Egon Nuter, kas ühel näitlejal võiks olla kergem hakkama saada nii-öelda elu ette visatud väljakutsetega, selles mõttes, et erinevaid inimtüüpe on ikka nii palju mängida et võiks ju siit-sealt mõnd nutikat lahenduskäiku lihtsalt laenata, vat tema käitus selles situatsioonis nii, too teine jälle naa ja. No ega eriti naljalt vist ei saa laenata, sest nad tegelaskujud tegelaskujudeks mõtisklesin selle üle, et kui sa lööd lahti lehe sinu ümber on suur rahvasterändamine, eks ole, siis on maaelu oma hädadega oma seakatku ja piimatootmise ületootmisega või piimahindadega ja nii edasi ja nii edasi ja ja siis ma kuidagi taipasin, et see, see foon, mis meiega kaasas käib, see on üsna täis probleeme ja erilist headmeelt ei tekita. Mul tuli meelde, paar päeva tagasi käisin Woody Alleni filmi vaatamas ja ja siis ma mõtlesin edasi, et üleüldse, et kui sa lähed teatrisse või kinno või vaatab mingisugust lugu ta on üsna tervendav. Sa korraks unustad, nagu selle ümbruses maailmas elad, sa lähed sinna sisse. Et kultuur on teatud moel selline päästev ventiil või mille poole peaks aeg-ajalt pöörduma. Sa saad sealt kuidagi rikkamaks ja mingisuguseid positiivseid emotsioone ja muidugi, kui see asi sulle meeldib või või kui ei meeldinud, siis on tuju halb. Nojah, see, kui tuju on halb, mõnest viletsast kunstielamusest pole muidugi kõige suurem häda. Isiklike muredega on natuke teine lugu või äkki sul polegi neid? No ikka on raskeid aegu olnud igasugused lahkuminekut teatris näiteks või, või lahkuminek perekonnast, need on ikka inimesele parajad pähklid, et need sugugi ei lähe kergelt. Siis sel puhul aitab. Kõigepealt vist tuleb iseennast korrastada või, või oma mõtetes selgus, luua, vaagida, mis on pluss issa miinus. See see nii kerge alati ei olegi ja neid häid ja halbu asju eristada on paras peamurdmine. Aga Ma ei tea, kust saadik või ma alati mäletan seda, et kui sul on tuju kehv, alustada enda ümber korra loomisest. Korista sahtleid. Liteetiline seda ei ole meist mina ainus, kes nii räägib, aga ma olen seda katsetanud ja see tõesti toimib. Et sinu asjades on kord, sa tead, kus, mis ja sellega seoses olen ma avastanud tihtilugu, et kui ma leian sealt asju, mida ma pole ammu oma silmal näinud, võimul, mul tekivad mingisuguseid mõtteid, tekivad mingisuguseid seoseid ja kui ma siis selle korra nagu loodud saam, siis ma tunnen ennast kindlamini ja paremini. See on see, et vähemalt siis kuskil on selgus ja kord majas, eks ole, see on hämmastav Ehaga, kuidas ta siis seda põhiprobleemi hakkab nagu vaikselt lahendama see, et mul. Veel korra ei tea, kas inimene on siis selline iseennast korrastav või ennast hoidev noh, ikkagi olend, et ega ta nii lihtsalt ennast ikkagi vastu maad lüüa ei lase, tal on elu Tõng tõusta ja no ja ma arvan, et Me oleme kõik ühed parajad egoistlikud tüübid, et võib-olla tasuks nagu enda sisse vaadata ja ja see uhkus natukene allapoole sättida, tihti on viga, nagu selles solvume, me arvame, et, et meil on õigus. Me ei anna järele, aga tegelikult võib ollagi põhjus sinus endas. Ja see, kui sa uhkust allapoole surud, ei tähenda üldse, et see samas eneseväärikust allapoole suruda. Vastupidi, tegelikult sa oled piisavalt enesekindel ja väärikas, et