Härmas raadiokuulaja olen Heiki Raudla ja kutsun teid kuulama järjekordset Maalehe saadet. Tänases saates saame teada, mis eelised ja kohustused on väiketalunikud, kes tegutseb loodushoiualal ning mis eesmärgil tatakse Põlvamaale Maarja küla. Ajame juttu käsitöömeistri Hilda Rüteriga ning saame soovitusi, milliseid Maalehe raamatuid pereliikmetele jõuludeks kinkida. Meeldivat kuulamist. Maalehega maale. Läinud kolmapäeval toimus Vigalas seminar, kus räägiti euroliidust looduskaitse seisukohalt ehk siis Euroopa loodushoiualade võrgustikust Natura 2000. Sellega on kõige enam kursis Lääne ja Raplamaa ettevõtjad, sest nemad on sellega mitu aastat vahetult kokku puutunud. Lihula värske vallavanema Tiit Madissoniga ajas sel teemal juttu Viiuvaidsam. Te ütlesite siin saalis, et Matsalu looduskaitsealal väikeettevõtja tulevik on heledkate kuidagi lühidalt valgustaks raadiokuulajad ka, et mis alusel. No ma pean siin euroskeptik, kuna silmas astumist Euroopa liitu tähendab, kuna Euroopa liidus on aru saadud, et loodust tuleb kaitsta, kuna seal läänepoolses Euroopas, aga see ei ole nagu ehedat loodust enam palju alles ja on juba mitmeid meetmeid ju mitmesuguste programmide najal siin ka Eestis rakendatud ja seetõttu looduskaitsealadel on igasugused toetused ja seetõttu minu kogemuste varal ja nüüd ütleme kõik igasugustel seminaridel kuuldu põhjal, ma julgen küll väita, et vähemalt looduskaitsealadel jäävad väikeettevõtjad ellu, kui nad on piisavalt energilised ja oskavad igasuguseid projekte ja paberid piisavalt täita. Ja sisuliselt on see siis need igasugused niitude karjatamised ja karja ja ehitus ja umbes selles suunas. Nojah, see on, ütleme nüüd looduskaitsealal teada ju on, et linnud siin edasi elaksid, selleks tuleb loodushooldust teha, tähendab seal siis karjatamine, niitmine, kuid sellega seoses ka karjaaedade ehitamine, võsa raiumine, nii et siin siinsetel talunikel on piisavalt tööd ja kui veel mingisuguseid abiprogrammid nagu käivituvad, et siis on tõesti võib-olla meie kandi väiketalunike melu suht suhteliselt helge tulevik. Mida Matsalu inimeste kogemus näitab, et kas nende igasuguste taotlusvormide ja ette ja taha kontrollide ja ja ilmselt vist mulle tundub, et suurema paberi hulga ja nõuetega on võimalik kohaneda. Kui ruttu see käib? See paberivärk on ausalt öelda päris päris hirmuse sellele inimesele, kes ei ole varem kokku puutunud nendega ka juba praegused euroliidu maade talunikud, näiteks soomlased, ma olen ise vestelnud, ütlevad, et kraatia, see paberimajandus on hirmsaks läinud ja see abi küsimine on üsnagi keeruline, kui sa nagu ei oska seda õigest kohast küsida ja ei oska neid asju, õli need paberid ka täita, aga noh, meie kandis on juba piisavalt neid inimesi nii vallas kui Matsalu looduskaitsealal oskavad projekte koostada ja ma ma loodan, et me suudame üheskoos siiski need paberimajandusest üle olla, nii et et mingisuguseid rahasid siiski toetusrahasid saada, kuna neid mitmesuguseid nüüd fonde on ju küllalt palju, kus siis küsida. Nii et, et seetõttu ma leian Need väiketootjate, võib-olla esmaseks mureks saabki rohkem paberite ka toimetamine, kui see praktiline töö võib olla. Põlvamaale taevaskotta on kerkimas Maarja küla, mis valmib järgmise aasta jooksul ja mille rajamine läheb maksma 18 miljonit krooni. Mis küla see on ja milleks seda vaja on, uuris Sirje Pärismaa. Eestimaa kaardile on peagi lisandumas üks uusküla, Maarja küla, sihtasutuse Maarja küla juhataja Keiu Kaljujärv. Kuhu see tuleb ja mida ta endast kujutab? Maarja küla hakat, eks ehitama Põlvamaale kõige õigemini vist öelda, et seda hakatakse ehitama taevaskotta kõige täpsem Bel Kiidjärvekülla. Aga