Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 21.-st septembrist stuudios Kai Vare. Eestisse saabub veel enne aasta lõppu neli kuni viis pagulasperekonda, teatas sotsiaalministeerium. Ettevalmistusi tehakse kokku umbes 600 inimesena tabamiseks. Eesti koolid vajaks kiiremas korras kooliealiste pagulaste õpetamiseks õpetajaid, kes on võimelised eesti keelt õpetama ilma ühegi tugikeeleta. Sauga valla elanikud kogusid allkirju, kohalik ettevõtja ei annaks oma motelli varjupaigataotlejate kasutusse. Riigikontroll leiab, et lapsevanematelt koolidele annetuste küsimine on tasuta hariduse põhimõtte vastu. Koolid ja omavalitsused probleemi nii suureks ei pea ja laseb vanemate panusest loobuda ei taha. Pariisi kontserdimaja uhiuues saalis oli Eesti muusika. Nädalavahetus tähistati Arvo Pärdi kaheksakümnendat sünnipäevaspordist. Eesti naiste jalgpallikoondis võõrustab täna Euroopa meistrivõistluste valikmängus Inglismaal. Ilm on vihmane. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 14 kuni 17 kraadi. Sotsiaalministeeriumis tutvustati täna ettevalmistusi pagulaste Eestisse saabumiseks. Indrek Lepik teeb ülevaate. Ettevalmistused pagulaste vastuvõtmiseks on täies hoos. Igal nädalal kohtub ministeeriume erinevate omavalitsustega, et uurida nii majutus kui töövõimalusi. Koos partneritega koolitatakse pagulaste tugiisikuid. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul on esimesi pagulasperesid oodata juba selleaastases. Sotsiaalministeeriumi seisukoht siin on see, et neli-viis peret võiks selle aastanumbri sees juba Eestisse tulla. Et me saaksime väga konkreetselt seesama ettevalmistatud ka testida ja vaadata siis, et milliseid küsimusi järgnevate pagulaste saabumisele peaksime veel arvestamata. Ma olen üsna veendunud, et selleks sammuks on meil ettevalmistus olemas. Millised on peamised takistused olnud? Suuri takistusi polegi, et noh, võib-olla siis ka selle teema, selline väga lai kajastatus, et siin on juba tegemist info üleküllusega ja inimesed on väga raske orienteeruda, et millist infot siis võtta tõsiselt ja millega nagu Eestis arvestada, millega mitte ma usun, et selline laiem ühiskondlik mõistmine vast on see, mille suunas tuleb tegelikult veel kõvasti tööd teha. Kui suvel leppis Eesti Euroopa Liiduga kokku, et võtab vastu 150 kuni 180 pagulast siis hetkel on Brüsselis laual dokumendid, mille kohaselt lisanduksid juba kokkulepitule 373 inimest. Milliste numbritega on sotsiaalministeerium arvestanud? Numbrid on tegelikult vara rääkida, et need siin on erinevaid numbreid välja käidud, et see protsess ei ole veel päris lõpule jõudnud, et ka küll, aga noh, kui me suvel rääkisime sellest, et me arvestame numbriga 180, siis tänases päevas tegelikult sellest lähtuda enam ei saa, see on selge ja noh, täna ettevalmistustest, noh, me oleme siin Endal mõelnud välja selle, et kuskil kuni 600 inimese vastuvõtuvõimekusega me peame praegusel hetkel arvestama. Sõltumata Euroopa tasemel kokkulepitust on ka Eestile otse esitatud varjupaigataotluste arv suurenenud. Seetõttu kavatseb ministeerium lisaks vahule veel ühe majutuskeskuse avada. Kuna põgenikke ning juba pagulasstaatuse saanud isikute arv pidevalt kasvab, kinnitab ka kuused. Probleemiga tuleb tegeleda sisuliselt ehk lahendada konfliktid, mis inimesi põgenema sunnivad. Ümberpaigutamise kokkulepe, et see on kõik nii-öelda reageering tegelikult tagajärgedele me väga selgelt ka riigivaatest oleme ju pidevalt tõstatanud seda küsimust, et probleemiga