Tere, armsad hinged, kes need usa võitu novembri hommikul meid kuulama olete seadnud. Mati Narusk Maalehest teile lustilugusid täna ei paku, sest hingede rännuaegu, mil toonela väravad, eriti valla, on meie esivanemadki rohkem meelerahuga tegelenud. Iga päev toob postmaa lehele hulgaliselt kirju, mida avades saab peagi selgeks, et inimestel on hinge peal suured mured. Kirjade toimetaja, Hanneli syywarton, püüdnud neist osa saada. Eile oli hingedepäev hingedepäeval, mõtleme nendele hingedele, kes meie hulgast lahkunud on, teispoole läinud, aga meil siin ümberringi liigub ringi väga palju hingesid, kes on veel täiesti elusad ja kes võib-olla vajaksid ka abi ja tähelepanu ja mitte ainult hingedepäeval ja sellele järgneval päeval vaid kogu aeg. Väga palju tuleb toimetusse tegelikult kirju, kus palutakse materiaalset abi või palutakse, et saax kiri lehte pandud võib olla, keegi oskab aidata, võib olla keegi oskab nõu anda, kuidasmoodi abi saada, kuidas mul ise ennast aidata. Enamasti on need selliste inimeste kirjad, kellel on lapsed ja, ja isegi kõigi nende kirjade puhul, kus need on tegelikult olemasolevate inimeste kirjad. Mõnikord võib olla tegu ka väljamõeldud looga, sest et kui kirjale on alla kirjutatud ainult initsiaalid, siis võib-olla nii, sellepärast inimene häbeneb öelda oma nime. Häbeneb tunnistada, et tal on raskustes. Aga see võib olla ka sellepärast, et ta üritab petta. Kõik võimalused on olemas. Ja tegelikult on neid kirju nii palju, et nad ei mahuks ealeski kõik lehte ära. Ma olen mõelnud, et võib-olla tuleks nende kirjade põhjal teha eraldi paar pikemat lugu. Ja ma olen ka seda mõelnud, et tegelikult need, kes kirjutavad, on ainult üks osa väga tõsises hädas olevatest inimestest. Et kindlasti head kuulajad, teie teate neid inimesi veel. Oleksin väga tänulik, kui te, esiteks teataksid meile väga raskes olukorras olevatest inimestest kirjeldaksite, miks nad nii raskes olukorras, kui me selle kõik üheskoos ette võtame ja selle probleemi oleme üldsuse, et viime siis võib-olla ükskord saadakse aru, kui suur see mure on ja võib-olla leitakse ka võimalus raskes olukorras olevaid inimesi enam aidata, kui seda praegu tehakse. No praegu on sul peas õige mitu kirja. Ega sa oleks mulle reaalselt ette ja saaksime teada, kui suurele muretses, hingel on. Ükski autor leidis endale toetaja Soomest kes aitas tal leida Eestimaal töö. Ma ei ole täpsustanud kuidasmoodi, see neil korda läks ja mis töö see on? Selle esimese palvekirja autor saatis nüüd tänukirja ja sinu aitas teda tööle ei tulnud. Ma aitasin leida selle inimese, kes tal tööd leida aitas ja see inimene jälle omakorda leidis ja Maalehe üles ja kirjutas meile kunagi, et kui keegi sobi soovib, siis ta püüab aidata. Praegu peaksingi rohkem teavitama oma muredest edasi, nii maalehte kui ka teisi väljaandeid, et leida abi. Ja ma arvan küll. Ma arvan, et absoluutselt alati peavad jääma selliseid teatamise juurde niisugused kontaktandmed, mille abil saaks kontrollida, kas see palve on tõene, sest ei saa mitte midagi parata. On ka küllalt palju inimesi, kes püüavad haleda jutuga raha teenida, kellel võib-olla last ei ole, ka kirjutavad, et neil on 25 last. Kui sa nüüd kutsud, lased