Tere kaasaegsest tehnoloogiast, kodanikuühiskonnast ja rahvaste liikumisest ja nende kolme mõjust soome-ugri keelte tulevikule on juttu tänases saates. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Saates kuulame aga Krista taime Ungaris paratoni järve ääres soome-ugri kirjanike 13. kongressil korraldatud ümarlauda. Kongressil olid koos kirjanikud, luuletajad, kirjastajad nii Vene Föderatsiooni aladelt kui ka Eestist, Soomest ja Ungarist lisaks veel fennougri, huvilised tšehhist ja Prantsusmaalt. Kolmel päeval vahetati mõtteid nii draamakirjanduse kui ka keelte püsimajäämise üle. Ühise laua taha palus Krista kirjanik Arvo Valtoni, kes sai just Ungari rüütliristi teenete eest väikerahvaste keelte tõlkimisel. Eeva Duluusi, kes on Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudi, soome-ugriuuringute professor ja soome-ugri keelte professori ja luuletaja Jaanus Pusday Ungarist Mõtteid soome-ugri keelte püsimajäämisest ning ohtudest, mis on seotud rändamise ja globaliseerumisega. Milline on teie meelest hetkel soome-ugri rahvaste Pilte olukord, maailm muutub hästi kiiresti, praegu on toimumas jälle üks suur rahvasterändamine Euroopas. Venemaal toimub see nagunii praegustel suunas ja neil ei ole nagu oma riike, et nad on kogu aeg olnud survestatud, aga just see, mis toimub praegu nii Ungaris, Eestis, Soomes ja selles kontekstis meie see identiteet, keel, kultuur, et kuidas te seda näete, et milline võiks olla tulevik. No kindlasti probleemid on erinevad selles mõttes praegu seostada pagulasprobleemiga siis on täiesti erinevad, sest varem või hiljem ootab meid seesama, mis euroopas et rahvastik muutub kirjuks, selleks tuleb olla valmis, selleks on vaja teatavat tolerantsi, samuti tarka poliitikat, et hoida seda siiski eesti identiteeti säilitades alles kõiki nende rahvaste jaoks on hoopis teised probleemid praegu veel Venemaa sees sellist reaktsiooni ei toimu, seal on seal venestamisprotsess pidev. Aga noh, meie olemegi selleks kutsutud, et natukene püüda pidurdada seda protsessi. Ja mina näen näiteks ühte sellist võimalust ja varianti, et Nendel rahastel Venemaa soome-ugri rahvastel tekiks teatav positiivne immigratsioon ja see võiks ollagi Ungaris olles Eestis ennekõike, kus nad on rohkem omad ja et nendel oleks siin niuke jõud, nagu meil oli kunagi välisi. Võib-olla mitte nii nii ulatuslik, aga et ta oleks vaimselt tugev ja ta toetaks seda emamaad ja oleksid pidevalt ajas kontaktis. Sõltub keelekasutusest, üha vähem vähem kasutatakse emakeel üksainuke võimalus, mida mina näen, kuidas võiks säilida ja, ja isegi arendada soome keeli Venemaal, et keed kasutatakse perekonnas ja ennekõike koolides. Kui keerum koolikeeleõpetuse, keeleõpetuse objekt, õpetuse tee kasvab keele prestiiž ja selleks võib kasutada elu erialades. Seal Lõstab keele prestiiži ja kui meeldimist veerida. Meil linnamuuseumis. Et on võimalik kasutada emakeelt ja see, see on kasulik ja siis olla keelte tulevik. No mulle tundub, et see periood, mida me, me elame, on mingi merepiiride kontseptsioonide hääbumine. Ja et mõned asjad, mis olid väga kindlat veel 10 20 aastat tagasi on hääbumas ja piildud hääbumas selles mõttes et suvilasse identiteeti määratletud laias laastus kui keeleline identiteet, mis on tõsi, kindlasti ilma vähematagi sigahtlus lääne poole. Eestlaste, ungarlaste, soomlaste identiteet on olla keelekeskne ja on veel keele, kes, ja ma arvan, et jääbki keele keskseks. See on ohutu mulle tunduvaid läheme Ungarisse kui Soomes ja Eestis sell no inglise keele invasiooni tõttu ja sellest, et nendes, kes peaksid olema eesti