Need aastad ei unune. Tänast saadet alustan küsimusega kuulajale. Kas te teate, kus asus see ettevõte, mis sõjajärgsetel aastatel ehitas esimesed purjejahid meie purjesportlastele? Sedasama küsiti hiljuti minudki ja ma ei osanud vastata. Mõttesse tuli küll kohe pirita, ent teades, missugune see paik pärast sõda välja nägi ei söandanud seda siiski nimetada. Ja Pirita see polnudki, oli hoopis Kadriorg. Lausa kastanite all ehitati siis purjepaate, ütlen ka koordinaadid. Koidula tänava majade 12 A kuni 16 Ühide õu. Eks nüüd tekib kohe küsimus, miks just seal sellele vastame üsna pea ja nende vahendusel, kes siis purjelaevu ehitasid. Neid ma saadet ette valmistades otsimas käisingi. Kas ma leian kedagi ikkagi 40 aastat mööda läinud, kuid kartus oli asjatu. Sain kokku mitme jahiehitajaga, ühtlasi aga pidin tõdema, et toonased laevameistrid olid ka ise läbi ja lõhki sportlased nagu hoolitseda toonased purjespordi organisaatoritki. Nii et purjekate ehitamisest rääkides peame paratamatult riivama ka purjespordiajalugu. Edasi aga kuulakem tänaseid jutukaaslasi. Kõige vanem meenutaja on Rein Kumari tuntus, sportlane, kellel eluaastaid 77. Tema võib öelda, et see katusealune, mis andis varjulaevaehitaja eile polnud mingi tööstusettevõte. Võrdlemisi suur autogaraaž oli, kus me saime siis teha endile puidutöökoja, sinna mahtusid meile jahid remonti sisse jääpurjekat ja ja seal sai hakatud kausi jääpurjekaid ehitama juure. See oli seal Koidula tänaval õue peal, aed oli ees, seal ja töökojas oli puidutööriistade höövlimasinat ja niisugused asjad olid kõik olemas. Lintsaed ja kreissaed ja tulid tööle meile vanad töötajad, kes ennem töötasid Kiili paaditehases, mis oli koplis Benjamin kiil. Ja siis liikane. Need kaks, kaks head paadimeistrid oli ja siis need hakkasid meil siis neid olemasolevaid jahtisid, mis oli peale sõda siis järgi jäänud, siis remontisime kered ära. Need jäid siis klubi jahtidega, mina organiseerisin purjede tegemisele. Kõigepealt tuli poja purjeriidesaamine klaariks teha, see sai tehtud klaariks, oli vaja õmblusmasinat. Ainuke mure, suur mure oli see veel, et ei olnud õiget purjetöökoda, näiteks puidutöökoda oli enam-vähem, et nad said teha magus, ikka oma pikkuse balt dimensioonide pealt töökotta sissemehed said korralikult teha ja ümber jahi käia. Suurte purjedega oli häda, see, ütleme põhipurje grootpuri, see on, nendes oli seal üheksa, 10 meetrit pikk, niisugust elu korteri põrandat ei olnud ju. Kui maininud, et kus ma olen, kõik purjesid, käin lõikamas koolimaja saalides, olen käinud teatrilaval, olen, käin lõikamas purjeid, tehingu, tekstiil tegi meile purjeriiet, puuvillast, purjeriiet, millest me tegime, sest need uued purjed. Mina olin siis nii nagu purjetööga meistrina, kes siis neid joonistasid tegija lõikamise juures juhendas naistöötajad, olid, kes olid masina peal õmblesid siis oli niisugune asi, et ega ei saanud ja öelda, et tööpäev on kaheksa tundi. Seda sai teinekord tehtud laupäev, pühapäevased päevad võib öelda nõndaviisi, et nii nagu töö nõudis põhiliselt puudude mehed, kes olid, need olid siis palgalised ja siis mina olin ka, võib öelda, tulin ka palgaline, sellest ma tegin, purjesid kaks või kolm naist, kes mul olid sel ajal, kes mul töötasid