Härra tööle, see tuli igal õhtul, joome kohvi minu isaga. Ma ei tea, kuidas nad olid saanud sõpradeks, sest harva kohtab kaht nii täielikult erinevat loomust. Mu isa imetles vähe ja andestas palju. Aastatega ta oli hakanud vihkama kõiki liialdusi. Ta andis oma mõttele 1000 peent varjundit, et ega võtnud iial omaks ühtki arvamust teisiti kui igasuguste tingimuste ja kitsendustega. See peene tundilisus pani kihvatama vana kuiva ja karmi aadlimehe, keda vastase mõõdukus iial ei taltsutanud. Otse vastupidi. Mahaistsin hädaohtu. See hädaoht oli Bonaparte, et mõisa polnud säilitanud mingit õrnust tema vastu, kuid töötanud tema käsutuse all. Ta ei armastanud kuulda teotatavat teda eriti Burboonide kasuks, kellede vastu tal oli raskeid süüdistusi. Härradele stseen. Volterianistlikum jällegi timistlikum kui kunagi pidas Bonaparte kõigi poliitiliste, sotsiaalsete ja usundlikude kurjuse juureks. Sellises olukorras mulle tegi eriti muret See kohutab, onu oli muutunud täiesti talumatuks, sestsaadik, kui polnud enam ta õde, kes oleks vaigistanutleda. Taaveti kannel oli purustatud ja Saul andus Maraevudele. Karl 10. langus suurendas Wana Napoli Undlase julgust, kes hooplisi räuskas igasugusel kujuteldaval viisil. Ta ei külastanud enam alaliselt meie maja, mis oli liiga vaikne talle. Kuid vahel lõuna ajal nägime teda ilmuvat ehituna lilledega nagu mingi hauaehitis. Harilikult ta istus laua taha vandudes täiest kõrist ja ülistas suutäite vahel oma head õnne naiste juures. Siis, kui lõunaoli lõppenud ta pani kukkuma Salfreti piiskopi mütsina neelas alla pool Karafini täit veini ja lahkus kiiresti nagu inimene keda kohutab mõte veeta mõni aeg ilma joomata vana filosoofia noore teadlase seltskonnas. Ma tundsin küll, et kui ta ühel päeval kohtab härradel esseed ja siis on kõik kadunud. See on sel korral otse, kadus lillede alla ja sarnanes nii väga keisririigi au ja hiilguse mälestuseks ehitatud hauasambaga, et tekkis tahtmine riputada talle kumbagi käsivarde õlg, lilledest, pärg. Ta oli haruldaselt heas tujus. Pärast lõunasööki ta lükkas eemale Karafi, mida talle pakuti, öeldes, et ta jätab veini kohvi ajaks. Ma küsisin värisedes, kas ta eelistaks saadama kohvi kohe. Onu piktuur oli väga umbusklik ja mitte sugugi rumal. Mu kiirustus näistele kahtlane, sest ta vaatas mulle mingi erilise ilmega ja ütles. Kannatust, õepoeg ei ole laste asi anda taganemissignaali, pagan võtaks. Ah, teil on siis väga kiire, härra magister, näha, kas mul on kannused saabaste küljes. Oli selge, et kapten oli taibanud, et ma soovisin ta kiiret lahkumist. Teda tundes olin kindel, et ta nüüd jääb. Ta jäi. Selle õhtu vähimatki asjaolud on tugevasti vajunud mu mällu. Mu onu oli väga lõbus. Paljas mõte olla tüütav, hoidis teda heas tujus. Kui me siirdusime salongi. Ta osutas meie kamina raudjalgade halvale seisukorrale ja seletas meile õpetlikult poleerimispulbri tarvitamist mase puhastamiseks. Poliitikast mitte sõnagi. Ta säästis end. Kaheksa lööki kõlasid Kartaago varemilt. Ja see oli härradele see tuleku aeg. Mõni minut hiljem taastussalongi ühes oma tütrega algas meie tavaline õhtune oleng Klementiinasustikkima lambi lähedal, mille varietis veidi hämarus, seda ilusa pea ja heitis ta sõrmedele valgust, mis muutis nad peaaegu säravaiks härradele. See kõneles täheteadlaste poolt ennustatud sabatähest ja arendas sel puhul teooriaid, mis kuigi väga julged tunnistasid siiski teatavast vaimsest kultuurist. Mu isa Kesemis teadmusi astronoomias väljendas mõistlikke mõtteid, mida ta lõpetas oma alalise lausega. Lõpeks, mida teadma? Onu Viktuur väitis, et saba tähtedel on mõju veini