Jaoskonnaarst mees jäi mõneks päevaks heegelephazzy ja tahtis kasutada juhust, et külastada härra Hollman Krood. Ta võttis ka advokaat Rashi kaasa. See on väga armastusväärne härradest, ütles Raholmangro. Ma võtan endale alati aega suruda teie kätt, kui ma olen siin ümbruskonnas, ütles jaoskonnaarste mees. Ja kas teie, preili, tütre käsi käib hästi? Tohin ma muide teile õnne soovida, lisas ta veel juurde ja osutas Raholmengro sõrmusele jaoskonnaarste müüsselis salongi inimene. Kõne voolas kergelt ta huultelt ja ta võis protenseerida inimesi ja olla heatahtlik. Advoka Trash oli veidi aeglasem liikumises kuid tugev ja selge talimees. Kõige halvem advokaadi juures oli, et ta oli nii paks, nii nuumatud. Ta armastas kõlistada, suurt võtmekimpu taskus ja vahetevahel võttis ta selle välja ning hoidis käes. Kuid sõrmed, mis seda kõlistasid, olid nii lühikesed ja paksud, et see oli päris iseäralik. Ta oli juba pidanud panema oma laulatussõrmuse väikesesse sõrme aga isegi selle jaoks oli see veel liiga kitsas. Nüüd ei olnud enam mitu aastat kandnud sõrmust ega näinud selle järele puudust tundvat. Ta hakkas kohe kõnelema sündmusest teatrist. Kas teie ei olnud seal härra Holmendroo? Ja seda tegite halvasti? Seekord oli see küll raha väärt, küsige doktorilt. Vaat advokaat oli nii huvitatud sellest asjast, sest tal oli sellega tegemist. Ta pidi kirjutama arvustuses heegel Fostiidendes. Jah, Ta oli seda juba teinud. Ütles doktor mees, kas sa oled juba kuulnud härra olme kroo neist muudatustest, mis ma kavatsen ette võtta oma tähtsusetu isikuga? Ei, see ei ole see, mida teie mõtlete. Kuid mis ka võiks olla küll mõeldav ja see ei ole abielu. Tõesti, kui see oleks vähemalt see esimene põhjus, ütles ära Holmangro viisakalt. Oomis puutub, sellesse te võite saada siin teise doktori, kes on palju parem kui mina. Me oleme harjunud nüüd teiega. Nii, te tahate siis ära minna? Ma olen juba kaua mõelnud sellele, see siin ei ole ju õieti mingi koht minule. Ja siis tuli õpetaja proua prouale anud Marg, haritud daam ja ihu ning hinge poolest ida norralane tema Viismul sellele otsesele peale mõningat kõnelust temaga oli mu nõukindel. Ja mina tulen ühel ilusal päeval küll ka lõunasse, ütles advokaat ja sirutas jalad välja. Teie ka, härra advokaat, ärge jätke noort lanti täiesti tühjaks. Nii eesti advokaat, kõige mina võin küll öelda, et me oleme oma aja siin vastu pidanud, ütles doktor müüs. Selles suhtes ei või meile küll keegi etteheiteid teha. Ja ta arutas seda veel suure agarusega edasi, aga kuna veski omanik ei rääkinud meile vastu, pidid nad üksinda kõnelema. Teisiti polnud võimalik. Härrad olid võib-olla liiga kindlad endis, kui nad uskusid, et võivad meelitada härra Holmen Kroodama usaldusega. Kuid ta kõlistas ainult ja pakkus külalistele klaasi veini. Kui ma ainult tohiksin, ütles advokaat, kes teie kõhus mõni kruvi lahti, küsis doktor lahti, otse vastupidi, kinni. Siis võite ju küll maid seda klaasi härra veskiomaniku heast aastakäigust. Hästi, teie asjatundlikku sõna peale. Aga et ei olnud esietendusel, härra Holmangro? Ma ei taha öelda, et see oleks olnud igas suhtes täiesti eeskujulik ettekanne, seda ma ei taha öelda. Kuid selles oli