Pühakirja Johannese evangeeliumist loeb Einar Kraut. Jeesusega läks õlimäele, kuid koidu aegu ta tuli tagasi pühakotta ning rahvas tuli tema juurde ning ta istus maha ja õpetas neid. Aga kirjatundjad ja variserid toovad abielu rikkumisel tabatud naise panevad ta keskele seisma ja ütlevad Jeesusele. Õpetaja ja seesama naine tabati abielurikkumise peo pealt. Mooses on seaduses käskinud säherdused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled? Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesusega kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile kes teie seast ei ole patustanud visaku esimesena teda kiviga. Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel eakamaist alates ning jäid üksipäini tema keskel seisev naine. Aga Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle. Naine, kus nad on. Kas keegi ei ole siin surma mõistnud, aga tema ütles. Ei keegi, issand. Aga Jeesus ütles, mina ka ei mõista sind surma. Mine ja nüüdsest peale ära enam patusta. Siis Jeesus rääkis neile taas. Ma olen maailma valgus, kes järgneb mulle ei kõnnipimeduses, vaid tal on elu valgus. Siis ütlesid variserid talle. Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole, õigeJeesus kostis. Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Teie mõistate kohut maailma moel. Mina ei mõista kohut kellelegi üle. Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on isa, kes minu on saatnud. Aga peale selle on ka teie seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige. Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab isa, kes minu on saatnud. Siis nad ütlesid talle, kus on sinu isaJeesus vastas. Teie ei tea mind ega minu isa. Kui te peaksite mind, peaksite teie mu isagi. Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekambri juures õpetades. Ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud. Siis ütles Jeesus neile taas. Mina lähen ära ja te otsite mind. Ja te surete oma pattudesse, kuhu mina lähen sinna teie ei saa tulla. Nüüd ütlesid juudid, ega ta siis hakka ennast tapma, ta ütleb, kuhu mina lähen sinna teie ei saa tulla. Jeesus ütles neile, teie olete alt, mina ülevalt. Teie olete sellest maailmast. Ma ei ole sellest maailmast. Ma just ütlesin teile, te surete oma pattudesse, sest kui te ei usu, et mina olen tema, te surete oma pattudesse. Nüüd nad küsisid temalt, kes sa siis oled. Jeesus ütles neile esmalt, miks ma teiega üldse räägin. Mul on palju rääkida teie kohta ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma tema juures olen kuulnud. Nad ei taibanud, et ta rääkis neile isast. Siis ütles Jeesus, kui te inimese poja olete ülendanud, siis te saate aru, et mina olen tema ja et ma ei tee midagi omast peast, vaid räägin otse nõnda nagu isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib. Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud. Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid. Kuid minu sõnasse siis te olete tõesti minu jüngrid ning taipate tõde ja tõde vabastab teid. Nad vastasid talle. Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi korjanud, kuidas sina siis ütlete, saate vabaks? Jeesus vastas neile. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu oriori, ei jää majja alatiseks. Poeg jääb alatiseks. Kui siis nüüd poeg teid vabastab, olete tõepoolest vabad. Issand, Jeesus, maailma valgus. Anna, et me jääksime sinu sõnasse ja oleksime tõesti sinu jüngrid, kes ei kõnnipimeduses, vaid et meil oleks elu, valgus, teed. Me taipame tõde ja tõde vabastab meid.