Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav ukrainlanna veerakonnak. Tere. Vähe sellest, et te olete Eestis elav ukrainlanna, te olete ka Eesti ukrainlaste kongressi esinaine, nii et igati väärikas amet, aga me kuulasime praegu ühte laulu ja nagu ka pühendame kõigepealt mõne sõna sellele, kes laulis ja miks te selle laulu valisite, miks teile meeldib? No ma otsustan laulu pakkuda, sest seal laulab tuttav ukraina laulja. Soodonja Kružell neetika ja miks ma teen seda, sest temma järglassete Ivo Sillamaa Jaanikassi elama ja finiš laava Tobrjanska? Ellessid elavad praegu Eestis. Nad on tuttavad inimesed Eestis ja ma mõtlesin, et see oleks huvitav, mis pidi nad sugulased on. Laadad Brjanski on Solomiie Kružel Nietzche tütar, aga Ivo Sillamaa on teema poeg ja niikaua on Ivo tütar. Vot selline asi siis, aga no teie ise, Veera, räägime nüüd teist, et kust te siis täpsemalt sündisite ja milline oli see teie lapsepõlvekodu? No mine ise sündinud Lääne-Ukrainas voodi oblastis, Karpaatide näedes. Nov Karpaatidel näestikud nüüd aegadega ei üllus ja ma kutsun kiiki külastada kärpaati. Ja minu lapsepõlv oli õnnelik. Minu ema töötas kooliõpetajana matemaatikaõpetajana isse tütas ka matemaatikaõpetajana ja direktorina ja loomiliukud Meius minu ja minu venna ellusse. Teid jälgiti ja te olite nagu peo peal seal ja oleme väga nähtavad ja aiakäituda korralikult ja see on päris suur kella seal oli ju, praegu on 2000 ja 500 inimest ressurssi. Tema nimi on opaka ja see asub kuurorti linnatruskagi lähedal. Võib-olla keegi teab ja. Paatide mägedes, mis on kõige tähtsam? Ma olen Karpaatide kohta päris palju lugenud ja inimeste muljeid kuulanud ja et seal on ikka tõepoolest müstiline loodussoolajõed ja siis üks väga naljakas fakt, et kuskil üks reisiseltskond koges seda, et jõgi oli vihma järel nii sügavaks muutunud. Et teisel pool kaldal seisis üks idekene, kes ei saanud enam üle jõe poodi minna. Et see reisiseltskond oli õnneks suurte autodega ja aitasid ta üle jõe ja no vihmaga pidi üldse mägedes väga tore olema ka ilmselt ka ohtlik. No kuidas teie mäletad? No ma mäletan, tean, meie kired on väikesed, mitte sügavad, aga väga kiired. Ja supelda oli väga raske, ei ole, aga me püüame kala, kala on väike, aga kala oli palju selle ajel praegu ei ole palju kahjuks, sest noh, inimeste töö mõjub väga halvasti loodusse. No kui kala võis vabalt ja rahulikult tööde, siis samas kuulusid teie lapsepõlvega näiteks pühad, mida tuli tingimata salajas pidada. Käisime ma mäletan koos emaga ja vennaga vanaema juures, kus oli väga tugev traditsiooni säilitamine. Vanaema elas samas külas ei saa ja, ja minu onu on mingi giidiku tegelane ja laulja ja väga palju käia traditsioone kohta. Aga Lääne-Ukrainas inimesed tähistavad. Aga rääkige natuke lääne ukraina jõulukommetest, mis võiks neid teiste kantide jõulukommetest helistada. No keegi spetsiifilisem on seedeet, inimesed, käivet laulda, jõululaule, maiast Maieni ja tervitavad oma sõpru ja oma naabreid ja oma sugulasi. Ja veel üks väga huvitav on ukraina jõulupärg teeb, see on nagu jõuludiaater ja palju inimesi kogunevad ja see EP valmistatakse palju aega enne jõuluproov