Lavastaja-kultuurikorraldaja ja igasuguste muude väljakutsete vastuvõtja on. No sina oled selline väliselt habras, samas sisemiselt kange ja sihikindel naisterahvas ja no kuidas siis see sisemine kangus ja sihikindlus on aidanud sul elus ettetulevate muredega hakkama saada. Oh jah, selle peale ütled, kuidagi, peab hakkama saama. Räägiksin ühe tööalase näite siinkohal. See oli aastal 2012, kui ma olin saanud just vanalinna päevade peakorraldajaks, minu esimesed vanalinna päevad ootasid ees. Ja idee, mis ringi käis, ütleme seal Kesklinna valitsuse, kes on vanalinna päevade eksinu ja et nende peades ringi käinud, oli juba üsna mitu aastat vana ja see idee oli selline lisanud Jaan Krossi raamatust kolme katku vahel ainest või nagu sellise tõuke ja see tähendab seda, et krossi raamat algab niimoodi, et Tallinnasse on jõudnud seltskond itaalia. Kas rändnäitlejaid veel selline tsirkusetrupp, kes teevad ühe imelise trikki Oleviste kiriku tornist, tõmmatakse kuskile linnamüüri kõrvale või äärde suur köis ja sealt pealt laskutakse alla mõeldes tollele ajaleht 1500 millegagi? Eks ju? Ei olnud ei julgestust ega midagi ja tegelikult on see ka arhiivides olemas, et selline asi olla siin juhtunud. Ja inimesed, kes siis nagu vanalinna päevi olid eelnevalt teinud, nende peades oli süttinud mõte, et teeks sellise samasuguse asja ühe vanalinna päevade avalavastusega seoses. Ja mõte selline tõmbame köie või trossi raekoja tornist püha vaimu, kiriku torni ja paneme sinna peale käima köielkõndija, tähendab, nendel oli veel soov, et ilma julgestuseta, aga no tänapäeval see lihtsalt ei ole kuidagi võimalik, väikese juba paljas mõte ajab külmavärinad peale. Rõõmsalt vaatavad mulle nüüd kõik kui värskele tegijale otsa, et nii anne hakkasid. Pigem on, see tundus mulle täiesti hullumeelne, pöörane, sest need tornide kõrgused on umbes noh, seal üle 30 meetri ja see vahe on kuskil 130 meetrit pikk. Sellel kõrgusel panna köietantsijad või köiekõndijad, noh, hullumeelne nüüd ma ei võtnud seda tükk aega vastu, köielkõndijaid on ja meil oli, hakkasingi sealt üldse pihta, et uurima, et kuidas, kas üldse selliseid tegijaid on. Aga siis ühel hetkel tuli mul meelde selline tõeline seltskond Eestis nagu trikivabrik, kes on kõik Von Krahli teatrilavastuste juures kaasa teinud, selliseid tehnilisi hullumeelseid lahendusi välja mõelnud ja võtsin ühendust Andres Mirmega, rääkisin idee ära, ütlesin kuule, poisid, et selline asi, et liigub, et kas see on üldse võimalik? Ega nad kohe ei öelnud, nad ütlesid ood Me nüüd mõtleme ja natukene arvutame. Arvutasid, mõtlesid paar nädalat läks selle peale, ütles, et me teeme ära. Täiesti uskumatu, ma, me teeme ära. Ühest kiriku tornist mööda köit teiseni, jah, koer julgestuseks koos julgestusega, aga jalgrattasõidule seal on väiksed detailid on ju, et see ei ole kindlasti nii ohtlik, aga nad olid valmistada tegema hullumajad, hullumaja täpselt. Aga see oli alles algus, siis teatavasti ei ole vanalinnas kuigi lihtne igasuguste suurte ürituste ja veel selliste hullumeelsete asjade ettevõtmine, sest seal on kümned ametilt, kes peavad andma sulle nõusoleku. See nimekiri minu meelest koosneb umbes. Ongi vist 10 päästeametid, keskkonnateenistused ja mis on ka, no ma sain ka aru, sest et igasuguseid hulle ideid ju peas liigub, et noh, peab ju mingi kontroll nagu asja üle olema, aga see läks meil valusalt kõige suurema vastuseisu osaliseks. Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhilt Boriss tubavikult kesites. Ei kategooriline. Ei, ei ole võimalik? Ei, mitte mingil juhul. Jõudsime ta nii kaugele rääkida, et meiega meeskonnaga ühines Tallinna tehnikaülikooli professor Karl Õigeri, kes on no lihtsalt suurepäraseid töid, tõesti väga suuri töid ja väga lugupeetud inimene selles valdkonnas teinud arvutused, kaust oli päris paks joonised ja kõik kinnitasid, see on võimalik see tross sinna tõmmata, seal peal on võimalik käia, kui on tuule kiirus üle 16 meetri sekundis, et siis ei tohiks teha. Nii hästi, arvestasime, panime kõik ülesse. Meil ei olnud tegelikult seda vanalinna avalavastusel, juuni esimesed päevad, meil ei olnud tegelikult seda luba korist tubavikult veel kuskil kaks tundi enne. Ausalt öeldes ma ikka värisesin nagu jänesega kuudepikkune selline. Olin nagu väga järjekindel, et ma ei loobunud, sest ma nägin nende tegijate silmades, et nad teevad vara, mul pole mingit põhjust selles kahelda. Ja see lihtsalt ma hoidsin sellest nii kinni lasknud seda hetkegi lahti, ega selle Duboviku nahas ei oleks tahtnud ka vist olla. No absoluutselt, sest et no tõesti tulevad sellised mingi geniaalse jutumärkides ideega ja tahavad siin hakata, torne on ju maha tõmbama, aga no kui need arvutused olid naguniivõrd kõrgel tasemel ja usaldusväärselt inimestelt saadud, siis ikkagi me tasapisi ikka tegime kõik ettevalmistused, et see asi teoks saaks ja siis tuli luba ka lubada oli kaks tundi enne ütleme, seal on vaja, oli väga ametlikult, aga kõik allkirjastatud ja kirikutegelased veel panid oma loa peale. Raekoda pani veel oma loa peale ja, ja siis ta kaks tundi enne tuli. Aga ma pean ütlema siinkohal. Me olime kaks ööd enne siiski ühe proovisõidu ära teinud öösel, et esiteks mitte seda efekti ära mängida on ju publikule, kes raekoja platsil ikka on ja oma kaamerate ja asjadega üles pildistavad, seda seal oli piisavalt valgemale. Me tegeleb punkt valgusega, lasime, kui valgus langes kuidagi sinna peale ja meeskond tahtis ka tegijate meeskond trikivabriku näol tahtis olla kindel, et no et sa kõik töötab. Et nad tegid oma viimased timmimised välja selle proovisõidu ajal ja selle koha peal ma võin küll öelda, et kui öeldakse, et inimesel võib suu lahti mõne asja peale jääda, siis nägin seal turiste, kes sattusid just sel hetkel Soome turistid tulid, selline lõbus seltskond tulid raekoja platsile ja ühe meesterahva pilk kuidagi sattus sinna üles nende tornidega poole. Ja see oli täpselt nii, et tal jäi suu lahti 20-ks sekundiks siis kukkus tal käest tops maha. Ja siis ta ainukesed sõnad, mis ta ütles, poi helveti, aga see oli täpselt nii, see ei ole võimalik, et ta ei usu oma silmi. Seal toimub muidugi, vaatemäng sai teoks, see oli suurepärane inimesed, kes nägid, ütlevad, et siiamaani tuleb nagu külmavärinad nahale, kui see meelde tuleb ja me sattusime sellega isegi EuroNewsi sellesse väikesesse klipi sarja kutselise nõu Coments. Keegi oli saanud või olid siin mingid ajakirjanikud, kes selle üles filmis, nii et me olime euronjuusis sellega seal tõesti äge. Ega seda iga päev ja igal pooljuht, oi, ma pean siinkohal ütlema, et Boriss tubavik oli näinud selle ära, siis tema ütles, et see on nii, ärge tehke seda veel, tehke seda igal aastal, et Tallinn saaks sellega, et seda saaks igal aastal Tallinnasse vaatama tulla, et see oli võimas, et mul oli selle üle veel eriliselt siiras ja hea meel, et sealt, kus oli kõige suurem kahtlusi ja vastuseis, tuli pärast selline positiivne reaktsioon suurepärane ja saidki hakkama ja, ja kes olid siis need, kes selle see oli siis nüüd üks inimene, kes seal rattaga või seal oli mitu nei, sellel mitu inimest, Andres Mirme oli see, kes konkreetselt rattaga üles sõitis, aga no just trikivabriku nime all see seltskond oli ühes tornis ja teisel pool julgestused ja seal oli ka üks tüdruk, selle rattasõidu peal ma nüüd nime enam kahjuks ei mäleta, aga kes seal tekivad veel sellise imelise akrobaadid, mõtlesime triki, lasi seal peadpidi ennast alla, et kõik tõmbasid korraks õhku, julgen sel hetkel hingata, aga vaadatagi, vaadatagi julgenud ja see oli tõesti, mul on ta videos olemas, aga ta on täiesti suurepärane vaatemäng. Tulles küsimuse juurde või teema juurde, et saada aga ma siis siinkohal ma pean ütlema järjekindlus, vis ainult sihile. Et selline kohati isegi võib-olla loll järjekindlus, aga see on see, mille üle maailma tegelikult rõõmus ja uhke ka.