sellise vaimu pudelist välja ja paljud hakkavad seal veel rohkem kirjutama. Kuidas sa sellega kõigega toimivad? Ei, ma ei saa garanteerida, et ma saan neid rahaliselt aidata, aga ma loodan, et selle läbi, kui me sellest kirjutame. Kui me sellest pidevalt ütleme kõiki inimesi, kes meie lehte loevad, nii ülemusi või alluvaid et selle läbi, kui see probleem teadvustab, siis ehk leitakse ühiskonnas mingi lahendus ja vastasel korral on alati võimalus öelda, et need on mõned üksikud käpardid, kes ei tule ise oma eluga toime. Aga ma usun, et need ei ole üksikud käpparid. Ma kipun arvama, et neid inimesi on rohkem, kui tarvis oleks. Talude taastamise nostalgiast kümmekond aastat tagasi lootsime talupojaidülli maale tagasi tuua. Nüüd näeme, et enamasti on ellu jäänud suured ja tugevad tegijad ning paari lehma ja lamba pessiga kuulutakse juba lemmikloomapidajate seltsi. Tuleval teisipäeval kell 12 aga kutsub maalehti Tallinna Rahvusraamatukogu saali osalema aasta põllumehe konverentsist, kus väideldakse meie maaelusaatuse pärast ning pärjatakse parimaid jätkab Silja Lättemäe. Täname valis žürii aasta põllumehe 10 kandidaadi vahele professor Olev Saveli. Kuidas hindate tänavusi kandidaate? Aitäh nad kõik olid tublid ja väga meeldiv oli, et ka hulgas oli naiste esindaja ja konkureeris kindlasti tugevalt meestega. Oli omamoodi probleem, et on ka spetsialiseerunud. Ettevõtjad on ka mitmekesise ettevõtmisega, ka kõik leidsid tunnustamist eelmisel aastal. Paljusid kandidaate me tundsime ainult ajalehe kaudu. Sellel aastal käidi kõikidel kandidaatidel külas ja nähti koha peal, kuidas töö on käinud või käib ja kuidas elab ja kuidas mõeldakse tuleviku peale. See oli kindlasti väga hea ettevõtmine ja sai üle hulga jaga Hiiumaal olla ära käidud. Hindamine oli praktiliselt meil peaaegu sama metoodika järgi, nagu eelmiselgi aastal. Valiti välja finalistid ja kui finalistid olid teada, siis neid hakati tõsiselt vaagima koolipoiste hinde kla järgi. Tootmistegevus mõjupiirkonnas ja tema koht Eesti vabariigis. Kuidas te hindate tulemust kõrgelt? Sest kandidaadid on väga tuntud ja väga tublid. Kahju ainult, et üks auhinnaline koht on ja teistele jätkub ilmselt siis tunnustust selle eest, et nad osa võtsid. Mis te arvate sellest asjast, et me praegu hindame võrdselt NIPP seakasvatajad kui ka teraviljakasvatajad, et kas tulevikus peaks spetsialiseerub maa või jääks ikkagi aasta põllumees? Selline üks tiitel. Ma arvan, et ei pea päris kitsal alal konkureerima. Eestimaal ikka peab olema igal aastal võimalik ära nimetada aasta põllumees, vaatamata sellele, mis tegevusalaga ta tegeleb. No viiendal novembril selgub nüüd aasta põllumees, kas aasta põllumees oli ka see, keda teie oleksite tahtnud näha aasta põllumehena? Kahtlemata. Eesti põllumajandus-kaubanduskoda korraldas reedel Tartus järjekordse piimafoorumi. Usutlesin ühte foorumi ettevalmistajat, põllumajanduskoja turundustalituse juhatajat Olav Kreeni. Sel aasta piimafoorumi märksõnadeks võib pidada Euroopa Liit ja piimandusturukorraldus. Enamus ettekandeid on ühte või teistpidi nendega seotud. Kas siis Euroopa Liiduga läbirääkimised, sealt tulenevad nõuded, piimakvootidega, pakendamine, piimaturu