Maarja küla on selles mõttes selline omapärane küla, et sinna asuvad elama Eesti intellektipuudega noored. Ja palju neid noori on, kes seal endale pesapaiga leiavad neid noori on seal 50 kuni kuus kümmend küla esialgse projekti järgi. Aga me oleme omavahel rääkinud ka sellest, et kuna keegi täna ei tea, kui suur on nõudlus selle teenuse järgi või kui palju on neid noori, kes tahaksid niimoodi külakogukonnas elama hakata, intellektipuudega noori, et siis kui kõik läheb väga hästi ja selgub, et neid noori on Eestis veel ja veel, siis miks mitte, see küla võib laieneda. Miks sellist küla on vaja? Sellist küla on eelkõige vaja, sellepärast et intellektipuudega noorte olukord täna Eestis on selline, et kui nad lõpetavad ära põhikooli, nad on sellel ajal 17 kaheksateistaastased siis nende edasine elukäik on selline. Võimalused edasiseks elukäiguks on kas jääda kodusesse isolatsiooni, see tähendab seda, et nad neil ei ole võimalust tööd teha, neil ei ole võimalusi oma eakaaslastega suhelda, et nad on lihtsalt kodus. Perekonna jaoks tähendab see siis, et keegi peab jääma selle inimesega koju, sest et päris iseseisvalt nad toime ei saa või tuleb võtta hooldaja. Või siis teine variant on see, et nad lähevad hooldekodusse ja hooldekodus elamine tähendab koos elamist vanuritega ja vaimuhaigetega. Ja mingit arengu ega töötamisvõimaluste hooldekodu täna ei paku, mida nad ikkagi seal Maarja külas tegema hakkavad. Vaat Maarja külas peaksid nad hakkama tegema kõike, seda, mida nad täna teha ei saa peale põhikooli lõpetamist ehk siis Maarja külla ehitatakse töökojad, kus on võimalik vaipu kududa, puutööd teha, savi ja metallitööd teha. Lisaks sellele rajatakse Maarja külla on juba alustatud rajamist selline aia- ja põllumaa, kus nad saavad kasvatada oma noh, ütleme juur- ja puuviljad ise. Ja siis selle läbi noh, leida tegevust, et teha seal põllumaal tööd. Et kõige üldisemalt võib-olla tahaks öelda seda, et elukeskkond Maarja külas peaks olema hästi loomulik, selline nagu üks elu on, et inimesed teevad tööd elavad vahel naudivad kultuuri, ehk siis Maarja külla rajatakse ka selline klubi ja spordihoone, kus on siis võimalik palli mängida, teatrietendusi teha. Et mis iganes, kas nüüd keegi aitab ka neid või juhendab seal, kuidas nad toime tulevad? Jah, ikka juhendab, et see oleneb täpselt nendest Ta puuete raskusastmetest, et noh, kui Maarja külla ehitatakse, viis uut elumaja, kus hakkab elama 12 puudega noort, et siis, kui palju täpselt neid abilisi igasse majja elama asub, koos nendega, et seda no päris täpselt öelda ei saa, et see oleneb nüüd tõesti sellest, et kui kui rasked puuded ühte majja kokku satuvad või aga no me oleme arvestanud niimoodi, et seal on siis neid inimesi, kes elavad ööpäevaringselt nende noortega koos, et igas majas peab olema alati kindlasti keegi, kes on seal kogu aeg olemas. Ja lisaks sellele siis sellised abistajad, käsitöölised, kes siis töökodades aitavad neid noori inimesi. Aga kust see raha võetakse, ma kujutan ette, et see võib päris kallis olla sellise küla rajamine? Jah, sellise küla rajamine maksab ehitajate arvestuse järgi ligi 18 miljonit Eesti krooni. See on päris suur raha ühest küljest. Aga täna on meie perspektiivid päris päris kenad ja muidugi valdav enamus sellest rahast, mida me täna saada loodame ja mis on, mis on päris käegakatsutav, tuleb väljastpoolt Eestit. Ta on meil on täna näiteks näiteks Rootsi Lions Sid on kogumas miljonit Rootsi krooni, mis on umbes ühe uue elumaja maksumus. Samamoodi on skandinaavia Lions klubide ühendus lubanud, et nad esimesel juulil 2003 annavad üle 60000 eurot. Et, et niimoodi ta sealt tilgub ja üks, üks suur