tuleb tegeleda ikkagi selle tekkekohas. Eesti haridussüsteem on aastaid toiminud uus immigratsiooni tingimustes, seni on panustatud keelekümblusele, ent Tartu Raatuse kooli kogemus näitab, et vaid keelekümblus abil näiteks Süüria lapsi pole võimalik õpetada. Mirko ojakivi jätkab. Tartu Raatuse koolis käib sellest õppeaastast alates neli süürlasest õpilast ning kooli esimene kogemus nende õpetamisel näitab, et Eesti haridussüsteem pole valmis võõrast kultuuriruumist ja võõra keele abil lapsi õpetama. Tartu Raatuse kooli direktori Toomas kingi sõnul muudab süürlaste õpetamise eriliseks see, et nende puhul pole tugikeelt, mille abil eesti keelt õpetada vaid üks süürlastest oskab veidi inglise keelt. Teisi tuleb õpetada piltide abil. Eesti koolid on keeleõppe puhul siiani esile tõstnud keelekümblust, ent keelekümblus eeldab, et laps saab mingil määral aru õpitavast keelest ja tajub selle kultuuriruumi. Toomas Kink. No me oleme hakkama pidanud saama, sest meil ei ole ju tegelikult valikuvõimalust, nad on meie piirkonna lapsed ja kindlasti on meie skeem, mis tugineb iseenesest põhjamaade skeemile, et kõigepealt on intensiivne keelatud päev ja siis sõltuvalt lapse võimetest mingil hetkel ta siis läheb, nagu, ütleme 100 protsenti meie keele peale õppetundidesse üle, aga esmane, ma arvan vähemalt pool aastat on intensiivne keeleõpe paralleelselt sotsialiseerivat tegevustega ehk ta käib loovainete tundides. Muusika kehalise kasvatuse tööõpetuse ja tehnoloogia ainetunnid on siis nendeks kohtadeks, kus saab ka teiste õpilastega koos olla. Samas on kooli jaoks siiani avastamata nende nelja Süüria lapse puhul, millised on nende teadmised näiteks matemaatikas või võõrkeeltes, sest keelebarjäär pole teadmiste kontrolli veel võimaldanud läbi viia, räägib tark turaatuse, kooli õppekorraldusjuht, Õilme saks. Praegu nii-öelda on asju, mida me oleme juba tõesti näinud, et seda on, seda oskavad, seda ei oska. Aga me võtame niimoodi samm-sammult kuu aega, kui vaja kaks sammu tagasi, üks samm edasi täpselt jooksvalt. Niimoodi. Toomas kingi sõnul peab Eesti riik üle vaatama praeguse pagulaskriisi raames õppekavad ja nende omandamise. Kingi hinnangul võib praegune Eesti haridussüsteem viia pagulaste haridustee hoopis tupikusse. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juht Irene Käosaar ütles, et Eesti koolid on aastaid uusimmigrantide lapsi õpetanud ja senine kogemus näitab, et keerulised on just esimesed kuud ja esimene aasta. Meie roll on ju peamiselt nii-öelda kujundada see seadusandlik pool õppekava tasemel, õppekorralduslik küsimus, et see paindlikkus on täna olemas, et nii riiklik õppekava lubab väga paindlikult kooli õppekava koostada, kui, siis tegelikult tehakse nendele lastele ju individuaalsed õppekavad, mis lähtuvad iga lapse seni omandatud hariduse tasemest ja ka sellest, mis situatsioonist, et psühholoogiliselt on. Mirko Ojakivi, Tartu. Sauga valla elanikud on vastu vallas tegutseva ettevõtja soovile anda oma motell varjupaigataotlejate kasutusse. Motelli kinnistul aga süttis laupäeva varahommikul katusealune puitmaterjaliga. Politsei uurib, kas tegemist võib olla süütamisega. Ester Vilgats annab teada. Eelmisel nädalal said Sauga valla elanikud rahvusringhäälinguuudistest teada, et Kiisa külas motelli omav Valev Udras kavatseb majutusasutuse pagulaste kasutusse anda. Motellist 300 meetri kaugusel asuva nurmenuku talu perenaine Viktoria Kaasik on viimastel päevadel tegelenud allkirjade kogumisega sest