visiiti ja valmistasid kostjume ja näitab vats Kristuse sindusse, loo ja praegu Eestis. Me taastame seda traditsiooni, isa juba 25 aastat, me käime ka. No meie lapsed, muidugi lapsed käivad erinevates kohtades thertepiga ja näitavad seda Kristuse sündimise lugu. See on siis jõulud Ukraina moodi ja ukraina moodi. Herkel. No kui olin laps, kes see on ka keelatud teha? Eriti koolilastele. Aga sa leiad seda tehtud akus ruumidest, tegite seda kodudes, käidi kodust kodusse ja etendati seda ja see on väga lõbus kombel. Aga nüüd Eestis, siis on niimoodi, et ka siin, kohalikel ukrainlastel käite niimoodi kodudes või ka eestlastel selle vertepiga. No väga tore, Eestis elab ju päris palju ukrainlasi ja 22000 praegu elab teie isa, pere oli hästi suur ja seitse õde ja venda ja emal oli vaid üks õde, et sinna ja teie kodukülla on neid ikka elama jäänud ka veel, eks ole, et ei ole sugugi kõike nagu ära sealt kodukülast läinud. Järglased elavad, et ennemik nende Pärdest meie külas või lähedal. Üks onutütar elab praegu Kiievis. Aga mina Tügasvame kulla, et vere oli ka väga suur seitse venda ja õde. Ja no nende järglased elavad nii kodukandis kui Thlis maadel jões, kas Poolas, noh, nagu mina kassa Eestis päris huvitav, kas te kõigi nendega suhtlete või on ikka teatud inimesed, kellega ta suhtleb, käin, suhtleme kõikidega, ka nendega, kes on ameeri jalas ja praegu teha väge lihtsalt Skype'iga käikega ja ei ole probleeme, ei ole probleemi. Tuleme. Teie lapsepõlve koju korraks tagasi, et kasvasite ilusas külas ilusa looduse keskel ja ütlesite, et teil oli õnnelik lapsepõlv. Millised olid need tõed, mis vanemad teile nii-öelda eluks kaasa andsid ja no mida te olete meeles pidanud ja mille järgi ka üritanud elada? No minu meelest keek vanemate rääkivad oma lastele, et on vaia käilita HS, Jon vaie olla aus ja mitte vaarastada, minu vanemad räägiksid, minul jäi minu tännale ka seda. Ja mina mäletan veel minu Yessa kullesse keeletud radiojaamu nagu Ameerika L ja BBC. Aga mulle lapsele ei, ei rääkinud üldse, mida ta kuulab ja ainult emaga ta natukene midagi sosistas ja midagi rääkis. Teemaga mulje oli väga huvitav, mis ta kuulas. Aga ei räägi mulle midagi, võib-olla kardased, väikelapsena veetud midagi jäljendab, et jah, vot meie kooli direktor, kuula keelatud raadiojaamu. Minu emaid ja issa Epetavad mind ka. Sest külakoolis ei ole nii palju õpetajaid ja nadolid minu säärast rangem kui teistega. Kui minu ema näengi mina mängisid õues ja ei Epinud tunde, siis kindlasti ta järgmisel tunnil küsis mind. Ja kui mina ei vastanud Eigistide vägerritles pani kahe k? Eip, sest mina parandasin väga kiiresti ja vastane õigesti. Mina olin. Ahaa, te olite priimus, nojah, ega ei saanud ju olla selle alla, kui ema oli õpetaja. Aga ema ei ladunud kerge käega kahtesid, noh, et kui ei osanud, et siis ütles, et õpi uuest. Ei, no jaa, muidugi epi uuesti ja järgmisel, no see oli nii harva, kui ma ei õppinud. Ja temal olid omad meetodid ja kas te mäletate teisi õpetajaid ka sellest koolist, kuidas nemad olid? No on meie õpetajad, kollektiiv oli väga tugev, seda ma märkasin, kuivas sain üliõpilaseks. Ma lõpetasin Lvovi pulli tehnikaülikooli. Võrdselt