saksa fond on lubanud rajada kõik Maarja küla kommunikatsioonitrassid ja see raha peaks juba järgmisel kevadel meie käes olema, et et niimoodi vähemalt eks näis kuskilt järgmised raad siis tulevad ja mis järgus nüüd selle küla rajamine on ja millal on loota, et esimesed asukad saavad sisse kolida? No me ise oleme endale pannud sellise märgi maha, et me tahaks, et oktoobris 2003 oleks esimene uus elumaja valmis ja sinna võiks siis esimesed külaelanikud sisse kolida. Ja see küla rajamine on praegu siis põhiliselt selles faasis, et käivad projekteerimistööd. Et oleks kevadeks, kui esimesed rahad tulevad, võimalik ehitama hakata. Tartus asub Maarja kool vaimupuudega lastele. Kas võiksid nüüd niimoodi öelda, et Maarja koolilõpetajad siirduvad, kas elamu Maarja külla võib ja ei või ka, sest on natuke kitsas lähenemine? Maarja koolilõpetajad siirduvad Maarja külla. Maarja küla ehitataks Eesti intellektipuudega noortele ja sinna asuvad elama ka Maarja koolilõpetajad. Selles mõttes, et, et see ei ole Maarja kooli kitsas üritus, et meie teeme Maarja koolile Maarja küla. Et teda tuleb nagu laiemalt, aga palju üldse nüüd Eestis on selliseid ori, kes tegelikult vajaksid sellist toetatud elamist. Küla on mõeldud 50-le 60-le, aga palju neid kokku on. Vot sellele küsimusele jään mina vastuse võlgu ja ilmselt mitte ainult mina, vaid ma ei tea, kas Eestis on seda inimest, kes oskaks sellele küsimusele vastata. Vaata, sest kogu see statistika on hästi puudulik, et et isegi sotsiaalministeerium ei ole osanud sellele küsimusele vastata, et kõik need arvud, mida on võimalik saada, on tegelikult siis selle Nende toetuste järgi, mida makstakse puuetega inimestele ja aga sinna ei kuulu ainult mittepuudega inimesed, vaid vaid ka, ütleme, need, kes on tööõnnetuse kaudu invaliidistunud esemeks on kõik ühes katlas ja see, need on ainukesed numbrid ja sealt nüüd välja selekteerida, noh, ütleme, et see on üks tegemata töö Eestis täna veel, nii et mitte keegi ei tea, kui suur see nõudlus tegelikult Keiu, teie kasvatate kahte väikest last, nad on terved lapsed, miks te sellise projektiga tegelete, kui mulle seda tööd pakuti või kui ma õigemini jah, mulle pakuti ja ma lugesin seda maarjakla esialgset projekti ja kui ma selle läbi olin lugenud, siis mul ei olnud vaja enda jaoks mitte midagi põhjendada või seletada, et miks seda tööd vaja teha on, kuidas, et et see oli nagu noh, selline esimene reaktsioon ja mõte, et ma, ma nagu hoobilt tabasin, milleks seda vaja on ja see kõik tundus mulle hästi õige. Aga aga teine põhjus võib-olla on veel, et see on nagu isiklikumat laadi, et see töö tundus tohutu väljakutsena, et ühest küljest see ehmatas mind 18 miljonit ja ja kõik need summad, et mul ei ole mingit sedalaadset kogemust varem. Aga siis noh, mulle tundus ka õige see mõte, et ega sellist inimest ei ole olemas, kes oleks, kes oleks õppinud seda tööd tegema, et kõik kui seda ei tee mina, siis teeb seda keegi teine ja ka tema proovib, et see tundus hästi huvitava väljakutsena. Kas teil on ka välismaiseid eeskujusid, analoogilisi külasid? Jah, on muidugi, et ega me päris jalgratast ikka ei leiuta, põhiliselt me oleme nüüd juhindunud sellest, mida Skandinaavias tehakse. Skandinaavias on sellised külad väga levinud ja praktiliselt ainuke eluvorm sellistele intellektipuudega inimestele. Kuidas teile tundub, kas Eestis on murdumas suhtumine puuetega, eriti just vaimupuuetega inimestesse? Ma ei tea, kas ta on hetkel murdumas, ma ei julge sellest tänu sellele on nii vastata ka hakata murdub, seda ma tean. Oleme siin rääkinud kodu- ja välismaistest eraannetajatest, aga kuidas suhtub Maarja küla rajamisse Eesti riik