Sangla asunduse Tamme Algkooli üks suurem klassiruum on tänaseks päevaks saanud kolhoosi klubisaaliks. Väärikad eided, taadid võtavad rahulikult pinkidel istet noorima taga haigersi veel istuda. Jalutatakse koridoris ja pilk puurib aina läbi jäätunud akna klase õue. Tunnistatakse tulijaid külalisi ligidalt ja kaugelt. Selleks on ka põhjust, sest täna peetakse siin Võrtsjärve kolhoosis maha kommunistliku töö ees rinnaste päev, mis kõigi andmete järgi on meie vabariigis esimene omataoline. Kolhoosi esimees Kalev Raave on üpris rahulik. Tal on alati midagi oma rahvale rääkida, eriti veel täna. Tänase päeva Suurus sellega rahvale kui kommunistliku liikumise initsiaatorile meie vabariigi põllumeeste hulgas ei oskaks muidu hinnatagi, kui ei teaks, kuidas siin kaks aastat tagasi pihta hakati. Praegune kolhoosi esimees Kalev Raave oli siis just äsja jätnud ajalehe korrespondendi ameti ja hakkas põllumeheks. See oli 1962. aasta varakevadel kui ma püüdsin tuttavaid kolhoosi esimehi ja agronoomi kinni selleks, et nende käest koguda tähelepanekuid ja tarkust mis on kõige peamine ja tähtsam kolhoositegevuses ja tootmises. Üks nendest võttis mul palitu nööbist kinni, keerutas seda ja ütles. Sõnnik on kõige tähtsam. See on muidugi õige, sest põldude viljakust ilma väetamise küsimuse lahendamisel Ta ei tõsta. Teine seltsimees, kes juhib, meil siin mitte kaugel. Majandid teadis väita, et tehnika on olnud otsustav jõud ja on ka tänapäeval ilma tehnikat. Edasiminekut ei ole. Kahtlemata on ka temal õigus, sest tõepoolest kahe palja käega me enam suurtootmist ei otsustav. Kuid praegune kommunistliku töö eesrindlane August leevol ütles väga õigesti, et poeg, kui sa tahad. Siis ära unusta inimesi. Inimesed on. Neli kommunistliku töö liikumise pioneeri on meie kolhoosist, kellele kuulub tänu ja austus selle eest, et nad olid esimesed, kes hõiskasid selle kuulsusrikka võistluse lipu. Need on põllutööline August leevol tolleaegne karjatalitaja Ekaterina, leita tallimees Hilda pless ja traktorist Eino Põder. Tollel ajal oli nendest kolm kommunisti ja üks kommunistlik noor. Tänapäeval nad on kõik kommunistid. Tänavu aasta algul lisandusid neile autojuht Elmar vokk, traktorist Martin Uibo seoses partei liikmekandidaadiks astumisega, Nad lülitasid sellesse liikumisse. Siis olid meil esimesed kogemused käes, esimesed raskused selja taga ja võis juba seda liikumist viia laiemale pinnale. Arutasime partei ja komsomolikoosolekul juhatuses ja brigaadide koosolekutel ning viimastel siis mõtted küpsesid, otsused tehti kommunistliku töökollektiivi nimetust, hakkasid taotlema, nagu te kõik mäletate esimese ja neljanda põllundusbrigaadi kollektiivid, brigadirid seltsimehed Rudolf Eriksson, Joan õunapuu, Verevi ja rakke, farmi brigadirid Kunda paavstel ja Helmi Põder. Kommunistliku töö eesrindlane nimetuse eest asusid võitlema traktorist Robert Kallas, lainerit Martin Ellergi, Olev Soots autosid, Kaljo pekk Jüri Hint ja paljud-paljud teised. Mis suunas me kommunistliku töö liikumist, arendamine, mis on meil selleks? Viidaks või tähiseks. Me arendame kommunistliku töö liikumisnagu, see peabki olema kolmes põhisuunas. Esiteks töötada tootlikult organiseeritult säästlikult, juurutada järjekindlalt uut tehnikat ja