teiste üliõpilastega. Ma olin taga hästi ette valmistanud ja Õpetaja teiste ainete õpetajaid ongi väga tugev, nii et kõik olid tugevad ja see oli väike külakool. Tol ajal meil oli Ülle 400 õpilast, siis ta väga-väga ei olnud. Ja ei tea. Kust need head õpetajad just teile sattusid sinna siis või oligi Ukrainas selline kõrge kooli õpetajate tase, et mitte ainult teie koolis, vaid ja õpetajad lõpetasite Lvovi Polütehnilise Ülikooli. Nii seda nimetatakse jah, mitte instituudi, vaid. Ei, no tol ajal nimetati, oli tehnikainstituut, vōi pole tehnikainstituut, see on väga suur instituut, 25. Eliitlaste episid seal kui palju korraga 25000, aga prajugudega nimetatakse Elbovibule, tehnikaülikooli, õppisite seal ja lõpetasite selle ja mis edasi sai nõsise edasi, siis abiellus minu naabrikame koolaga. Ta lõpetas Kaliningradi kõrge merekooli ja noore spetsialistina, teda suunati tööle Tallinna, noh siis mina väike tütre Maria-Ann, aga tuulien Eestisse Temajja arele. Ja aasta oli 1986 ja see oli just sellel aastal. Minu adja kassakitas, kaelal lähevad hästi ja käis Me Rässe. Ja mina olin üksinda linnas ja no natukene raske loolima läks tööle tehas Punane RET ja titasinsel insenerina. Varsti sündis meie täis tütre Citlana ja sadama läks tööle kooli keemiaõpetajana, aga varsti lahkusin säält kuhu koolide läksite? Lasnamäe number 11 ja see oli vene kool väljakul muidugi minna ei osanud üldse eesti keelt, aed on vägi ja mul ei ole üldse seltskonda, millega ma sain rääkida. Keel muidugi, selle eesti keeleni me veel jõuame, aga te olite ikka päris toimekas, et me jõuame ka rääkida sellest, mida kõike te olete tegelikult Veera siin Eestis ette võtnud, et see on päris muljetavaldav. Aga nüüd korraks selle hetke juurde veel kord, kui te tulite, Tallinna aasta oli 1986. No mis emotsioone see teis tekitas? Nii, mees suunati Eestisse Tallinna ja teie tulite loomulikult koos temaga, et kas te olite varem Eestis käinud? Ei ole keenud, mis te teadsite Eestist? Aga te ei olnud kuulnud näiteks inimeste muljeid või TTL, võib-olla tuttavad olid käinud Eestis või midagi? Ei, ei no mida ma teadsin eesti kohtusse muidugi Georg Ots enam-vähem teadsin, sest minu ema väga armastas tema laulu. Et kui Georg Ots välja arvata, siis üldiselt teadsite teda Eesti kohta. SMS-tun tuli see, et Tallinn on natukene sarnane linn nagu Lviv. Ja see oli meeldiv, mulle seal on ka vanalinn, vanalinn ja see on ka vanalinn ja nendes Lindades on mingi eriline atmosfäär ja ka mina tundsin seda ja see väga aitas mind kohaneda siin. No muidugi teine koht, teine rahvas, teine keeld, kõik oli teine ja esimestel aastatel ma väga tahtis tulla tagasi Ukrainasse. Aga SIIN. No siis sündis täiesti tütre ja varsti Nõukogude liit lagunes ja Polli taga palli juus säätkandusi tol ajal. Ja siis minu lapsed hakkasid käia koolis ja üldiselt olite juba ka harjunud, siin tulite Jaanduke harjunud Mariano Diaz. Tähtis oli see, et kaheksakümnendatel aastatel hakkas tooma esimese Ukrainas selge, mis oli Ukraina Kasmolaskond Eestis. Siis ma hakkas käive siia ja seda ka leidis seal oma sõpruskond oma kaasmaalased ja. 86, tulite te Eestisse ja 88 sai loodud siis