keele eest, neljas teadlased vägagi kuvata selle kasuks, et saaks rohkem punkte inglise keeles. Minu positsioon on see, et teadlase elu ei pea olema kerge emakeeles kirjutama, inglise keeles, kirjutama veel nendes keeltes kirjutama millestki räägime selles mõttes, et, et veoraske ülesanne, aga see on meie ülesanne. Nüüd kui rääkida Venemaal, see asi on natukene vähem selge selles mõttes, et kindlalt ja Euroopa soomeugrilaste identiteedid on keele, kes on olnud keelekesksed. Nüüd jah olla sellel nende keeltega probleeme. Samas on kaks, võib-olla mina olen loomu poolest optimistlik ja natuke väljas, see ei, ta on mingi paradigma muutus identiteedi määratlemisel. Selles mõttes, et noorde sekka on paljud neist, kes ütlevad, kes tunnevad endid muutidena, näiteks see näide, mida mina tunnen ja kes ei ole saanud, keeld madalam. Osa neist õpib sele. Mul on väga-väga hea näite näiteks ühe noore aktivisti kaalitsiskle aias, kes ei ole saanud oma isalt tuntud kirjandusteadlane ise ei ole õpetanud, keesid pojale ja isal veel keeldud rääkivast külmuti keelduva pojaga, mis on pojale nagu väga-väga valus. Aga poeg nüüd keeldub rääkimas mu keeles murti keeles avalikkuses. Nii et selline tendents on ka olemas ja see ei too näiteid, see julgustab ka teisi loomi. Aga on ka need, kes selle keele tere ei õpi. Aga kes hakkavad teenima oma rahvuse, oma identiteedi, kooli, ma mõtlen näiteks Liliani giidina. Ma ühe tütre peale, kes süüdistab oma ema ja ma ei, ma ei ole edasi alluv keel. Aga kes disainerina loob selliseid brände, mis on nagu muuti identiteedi kandjad ja see on ka üks viis, sõidame metalit veidi piiride hääbumine, et nüüd see keel ei ole ainus identiteet ja ma arvan, et tuleb vaadata natuke laiemalt ja natukene vaatame, et võivad olla erinevaid faktorit. Nüüd, mis puutub hantid, mansita meenet, siis ma arvan, et siin on asi, küsib tavam selles mõttes neli, identiteet ei ole ainult keeleline, on isegi rohke Eluviisipõhine ja põhjapõdrapõhine kui identiteet või keeleline neid niikaua kui Al põhjapõtru. Esiteks on lootused, keel püsib. Aga ka kas see inimene siseselt tunneb n meened, sina tunned neid hankida ja, ja et, et ta kannab seda identiteedi noh selle emotsiooni üle oma lastel. Nüüd tähendab, et keel ei oleks tähtis. Aga nüüd teine moment, no ma olin suminud finantsistide kongressil Oulus. Ja seal nad kuues siin väga huvitavaid ettekandeid, noorte teadlaste ettekandeid, kes teevad välitöid. Aga kes, kes ka olla erinevalt minust ja meie põlvkond, lasta aktiivseta kontaktis Facebookis ja nii edasi. Vaadake näiteks Facebooki ja kantaktsemansi mansi keeleleheküljed, kus noored arutavad oma vahel mansi keeles ja see on midagi, mis on täiesti uus. Ja mulle tundub, et need uued globaliseerumise vahendid alla nad ka uusi töövahendeid nendele, kes tahavad keelda toetada ja mida silla üks mudeli noor teadlane seletas on see käitumised on nii teist suguseta sotsiaalvõrgustikes, et näiteks kaks inimene räägib, suhtleb omavahel mansi keeles tuleb keegi vene keeles, kes protestivad, rääkige, kirjutage, saad aru ja nemad jätkavad mansi keeles, mida päriselus ei juhtuks, mitte kunagi. Päriselus on üks teine, kes kuulab ja kes on vene keele, minnakse kohe vene keel ja mitte sotsiaalvõrgustikes. Nii et siin on midagi, milles ma näen vähemalt eos mingi lootust. Aga kas siin ei ole kuskil ka üks väike oht peidus, et kui maailm meie ümber kiiresti muutub ja inimesed liiguvad, et ka keeled hakkavad kiiremini, muutume, me kaugeneme üksteisest veel rohkem, kui ütleme, see algürgsõnad 600 700 sarnased on, et need muutuvad, lihtsustub