rahvale on pagulaste motelli majutamise mõtte vastumeelne. Viktoria Kaasik. Allkirju korjama hakkasime sellepärast, et meil hakkas hirm lausa ausalt, et me kardame, me, me ei taha neid siia, nad on teisest usust me ei tunne, me arvame, et see õige tegu, et tuleb üks pärast, tuleb neid 100 allkirja saite. Meil on kokku juba üle 130 allkirja, me ei tea seisu veel, kus on urge seisu ja tuleb tammistusse juurde ja mis juurde tuleb, kõik viime valda. Kas te oleksite tahtnud varem teada, näiteks? Sellised plaanid on? See asi oleks pidanud niimoodi käima, et Valev oleks võinud meiega rääkida, et tal on niisugune plaan, mis te ise arvate, tema ei rääkinud meiega ja et see välja tuli. Viktoria Kaasik viis allkirjad vallavalitsusse ja andis need üle vallavanemale Priit ruudule. On välja tulnud jah, see, et ettevõtja pakkus oma nii-öelda võimaluse välja, aga kohalikud elanikud sellega väga rahul ei ole ja nüüd on jah, tõesti toodud siia meile kiri allkirjadega ja kust siis oma meelsust avaldatakse, täna vestlesin ka ettevõtjaga, kes ütles, et, et kui kogukond on vastu, siis tema seda teenus seal pakkuma valmis ei ole. Kriin motellist rääkides ei saa mööda faktist, et laupäeva hommikul kella seitsme ajal jõudis Pärnumaa päästjate nii teade, et motelli kinnistul põleb katusealune, kus hoitakse saematerjali. Kuna tegemist oli rajatisega, kus elektrit polnud, tuleb süütamise mõte kohe pähe. Hotelliomanik Valev Udras polnud nõus juhtunust rääkima ja soovitas pöörduda politsei poole, kus kriminaalmenetlus on juba alustatud. Esialgne kahjusumma on ettevõtja hinnangul 6000 eurot. Vallavanem Priit taga ütles põlengu kohta järgmist. Kui see peaks olema nüüd seotud pagulaste teemaga, siis on see üsna häbiväärne lugu, aga, aga ei oska midagi arvata. Ester Vilgats, Pärnu, Kreeka ennetähtaegsete valimiste võitja on taas Syriza ja Alexis Tsipras saab uuesti peaministriks, nüüd tuleb lõpuks hakata reforme läbi viima, et riik ilma teiste abita hakkama saaks. Johannes Tralla. Hoolimata sellest, et Syriza suutis seitsme võimul oldud kuuga majanduse kasvust langusesse pöörata ja viia Kreeka ohtlikult lähedale eurotsoonist väljakukkumisele näitavad eile üle loetud hääled selgelt, et kreeklaste usk Sharmikas Alexis Tsipras esse endiselt püsib. Ma tahan teid kogu südamest tänada selle suure võidu, selle selge võidu eest, ütles Alexis Tsipras oma võidukõnes. See võit on inimeste võit. Me andsime kõva ja raske lahingu ja täna tunnen, et see oli õigustatud, sest Kreeka rahvas andis meile tugeva mandaadi jätkata võitlust riigi sees ja väljas, et taastada meie inimeste uhkus. Küsisin väljakule kogunenud Syriza toetajatelt, kas nad usaldavad endiselt Ciprast. Kõvasti, seda pole keegi teine kreeka poliitikutest varem teinud, ega siis Hannes sama kinnitab ta Constantinus. Häälda sai Kärt Cipras on aus ja ta tahab võidelda Kreeka oligarhid, aga häbi lifitsibras hiphop, ma usun Ciprast, ta annab dist kreeklastele, ta on noormees aumees, lisab Antoni. Syrizale tõi võidu vastandumine vanadele poliitilistele jõududele, ütleb Ateena Ülikooli politoloogia õppejõud jaanist Sirbas. Kreeklased otsustasid, et vanad parteid, kes vastutavad praeguse finantsolukorra eest, neile ei peaks andma uuesti võimalused valitseda. Seda vaatamata Syriza ebaõnnestumisele ja tõsiasjale. Nad ei ole pidanud paljusid oma lubaduse. Politoloogi sõnul võitis Tsiprase need valimised sisuliselt üksi. Kogu kampaania oli keskendunud Syrizale liidrile, kes on seitsme võimul oldud kuuga