Ukraina kaasmaalast kohanud Eestis, et ütleme, et nüüd need kaks aastat nagu harjusite ja seadsite sisse oma pereelu, aga olite suhteliselt ilma sõpradeta vast et see ei olnud lihtne aeg, ei ole. Ja Muls sündinud väike laps, siis ma olen väga hõivatud, aga, aga muidugi oli väga raske. Tekkis siis jah, tõepoolest see Ukraina kaasmaalast kohanud Eestis ja läksite seal lausa ansamblis laulma ansambli nimi, oliivid lunia ja kuidas see juhtus, öeldi, et tule nüüd, hakkame laulma vä? Ja no mul ei ole nii palju aega, et tegeleda, no midagi rohkem. Aga sain osaleda ansamblis ja laulda. Laulmine on minu üks hooti väga tugev hooti ja ma laulasin lapsepõlvest, erinevatest kohtadest, erinevatest kollektiivides. Ja see oli nagu minu minu siin kirjaga. Väga tähtis on, et te räägite küll, et te laulate, aga ta ei olnud nõus, saate algul. Me May, solist, teile meeldib koos teistelegi anda ja laulan ainult ansamblist. Aga teid valiti ka seltsi juhatuse liikmeks ja sõnaga teil oli tegemist ikka täitsa palju. Ja siis oi siis te olite veel ukrainakeelse ajalehest ruune toimetaja ja no kuidas te seda kõike jõudsite? Lapsed kasvasid tasapisi ja lastega enam nii palju ei olnud vaja iga hetk koos olla või kuidas te, kuidas te aega leidsite? No kui tahab midagi teha, siis alati võib veel leia aega, see on minu jaoks väga oluline asi, ma tahtsin, et Ukraina asju areneb siin Eestis ja maa, ta tahtis, et eestlased näevad, et ukrainlased on mitte ainult vene No muidugi haritud eestlased teevad enesestmõistetavalt vahe ennem eriti nüüd, kui Ukraina on terve maailma mõtetes, loomulikult tehakse vahet aga see, mis enne sai öeldud, millega te tegelesite, nagu seda oleks veel. 2003. aastal hakkasite töötama BBC Ukraina osakonna Eesti korrespondendina ja samuti Ukraina riiklikus raadios ja tänase päevani olete te siis Ukraina riiklikus raadios ja olete siis nii-öelda Eesti ukrainlaste korrespondent ja mitte ainult ukrainlaste, vaid üldse. Pühendatud muidugi Eesti ühiskonnaelule ja no muidugi ma räägin ka iraanlaste elus, aga enamik on eestlaste, ma pean jutustada, kuidas Eesti on saanud edukaks riigiks ja väga oluline on Eesti vabatiigi koogimus ja mis viiks hakata Ukrainaga ja Eesti teeb seda. Ja ma leian, et TMS näitavad seda, kuidas võib teha, mis võib teha, sest kogemus nii suur on ja ma mõtlen, et Ukrainas seda teha ka ei ole vaja meelda peal ja midagi uut ja kui, kui on prae jagu, ma püüan ütelda, kuidas Eesti on suutnud pärast. Eesti väga palju toetab Ukrainat praegu ja olen tänulik nii Eesti riigile kui Eesti rahvale. Palju Randy saatnud, Ukrainasse palju raha kogunud ja me oleme nüüd, aga ta oli siin enne. Rääkisite murelikult oma keeleoskusest ja ütlesite, et teil ei ole eriti nüüd neid inimesi, kellega eesti keeles rääkida, aga ometi olete te eesti keelt need ikkagi õppinud päris tublisti, et kuidas see eesti keel on tulnud ja kust te üldse saate seda eesti keelt rääkinud. Keda ja kust te seda õppinud oled? Kui ma olin lapsehoolduspuhkusel, siis ma hakkas ise epide eesti keelt. Ma ei meelega, kes oli see raamatu autor, roheline raamat siis ma ostsin siis ja hakkas lugeda noh, natukene raske oli epida no miks ta ei