nüüd ära, võib juba öelda täiesti rahuliku ja kindla südamega, et Eesti riik on meie poolt ja asub Maarja küla rajamist kindlasti toetama. Harjumaal Kose lähedal elav Hilda Rüter vannutati villast mütse, susse, veste ja kindaid, mis püüavad juba kaugelt pilku oma iseäraliku välimuse tõttu. Ta on müünud oma käsitööd juba mitu aastat nii kodu- kui välismaal. Tänavu tekkis Saksamaal tema mütside järele nii suur nõudlus, et kaubast tuli puudus. Tasapisi suureneb omapäraste viltesemete läbimüük ka Eestis. Kohtusin Hilda Rüteriga Tallinnas koja platsil, kus toimetab jõulupühade eel kümneid käsitöölisi ja kaupmehi justkui sajandite eest hansapäevil. Ütlesin Tallinna. Ühe platsi jõululaadal oma viltuse, neid teist aastat. Kui kaua te juba neid teinud olete ja kuidas kipsis idee? No teinud oleme nüüd päris päris hulga aastaid, võiks isegi öelda, vist kuus või seitse. Aga noh, alguse tegemised olid niisugused väikesed ja, ja niisugused katsetuslikud olete öelnud, et naturaalset kaupa hakatakse üha enam väärtustama, on seda tänavu märgata, eelmise aastaga võrreldes? On küll. Kui varem ostsin teda rohkem nagu turistid välismaalt, siis neid sel aastal juba suvest alates on ka väga palju eestlasi, kes on seda asja endale väärtustanud. Olete käinud Saksamaamessidel, kus tekkis teie toodangu järele tuline nõudlus, millega te sakslaste tähelepanu võitsid? Et seda on nüüd niimoodi hetkel raske öelda, Viola oma näolisusega see kaup ei meenutanud mitte millegagi seal kohapeal olemasolevat. Ta mõjus kuidagi värskena ja, ja hoopis niisuguse uue ideena. Sest nagu seal kohapealgi sakslased küsisid, et kust te need mütsid võtsite, et mitte kuskil Euroopas neid ei ole. Vaat just see, see, see mõte, et mitte kuskil neid ei ole, et tõenäoliselt see oligi see mis, nagu nagu tähelepanu võt võitis. Te olete ise linnainimene, kes kolis maale seitsme aasta eest. Et kas inimesel, kel pole maal vähemalt viitekümmend, lehma ja sadat hektarit põllumaad, on. Ja ära elada ei ole. Mina elan väga hästi seal ära, mina olen üks ainuke lehm ja elan väga hästi ära. On teil maal äraelamiseks üks retsept pakkuda? Noh, ma neid ei oska öelda, kuidas minu retsept teistele mõjub. Aga noh, maa on suur ja lai, ilus ja võimalusi väga palju, nii et need, kes natukenegi silmad lahti teeb ja ringi vaatab, elab maal väga hästi ära. Kas ootasite rõõmuga seda jõulueelset aega, et ja laadale asju müüma tulla või tahaksite parema meelega enne pühi kodus olla? Mõlemad oleks nagu soovijärgsed, et noh, muidugi jõulud hakkavad natukene liiga vara peale, noh, sinna pole midagi teha. Aga kodus tahaks ka nagu olla enne jõulud. Jõulud on ju niisugused enesesse seedimise ja, ja mõtlemise ja enda ümber tamise ja niisuguse rahuliku olemise ja ilusa ja helge otsimise pühad, et noh, see nagu tingiks tahtmist kodus olla. Aga kui sa oled juba ette võitlusega tegelema hakanud, siis oleks kohustus ka välja minna. Ja seda enam, et siin on see jõulumeeleolu olemas. Ei ole päris selline jõuluvõõras paik. No tähendab see jõulumeeleolu, mis siin on, see on nüüd natukene teistsugune jõulumeeleolu kui see, mis nagu inimese sees peaks valitsema, see on niisugune ütleme, linnalik, jõulumeeleolu, rahvast on palju ja kuusk ja jõuluvana käib kogu aeg ümber kuuse ja kingikotti tal ei ole ja nagu selline, kui jõuluvana assotsieerub ikka sellisena temal on ka palju pakkimist ja lastekirjade lugemist, siis meil on siin jõuluvana, kes noh, lihtsalt on. Et see on natuke teine jõulumeeleolus, üsna kaubanduslik sagimist, lik jõulumeeleolu. Et see ei ole niisugune mitte hingeline ja vaikne ja seedimise jõulumeeleolu. Loodame, et teile jääb ka seda hingelist ja enesesse