ka need olid palgalised, siis ülejäänud olid siis klubi liikmed, kelle sõidualus oli remondis, eks ema oli kaljuhingega, sealjuures aitas seda tööd remontida ja teha ja ei olnud nii, et ütleme ainult töökojamees töömees seda tegi, aga siis need klubi liikmetega ka õhtuti peale tööaega ikka kõik ikka suurem osa see meil klubihooned ei olnud ju kõik see klubi elutegevus oli ikkagi seal enam-vähem töökoja ümber. Seal sai siis võistlejate omavahel kokku ja juteldaja. Selguse mõttes olgu öeldud, et jutt on töökojast, mis allus vabariiklikule jahtklubile, mitte aga Kalevi jahtklubile, millest meil tuleb juttu. Edasi aga jutuvoor teisele mehele, kes ka sinna töökotta tööle tuli. See mees on spordimaailmas tuntud rahvusvaheline meister ja mitmekordne Euroopa meistrivõistluste medalimees jääpurjetamises. Helmut Lepik. Kui ma läksin 47. aastal sinna tööle nagu üldiselt tahtsin nagu purjetama hakata pärast sellepärast, et selle olid istutust, roolime kursustel, käisin seal ja siis läksin, kas eestlast sinna tööle, ma läksin sinna lukus, sepaks lihtsalt metallitöö pääl. No mina jahti ei teinud üldse, mina tegin ainult metallitöid, tähendab igasuguseid, raudteesisin jahtidel Mizzilali peamiselt olümpia, Jollid ja M-klassi, need serpaadide. Ei, ta seal tehti peamiselt teised olid mõni üksik, mis tal suuremat kärmelt ja pärast hakati seal viis pool arrysi tegema ka veel, aga siis juba rohkem suuremaid seal ei tehtud. Metallitoodete osas ei olnud alguses midagi. Me käisime isegi puurimas, käisime seal jälle ta täika juures vega, egas seal käisin isegi puurimist, ainult pauk oli vaja. Puurmasinat ka ei olnud. Ja, ja kõigepealt alguses olimegi seal sisaldas, viidi meid sinna Koidulast, siis käidi seal veel masinate peal. Kui meil siis ekspertpuurmasinad ja treibi ja niisugused asjad sinna ilmusid, naabraga ehitatakse peamiselt plastikjahid, Nabolümpia klassi jahid ja need on kõik plastikjahid, siis tol ajal tehti ainult puidust, siin niisugust asja ei tundu nagu plastik. Aga need on kõik hoopis midagi muud. Puit mängib kõige aeg, ta verb ja muutub ja ka plastik on nii, nagu ta on ja ta on. Selles ongi see asi. Ja veel üks jahiehitaja ja ühtlasi ka omaaegne seilaja Karl Sepp Saaremaa kuulsa laevaehitaja Peter sepa keskmine poeg. Tema alustas kalapaatidest ja alles 1951. aastal jõudis jahiehitajate kilda. Mõni sõna toonastest töötingimustest. No tingimusi seal seal nagu polnudki midagi erilist. Rakene oli sinu jaoks ja siis seal seal vahepeal veel masinad ja ühed seal midagi nihukest suuremat õnnetust ei juhtunud. Iganädalasel tulime inspektor sisse ja seal polnud kohe pane kinni, siis oli jälle, tehti endale mingi kapikene nagu sel ajal elu käis ka pikale lauakeani, jälle sai nädal edasi, jälle tuli järgmine mees. Et seal meil polnud materjali kuskilt materjali, siis teate, millest alapea kohal seal oma kaalu, seda ükski ükski ükski tuletõrje suvad. Noh, mina tulin sinna siis ma olin paar kuud noorema EMSL vanematel meestel käe all, aga aga paari kuu pärast oli asi vastupidi, siis ikka ja singa olli siis. Esimene esimene kindlam töö tegin ja ja siis läks igasuguseid asju. Väga palju, tegin nagu see esimene asjusaldist ja siis oli seal üks tore tore konstruktor, Paulbute, väga auväärt mees. See