üldine korraldus, piimaturud transparentsust või siis ka piimatoodete turustamine Euroopa Liidu liitu ja probleemid, mis on tekkinud seal kloor, afonid, kooliga? Mingil määral ta tundub küll, eriti Brüsseli ametnikud jaoks, et Eestil ei oleks võib-olla neid kvoote nii palju vaja. Samas me peame vaatama Eesti põllumajandussektorit siiski arengusse ja on selge see, et kui piimahinnad tõusevad ja rakendades ühtseid piimandusturukorraldusmeetmeid Euroopa liidu sees. Kui me Euroopa liitu jõuame, siis piima hind tõuseb ja loomulikult siis ka piima. Kogutoodang kasvab suhteliselt kiiresti. Palju on räägitud sellest, et Eesti piimandus peaks olema terviklikum. Et praegu on ta killustatud, osa töötlejaid, noh, võtavad kuidagi põhjendamatuid hindu, kehtestavad on selline teatud mõttes ka ootika, kas see on nii ja mida tehakse seda vältida? Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on aastate jooksul rääkinud vajadusest piimandussektoris paremat koostööd korraldada siis erinevate lülide piimatootjate piimatöötlejate vahel. Vajalikuks saavutada suuremat transparentsust just nimelt tootja töötleja suhetes seda, et piimatootjatele makstaks õiglast hinda. Ja loomulikult saame aru, et ka piima töötlejatele on vaja oma toodete eest saada piisavat hindaja mida me soovime. Loomulikult on see, et oleksid selged reeglite piima, hinnamehhanismide kujundamises ja selles, kuidas siis tootjatele seda makstakse. Ja loomulikult, et see piima hind, mida makstakse, kataks piimatootmise kulud koos investeeringutega. Kui me nüüd vaatame hetkeseisu sel aastal, jah, see toodang langes, aga samas langes ka piimahind. Kas see pole nagu luugil? Kahjuks Eesti piimaturgu ei saa vaadata eraldiseisvana ja me oleme siiski hetkel väga palju mõjutatud Euroopa ja maailmaturuhindadest. Kas ta algul langesid paljude oluliste piimatoodete hinnad? Eesti väga olulised ekspordiartikleid, just nimelt piimapulber ja see on mõjutanud ka Eestis toorpiima hinda. Torkava hinna sesoonne kõikumine on tavaline, et suvel see hind on natuke madalam, ma ise arvan, et sellel aastal seoses probleemidega kloorafonid, kooliga piima hinnatõus sügisel tõenäoliselt saab olema väga väike või tunduvalt suurema hilinemisega kui varasematel aastatel. Seal olnud, kui nüüd juhtub nii, et me saame siiski küllalt korraliku piimakvoodi Euroopa Liidult aga meie toodang ei ole. Kogutoodang ei ole ju Eestimaal kuigi suur. Kas me suudame selle siis nii kiiresti üles tõsta, kui meil hästi läheb? Ja palju selleks aega võiks minna? Ega tegelikult ei ole ka Eestil kohustuste saadad piimakvooti kohe täita ja on räägitud võimalustest, et see piimakvoote, mida Eesti riigile antakse, võiks olla progresseeruv, et oleks aastate jooksul suureneb. Need, kes on piimatootmisega seotud olnud, need teavad, et ega väga kiiresti väga hüppeliselt piimatootmist tõsta ei ole võimalik ja tõenäoliselt ei ole ka vaja. Nii et selline 10 20 protsendine piima toodangu tõus saab tõenäoliselt toimuma alles mingi paari aasta jooksul. Aga loomulikult, kõik sõltub piima hinnast. Nüüd need riigi, kes lähevad Euroopa liitu ootavad omale piimapoode, aga kuidas Euroopa liidus tegelikult üldse tulevikus need voodid on ja kas ongi