süvenemise meeleolu tekitamiseks aega ja aitäh teile. Loodame aitäh. Hilda Rüteri viltesemete vastu on huvi üles näidanud peale sakslastele prantsuse, Šveitsi, Soome ja Läti kaupmehed. Kilda rüütel on hariduselt pedagoog ja õpetab Tallinna vanalinna koolis klassikalist kitarrimängu. Arvab, et see, kes tahab Maal hakkama saada, peab pidevalt uusi nišše avastama ise asju välja mõtlema, mitte teisi jäljendama. Juhul kui villa vannutajaid Eestis liiga palju tekib, kavatseb ta uue tegevuse otsida. Hilda Rüteri tegemistest ja mõtetest. Saate lugeda pikemalt detsembri kuumamajandusest. Järgnevalt tutvustavad kirjastuse Maalehe raamat direktor Signe Siim ja toimetaja Riina Tammsaar raamatuid, mida pereliikmetele jõuludeks kinkida. Nüüd on küll päris viimane aeg alustada juba jõulukingituste pakkimisega, sest jõululaupäevani on jäänud ju napilt nädal. Me messidel pidevalt müüme raamatuid, siis paratamatult kuuled ka, mida ostjad omavahel räägivad. Mul on nii meeles kui eelmisel aastal enne jõule paar prouat, seal ostsid raamatuid, üks arvas, et ta ikka ostab midagi muud, teine ütles talle, et mis muud sa mõtled, hea lihtne on raamatut pakkida teiste kingitustega. Vaikimine on nii keerulisem. Ja selle peale ostsitki mõlemad raamatud. Ma arvan, et meil on nüüd päris suur valik raamatuid, nii et siit jätkub vist igasugustele pereliikmetele. Alustame Signe lastest, mis neil lastel on? Lastele me pakume ikka ja jälle juba mitmendat aastat järjest, aga lapsi muudkui kasvab ja kasvab, mõni tahab juba ise lugeda ja seeläbi on jätkuvalt müügil meie suur jõuluraamat, kus ta on igasuguses vanuses lastel võimalik teada saada, kust ikkagi siis jõulupäkapikud on Eestimaale jõudnud ja missuguseid kombeid ja tavasid on enne ja pärast päkapikke Eestimaa peredes omaks võetud ja kinni hoitud. Lastele on meil ka väga toredad raamatud väikesest koera nähvitsast mukist. Üks nendest on ka muki jõulud. Selleks aastaks tegime me nendele kõva kaanelistele täis värviraamatutele ka hästi odava jõuluhinna. Nii et nüüd võiks küll arvata, et päris ilma raamatut ta ei peaks ükski väikene marakratt jääma. Ja natukene suurematele lastele on muidugi meie imeilus raamat, mitmepalgeline kass. See raamat on sobilik, mitte ainult lastele, ma arvan, et seda on võimalik vanaema süles sirvida ja vaadata, mismoodi on trükitud ja mismoodi on kirjeldatud väga keerulist elukat ja mismoodi tema pildid on kõik meieni jõudnud, nii et see on ka sellel aastal väga mõistliku hinnaga ja üks tore kahtlemata tore jõulukingitus, aga ka emadele on jah, päris mitu väga head uudist. Sest mis on emale võib-olla kõige tähtsam emale nüüd kõige tähtsam tema laps meie väga hästi müünud raamat, tark laps, kust on väga paljud saanud abi ja jõudu oma väikese mudilasi arendamisel, sellele on tulemas nüüd detsembrikuus järg meie terve laps seal samalt autorilt, mina kui selle raamatu toimetaja ütleksin, et kõige vajalikum selle raamatu osa on päris lõpus. Seal on väga konkreetsed esmaabi andmise juhendid ja arvestades meie meditsiini seisukorda, nii nagu see meil siin päev-päevalt üha hullemaks võib öelda, et läheb siis selge, on see, et kui sa ise ennast ei aita, siis need, kes hiljem sind aitama pääsevad, võib-olla juba hilja. Nii ja selle raamatu on aidanud meil ära toimetada ka Tallinna lastehaigla doktor Haide Põder, nii et suured tänud temale ja, ja seeläbi võib arvata, et see raamat on ka tõesti pädev kõiki meie noori emasid aitama. Aga meil on kahjuks hästi emotsionaalne raamat noortele emadele, see on ema ja laps ja see räägib sellest, kuidas lapseootuse aeg ja, ja aed pärast lapse sündi on maailmas kõikidel erinevatel emadel nii erinev ja