tehnoloogiat, rakendada töös eesrindlikke meetodeid ja võtteid. Teiseks, pidevalt õppida, suurendada oma teadmisi tänapäeva teaduse ja tehnika valdkonnas, omandada sotsialistliku kultuurisaavutusi nii et see tooks kasu mitte ainult võistlejatele, vaid kogu kollektiivile, võib-olla veelgi laiemas mastaabis ühiskonnale. Kolmandaks, kasvatada eneses uue ühiskonna, inimese parimaid iseloomujooni ja omadusi, olla igakülgselt arenenud, anda eeskuju käitumises, võtta osa ühiskondlikust tegevusest aktiivselt võidelda uue moraali eest. Need on põhisuunad kolm põhisuunda. Millistes meie liitumine areneb nendes suundades liikumist, organiseeritus ongi tagatud üllade viisi elada ja töötada kommunistlikult elluviimine. Nendele suundadele vastavalt töötasime välja konkreetsed kohustused meie kolhoosis, kommunistliku töö liikumisest osavõtjatele. Meil on need kohustused, kuidas öelda, võib-olla sellised, kahepoolsed tähendab üldised kohustused olla peaaegu kõigile ühesugused, need on need, mis on otseselt tulenevad meie partei programmist kommunismiehitaja moraalikoodeksist. Neid üldisi kohustusi on viis ja kui nüüd siis nendele üldistele kohustustele juurde kirjutada need konkreetsed ülesanded, mis tulenevad brigaadi või farmi või iga üksiku töötaja tööalast ja püüdlustest, siis ongi need kohustused üsna head. Selleks, et tõepoolest kõik jõud ja kogu teadmised rakendada nende ülesannete täitmiseks. Organiseerisime seoses kommunistliku töö liikumisega seoses meie inimeste teadmiste täiendamise vajadusega käesoleval aastal kuus kuuli kolhoosid, üks kommunistliku töö kool ja viis majanduskooli brigaadides ja farmides. Esimesed kogemused on käes ja võime veidi neid üldistada. Esimeses brigaadis on majanduskooli kuulajateks registreeritud 35 inimest. Esimesel õppusel oli kohal 44, üheksa oli vabakuulajaid, teisel õppusel oli kohal 44. Kõik olid jällegi tulnud välja, ilma et neid vabakuulajaid muidugi oleks teadnud, algul arvestada, sest vanemad seltsimehed, me jätsime kõik koolikuulajate nimekirjast välja. Teisel õppusel me ei suuda tervet õppepäeva programmi läbi võtta ja arutasime, mis siis saab. Rahvas ise otsustas, et kui ei suudeta ühel päeval küsimust nii seada, nagu tarvis on, tuleme järgmisel päeval jällegi kokku. Ärme jätame mitte järgmiseks korraks seda, mis oli ette nähtud, vaid teeme järgmisel päeval kohese võlg tasa, sest võlg on võõra oma ja ka teadmiste täiendamise võlga keegi ei või sallida. Ja järgmisel õhtul, nii ime kui see ka oli, ma isegi tahtnud seda hästi uskuda, et rahvas oli jällegi koos ja selle õppepäeva programm ammendati, aga see näitab, kuidas inimesed on nii õigesti hakanud seda asja hindama, sellest aru saavad ja hea meelega on asetanud ennast koolilaste olukorda, mõningal määral tulevad kokku ja ka püüavad tarkust taga ajada nagu meie lapsedki kokku. Seega õpib kolhoosis 179 inimest üheks kesksemaks kohaks, kus me lahendame sellise meie liikumisega seoses olevaid küsimusi, on brigaadipäevad. Me korraldame neid brigaadides selleks, et seal arutada kõiki neid küsimusi, mis brigaadid kollektiivil kerkivad ja mis igal brigaadi liikmelt üles kerkivad. Ei maksa karta, et rahvas nendele koosolekutele brigaadipäevadele ei tule. Meil ei ole niisugust juhust olnud, et ükski