kvaliteedile ja selle väite toetuseks jutustas lõbusa kõrtsi lookesi. Ma olin nii rahul selle vestlusega. Püüdsin teda ülal hoida oma värskeimalt ammutatud teadmiste abil pika seletusega nende õhuliste tähtede keemilisest koostisest, mis laiudes taevaruumis miljardil, penikuur mail mahuksid ühte pudelisse. Mu isa veidi üllatatud mu Kõnikkusest vaatas mind oma vaikse irooniaga. Ent ei saa alatiseks jääda taevasse. Ma kõnelesin, vaadates Klementiinile teemant komeedist, mida olin imetlenud eelmisel päeval juveliiri vaateaknal. See oli halb inspiratsioon. Õepoeg hüüdis kapten Victor suu. Komeet ei ole selle vääriline, mis säras keisrinna Šosofiini juukseis, kui tal tuli Strasbury jagama sõjaväele aumärke. See väike José fiin armastas väga ehteid, ütles härrade, olles C2 kohvilonksu vahel. Ma ei laida teda, sellepärast tal oli häid omadusi, kuigi veidi kergemeelne. Ta oli sündinud Tashi ja tegi suurt au bana partile, abielludes temaga. Tashi ei ütle just palju, kuid Bonaparte ei ütle üldse midagi. Mida tahate öelda sellega, härra marki? Küsis kapten Viktor. Ma ei ole marki vastase ära tulles kuivalt ja ma tahan öelda, et palun, part oleks saanud endale paraja paarilise, abielludes ühega neist inimese söja ist naistest, keda kapten Cook kirjeldab oma reisil lugudes paljaina, tätoveerituina, rõngas ninas ja õgimas mõnutundega kõdunenud inimese liikmeid. Ma nägin seda ette, mõtlesin ma. Ja mu ahastuses hoo vilets inimsüda oli esimeseks mõtteks märkida oma oletuste õigsust. Pean ütlema, et kapteni vastus oli ülevat laadi. Ta jäi seisma, käed puusas, mõõtis põlglikult härradele seed ja ütles. Napoli uunil. Härra vida oli veel teine naine peale José fini ja Mariilu iili. Teie ei tunne seda tema kaaslannat, mina aga olen näinud teda lähedalt. Ta kannab taevassinist tähtedega üle külvatud mantlit, tankroonitud loorberipärjaga, auleegioni ristiratta rinnal. Ta nimi on kuulsushärradele Siibanima tassi kaminasimsile ja ütles rahulikult. Teie Bona part oli vurle. Mu isa tõusis hooletult, sirutas aeglaselt käia, ütles härrad, olles eile väga vaikse häälega. Milline oli mees, kes suri Helena saarel? Ma olen töötanud 10 aastat tema valitsuses ja mu naisevend on saanud kolm korda haavata tema kotkamärgi all. Ma palun teid, armas härra ja sõber. Enam unustada seda tulevikus. Seda, mis ei olnud saavutanud kapteni ülevad ja kentsakad häbematus, et seda tegi mu isa viisakas manitsus. Ta ajas härradele see raievulisse vihahoogu. Ma unustasin selle. Karjus ta kahvatuna, hambad kokku surutud, vaht suu ääres ja tegin halvasti. Tünn haiseb, ikka heeringas. Ja kui ollakse geeninud orjuseid Selle sõna juures kapten kargas talle kõri kallale. Ma arvan, ta oleks kägistanud ta, kui ta tütar ja mina ei oleks talle appi tõtanud. Mu isa käed vaheliti, veidi kahvatum, kui tavaliselt vaatles seda juhtumit ütlematu kaastunde ilmega. See, mis järgnes, oli veelgi kahetsetavam. Kuid milleks häbeneda kaevana mehe hullusse? Lõppeks mul õnnestus nad lahutada härradele, see andis märku oma tütrele ja väljus kuna neiu järk, sest talle ma jooksin ta järele trepile. Preili, ütlesin talle nagu meeletu, surudes ta kätt. Ma armastan teid. Ma armastan teid. Ta hoidis mu kätt hetki oma käes. Ta suu avanes veidi. Mida tahtis ta öelda? Kuid äkki tõstes silmad isa poole, kes tuli üles trepist. Ta tõmbas tagasi oma käe ja viipas mulle jumalagajätuks. Ta isa asus elama panteoni lähedale korterisse, mille ta oli üürinud oma ajaloolise atlase müügi jaoks. Mõni kuu hiljem suri ta seal rabandusse. Ta tütar Asusne vääri oma ema perekonda ja vääris. Ta abiellus rikka talumehe pojaga Achill