väga mõjuvaid hetki. Ja, ja primadonna saavutas hetkelt erakordse kõrguse, ütles ka doktor, eks ole tõsi. Ja siis preilisi vill. Ja ta oli ju pealegi eriti kena. Kas te suudate mõista doktorit, ta tegeles nii palju Poe, Teodoriga, noorte tööjõumaitse on mitmesugune, jooga teatrisse tulla jälle koju suli ju liiga rumal. Tark kaadi, ütles doktor talle. Meil kõigil ei ole ju ühed ja needsamad käitumisviisid. Põhjus, miks meie siia kogunenud tunnemendid üksteise seltsis hästi võib mõjuda teistele sundusena kitsendusena. Sibyl leidis küll selles kuidas ta nimi oli poe Djodoris seltsimees sobis tema isiklikule maitsele sotsiaalsele seisukohale. Mis te tahate teha selle vastu tarkaadi? Teil on õigus, ütles advokaat ras. Mis mind aga paneb imestama, on need Lensmani rahvast oli ka etendusel, selleks ei ole jõul sellel mehel raha. No kui me tahame kõnelda sellest, siis olid seal küll paljud, kellel ei olnud selleks raha. Teie taiülemal härra Holmengro ona abiline, kas temal on siis nii palju vara? Ma tunnen teda, ma olen ta kordi järele vaadanud. Ta on abielus naisega muinasjuturiigist, kelle nimi on Taeverda ana. See paar istus esimesel kohal esimeses reas meiega koos, ilma pikema jututa ütles advokaat rasv ja vaatas veskiomanikule. Ega mina ei kuulus normide hulka, ütles doktor. Minu elukutse toob endaga kaasa. Ma käin läbi rahvaga kuid teatavast piirist tema kinni mitte ainult õigusena, vaid ka kohusena. Loomulikult ütles Raholmangro. Eks ole, resi, ütles advokaat ja muutus selle nõusoleku läbi väga elavaks. Ma ei tea, mis Seegel Fostyydenud toimetaja kavatseb teha. Aga ma ei imesta, kui ta kord viitab sellele olukorrale. Provoland Mark kiriklastena, mõlemad preilid tütred pidid tõepoolest istuma teise ritta, mis te ütlete selle kohta Talerdada esimesel platsil, kamm juustes täpselt mõnel daamil ja punane kivi kammis, mis tuleb järgmiseks. Järgmiseks tuleb lehvik ja Lorniet, ütles doktor. Uksele koputati ja noor vilets astus sisse. Tan esimestuvat, leidis võõraid toas ja palus vabandust, teda tungib, siis tulevad vaid saatnud preili Mariaane koju. Milline haruldane külaline ütles ära Holmangro südamlikult ja ulatas talle käe. Kas joote klaasi veini ka täna? Mitte õige, mitte kunagi enne lõunat. Miks mitte enne lõunat küsistogdormees ära? Holmsem töötab ennelõunal. Ah, TÖÖ, ütles noor, vilets, kuid ma ei taha end vaevata muu kõrval veel uimase peaga. No siis peab teil olema väga peen töö, ütles doktor. Marianne tuli teisest uksest sisse. Ka tema jäi imestades seisma ja vaatles võõraid ning lükkas seljaga ukse enda järel kinni. Ma lubasin endale järele küsida preili tervise üle, ütles autor, müüs ja andis talle kätt ja seal tulete sisse nii tervena ja veetleva nagu kunagi enne. Doktor jätkas endiselt kõneainet ja ütles. Ja muidugi, aga võib vist küll öelda, et ka minu töö ei ole hariliku laadi. Ma seisan osalt juuspeente diagnooside ees aga klaasvein ei ole mind veel iialgi seganud. See tuleb sellest, et teie ja mina oleme terved inimesed, ütles advokaat. Ja nüüd olete siis jälle vanas kodus ära, Holmsen. Vilets noogutas, pöördus Marianne poole ja ütles. Kas me ei pidanud mitte mängima paar takti koos? Jah, doktor segas vahele