muutunud Vasak radikaalsest revolutsionääridest tsentristlikuks realistiks. Nad said raskel moel teada, et väike riik nagu Kreeka ja Väike- Partei nagu Syriza ei oma võimu, et muuta Euroopa Liidu valitsemist koos Parempopulistliku parteiga. Iseseisvad kreeklased kahe peale saadud 155 kohta 300-st on piisav, et tagada stabiilne koalitsioon, leiavad vaatlejad. Võtmeküsimuseks Kreeka poliitikas saab järgmistel aastatel olema abiprogrammiga tihedalt seotud reformide elluviimine. Cipras on lubanud sel teel jätkata. Parlamendis toetab euroopalikku kurssi ka suur osa opositsiooniparteidest, kuigi põhilises on Brüsseliga kokku lepitud Pole välistatud vaidlused detailide üle. Juba täna tuli teade, et Kreeka abi järjekordne ülevaatus vajab lisaaega. Tsiprase sõnul tuleb jätkata võitlust, mis tagaks kreeklastele väärika elu. Rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla Ateena. Valitsusest sai põhimõttelise heakskiidu järgmise aasta riigieelarve, mille kulude kogumaht on ligi üheksa miljardit eurot. Kulud kasvavad järgmisel aastal võrreldes tänavusega kolm protsenti. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul panustatakse eelkõige Eesti julgeolekusse ja majanduskasvu. Lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste olukorra parandamisse maksukoormusministri kinnitusel ei tõuse. Eelarve on struktuurses ülejäägis ja tööjõumaksud langevad. Näiteks õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeoleku ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafond suureneb eelarvega neli protsenti. Ülejäänud riigieelarvest palgasaajate palku saab tõsta ümberkorralduste ja töötajate arvu vähendamise kaudu. Teedeehitusse konstrueerimisse on kavas investeerida 10 protsendi võrra rohkem kui tänavu. Valitsus kinnitab lähiajal riigieelarve terve detailse eelnõu ja annab selle menetlemiseks üle riigikogule. Riigieelarve kontrolli. Komisjon pidas täna avaliku istungi, kus arutati riigikontrolli hiljutist auditit, mis puudutab annetuste või õppetoetuste nime all lapsevanematelt raha kogumist üldhariduskooli õppekava täitmiseks. Margitta otsmaa võtab arutelu kokku. Riigikontrolli hinnangul on 10-st auditeeritud Tallinna ja Tartu koolist kaheksas, arvestatud õppeprogrammi elluviimisel lastevanemate kaasrahastamisega. Riigikontroll näeb siin vastuolu hariduse põhimõttega, olenemata sellest, kas raha küsitakse otse või kaudselt teatud skeemide kaudu. Näiteks selleks loodud MTÜ kaudu kuulidega omavalitsused probleemi nii suureks ei pea ja lastevanemate panusest loobuda ei taha. Jutt käib süvaõppest ja lisavõimalustest. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et suuremat osalust vastatakse skeemide järgi, aga vastavalt seadustele. Linna sekkumist kooli tegemistesse ei pea Kõlvart õigeks. Ehk siis meie peaksime andmas hinnangu, kas ühe või teise ja kolmanda sekretäri esindajal on õigus teha koostööd ühe või teise kooliga ma ausalt öeldes, käes on õiguslikult aluselt, kuidas me seda hinnangu võiksime anda, aga mulle tundub, et sinuga mõned väga põhimõttelised küsimused kõigepealt, et mis on kovi rool ja mis on riigi roll, kui me räägime hariduse protsessist? Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi ütleb, et asi ei ole nii mustvalge ja tuleb leida piir. Välja arvatud väide, et riiklik õppekava peab olema tasuta ja ei tohi sõltuda siis vanemate rahakotist, lisaained süvaõpet, seal see piiri tõmbamine ilmselt tarutamist räägib. Ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets möönab, et inimesed on leidlikud ning mudeleid ja skeeme on välja töötatud terve hulk. Suurem osa Eesti omavalitsuste 500-st koolist ongi kõik eripärased ja kui nendest 99 protsendi puhul on see eripära võimalik ilma vanematelt kohustuslikus korras lisaraha küsimata ellu viia, siis on kindlasti see võimalik ka nende koolide puhul. Kellest me siis täna räägime? Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul kohtlevad nemad kõiki koole rahastamise mõttes võrdselt. Kui me nüüd üldisele peaksime rohkem raha maksma, sellepärast need pakuvad midagi täiendavalt riiklikule õppekavale, siis kindlasti me peame tegema seda kõikide koolide osas ja siis hakkab see küsimus, aga kas selleks kõigeks on maksumaksja raha täna olemas? Tegelikult ju ei ole. Veel kord haridusminister Jürgen Ligi Ja ma võtan seda koormust, valitsus, testid ja erakoolivõrku investeeringutega ei saa öelda, et kui mingi probleem on, siis alati näitame riigi poole näpuga, et andke raha juurde, selle seal praegu asi raha vähe, antaks küsimus, kuidas seda kasutatakse. Tänasele arutelule kutsuti kõigi osapoolte kõrval ka lapsevanemad. Neid esindas reaalkooli hoolekogu esimees Madis Päts. Annetusi kogutakse terves maailmas, saadetakse kirju, tehakse tuluõhtuid, veendakse, korraldatakse koosolekuid. See fundamentaalne põhimõte on selles, et igaüks teeb lõpuks selle otsuse ise, kas ta annetab või ta ei anneta. Hiljuti Sibeliuse medaliga pärjatud ja Londonis ajakirja grammofon aas artistiks valitud dirigent Paavo Järvi soovis Pariisis nädalavahetuse pühendada Arvo Pärdi 80.-le sünnipäevale. Pariisi filharmoonia kontserdisaalis sai kuulda läbilõiget Arvo Pärdi loomingust. Ka kõlas kontserdil Erkki-Sven Tüüri teoses õudu wind maailma esiettekanne, teatab Erle Loonurm. Ei juhtu tihti, et Euroopa ühe suurema kultuurimetropoli uhiuues kontsertsaalis saab veeta muusikalise nädalalõpu eestlasest dirigendi juhtimisel Eesti heliloojate muusikat kuulates. Pariisi orkestri juht Paavo Järvi valis Arvo Pärdi loomingust ettekandmisele tulnud teosed sünnipäeva lapsega koos. Milline on prantsuse publiku suhe Arvo Pärdi muusikasse? Pärti võeti väga hästi vastu, kuigi mida siin uueks muusikaks peetakse, on tegelikult hoopis midagi. Midagi muud tähendab nende jaoks Arvo Pärdi natukene spirituaalne muusika, tundub natuke naiivne ja võib-olla mitte väga intellektuaalselt huvitavaks, sest siin on serblasi selline mõju, mis on ühest küljest headusest küljest natukene, ütleme limiteeriv, kuna, kuna nad ei nad ei, nad ei lase ligi ühtegi inimest, kes ei ole sellise seriaalse muusikaspetsialistid ja kes ei ole usu nendesse meetoditesse. Tegelikult ma arvan, et praegu Arvo Pärti võetakse siin väga hästi vastu ja ta on saanud sellisesse staatusesse, kus ta nagu siin elav legend Arvo Pärt rõõmustas Pariisi publikut mitte ainult oma loominguga vaid hetkel maailma üks populaarsemaid heliloojaid oli ka ise proovides ja kontserditel kohal. Paavo Järvi sõnul on suurim väljakutse Pärdi loomingu dirigeerimisel tema muusika tõlgendamine. Üks asi on misel nootide kirjutatud nagu heas muusikas tegelikult aga see, kui arv on ise kohal, siis ta püüab igat nooti kuidagimoodi hingestada igale noodile elus iga nuudik värv peab olema õige ja mõnikord tunne, et sa nagu otsid, mingisugust sellist sisemist ilu. Muidugi see, et ta on suutnud sellel ajal, kui kõik maailma hästi palju ja siin on, meil vaevasid, kuhu ka ei vaata, seal on alati mingisugune konflikt, aga Arvo on leidnud mingisuguse