seda uhkus natukene niimoodi nihutada. Ja just, ja pärast seda võid isegi tunda, et ma olen suurem, kui arvasin. Aga sul on tõepoolest aukartust äratav hulk rolle ja ma sain aru, et nendega seoses on olnud nii häid kui halbu emotsioone. Ehk siis vahel ongi tulnud hambad ristis hakkama saada. On ikka ja on nii ja naapidi täna on rolle, mida sa ei armasta ja mida sa armastama ei hakkagi. On neid olnud seal vanalinnastuudioaegu ja ütleme praegu draamaski teed juuakse kell viis on küll seal on huvitav ja äge plejaad, aga, aga ma ei usu, et see on nüüd väga õnnestunud lavastusega. Aga seal poolt tuleb nagu sellest halvast leida üks iva. Või üks seen või mõni repliik mis justkui töötab või, või et igast halasta on ikkagi leida midagi head ja laval olekuni koosolemise olekki ja kui on hääd partnerit, siis, siis on ta täiesti üle elada Pole hullu. Aga teisest küljest on jälle ka rolle, mis nagu sinu endaga kokku kuidagi langevad või mängisin siin aasta-kaks tagasi juba Nikolai von kleeni. Millegipärast ma tundsin kohutavat sugulust. Võib-olla sellepärast, et ma olen vana Nõmmekas kleenani asutaja või oli see tema mingil määral pointilini hing või või siis see, et et nüüd viimasel ajal. Meil on kavas üks näidend, kaks sentimeetrit armastuseni, kus ma kuidagi tunnen, et ma mõistan nagu selle tegelase hingeseisundit või sellised tööd nagu ette satuvad, no siis on Antlust, eks hea roll kaalub üles 10 sellist tralli, kus sa ennast hästi ja ongi tore, kui sul repertuaaris on mingi, mis südame küljes ripub, siis on kõik hästi. Võtame Lennarti tegelaskuju, kas ta aitas sind ka kuidagi vaadata maailma hoopis teise pilguga, siis niivõrd-kuivõrd, see oli läbi sinu võimalik Lennarti pilguga. Noh, eks ta midagi ikka aitas vaadata selles mõttes, et Lennart oli ju riigimees kohe päris ausa riigines ja no mis üks näitleja, kui palju riigile siis tema on. Aga see võimaldas elu näha läbi riigimehe silmade ja see oli aega huvitav selle poolest, et see ju kõik kõik meil nagu algas uuesti ja ma olin nii paljude asutuste ja millede avaja rollis, sest ega siis päris Lennartil ei olnud igal pool võib-olla paslik käia, tal ei oleks aegagi olnud. Aga minu silmaring avanes tohutult, et ma kohtasin inimesi, maalima, kohtasin inimesi instituutides ja teadlasi ja ettevõtjaid ja kohutavalt toredaid inimesi ja see foon oli kuidagi väga positiivne, niiet kui mul mingi väljakutse esitati, siis püüdsin nagu käituda riigimehelikult ja kirjutasin neid kõnesid ja suhteliselt nagu jube tõsiselt. Silmaring laienes kohutavalt. See oli sel teemal juttu ka austatud presidendi endaga. Aga täpselt üks päev vähem kui nädala pärast on sul ees üks suur ümmargune sünnipäev, sa saad 60. Ja, kuid sinu peale vaadates on see tõesti uskumatu ja nagu siin lipsas läbi sellise näitemängu nimetus nagu paar sentimeetrit armastuseni, mille on kirja pannud Niilsaim, on siis see on just see etendus, millega sa oma suurt sünnipäeva tähistad, jah, ja mida saab näha siis Telliskivi loomelinnak? Kus vabal laval nii on ja 28. toimub see etendus, kui ma olin siis viis päeva juba 60 on olnud, aga, aga no mis sellest? Aitäh, ja palju õnne juba ette, mis sest, et pole sünnis, aga karta on, et me 23. ei koht. Aita.