ja see on kena, teistelt. Tahate meile näidata, kui kaugele te olete jõudnud, ÄRA villats Hanssen. Marianne hakkas valjusti naerma. Talle osutus veidi raskeks mängida daami. Kõlist võtmetega advokaat ütles doktor kuulates muusikat teisest toast. Muide, need on ju ainult harjutused, mis meile pakuvad. Nad katsetavad kindlasti midagi, mis ära olnud seal on kirjutanud, ütles ära Holmengro. Selleks oleks avalikult öelda härra Williams, Hansen, võinud valida mõne teise aja. Ta sundis preili Mareaane sinna sisse minema, no minugi poolest. Selleks ei ole vaja kuigi palju. Eilsel Aasson õpetaja laasson, kes on siit pärit, see on iseäralik mees ja suur mees. Mõelge, mis tähendab töötada end kõigist eksamitest läbi alata täiskasvanuna algusest peale ja õppida kõiki keelija teadusi ja seista neid tipus. Seda võib nimetada andeks. Kõneldakse, et saavad piiskopiks muidugi ja ma loodan, et valitsusel on nii palju viisakust, tunnetate nimetatult temaga kohe lõunasse, piiskopi ametisse. Larsson on küllalt kaua siin põhjas olnud kogu oma lapsepõlve ja nooruse ja kuni mehe ja nii ma imestan, et siin välja kannatate Kustid ometi midagi selleks ei sunni. Härra Holmangro? No mul on juba kord mu äri siin vastase Raholmengro põiklevalt ja kuid sellest hoolimata. Mis puutub näiteks minusse, siis tahaksin kõige meelsamini elada linnas. Maa on ju hea küll, aga kui omandatakse teisi huvisid, kultuurihuvisid? Igatahes ei tahaks ma olla ükskõik missuguses väikelinnas. Ja kui ollakse pärit Kristiaaniast, siis on tõesti nii, et peaaegu kõigis teistes linnades tuntakse end nagu maal. Aga te ei ole ju otseselt Kristjani Est pärit, ütles advokaat. Doktor müüs, kortsutas otsaesist teataval määral siiski. Ma olen muidugi sündinud siin nordlandis nagu meie ametniku lapsed kõik, aga siis tulin ikka enam ja enam lõuna poole ja lõpuks maabusid Mölster läelenes. Elva ruumi haamar olid meile väikelinnadeks. Kuid meil oli ju Kristiaania pealinnaks ja hiljemini, seda tead, advokaat kas ei olnud me kogu oma õppeaastail Kristjani ees? Kas ei saanud me seal nii-öelda oma ristimise? Muidugi oli meil aluspõhi meie Harritud kodudest, aga meie arenemine maailmavaatepoliitika teatrikunstiteaduse kõige selle alal on suurest Kristjani eest me oleme sealt pärit. Ja, ja me oleme sealt pärit. Proua Jürgens teatas, et lõuna oli valmis Mariaani vilets tulid siis doktorites. Te ei pakkunud meile küll mingit kõrgemat muusikat, aga me täname teid sellegipoolest. Kas mul tohib olla au, ütles ta ja pakkus oma käsivarre. Või ei meeldi preilile? Ei, miks mitte. Mulle näis, nagu kaoks naeratuste näolt. Ma surusin alla vaid rõõmu, mis mind täitis. Ja, ja nüüd saate minust varsti täiesti lahti, preili Mariaane, ütles ta. Kuna ta sammus Mariaanega söögituppa. Doktor tahab siit ära minna, Mariaane seletas teise. Ei mõtle seda ometi tõsiselt, doktor, täiesti tõsiselt. Selle järel Vaikese Mariaane. Doktor tahtis austada seda vaikust ega seganud teda. Ta pöördus Vilgatsi poole ja ütles ühte teist muusika ning laulu ja ooperi kohta. Millal me saame siis lõpuks alalise ooperi siiamaale? Härra viljad sals hänna. Kui ma olen juba küllalt suur, vastas vilets. Ta pani tähele, et kui doktor ta