normaalne ja kas nad jäävad igavesti? Selle üle on päris palju arutatud Euroopa liidu sees ja on piimakvootide piimakvoodisüsteemi lõpetamisel nii pooldajaid kui vastaseid. Riigid, kus piimatootmine on killustatum, kus on väiksemad ettevõtted, on huvitatud, et säiliks piimakvoot et ei tekiks suurt piima ülepakkumist ja et piimahinnad seetõttu saaksid olla kõrgemad. Riigid, kus piimatootmine on suuremates ettevõtetes ja tõenäoliselt seetõttu ka efektiivsem, on huvitatud piimaturu vabaks laskmisest ja seeläbi vastsektori efektiivsuse tõusust. Hetkeseisuga on küll Euroopa liidu sees kokku lepitud, et enne aastat 2008 piimakvootide süsteemi ei lõpetata. Aga kuidas pärast seda saab, selle üle käivad praegu päris tulised diskussioonid. Kas piimakvoodi saab ka välja osta, et maksan rohkem ja saan suurem? Jah, enamuses riikides selline kogemus on, Eesti puhul enne seda piimakvootide rakendamist planeerides siis põllumajandustootjate esindajad leidsid, et oleks Eestile kasulik, kui piimakvoodi eest ei peaks täiendavaid kulutusi tegema. Kuna sellega seoses tõuseks piima hinda. Milline see piimakvoodi number siis praegu on, mida me taotleme ja millal siis saabub see päev, kui meil see number üleval talle öeldakse? Noh, praegu on ikkagi Eesti valitsuse jäänud oma positsiooni juurde, et Eestile taotletav piimakvoot peaks olema 900000 tonni aga tõenäoliselt selgub see lõplik number alles detsembri keskpaigaks. Ära pika. Ja kätte me vaikselt kooli. Kevin. Kui Isabell Arto. Ajana Peetrid hülged õigesti. Juba mitmes kuu on Eestimaa metsades karujahti peetud. Ega ometi karta, oled jahimehed küttimiskires? Liiale lähevad? Karujaht on siis selleks aastaks lõppenud, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Männil. Kui palju siis neid metsaott ja seekord oma Naha pidi jätma? Sel aastal kütiti 17 karu ainult suhteliselt vähe, eelnevatel aastatel on ikka rohkem kütitud viimase 10 aasta jooksul kõige vähem. Miks vähe kütiti, võib-olla võib-olla seetõttu üks asi, et, et sel aastal oli nagu looduslikud toiduvarud sügisel toidukorra tõesti head karule oli palju marju ja praegu on veel palju marju, pihlakaid, jõhvikaid, kõik on piisavalt pähkliaasta on väga hea, karutsevad pähkleid ka sügisel. Et võib-olla nad ei käinud, ei näidanud ennast nii palju küttidele, et üks põhjus võib olla teine põhjus on see, et ei nähta enam seda vajadust või ei taheta nii palju karusid ka küttida. Arvatakse, et mõne koha peal võiks karude arvuks tõusta ja ja vaata seda, seda numbrit nagu lõhki, et kindlasti see arvukuse või selle limiidi osa kätte saab. Ja palju neid siis praegu metsas edasi tatsab. Ametlikud loodusandmed näitavad kustutada isendit 600 karu Eestis ja see arvukus on nagu stabiilselt püsinud viimase kuue aasta jooksul. Eksperthinnangut, mis on tehtud keskkonnaministeeriumis, näitavad, et see on küllaltki küllaltki tõenäoline, on see arvukusse 600 rubla, võib-olla on pisut siia-sinna. Ja noh, kui sealt 17 tükki maha arvestada, siis, siis tõenäoliselt see lahendus viga on suurem kui see kui see 17, et arvukus on enam-vähem sama, mis oli Panel eelnevatel aastatel olnud ja kus on need metsad. Muudest elavad siis Viru Virumaadel, nii lääne-Ida-Virumaal