tegi just parajasti oma seda M-klassi, millel nimetuks Oroka, vot selle selle esimese eksemplari november lekkinud nuputamist ja asja oli palju, mõtlesin endaga vaieldud igasuguseid asju seal ja ma tean, see eriti leppikanica Jaanega vaidlemise kuuskumpsiga tähtsam on kas puidutöö, mis me tegime tema metallitööd teemaga teretada. Jälle puiduosa on seal ainult sellepärast, et rauda saad vee peale seisaksid ja tõesti rasvased isiksused, vot selle viimase veisel seal seal Koidula tänaval üldiselt need ära ema ei andnud ta siin siis meil üks uus asi võtmil hakata tegema Lendava hollandlase puidust siis poolis seda ja sellel ei olnud mingit tehnoloogiana, täitsa täitsa vardasinal. Endasin seal seal ja leiutasin neid asju seal kohe-kohe tükk aega pärast Akassael ja siis siis toodi meid, seisab, polnud ka Pirital valmis, veel kestis, mitte õigetes ruumisimaal ruumides, seda meil tegime töödel. Kõrvuti materiaalse baasi korraldamisega käis ulatuslik organiseerimistöö. Vabariiklik jahtklubi oli loodud 1945. aastal kuid ka Kalev hakkas ennast purjespordiala liigutama. Tema selle ala edendamine sai meie suurimale spordiühingule auasjaks. Kaks aastat pärast sõja lõppu. Puu demobiliseerub armeest ohvitserina praegune teeneline sporditegelane Eli Kaldma, kes ka ise purjetaja. Tema töökohaks saigi spordiühing Kalev ja esmaülesandeks purjespordile jalad alla. Ja niine organiseerisimegi 1947. aastal purjespordisektsiooni Kalevi kesknõukogu juurde. Mäletan senna sektsiooni koos sai siis veel valitud kadunud Albert käpa, keda tuntakse tolleaegse väga hea purjesportlasena. Siis Sven Tamm, kes tegeles aktiivselt purjespordiga, Hamletit, piits meremees läbi ja läbi ja, ja mitmed teised. No vot see pisikene orgkomitee hakkas siis noh, kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis suuri tegusid tegema. Kõigepealt tungisime Ühele väikesele saarele, mis asub Tallinna sadama keskel kus asus enne sõda Jahtklubi, õigemini jahtklubid. Ja sellelt väikeselt jahtklubi saarelt leidsime nii mõnegi jahi Franud paki, mis hea tahtmise juures oli võimalik taastada. Siis algasid ka kohe piirital jaht lubi rajamise tööd. Seal tehti kõik ühiskondlikus korras, see niisugune töövaimustus ja entusiasm oli lausa uskumata. Inimesed tulid käitistest asutustest, omal vabal ajal töötasid seal sadu töötunde. Pirita jõe kaldal. See kallas oli, on kaevikutest lärib puretud. Ja selle suure töö tulemusena juba järgmisel aastal valmis seal Kalevi Jahtklubi daam ja tolleaegsest mere sadamast sai tellitud üks pisikene väikene paviljon. See sai mõõda asfaldit senna lohistatud Piritale ja see pisikene paviljon saigi Kalevi Jahtklubi esimeseks hooneks. Ametiühingute nõukogu eesotsas tolleaegse esimehe Leonard illissoniga toetas meie ettevõtmist tugevasti, Illisson võttis ise aktiivselt osa meie klubi tegevusest, peagi hakkas klubi ilmet võtma. Väikesele majale järgnesid teised hoonet, klubihoone ja Ellingut töökojad. Kuid see juba pisut hiljem. Pirita jõele tulid ka esimesed valged paadid ja süstad, mida Kalevi Jahtklubi ehitas ja seal juba inimestele üürile andis. Esimesed jahid olid meil kaks haid, need olid sinihai tuule, ai siis tellisime Leningradi tehasest esimesed Emmgaad. Purjesportlased teavad, need on