlba või midagi, midagi taolist, tavaliselt muudetakse need sõnad lihtsalt vahetatakse ära kohad siis siis midagi. No sõna Eesti võiks ikka sees olla, soovitavalt. Eesti õhk näiteks eesti keeles õ-tähe sellele nime see oleks eriti tore. Nii aga meie antud aeg on siis MMS-ist me ei jõudnudki rääkida. Nii palju jõuab, et ta, et Heidit kahja, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvas teenimas ja nautige nädalavahetust on suhteliselt soe, kuigi niisugune udune ja, ja meie kõigi kolme soovitus on, et ärge siis palun MMS-i ehk kloordioksiidi tarvitage. Ärge alluge soola puhumisele ja ilusat nädalavahetust kõigile teile.