keel, kas see protsess ka kuidagi kiireneb? Reagee muutub loomulikult. See on üks asi, mida me teeme siis selle globaliseerumise ajal. Et ka Ungaris. Ma ütlen tudengitele, et te kasutate võib-olla paarisada sõna enam ja Üks asi, aga keele muutumist peab toetama, kui see probleem on selles, et, et seda ma olen lugenud juba Rootsist siis keera ja Rootsist, et, et kui algul otseselt tahavad rääkida poliitilisest teadvus küsimustest automaatsed vahetavad keelt ja rootsi keelest lähevad Heymani keel ja seda on globaliseerumine ja mina keeleteadlasena seda. Ma tahaksin nii palju täiendada, et tuletage meelde oma Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigani praktiliselt täpselt samasugune olukord, et kui inimene tahtis tõusta kõrgemale tasemele kas, kas sotsiaalses või vaimses mõttes, siis ta läks üle saksa keelele sale ja ometi tekkis juba sajandi keskel liikumisi. Need olid teinekord võib-olla üksikud inimesed, papa Jansen, keda on nii palju sõimatud, aga kelle osa määratu Eesti identiteedi nii-öelda hoidmise ja, ja ometi üksikutest intelligentidest võis tekkida tohutul liikumine ja neile tulid teised järgi võimalik näiteks paradoks, ideaalne, kui see ka pole. Et venestamise protsess, mis oli 19. sajandi viimasel veerandil, aitas kaasa, sest siis tekkis teine Laine ja siis tekkis nendevaheline nii-öelda hõõrumine ja, ja Eesti sai nagu nende kahe vahet omale võib-olla rohkem tiibu. Nii et ma tahan nii-öelda seda, et maailma olukorrad muutuvad ka poliitiliselt majanduslikult ja sellepärast need ülesehitused selles püramiidis nagu moldovlased ütlevad või isegi täpsemalt lasteaed aastaks 64 on kaputt, kõik see ei pruugi olla sellepärast, et tõsi, et olukorrad muutuvad väga palju oleneb sellest, mis, mis saab Venemaaga kuidas, kuidas toimuvad Venemaa protsessid, millised võimalused avanevad ja temal on täiesti õigus, et mõned niisugused Moodsa tehnoloogia asjad tohutult võivad aidata see, et on olemas praegu internet ja kõik need asjad, see on andnud ka nendele väikestele rahvastele tohutult uusi võimalusi. Nii et meie ülesanne tõepoolest võiks olla see, et seda praegust keele olukorda maksimaalselt säilitada. Ja siin ma tahan, kus on praegu kirjanike kongress kirjandust kiita, et kirjandus on praegu see põhiline, mis meil annab seda keele uut hoogu ja arengute kõikidele nendele rahvastele ja sellepärast on ka see tänane kongress üks üks nendest vahenditest, mis võiks olla nüüd Jaanus rääkis väga õigesti, et kõik oleneb koolist mäletamiks. Uus asi, mis on toimunud Venemaal, ütleme selle sajandi alguses on see, et on tulnud, näiks teine mängija sest tegelikult Marel kõik oli riigi poliitikad, kõik sõltus riigi poliitikat. Nüüd tuli välja üks, teine, mis on kodanikuühiskond. Sest kuigi see seda ei ole väga arenenud Venemaal aga olemas. Ja loole, et mina olin ma funny, kongress ilma paluti pidada nüüd Tartus plenaarettekanded ja ma seal istusin, kuulasin ja ma näen, et noored ei taha tegeleda poliitikaga, sest nad teavad, mis on poliitika Venemaale. Nad teavad, et niipea, kui nad astuvad poliitilisele areenile siis kas neid lämmatatakse või neid võetakse ja kasutatakse ära, manipuleeritakse läbi taha seda, nad tahavad mingile tasemele, kus nad saavad teha oma kultuuri heaks midagi. Aga samas, kus neid ei saa manipuleerida. Näiteks udmurdimaania Ma kõik servidele, evolutsiooni liikumine, Al diskoteegid, Nateegid, udmurdi diskoteegid, mudityydveid, vaieldud, murti muusikat, diskoteegid olid täis inimesi. Ja mida see andis, võimalus koguneda. No arvutada asju, sealt sündisid projektid ja projektid, mis