nime välja rääkis, siis tegi ta seda üleliigselt selgesti. Aga ta ei suutnud aru saada, kas see oli mõeldud haabavalt. Kui te oleksite küllaltki vaene, siis telliksin delt ooperi avamispidustusteks, ütles advokaadilt veidi nalja teha. Villatsevastes, kui te oleksite küllalt rikas, ah nii, selleks on vaja summasid, ütles advokaat leebe naeratusega. Ma lõunastena harva nii oivaliselt kui teie juures, härra veski omanik, ütles doktor. Ma olen täiesti samal arvamusel, ütles advokaat, kes oli suur maiasmokk. Eriti valmistab proua Jürgens ist salatit ja proua Jürgens. Teie mees ei oleks tohtinud surra. Nii nooris aastais selle salati juurest. Proua Jürgens tänas naeratades arvateni, härra doktor, see rõõmustab mind. Ta tundis juba, härrased olid teinud, mis oli suutnud. Kui ta valmistas kastani kombot, tegi ta isegi leiutuse, mis tuli küll õieti eksitusest vahetades vanilli sidruniga. Aga kom Ot maitses uudisena ja ise äralisena. Proua Irgendusele oli nüüd teataval viisil avatult võimalus võtta osa kõnelusest ei saanud keelduda, juhtimas härra Holmengro tähelepanu ühele uuele tembule ühedema töölise poolt. Ja kui kaua tahate teie seda taluda, sest nüüd läheb see liiga kaugele, ütles ta. Mis siis jälle on proua Jürgens? Küsis Mariana. Ja ma pean teile seda ütlema, aga ma ei tahtnud seda enne nimetades oli mõni päev tagasi, kui poe Theodor tegi paadikuuris palli ja siis tuli üks paar sinna minnes meie juurde sisse. Need olid floorina, kes teenib advokaadi juures ja väel, Daniels Nad tulid, kutsusid kedagi kaasa ja floorina oli saanud endale kollase mantli. Meie marssini tahtis meelsasti minna, aga tal ei olnud kavaleri ja tal oli küll Conrad, kuid seal puudusid, saab, vaat siis läheb Konrad üles, võtab paari veskiomaniku saateid. Mis ta tegi, küsis Mariaane üles, läks ta siin majas, võttis uued lakknahaga kaunistatud saapad, mis veski omanik linnast viimane kord kaasa oli toonud. Vaikus. Arst küsis. Kes on Conrad üks päevilisest ja, ning temaga läks tüdruk marssilje ballile. Nad tantsisid hommikuni. Kui nad tulid koju, oli Konrad purjus. Ta viskas saapad sellistena, nagu nad olid jälle nende kohale, seal seinad on. Nad näevad kenad välja, permanatooma ei ütle sellele olmangro, kui ma neid nüüd näen ja meenutan, kui uued läikivad nad enne olid. Siis võiksin meelsasti. Ja kas arvate, et see võib minna nii edasi? Advokaat pani ette arvata päeviline palgast maha, kuni saapad on tasutud. See olevat üsna kerge teha. Jah, eks ta ole, ütles ka Marianne kogu kavalusega. Mis sa arvad, vilets? Muidugi, ütles villats, kui vaid veski omanik tahab hakata saapakaupmeheks. Kõik vaatasid härra Holmengu roole, kes istus ja naeratas. Ma arvan, meie kingime telesaapad, Proveerigens, ütles ta. Ja muidugi ütles Provjørgenduse, noogutas solvunult. Järgmine kord võtab rõivad nadi otsast, kuid nii on see alati. See ei ole esimene kord. Ei maksa sellest hoolida. Proua Jürgens ütles ära Holmengroviks kõikselt. Kuid härra Almen gro suutis küll enda üle hästi valitseda, kuna ta istus nii ükskõikselt, oli hoolas võõrustaja, jäi oma külalistega. Kohe, kui proua Jürgensoni nimetanud saapaid olid, suu Veedit uksed, et nagu oleks käinud sellest piste läbi. Võib-olla