nendest on ära jäänud rahva puudumise või vähese osavõtu tõttu. Meil on läbi viidud mitmeid ees ründasti austamisõhtul, näiteks kevadkülvi lõpetasime siis siinsamas ruumis, tegime ees endast austamisõhtu. Palju me ikkagi saime nüüd kulutada selleks, et, et enne esimese poolaasta lõppu eestlasendasi austada, andsime tänu ja kiituskirjad üle. Koolilapsed pioneerid valmistasid igale eesrindlased kiusakese põllulilli ja oli väga tore õhtu. Me kutsusime külalise, kirjanik Robert vaidlori. Meil külaliseks tol korral õhtu õnnestus, Eesti meestel oli hea meel, et nendega tuli kirjanik vestlema. Meeles peeti jaanipeol, nagu te mäletate, tegime kokkuvõtteid mehhanisaatoritele võistlusest, andsime kätte nendele rahalised preemiad, mida nad suure eduga sellel samal õhtul kasutasid ja järgnevatel päevadel suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni aastapäeval me tegime kokkuvõtteid tööst ja võistlusest, ehkki mitte ammu oli alles möödunud üldkoosolek, aga kuu aega oli juba vahet jaa, laiemas mastaabis seda jällegi teha. Kui me eelmisel aastal tähendab 62. aastal au, tasustasime oktoobripühade puhul 83 ees rindlast, siis käesoleval aastal me pidime seda tegema juba 108 juhul. 108 Eesti endast autasustati kingitustega. Täna siin me anname kätte tunnistused, mälestusesemed, aukirjad eestivenelastele. Ja kui meil mõne raamatu vahel siin ümbrik juhtub täna olema, siis see ei ole mitte tühi ümbrik. No näiteks selle raamatu vahel on ümbrik 100 rublaga. Ma võin seda teile kinnitada. Nõnda edasi, tähendab, inimesed on ära teeninud ka rahalist au, tasub rahalist ergutamist, mida tuleb anda ja mis ei ole mitte kolhoosi eelarve kahjustamine vaid toob mitmekordselt selle kolhoosi eelarvesse tagasi peale selle palgaline puhkus. Kaks nädalat kõik kolhoosi liikmed saavad palgalist puhkust, pensionid, 100 kuusteistkümmend, kolhoosiliiget saab käesoleval aastal kolhoosist pensioni või võtame kasvõi niisuguse asja. Me korraldame ekskursiooni, kuidas me registreerime osavõtjaid ekskursioonile alustame ees rindlastes loomulikult siis eestlane tunneb, et tähendab midagi, olla eesrindlane ja sellepärast eestlaste armee pidevalt täienebki, sest igaüks kõrvalseisja tahab olla seal selle esinduse kõrval, selleks et ta näeb, et see inimene on tõepoolest au ja kuulsusega ümbritsetud. Ees Rinlasi on Võrtsjärve kolhoosis rohkesti. Nende heast tööst räägivad käesoleva aasta teraviljasaagid. Majade keskmine oli 17 tsentnerit hektarilt ja hea piimatoodang lehma kohta, millega ollakse praegu rajoonis esikohal. Esimees räägib detailselt, kuidas inimesed on kasvanud, muutnud oma töösse suhtumist. Ei kindlasti päeval võtavad sõna esimese kommunistliku töö brigaadi brigadiri Rudolf Eriksson, lüpsja Eha Kala, neljanda kommunistliku töö brigaadi brigadiri Joan õunapuu külalistest Elva kolhoosi esimees Ivan Luts, ranna kolhoosi esimees Voldemar Peri ja teised. Räägiti asjalikult ja kedagi kiitmata. Muide, väga hästi oskas kõigi mõtted kokku tõmmata. Rannu kaheksa klassilise kooli direktor Alfred Parisalu. Isiklikult pedagoogina olen väga vaimustunud ja tunnen kaasa teie liikumisele esmajoones teie kasvatusele ja just inimeste kohtlemisele. Mul on sageli olnud teie brigaadides vestlusi, on olnud juttu. Ja ma olen