svertpaadid. Esimesed kiiljahid, Elleliad, esimese kiirjahi nimeks panime Linda. Paralleelselt ehitusega jahijuhtide kursuste korraldamisega. Käis kibe võistlustegevus. Ja tol ajal oli, oli jahte vähe ja kõik võistlused peeti ümberistumissüsteemis. No tänapäeval kõlab see imelikult, et iga mees sõitis igas jahis. Aga nii see tol ajal oli. Kuna jahil ei olnud võrdsed ja saada inimeste võimet kätte, siis niisugune võistlussüsteem oli. Tallinna lahel oli siis võistluste ajaks pandud niisugune suur parv ja selle parve juures oli siis Jahimeeskondade vahetus. See kestis ainult esimesed aastat hiljem muidugi iga mees hakkas võistlema juba oma jahiga. Tulid ka üleliidulised, esimesed toredad saavutused. Suurim neist oli, oli meie kolme Kalevi sportlase Erskus manovi viimarbolgi ja minu saavutus mustal merel 1947. aastal, kui me tulime Nõukogude liidu meistriteks kiiljahtide klassis oli ka teisi toredaid saavutusi üleliidulistel ametiühingute võistlustel no rääkimata muidugi Eesti meistrivõistlustest, kus juba kalevlased Kalev Jahtklubi näol hakkasid nii-öelda juba nii-öelda esimest viiulit mängima. Edasi kulges tööga. Talvel hakati ehitama esimesi jääpurjekaid ja peab ütlema, et ka sealt sirgusid väga kuulsad võidusõitjad, nagu nagu Antsla raud, kes on praegu, need on mitme mitmekordne Nõukogude Liidu meister ja nii edasi. Pidasime Tallinna Jahtklubi Kalevi keskJahtklubis, kuna ta oli Tallinnas siin ühingu, kes nõukogu juures. Kuid samal ajal meie Tallinna Jahtklubi sportlased organisaatorid käisid paljudes teistes kohtades. Nii pandi alus. Pärnu jahtklubile hakati organiseerima Tartus Emajõel. Jahtklubi. Meie sportlased, organisaatorid käisid Kuressaares, kus moodustati jahtklubi alus pandi Haapsalu jahtklubile. Ühesõnaga niisugune organiseerimistöö Läks lahti üle terve meie vabariigi. Ja see muidugi andis häid tulemusi meie selle purjespordi viljelemisel alus ja, ja need saavutused, mida me, mida me juba tol korral kätte saime olid eelkõige tänu sellele, et me läksime sarnastesse asutustesse. See tähendab seda, et juba esimesel tegevus taustal moodustati küllaltki palju sektsioone Tallinna ettevõtetesse käitides, ma ütlen, purjespordisektsioone ja need ühiskondlikud organid hakkasid suurt tööd tegema just materiaaltehnilise baasi tugevdamisel ja terve rida Tallinna käitisi ja ette võtta. Täid ostsid oma sportlastele jahte ja nii kasvas jahtklubi lausa fantastilise kiirusega. Juba teisel tegevusaastal või nagu me nimetame seda teisel navigatsiooniperioodil oli meie klubis juba üle 300 liikme ja 47. aastal juba spordiühingu Kalevi esimestele purjespordi meistrivõistlustele relistus 36 mees- ja 12 naisvõistlejat. Nii et tolle aja kohta see oli, oli suur saavutus. Me olime suured purjespordi populariseerijad Tallinnas tol ajal. Ma mäletan nii selgesti. Me kuulutasime välja pühapäeviti, tol ajal oli ju ainult üks puhkepäev-pühapäeviti merele sõiduvõimaluse, isegi ma mäletan õhtulehes. Ja siis tekkis meil Kalevi jahtklubisse Pirita jõe kaldale hiigelpikk merele soovijate saba ja kõik meie jahid. Neid oli meil siis juba teisel tegevusaastal oli neli või viis, viis või isegi kuus jahti. Ja need jahid viisid hommikust kuni hilisõhtuni inimesi merele. Ja küllap see oli üks niisugune hea ettevõtmine, mis nakatas paljutki. Tema pilt, säravalt naeratav blond neiu spordi dressis oli sõjajärgsetel aastatel tihti ajalehtedes ja isegi ajakirjade esikaanel. Ta oli esimesi eesti naisi, kes tuli Nõukogude Liidu meistriks purjespordis vist esimenegi. Praegu tunneme teda meditsiinikandidaat, ester Luigana. 