tegi talle valu, et isegi peened saapad, Vabamüürlased, saapad ja siid voodrilised riided ei leidnud enam lugupidamist. Advokaat leidis, et midagi tuleks päevilisega teha. Olen proua Irgendusega ühel arvamusel, ütles ta. Üldiselt kasvavad meil inimesed üle pea, kui me pole valvsad. Veski omanik teadis väga hästi, Tseegelfoostiidende ei olnud tema vastu korduvalt mürgine ja et advokaat oli seda lubanud. Kuid ta ei lasknud sellest midagi märgata. Veel klaasike, härra advokaat. Ärgem laskem sellist tühist asja teha endale elu hapuks. Marianne lõi oma isaga kokku ja pidas järgmise kõne. Isa ütlen sinu lastena, et sa oled parim inimene maailmas. Nad kõnelesid liiale minevast lipu kuritarvitamisest Seegelefossist. Advokaadil oli jälle sõna, siin heisatakse lipp iga jumala päev. Jumal teab, miks täna jälle ühel majal lipp. Uuel päevapiltniku, kes äsja tulnud. Kui palju meil neid õieti on, kellel on lipp? Advokaat luges oma inetu kujulistel sõrmedel üles, kaheksa öeldakse tüki punetab lippudest. Võib küll olla nii, et meie, kes me nii-öelda sündinud lipuga ja üles kasvanud lipuga heiskab lipu, kui on sünnipäev või mõni muu perekondlik sündmus. Mõelge, kui poe Teodor tõmbaks lippu üles poeberi sünnipäeva puhul. Viin teeb küll inimesed ausamaks avameelsemaks või kuidas? Doktor mees ütles teie noomisite mind, et ma ei olevat Kristiaaniast. Tohin ma küsida, advokaat? Kas ei oma teie lehte ega või kirjutada pahede vastu, mis teeb leht. Advokaat istus hetke vaikides, doktor müüs, vaatas ringi. Vaatas kõigile ja kasseeris sisse tasu oma õigluse eest. See oli peaaegu suur hetk tänu oma head sõpra. Mulle kuulub suurem osa nendest ütles advokaat väga, mina ei toimeta teda. Mulle tundus, kui teie kõnelesite lipu kurjasti tarvitamisest, et teil oli õigus, ütles arst ja rõõmustas oma sõpradele peenel viisil. Kui ma muretsesin lippu oma arstimajale, olin ma üksi. Nüüd on kõigil lipud tõestril, sepal, vöör, münder, Jakobil. Kõik lipud on heisatud ööl kui päeval. Mina olen nüüd sellest loobunud. Kasutan juhust seletada, et mina ei toimeta Seegel Fostidendet lauses advokaat Rask pidulikumalt, kui tarvis. Ta nägi välja ausõna, temast umbes midagi siirast, mingit ebaloomulikult tõemeelsust. Ma aitasin selle kahvatu trükitöölise lehele jalule. Mul oli seejuures oma väike eramõte mingi tulevikukava. Kuid selles asjas ei ole kohustatud andma kellelegi aru. Ma aitasin siis selle mehe liikuma, ta on iseseisev ja toimetab ning laob oma lehte. Mõnel harval korral olen kirjutanutele jupikese või juhatanud teda ja see on ka kõik. Mul ei ole mõnigi kord meeldinud, mis seisab lehes, aga ma ei saa ju igal juhtumil vahele astuda, selleks ei ole mul aegagi. Loomulikult mitte, ütles ära Holmangro. Ja selle nõustumisega lootis ta võib-olla, et advokaat muudab tulevikus lehedooni selle advokaat rassi. Oli ju veski omanik ise Seegelefossi asetanud Talle teed tasandanud ja teda mõisa härrastele esitlenud. Kas ei ole siis tal sugugi häbitunnet, kas ta laseb lehel ässitada töölisi tema vastu? Ma ei mõelnudki teid rünnata, kallis sõber, ütles arst seepeale. Terviseks. Terviseks. Olen teile tänulik, sest sain õiendada valearvamise, vastas advokaat vormiliselt.