ise veendla ja näinud seda, kuidas teie inimesed suhtuvad loovalt töösse. Kuidas nad võtavad osa ükskõik missugustest kultuurilistest või Enda täiendamiste üritustest. See on väga tubli. Teie saavutused ja teie töö ei ole ainult Teie kolhoosi jõukuse aluseks, vaid see on kogu meie ühiskonna, kogu meie ümbruse. Ja kogu teie töö sangerlust on eredaks eeskujuks kõigile. Ma võrdleks seda Võrtsjärve majakaga, mis heidab valgust kaugele. Me kõik oleme kindlad, et see majakas süütab uusi majakaid meie lähemas ja kaugemas ümbruses. Soovin teile, seltsimehed Võrtsjärve kolhoosnikud selleks jõudu ja edu. Seejärel tervitasid oma isasid, emasid Tamme algkooli pioneerid. Pea ütlemegi, et püüame hästi õppida ja eeskujulikult käituda. Säde, kurki, meie emad ja isad taolisteks tublideks nõukogude kodanikeks ja töis, rind lähtiks b põldude ja farmide meie koolipingis leida meie loome uut kaunist homset kommunismi. Edasi annab Tartu kolhoosi ja sovhoositootmise valitsuse parteikomitee sekretär Ilmar vahe traktorist Heino põdrale kätte Eesti NSV Ministrite nõukogu ja ametiühingute nõukogu aukirja aktiivse osavõtu eest kommunistliku töö liikumisest. Tartu kolhoosi ja sovhoositootmise, valitsuse ning parteikomitee aukirja saavad kolhoosi esimees Kalev Raave kolhoosipartei algorganisatsiooni sekretär Raili Hint, kolhoosi eesrindlik lüpsja Ella sütt ning kolhoosnikud Robert Kallas ja Nora dividaja. Need on inimesed, kes tegid kommunistliku töö organiseerimisel Võrtsjärve kolhoosis ära suure töö. Ja nüüd siis hakatakse kätte andma kommunistliku töökollektiivi tunnistusi. Kõigepealt lubage selline tunnistus kätte anda meie kolhoosi esimesele põllundus brigaadile ja tema brigadiri le Rudolf Ericssoni le. Ühtlasi autasustab kolhoosi juhatus ja partei algorganisatsioon seltsimees Eriksson isiklikult kollektiivi hea juhtimise Eesti kommunistliku töö liikumise arendamise eest. Aukirjaga palun pruudid järele tulla. Oli väga ära tänatud, tuli vaeva eest ja kivi kotti. Tunnistus kolhoosi neljandale põllundusbrigaadile ja tema brigaadile Jaan Õunapuule selle eest, et brigaad omab õiguse kanda kommunistliku töökollektiivi nimetust. Ühtlasi autasustati seltsimees Jaan õunapuu samuti aukirjaga selle liikumise organiseerimise eest. Palun. Tunnistuse saab vere v karjafarm, rakke, sigala brigaad, kolhoosnikud Osvald Koger, Hermann Voore, armilde Solman, Robert Kallas, Heino Põder August Levol ja Hilda pless. Kolhoosid ise põllundusbrigaadi niige, August Koger tõmbas lõõtsapilli lahti ja marupolka paneb niisugusele pidulikule päevale sisse päris õige hoo. Meie mikrofoni juures on need kolm Võrtsjärve kolhoosiliiget ja talla viljasarve. Ta töötab lüpsja karedalitena siis põllundusbrigaadi liige Herman ebral ja traktorist Robert Kallas. Täna olid Natasin heade inimeste kirjas. Nad on kommunistliku töö liikumise osavõtjad ja praegu tahaks lihtsalt mikrofoni vahendusel ajada siin juttu kõigist nendest kõige pakilisemate probleemidest, mis praeguni Teie igaühe ees seisab. Farmis põllul, traktorirooli taga, kui ka võib-olla kodus. Olen siin alles möödunud sügisel, tulin siia Krasnojarski linnast. Tervislikul põhjusel ma olen siin sündinud ja kasvanud siin ja siis tulin vanemate juurde tagasi. Töötasin Krasnojarskisse