40 aastat tagasi oli ta ester käppa. Kuidas see kõik algas, kujunes? 45. aastal sõda ja alles mais oli lõppenud. Ja sügisel ma ei mäleta täpselt, kas oli augustikuus tuli üks pikk mees prillidega meil ukse taha, tutvustas ennast, et tema nimi on seltsimees Maksim ja tema pidi olema vastloodud vabariikliku jahtklubiülem. Ja ütles, et toimuvad Moskvas üleliidulised purjetamisvõistlused. Eestit on palutud osa võtma, aga muidugi ei olnud ühtegi laevajahti, hobid olid lõhutud ja inimesed ei käinud koos selle ala huvilised. Ja siis lihtsalt vanad purjetajad nimede järgi ja kuidas nad otsisid, kes mäletasid aadresside järgi kee juhatuse tulid siis meie peresse, kuna oli teada, et neil praktiliselt terve pere tegeles purjespordiga. Isa oli kohtunikuna rohkem, vend oli väga suur entusiast ja ema oli purjetanud. No mina olin ikka päris nii algaja veel, ma olin lihtsalt omaks lõbuks. Haapsalus väga palju käin nende väikeste Jollidega sõitmas ja vanematega kaasas. Sõitsimegi lihtsalt rongis saime kokku ja näiteks naiskonnast kolmas naiskonna liige tuli Narvast peale, keda me siis alles saime tuttavaks, seltsimees Kelbercoli, ta nimi? Ja sõitsime kinni ja tema oli roolis siis seltsimees Kelbergiminaalimises soodibel. Ja mehed olid ka nii et vist ka enne ei tulnud kõik 11, kes olid, et need laevad olid meil muidugi absoluutselt võõrad. Enne sõda oli ainult väikseid, Jollid olid nagu svertpaadid ja, ja minu ema oli sõitnudki ainult kiiljahiga, aga need olid ka niisugused paadid, mis võisid ümber minna. Ja muidugi see tehnika oli teine. Me saime siiski finaali tookord ja seda loeti muidugi väga heaks saavutuseks. Me saime kohe esimese järgu sportlasteks, tegelikult meil polnud nagu õieti sporti teinudki, me olime ainult omaks lõbuks senini sõitnud. Aga järgmine aasta siis jahtklubi oli juba olemas 40 viisaga, aga ta oli nagu paberil. Ja 46, siis oli Pirital üks vana puumaja elumaja, see oli siis nagu selle jahtklubi põi koht. Ja kas oli kaks või kolm alust, lihtsalt taastati, leiti kuskilt randadest, mis olid, olid nii enam-vähem kõlbulikud. Ja niisiis oli kogunes sinna ümber oma paarkümmend entusiasti. Need laevad muidugi said kõik ise remonditud. Isegi purjedega oli, oli niimoodi, et kust leiti mõned vanad purjed, mitte selle laeva purjed, siis õmmeldi ringi, tehti parajaks, see äratas huvi ja minu meelest oli seal rohkem üliõpilased, olid just kes tuli, mina olin keskkooli õpilane veel ja muidugi mina oma sõbrannasid kutsusin kaasa. Ja Piritale kas käis kaks kord päevas buss, igatahes meie enamasti läheme, kellel olid jalgrattad, sõitsid sinna jalgratastega. Aga kui pärast olime koos tagasi ja kõigil ei olnud jalgrattaid, siis tuli nüüd pikoos jalgsi. Et meil ei olnud vaja niisugust noh, üldkehalist ettevalmistust nagu praegu on see häda, et tulebki muud teha kui oma spordiala, nii et meil oli see 10 kilomeetrit käimist iga päev, see oli seal nendel päevadel, kui me käisime. Ja