Lelle välistama, seda traditsioonilist poliitilist tegutsemist seal nägid, kuidas need vanematega läks? Rahvusliikumiseta, no need on üdini ära kasutatud ja tegelikult kõik seda teravust. Meil on võetud lehist aga noored ei taha seda teed ja mina väga usun, et siin ma usun, et siin on võimalust selles kodanikuühiskonna initsiatiivi, et inimesed hakkavad ise tegema, et nad ei oota, et neil oleks raha. Me ei oota, et keegi kaasata kapla. Nad lihtsalt otsustavad ise, kuidas teha, mina väga loodan sellele võib-olla mingil hetkel annetatakse, seda ei saa välistada. Aga hetkel ma arvan, et siin on üks lootust. Ma tahaksin olla ka optimistlik. Kui Eeva AK, siis ma ei tea, kuidas areneb Venemaa poliitika, aga kui vaatame ajanud on tsüklide vahetus organiseerimine ja teine, sel kontratsik seon, adumi seedimine on meil Euroopa liit, jaol šokkidelt küsimus on baskide küsimus, Kataloonia küsimus ja nii edasi, nii edasi. Ja see, millest sina räägid, see tuleb tähel attumiseerimis tsüklisse ja see on minule ka looduset, nüüd see noorus aru, et nendel on tehniliste vahendite abil ka võimalus, siis sellest tuleb siis keelte keeltele hea tulevik. Ma ütlesin, ma olen Marima ja udmurdi maad sama vänt, millest sina rääkisid Eeva siis sagedasti on, et venelased on niisiis ja venelased orkestrid, aga udmurdi keeles ja mari keeles ja see on väga hea eksootiline oskusi, võib-olla ta suuteline, aga seal finantseerimisja tuleb raha ja sellest kaks kasu. Teine pool on, et see on eeskuju malevlastele Oya udmurdid leiti, oli seal vedela venelane, minu keeles laulab ja siis mina laulan ka seal üks kasu, teine kasu. Et venelane, kes elab sellest keelest, võib-olla teda ei saa aru, sa ei räägi, keeld aga laulab keeld. Et see eye siin ei põlata, ei sõima, ei sööma ja ei sõlmad udmurdi, udmurdi ja mari lasi ja nii edasi siis kaksikasud ja, ja selles võib-olla ta loobus. Aga see on looduse, nendele, kes elavad siis Vene Föderatsiooni aladel. Aga milline võiks olla lootust neile, eestlastele, soomlastele ungarlastel, et me ennast ära ei kaotaks globaliseeruv järeldusi enne jääks alles, et me ei läheks inglise, prantsuse või hispaania keele peale üle, sest sedasi on lihtsam ellu jääda, raha teenida. Et mis oleks see meile see võti, et me püsima jääksime, oleksime uhked ja võib-olla nii nagu Eeva, teie õpilased, paljud agad, prantslased, inglased, õpime eesti keelt, sest see on nii põnev. See on nii huvitav. Mina Roomas sündinud ja kuna on väga sageli, olen mõelnud ruumi impeeriumile. Tegelikult ma võin impeeriumi viimastel sajanditel toimus hakin üsna sarnast sellele, mis toimub siin. Aga mis sellest tuli, on see, et tulid nagu eelmivata keeled, et mitte see. Ma olin nagu hakkas ladina keelt rääkima, mingil hetkel hakkasid rääkima. Aga ikkagi ma ei usu, et see unifitseerimine väga kaua kesta. Tekkisid uued keelt. Nii et ma arvan, et väga palju ei tohi märkused unifitseerimine protsessis, et mina ei usu, et lihtsalt ta on võimalik ja mis võib juhtuda, on see, et mingid piirid muutuvad. Aga, ja oluline on, on, säilitab nagu, mis on kõige tähtsam, mis on kõige iseloomulikum, see võib olla keel, see võib olla midagi muud. Hetkel ma arvan. Me oleme kõik viinud keel. Võimalik, et ja siis see 70 aasta pärast või 100 aasta pärast me avastame, et olla keeli taga midagi, mis on eestlastele iseloomulikum ja et see keel on muutunud. Võib-olla ei muuda nii sügavalt seda olulisemat keskendugem sellele olulisemale. Selles mõttes, et mina, mina olen õppinud teada, mis on rahvusest, ma tulen kultuuris, kus rahvust ei ole olemas. Nii et see on midagi, mis on