siiditööstuses viis aastat 11 tulles siia kolhoosi. Hakkasin töötama karjatalitena, muidugi lapsena olin juba enne töötanud farmis ema abistanud ja hiljem iseseisvalt farmis ja mulle on meeldinud alati loomadega ümber käia, looma või hooldada loomi. Ja siis nüüd hakkasin jälle töötama karja varimis. Lüpsena. Millal nimetus kätte saada. Ei tea vaeva ja tööd ja vaeva, püüame töötada, nii saaks rottimine. Mul on selline sõbralik, mis on teie töös huvitavat? Huvitav on kõik töö, mida inimene teeb. Kui kommunistliku töö eesrindlane, siis peab kõiki tööd tegime mõistma, teha ja tahtlikult teha. Ei tohi ühegi töökohta ütelda, et see on raske või külm, aga must ehk all vaid tuleb kõigile käed külge panna ja kõigest üle saada. Rimi liikuda ühte sammast ühte sammu astuda ja niimoodi. Nii ja kolmas mees on siis meie mikrofoni juures Robert vallas traktorist. Kommunistliku töö eesrindlased nimetust hakkasid taotlema just kevade siin. Kui rajale tegi seltsimees esimesest meil ettepanekud, siis tuligi mõte, et. Et see on ikka paremuse poole püüda ja et kõik tööd ikka korralikult tehtud oleks ja nendes töödes ka esile tulu on ja, ja kõigile ökoloostikutel Paar küsimust ka seltsimees Raavele. Mida teie peate kommunistliku liikumise sama kolhoosis antud momendil kõige tähtsamaks? Kommunistliku töö liikumine on meil muutunud otseseks vajaduseks täiesti väga läbi löönud väga massiliseks liikumiseks, kuid siiski ei saa seda veel öelda, et kõik võimalused oleksid ammendatud. Ja meie praegune ülesanne seisabki selles, et veelgi süvendada kommunistliku töö liikumist, haarata kõik inimesed kogu kollektiiv tervikuna sellesse võitlusse, et püstitada juba deviis. Elada ja töötada kommunistlikud kogu kolhoosi kollektiivi ulatuses, tähendab ühesõnaga, et võita kätte kommunistliku töö kolhoosi kollektiivi. Tõusu kolhoosi esimees, seltsimees pukk, missugune on teie mulje siis tänasest päevast siin? Võrtsjärve kolhoosis mulje on igati positiivne, sarnaseid üritusi, kus tehakse kokkuvõtteid, on täiesti hädavajalik ja mee ammendasime koos ka parteiorganisatsiooni sekretäriga siin viibides tähelepanuväärseid mõtteid, kuidas seltsimees Raave oma majandis on viinud ellu kommunistliku töö liikumise põhiküsimusi ja kindlasti tuleb ka meil sarnaseid nii kogemusi ära kasutada ja neid ellu viia. Tartu kolhoosi ja sovhoositootmise valitsuse parteikomitee esimene sekretär, seltsimees vahe, missugune on teie arvamus? Minu arvates igatahes nisugune kommunistlikud esinduste päevade korraldamine kommunistlikud liikumise kokkuvõtete tegemiseks aasta ulatuses. Peaksid arvatavasti saama meil edaspidi kõikides majandites traditsiooniks. Nii kui me vaataksime teise Tartu rajooni majandeid, kui kaugel, siis seal kommunistliku liikumisega loodel. Kommunistlikku liikumist on meil muidugi igas majandis organiseeritud. Kuid ma pean siiski tunnistama seda, et selliselt niivõrd konkreetselt ja asjalikult, kui seda on tehtud Võrtsjärve kolhoosi juhatuse esimees seltsimees Raave Pardeeoo kontserni poolt meil kahjuks veel teistest majandites ei ole. Ja kui õieti nii väljendada, siis võiks öelda, et enamikus majanduses on meil jõudnud kommunistlik liikumine alles esimesele etapile, see tähendab, ta on arendanud üksikuid kollektiivi liikmeid.