alliga. Mis puutub minusse, siis ma olen elanud üksinda rahus iseendaga muu elu vaba suurtest kannatustest ja suurtest rõõmudest oli küllalt õnnelik. Kuid kaua aega ma ei võinud näha talveõhtuid enda kõrval, tühja tugitooliilmad, valus kurbus poleks rõhul mu südant. Klementiin on ammu surnud. Ta tütar on järgnenud talle igavest rahupaika. Teie juures nägin ta tütretütart. Ent ma ei ütle veel nagu rauk pühakirjas ja nüüd issand, kutsuma sulane enda juurde. Kui minusugune vanamees võib kellelegi kasulik olla, siis on see orb, kellele tahan teie abiga pühendada oma viimase jõu. Olin lausunud need viimased sõnad prouadega prii korteri eeskojas ja tahtsin lahkuda sellest sõbralikust teejuhist, kui ta ütles. Armas sõber. Ma ei saa aidata teid seejuures nii palju, kui tahaksin. Shan on orb ja alaealine. Teie ei või midagi teha tema heaks ilma tema hooldaja nõusolekuta. Shan Aleksandri hooldajaks on härra Musch. Notar lõbol la barris. Ma kardan, et ei sobi temaga hästi, sest ta on tõsine inimene. Heldeke, hüüdsin ma. Kellega peaksin ma siis oma vanuses sobima, kui mitte tõsiste inimestega? Ta naeratas leebe irooniaga, nagu oli viisiks naeratada mu isal ja ütles inimestega, kes teiega sarnanevad. Härra Musch ei kuulu just nende hulka. Ta ei sisenda mulle mingit usaldust. Te peate küsima temalt luba külastada Shanni, kelle ta on paigutanud ühte kasvatus asutisse tärnis, kus ta pole õnnelik. Ma suudlesin prouadega prii käsi ja lahkusin. Ma nägin härra Mushi hooldajat tema kontoris. Ta on väike, kõhn ja kuivetanud ja ta jume näib moodustatud ta vanade aktide tolmust. Ta kuulub prillloomade liiki, sest teda ei saa kujutel ilma prillideta. Ma kuulsin, härra Mushi kõnelevad, et tal on hääl, mis meenutab käristi. Ja ta kõneleb valitud sõnades kuid ma oleksin eelistanud, et ta poleks üldse valinud oma sõnu. Ma panin tähele härra Mushi käitumist. Taan vormiline ja seejuures luurab inimesi silmanurgast oma prillide alt. Härra musson, õnnelik, nagu ta mulle ütles. Ta on vaimustatud huvist, mida ma osutan ta hoolealusele. Kuid ta ei arva, et inimesed on maa peal selleks, et lõbutseda. Ei, ta ei arva seda. Ja et olla õiglane, ma pean ütlema, et tema läheduses viibides jagan tema arvamust, nii vähe lõbustab, on täisi. Ta kardab, et armsale hoolealusele võidaks sisendada vale ja hädaohtliku jutluse elust, kui talle võimaldatakse liig palju lõbusid. Seepärast, nagu ta ütles, on ta prouadega priid, palunud võtta tütarlast vaid väga harva enda juurde. Ma lahkusin tolmusest notaristijada tolmusest, kontorist, reeglipärase loaga. Kõik, mis tuleb, härra Mushilt, on reeglipärane külastada iga kuu esimesel neljapäeval pleil Shan Aleksandrit, preili prefääri õppe asutises, tärnis muuridenamas. Maikuu esimesel neljapäeval läksin preili Prifääri juurde, kelle asutist mulle juba kaunis kaugelt teatas siniste tähtedega silt. Sina oli mulle esimeseks märgiks preili profääri karakterist, mida mul hiljemini oli võimalus põhjalikult tundma pida. Jahmunud teenija võttis mu nimekaardi ja jättis mu ühegi julgustussõnata külmavastuvõtmistuppa, kus tundus seda läiget lõhna, mis on eriomane kasvatus asutiste söögisaalidele. Selle kõnetoa põrand oli vahatatud nii halastamatu energiaga. Ma kartsin jääda kimbatuses lävel. Kuid märganud õnneks väikesid nelinurkseid villa vaibakesi, mis olid asetatud parketile mererohuga täidetud toolide, et mul õnnestus astudes järgemööda igale sellisele vaiba saarekesele jõuda kamina nurka, kuhu ma istusin hingeldades. Sellel Camino'l leidus suures kullatud raamis plakat mis leegitsevas gooti kirjas kandis nimetust autahvel ja sisaldas paljusid