sellise huvitava, sisemise rahu ja selle võib-olla, mis seal kõige tähtsam üldse, mis on selline sissepoole vaatamine ja minu jaoks on seal kuidas öelda unikaalne hääl ja kardavad sellist muusikat kirjutada, kuna nad ei tea sellises rada, sügava muusika, naiivse muusika, see piir on hästi ebaselge. Nii et see peab olema ikka väga suurmeister sellest mustikas teha midagi erilist. Arvo Pärdi helikeel Paavo Järvi dirigeerimisel ühendas rahvusvahelise kuulajaskonna ühtsesse innovatsiooni. Kontserti lõpus seisis 2400 pealine publik püsti ja aplaus ei tahtnud lõppeda. Erle Loonurm, Pariis. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Peipsi tagant on Soome poole teel madalrõhkkond, ümbritsev pilvemass ulatub Eesti kohale. Öö hakul sajab laialdaselt vihma, pärast keskööd pilved järk-järgult hõrenevad ja sajuhooge jääb harvemaks. Puhub valdavalt edela ja läänetuul neli kuni kaheksa, rannikul seitse kuni 12, Soome lahe ääres puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitsmest kuni 10 rannikul kuni 13 kraadini. Homne päev on muutliku pilvisusega, kohati vihma. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, ennelõunal rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhusooja 14 kuni 17 kraadi. Kolmapäeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on enamasti sajuta. Õhusooja on öösel seitse kuni 12, saartel kuni 14, päeval 15 kuni 18 kraadi. Neljapäeva öö on kõrgrõhkkonna mõjul sajuta. Päevaks kandub lõuna poolt soojust ja niiskust, lisandub pilvi. Saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Soojem on aga ilm Ida-Eestis, kus temperatuur võib päeval üle 20 kraadi tõusta. Nüüd veel spordist Juhan Kilumets teeb kokkuvõtte Eesti naiste jalgpallikoondis võõrustab täna Euroopa meistrivõistluste valikmängus Inglismaad. Eelmisel nädalal jäi Eesti valiksarja esimeses kohtumises null. Üks alla Serbiale. Inglanna alustavad kvalifikatsioonitsüklit täna. Maailma edetabelis on suvel maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud Inglismaa viiendik ja Eesti 77. kohal. Alagruppi kuuluvad ka Belgia ja Bosnia ja Hertsegoviina. Eesti Inglismaa kohtumine algab lillekülas, nüüd on neil kell seitse. Eesti esireket Anett Kontaveit alistas Hiinas Guangzhou peetava 250000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis hiinlanna Shi ning Suu kuus. Neli, kuus. Neli. Kontaveit langes värskes maailma edetabelis kaks kohta, 98.-ks, vastane on 424.. Põhiturniiri avaringis läheb Kontaveit vastamisi maailma edetabelis 112. numbri Taiwani mängija Su-Wei. Seega meeste edetabelis tõusis Jürgen Zopp kolm kohta 153.-ks. AVIS Rapla korvpallimeeskonnast on kahe hooaja vahel lahkunud kaheksa mängijat. Olulise täiendusena on meeskonna juures aga USA-st kodumaale naasnud Janari Jõesaar. Lisaks mängivad Raplas kaks ameeriklast, Devin proksia villartinop. Möödunud hooajal Eesti meistrivõistlustel pronksi võitnud Rapla peatreeneri Aivar Kuusmaa sõnul on selgi korral miinimumeesmärk nelja sekka jõudmine. Aivar Kuusmaa. Antud seisuga on võistkonnast lahkunud kaheksa kaheksa mängijat ja füsioterapeut Need numbrid juba räägivad, et võistkonnas on toimunud suured muudatused, kindlasti võistkond on noorem. Ütleme, pole veel lõplikult komplekteeritud, et otsime ühte pikka mängijat ja, ja kui peaks õnnestuma, ütleme analoogne mängija Bubaloga, siis ma ei ütleks, et võistkond on nõrgem, et noorem, aga, aga võib-olla siis rohkem nagu ka tahtmist täis. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.