Jõgevamaal on küllalt palju karusid Järvamaal ja ka Põlvamaal ja Pärnumaal, mõnedes piirkondades. Samas samas nagu Lõuna-Eestis on neid Võrumaal näiteks on suhteliselt vähe ja ja Lääne-Eestis on suhteliselt vähe saartel karusid ei ole üldse praegu mitmendal kohal me praegu siin naaberriikide kõrval oleme selle populatsiooniga, noh, 600 võru Soomes näiteks loendatakse rohkem karusid üle kaheksa ja seal 1000 ringis. Venemaaga muidugi ei saa ennast võrrelda, seal on väga suured, väga suured alad ja, ja karude arvukus on seal tõesti kõrge ka meie naaberaladel kohe. Aga kui minna sinna lõuna poole ja, ja Lääne-Euroopa poole, siis seal on olukord tunduvalt kehvem. Ainult Me saame Eestit võrrelda nagu Sloveenia Slovakkiaga, kus karude asustustihedus on küllalt hea, aga need on niuksed, piiksid, riigid niitnud. Üldiselt seda Kesk-Euroopa nagu pilti ei muuda, et seal on suhteliselt vähe. Ja kui hakata meilt lõuna poole minema, Lätis loendatakse näiteks alla 10 karu, nii et nii et see piir siin nagu lõunapiir ongi siin. Aga tegelikult Lätis on niukseid häid elupaikasid karule küll, et tõenäoliselt võiks nagu karu vaikselt levida sinna lõuna poole ka. Kui me nüüd vaatame pisut ettepoole, ütleme, et läheme euroliitu ja tulevad uued seadused, mis hakkavad reguleerima seda metsaelu ja metsloomade elu. Et millised muudatused on karujuhil ees, tähendab tõenäoliselt suuri muudatusi ei ole, sellepärast et Karu oli nüüd eelmise, eelmise sajandi peale sõda pandi ta kaitse alla ja, ja ta oli kaitsealune liik kuni 22. aastani, kui arvukus tõusis piisavalt, et teda võis nagu küttima hakata ja karusid. Kui ta nüüd jahi ulukiga tehti karu siis sellest aastal kütitud küllalt küllalt väiksel hulgal ja küllalt piiratult ja limiitide alusel. Ja kindlasti jätkub, jätkub niuke piiratud küttimine ka tulevikus, igal juhul tupp jätkub selle pärast, et noh, nagu päris jahti, et täiesti kinni keerata ei saa ja selleks ei ole ka põhjust, kuna karusid on meil piisava arvukusega ja ütleme selle liigi säilimise seisukohalt on, on vajalik väike küttimissurve populatsioonile. Kas te ise olete ka jahimees, on teil oma karupoisiga kuskil metsas vaatamas, käite? Alan ise jahimees kellaga karu lasknud ei ole ja mul ei ole praegu ka plaanis karu lasta, aga aga metsas olen küllalt palju liikunud ja karusid old karudega kokku puutunud päris palju. Kuidas neid käru laskmise lubasid, jaotatakse see preemia või, või saab selle suure rahaga välja osta karude limiidid, nagu jaotatakse ära maakonniti, keskkonnaministeeriumi poolt ja, ja see on tegelikult siis juba maakonnasisene asi, kuidas ta oma karulubasid jaotab. Võib-olla mõnel pool antakse nagu sinna preemjana mõnel pool, kindlasti püütakse see luba nagu võimalikult kallilt ära müüa, et teenida raha oma jahipiirkonnale, mida Sissa šampana uluki hooldesse tagasi. Luud laulud kuulatud, on aeg hakata saadet lõpetama. Täna olid teiega Anna-Maria Currel ja Mati Narusk. Kuulmiseni. Tuleval pühapäeval läheb viga jutuga. Muideks kui laevaga Kooruma ka. Jäigi viirus jabutusel tunni. Lauramastassic. Ja nii nagu saatuse sunni argnes Me. Te lihtsalt. Räägitud ei jõutud. Kellelgi vaalu pesta ja need ka midagi. Saingi kärgenteisalu ons keeras.