nimesid, millede hulgas ma kahjuks ei leidnud Žanna Aleksandri oma. Lugenud mitu korda õpilaste nimesid, kes olid teinud endale au preili profääri silmis. Ma hakkasin muutuma rahutuks, sest ikkagi veel ei kuulnud kedagi tulevat. Kui mingi kahin, kergem kui kuivanud lehe sahisemine tuules sundis mind pead pöörama. Tõepoolest, see polnud kuivanud leht. See oli preili prefäär käed kokku pandud, ta liikus peegelsiledal parketil nagu kuldse legendi pühakud, kristalsed veel. Kuid ma usun, et ühelgi teisel juhul preili profäär poleks äratanud minus mõtteid neitsidest, kes on nii kallid, usklikule, meelele kui otsustada ainult ta näo järgi. Ta oleks pigemini meenutanud mulle renet, et õuna, mis on seisnud üle talve hoolsa perenaise aidas tal oli õlgadel narmastega baleriin, milles iseendast ei olnud midagi tähelepanu väärset kuid mida ta kandis nii, nagu oleks see mingi preestri rõivas või mõne kõrge ametitunnus. Ma seletasin talle oma külaskäigu otstarbe ja andsin talle edasi oma loa kirja. Te nägite häramuschi, ütles ta, on ta täiesti terve ja tubli inimene, nii aus. Nii. Minu omad, järgnesid neile sinna ja nägid väikest paberpitsist spiraali, mis lühtri asemel rippudes oli minu oletuste järgi määratud tõmbama ligi kärbseid ja seega juhtima neid kõrvale peeglite, kullatud raamidest ja autahvlist. Ma olen kohanud Sandrit prouadega prii juures, ütlesin ma. Ja olen õppinud hindama selle tütarlapse tublit iseloomu ja elavad taipu. Kuna ma omalajal tundsin ta vanavanemaid, siis tahaksin nüüd kanda temale üle huvi, mida nad sisendasid mulle. Vastuse asemel preili prefäär, ohkas sügavasti, surus vastu rinda oma salapärast Beleriini ja vaatles uuesti väikest paberspiraali. Lõpeks ütles ta muherra ette, olete tundnud härra ja proua L Aleksandrit, siis usun meeleldi, et te kahetsete nagu härra Musch, nagu mina meeletuid spekulatsioone, mis hävitasid nende varanduse ja viisid viletsus nende tore. Neid sõnu kuulates ma mõtlesin sellest, et olla õnnetu, on suur süü. Ja seda süüd ei andestata neile, kes olid kaua kadestamisväärsed. Nende langus maksab meie eest kätte ja meelitab meid. Ja me oleme halastamatult. Pärast seda, kui olin tunnustanud avameelselt, et ma olen täielik võhik rahanduse asjus küsisin pansioni juhataja Jannalt, kas ta on rahul, preili Aleksandriga. See laps on taltsutamatu. Hüüdis preili prefäär. Ja ta võttis ühe kõrgema ratsutus kunsti asendeist sümboolselt väljendada seisukorda, millesse sundis teda nii raskelt taltsutatav õpilane. Siis muutunud jälle rahulikumaks. Selt tütarlapsel ütles ta, ei puudu arukus, kuid ta ei suuda õppida metoodiliselt. Milline kummaline preili oli, see preili prefäär. Ta kõndis jalgu tõstmata ja kõneles huuli liigutamata. Peatumata nende iseärasuste juures rohkem kui vajama, vastasin talle, et meetodid on kahtlemata oivalised asjad ja et ma usaldan ses suhtes tema teadmisi. Kuid lõppeks, kui teatakse mingit ainet, siis on ükskõik, kas ollakse teda õppinud ühel või teisel viisil. Tavaliigutuse siis ütles ta ohates. Ahmu härra. Inimesed, kes on võhikud kasvatuse ala, levivad selle kohta hoopis ebaõigeid kujutlusi. Ma olen veendunud, et nad kõnelevad parimas mõttes. Entad teeksid palju paremini, kui usaldaksid ses asjas kompetentseid isikuid. Ta vaatles oma Beleriini, nagu tahaks ta lugeda selle segasest narmastikust nagu nõiaraamatust, vastust, mille ta pidi andma. Ja ütles, lõpeks. Preili Aleksandr peab andma ühe kordamistunni. Siin suured õpetavad väikesi, seda nimetatakse vastastikkuseks töötamiseks. Kuid mul oleks väga kahju, kui te oleksite asjata vaevunud siia tulema, malasel ta kutsuda. Lubage