olnud? Jaa, aga. Läks hästi keelekursusele ja minu õpetaja oli ta ka hea õpetaja ja tähendab teemale. Ma sain Bechi oskused. Ja siis see tase, pildi hakkas rääkima tänu minu ühiskondlikku tegevusse. Mina sain palju sõpru eesti rahvast räägis, Jend, maga eesti keelt natukene. Logisin siis vaatasin telerit ja kuulasime, räägivad nüüd natukene, et mis siin, aga ma tahaks veel. No muidugi see Jolie kvaliteetne etnikel ja ka päev, mina loen hästi portaali ja noh, miks Rannar ennemlik no muidugi ma kasutan sõnastikud, aga tasand. Enne me siin loetlesime teie tegemisi ja kohustusi ja ja ma ütlen veel kord, nagu, nagu sellest kõigest veel oleks vähe, sai ta siis 2002. aastal ka Eesti ukrainlaste kongressi esinaine, nii et juba tänu sellele te peate suhtlema eesti keeles, eks ole, nii palju kui võimalik. Aga ütleme, need teie sõbrad, teil on tekkinud siia hea lähedane sõprade ring, kellega te läbi käite. Ja muidugi praegu mul on väga suur Sibrioring ukrainlaste seas eestlastes ja teiste rahvastesse eas, väga palju ma suhtlen nendega ja see on koogimusse on. No see teeb minu rikkamaks oma eestlastest sõpradega, te räägite ainult eesti keeles, ein. Algame eesti keeli. Teemal milline on see tase, mida te tahaksite saavutada? No mitu korda ma käisin Eesti Draamateatris ja vaatasin näidendid, aga noh Ma tahaks valdada eesti keelt niimoodi, et mina saaks ikka arusaadav, mis räägivad näitlejad. Praegu see ei õnnestu veel. Aga teil on eesmärk? No on väike? Suures närkija üldse jah, jah, no aga nendega minna, sooritasin eksami, et hästi koodakunud eksamit ja sai Eesti kodanikuks. Mul on tunnistus kude vahel, Veera, käite Ukrainas? Olete käinud ka oma kodukülas? McCain Ukrainasse kaks kuni kolm korda aastas. No kui ma killastan sugulasi, ema venda. Käite seal nii perekondlikel kui mitte perekondlikel põhjustel, nagu öeldakse. Ja suhtlen oma sõpradega, see on nüüd, aga no see on väga oluline minu jaoks. See käigu Ukrainasse. Kui ma olin Eestis, siis ma igatsen, omasin maad, kui ma olin kaua Ukrainas, siis ma tahaks tulla siia Eestisse. Sest minu süda on jagatud pooleks. Pol hästi lipul Ukrainale. Ühest küljest tekitab see vahel segadust, aga teisest küljest on elu niimoodi rikkam. Vanne, rikk. On see ongi Eesti Vonni rikkam. Mis keeles te kodus räägite, Abigre nägeliast. Suhtlen ukraina keelt. Kas lapsed oskavad ka eesti keelt, Nad oskavad eesti keelt ja no praegu minu vanem tütar Marianna elab Taanis Kopenhaageni-s ja kasutab rohkem inglise keelt, aga tema sõprade seas on eestlased ka nats suhtlevad. Ja nad kasutavad nii eesti kui vene keelt aga tüter oskavad hästi, emakeel on ukraina keelt. Ja nagu ikka, saate lõpus kõlab ka muusika ja loomulikult tänase saate puhul Ukraina muusika, mis võiks lugu olla, mida me lõpetuseks kuulame? Ma tahaks lõpetada, seda saate tundub Ukrainas ja kogu maailmas. Ansambli ookean eelse lauluga Vestšenneba. Ja see tähendab midagi taevaga seod yle taeva üle taeva või kõrgel taevas kirgil bulla. Ocean küljest, kas Eestis ka ja see ansambel on tuntud Eestis? Aitäh Eestis elav ukrainlanna Veera, kui nukk veel olid stuudios oli Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.