samas nii üheselt mõistetav ühest probleemide ja küsimustega. Näiteks on siin juttu hammastest ja hambapastast. Et see on täiesti tavaline asi lääne ühiskonnas, kus armastatakse suhkrut. Aga norra lastel on olemas üks kindel troll ja lapsi hoiatatakse, sest hambavalu puhul asub see troll nende sugu elama ja nad elavad seal niikaua, kui lastel on hambad puhastamata. Seevastu Sayyrison kompvekid ja hambavalu väga harv nähtus ja seal puhastavad lapsed oma hambaid närimis orkidega, mida murtakse piilu ehk hambaharja puu otsast. No kas pole põnev lugeda, mida kõike emad peavad siin maailmas mõtlema ja kogema ja missugustel erinevatel põnevatel moodidel. Aga mis sa isadele kingiksid rina jõuludeks? No isadele kõigepealt väga suur ja kapitaalne raamat sport 20. sajandil, selle autoriks on Tiit Lääne ja Tiit kuningas. Siis mina kingiks siin isadelega kamas suutra, mis on väga kaunilt illustreeritud. Ja siis on meil veel üks uus raamat, õpi meelde jätma, sellest tead sina rohkem. Jah, see raamat on väga õpetav raamat. Selle raamatu autor on kuuekordne mälu maailmameister Domenico Brien, kelle õpetussüsteemi on ka juba Eestis hakatud kasutama nii kiirlugemiskursustel kui muudel mälu treeningutel. Selles raamatus on väga põnevalt ja huvitavalt juttu sellest, et tegelikult meie aju on tavaliselt võimeline palju rohkem meelde jätma, meelde tuletama, kui ma oma seda igapäevases elus kasutame. Ja selle raamatu suur pluss on minu jaoks ka see, et meie oma keelemeister Mati Soomre on siia sisse väga palju vahvaid sõnamänge ja Nemoonikat pannud. Nii et see raamat on nüüd iseenda jaoks mõeldes üks väga oluline raamat. Nii et ka need, kes oma igapäevaelus võib-olla ei vaja enam tuhandete telefoninumbrite meeldejätmist, siis igasugu vahvaid teadmisi saab iseendas küll nüüd talletada ja, ja õppida iseennast tundma just nimelt selle raamatu abil. Nii et see õppi meelde jätma võiks küll väga paljude susside sisse minna. Ja siis on jäänud veel vanaisad ja vanaemad, ma arvan, et nendele kuluvad ära kõik meie raviraamatud ja samuti Jüri Tuuliku üksik lind mere kohal. Jah, see on Maalehe sünnipäevaks sellel aastal ilmunud raamat, kus on ka neli täiesti uut juttu ja mõned varem tuntud ja kuulsust kogunud tuuliku jutud. Nii et üks muhe hästi mahlakas eesti keeles raamat jõulude paiku või pärast jõulusid sirvimiseks kulub tõesti ka igasse perre ära. Nii et mis siis muud raamatuid pakkima. Eeloleval nädalal ilmub maamajandusse jõulukuu number. Seekord tutvustab ajakiri Eesti põllumajanduse ühte radikaalsemat uuendajat, Lääne-Virumaamäe mõisa talu peremeest Üllar hiired. Oma hinnangu lõppevale aastale annab majandusminister Jaanus Marrandi, kes muuhulgas põhjendab, miks on vaja rohkem raha eraldada maaparandussüsteemide korrashoiuks. Põllumajandusministeeriumi tulupoliitika büroo peaspetsialist Valdma analüüsib seda, kui palju põllumehed tänavuse põua tõttu viljasaaki kaotasid. Põuale suvi tekitas miljonitesse ulatuva kahju ka Eesti kalakasvatajatele. Üks Eesti juhtivaid kalakasvatajaid Aarne Liiv kirjeldab kahjustusi nii oma kui teiste kalakasvandustes. Aasta esimesel aprillil algab piimatootmises kvoodiaasta. Majandusministeeriumi vanemspetsialist Karisalu tutvustab koodi rakendamise mehhanismi ja seda Millistel tingimustel võib piima Imakwoodita toota? Seekordse maa majandusega koos ilmub ka euronõu, kus tutvustatakse kõike praegu maksta vaid maaelu arenguks sappardi toetusi, samuti neid, mida hakatakse maksma pärast Euroopa Liitu astumist. Ja ongi selleks korraks kõik. Saate panid kokku Anna-Maria Current ja Heiki Raudla. Aitäh kuulamast ja ilusat pühapäeva jätku kuulmiseni. Siiski. Toob Väi. Tooko.