ainult mu härra, et korra mõttes kirjutan teie nime külastajate raamatusse. Tähistus laua taha avas paksu kaustiku ja võttis Beleriini Alt härramuschi kirja, mille ta oli pistnud sinna Von naar teiega, eks ole? Küsis ta kirjutades. Vabandage, ma rõhutan selliseid üksikasju, kuid minu arvates on pärisnimedel oma õigekirjutus meie juures, mu härra kirjutatakse etteütlusi pärisnimedest ajaloolistest muidugi. Kirjutanud vilunud käega mu nime ta küsis, kas ta ei võiks lisanduda sellele mingi tiitli nagu endine kaupmees, ametnik, ranki või midagi muud. Tema nimestikus oli lahter tiitlite jaoks. Ahmu preili, ütlesin ma, kui te tingimata tahate täita Ta oma lahtrit, siis kirjutage sinna Instituudi liige. See oli küll preili prefääri Beleriin, mida nägin enda ees. Kuid see polnud enam preili prefäär, kes seda kandis vaid mingi uus isik, vastutulelik, lahke meelitaja, õnnelik, särav. Ta silmad naeratasid väikesed kortsuta näol ja neid on rohkesti. Naeratasid, kadasuu naeratas, kuid ainult ühelt poolt ta kõneles ta hääl sobista ilmega, see oli mesimagus hääl. Ah, te ütlesite siis mu härra, et see armas Shannon väga aru, kas mina omalt poolt olen teinud sama tähelepaneku ja olen uhke sellele, et meie arvamused kokku lähevad. See tütarlaps äratab minust tõesti suurt huvi kuigi veidi elav ta evib seda, mida ma nimetan õnnelikuks ise loomuks. Andestage, ma raiskan teie kallist aega. Kutsus teenija, kes näis agaram ja jahmunud, kui esiteks. Ja sai käsu teatada preili Alexandrile, et härra Silvestor, monaar, instituudi liige, ootab teda kõnetoas. Preili profääril jätkus vaid aega teatada mulle, et ta tunneb sügavat lugupidamist instituudi otsuste ees, millised need ka oleksid. Ja siis ilmus Shan hingeldades punane nagu Peeuunia, silmad pärani, käed lõdvalt ripnemas, võlub oma lapseliku Skohmakuses. Kuidas te välja näete, armas laps pomises Breni prefäär emaliku õrnusega korraldadesta krae. Shan nägi tõesti õige imelik välja. Ta juuksed tõmmatud tahapoole ja kaetud võrguga, millest nad tungisid välja salkudena. Ta kõhnad küünarnukkideni list triin, käistes peituvad käsivarred. Ta külma muhkudest punetavad käed milledega, ta ei osanud midagi peale hakata. Ta liiga lühike kleit, mille alt paistsid liiga laialt sukad ja viltutallatud kingad. Hüppenöör seotud vöönada keha ümber. Kõik see tegi jonni väga vähe esinduslikuks preiliks. Väik hullu. Ohkas preili prefäär, kes sedapuhku ei paistnud enam emana, vaid vanema õena. Siis ta eemaldus libisedes nagu vari, peegel põrandal. Ma ütlesin ronile, istuge Shan ja kõnelgi minuga nagu sõbraga. Kas teile ei meeldi siin? Ta kõhkles siis vastas alistuma naeratusega mitte Räga. Ma palusin teda jutustada mulle, milline on ta elu selles majas. Ta teatas, et ta on ühtaegu õpilane ja õpetajatäit käsutatakse ja teie käsutati, selline olukord esineb sageli maailmas. Leppige temaga mu laps. Kuid ta seletas mulle, et teda õieti ei õpetatud ja et ka tema ei andnud tunde, vaid et tal oli ülesandeks rõivastada alama klassi õpilasi, pesta neid, õpetada neile käitumist, tähestikku ja nõela käsitsust, mängida nendega ja panna neid magama pärast õhtupalvet. Hüüdsin ma seda nimetab preili prefäär vastastikuse eks õpetamiseks. Ma pean ütlema teile Shannetailiprifääri meeldi mulle just väga ja ma ei saa pidada teda nii heaks, kui ma tahaksin. U vastasel on ta on nagu enamik inimesi. Ta on hea nende inimeste vastu, keda ta armastab. Ja ta ei ole hea nende vastu, keda ta ei armasta. Ja vaadake, ma arvan, et ta ei armasta mind just väga. Ja ta naeratas naeratusega, mis järsku peatus. Preili prefäär seisis lahkena kõnet toa uksel.