muidugi see oli ka, et no need kaks laeva võimaldati Niukest regulaarset treeningut, kes siis juba kiiresti hakati otsima, kuskohas on veel alles laevad remontimata ja viska Leningradi Verfist saadi just neid niisugusi M20 tüüp, mida meil siin varem üldse ei olnud. Aneetika tasapisi tuli juurde ja siis ka kalevi juures loodi Jahtklubi üliõpilased, kes kuulusid nagu kalevi alla. Need läksid siis kalevisse ja mina koos nendega, kuna me nagu koos võistlesime olime. Ja siis tekkis juba selles suhtes huvitav amet, oli kaks jahtklubi kuigi vähe, aga oli omavahel konkurentsiga. Igal juhul tahtsite teisi võita. Entusiastide read aina kasvasid. No ilmselt nagu korraga tulime, kõik niisugused entusiastid sinna kokku. Näiteks TPIst oli Ilse kaasiksaare aastas pits Tamre ka üliõpilasena ja praktiliselt ühel aastal tulimegi kõikkali liidu meistriteks. Alguses olid ametiühingute üleliidulised võistlused ja siis olid juba mitmed tšempionitiitlid, tulid juba seal ja sügisel leid siis liidu meistrivõistlused. Siis oli ka mehi, oli, oli küllalt palju üliõpilasi, aga olid ka need nagu metsime, need vanad kalad nagu Erskus, Maanofali, Aarne Aavik, kes olid omal ajal väga aktiivsed purjetajad, on, nemad, olid niuksed, treenerid meile, siis, ega nad ka treeneriametit õppinud, vaid oma kogemusi jagasid. Laulbute oli tookord treenerina ja kes andis väga palju just nii jahiehituse ja purjed esituse suhtes. Enamik mehi ikka tema käest väga palju õppis, kuidas oma laeva ette valmistada. Ja mehed tegid veel jääpurjetamist ka, nii et nendel oli veel veel pikem, sest siis aegapidi tulid, tulid juured, teised, näiteks meestest, minu vend oli ka väga Albert käppa tema, see oli kohe tema elu, nagu ütelda oma oma muu töö kõrval taga treeneriametit, muidugi see oli kõik ühiskondlikus korras olid tookord treenerid ka mina olen noori nagunii välja õpetanud, kes, kes tulid, kes ei osanud veel üldse sõita, sai merel käidud treeningutel hooned, mis olid meie praktiliselt nii palju, ise aitasime ehitada muidugi mehed rohkem, aga naised näiteks värvisime seal aknaid ja ja ütleme, mis puutus ruumide korrastamisse akende pesemise ja siis see oli täitsa loomulik, et sa tegid sel ajal, kus ootasite lahetuks merelt tagasi, et kui sinu, kordan, et sa saad minna praktiliselt ikka vaba aeg kulus sinna. Kas see võttis väga palju aega, sinna minek tulek ja kui sa merele läksid, ega ka ikka kaks-kolm tundi olid sa merel. Nii et see on ikka natukene rohkem vits aega, kui näiteks minna staadionile treeningule, tund aega treenida, siis on ikka suur vahe. Ja lõpuks eri Kaldmalt veel lühike ja kokkuvõtlik hinnang esimestel sõjajärgsetel aastatel purjespordi heaks tehtule. Meid märgati muidugi liidulises mastaabis Tallinnas hakati korraldama väga palju üleliidulisi meistrivõistlusi. Hakati korraldama ametiühingute esivõistlusi. Ja Tallinn kujunes juba päris nii esimestel aastatel niisuguseks Nõukogude Liidu purjespordikeskuseks. Tol korral ei ükski meist ei mina ega keegi teine, ei võinud arvata et see alus, mis me panime Eesti purjespordile pääle järgsetel aastatel viib nii kaugele, et Tallinnast saab olümpialinn ja ometigi senimaani oli. Ja see on tal, ütleme meie vist kõige suurem saavutus. Et algus sai Kalevi jahtklubist.