mulle õpitud. Ma pean päris hästi õpitud. Sest ma olen õppinud hindama selle liikus tegelegemas sisuga, tegelenud erinevate avaldusvormid, mis võivad muutuda. Mina näen asja niimoodi. Ma arvan, et üks moment on loomulikult see armastus maa ja oma traditsiooni kultuuri ja selle kõige vastu, aga kui paradoksaalne see ka ei ole sageli surve positiivselt näiteks nõukogude ajal, kui hästi hoolitseti eesti keele eest, kui hästi toimetati näitlejateks raamatuid, võrreldes sellega, mis praegu on ja nii edasi, sest selle surve all oli see üks vahend säilitada ennast, nii et teatav teatav surve võib olla avaldub ka nendes samades noorte noorte liikumiskeset elu ei ole eriti hea selles vene tegelikkuses ja, ja kogu see FSB tegevus ja kõik see ikkagi on noortele inimestele vastik ja Eestis no Eestis Eestis on ju praktiliselt seesama, ega siis no ma ei tea koguses seesama teaduse Angliseeri no mina ei tea, minul on see kõik sügavalt, sügavalt vastuvõetamatu ja kusagil on, on mitte üksi armastus, vaid ka, vaid ka raske olukord peab aitama meid meede sellel säilimisel. Aga nüüd ei ole vupa survet? On küll okei, aga seda, kui, kui nüüd terve terve Eesti räägib endise keed kusjuures ava tahtlanoosus ja siis seda, seda survet ma ei näe siis Ungarist, kui ma vaatan Eestit, seda survet ma ei näe. Nii et sisepoliitilist survet ma mõtlen, et siis Nursus võtab vastu inglise keelt paremini, kui, kui teie generatsioon vene keelt jakkuse selles aias ja, ja nii on, ja see, see on ohtlikum see surve surve all. Zulia, aga mida siis puutub Ungaris, siis? Meil on spetsiaalne selline probleem, et 30 protsendi Ungari ungarlastest elab Ungari mäles Slovakkias, Ukrainas ja Rumeenias ja Serbias ja nii edasi, nii edasi. Nende keel õpetan ka Slovakkia metsaülikoolis. Et et kui oli see üks Lucia ungari keel ja enne esimest maailmasõda. Aga nüüd meil on ungari keel lihtne, viis kuus ungari keel ja kõiki Uugani keeled, siis Slovakkia, Ungari, Ukraina ja edasi arenevad enamuse keele survega surve all ja sellest tuleb 100 aasta pärast. Teine keesis Slovakkia, Ungari, Ungari, Slovakkia kirja ja me, emme, me ei saa aru, võib-olla eriteadvuse aladel, kui nende terminoloogia on teisiti kui meie teemioloogia, kui nende terminoloogia areneb Slovakkia mõjul ja teiste terminoloogia See küsimus, et meil Ungaris räägitakse kõige vähem võõrkeeli, nii et et meil inglise, inglise keeles ei tule riigikeeleks. No ma vaatan seda, seda ja januse skeemi mõtlen. Oh lahe on aina rohkem sumi huligeeni. Tegelikud keeled arenevad, aga tegelikult no kui mitte, vedas ta naljaks. Igal pool, nüüd tekib see sõim murret ja kohaliku rääkimisviiside täpsustamine toimub igal pool ja sellele võib-olla on Euroopa liidul ka oma toetustega väike teene, sest mina pean seda pigem positiivseks. Ma arvan, et kui oli Esto konverents 91. aastal eestlased olid suhteliselt jäigad selles, ütleme, Kivja keele kaitsmise positsioonil. Ja Kauksi Ülle oli selline valge käes, kes tahab ohustada meie rahvusliku ühtsus. Mäng käib aga tasapisi see selli mäng, see mäng muutus väga tõsiseks ja nüüd me näeme, mis on selle tulemuseks. Üks üks kirjakeel ja kultuur on täiesti õitsema seda kui Lõuna-Eestis. Ja me näeme seda ka Soome Alyssa sellekveeni Gweenide ja ainult keeli. Yellen aga lihtsalt, et nad tõstavad pead ja nad hakkavad väärtustama stseenis momendi oma. Ja mulle tundub, et see on väga tore protsess. Nüüd eile kuulsime Hei, Laaksonen, kes kirjutab ainult oma murdes ja kes on hirmsas populaarne Soomes, see on väga tore. Minu meelest muidugi tekitab küsimuse lemm normeeritud keele staatusele. Ja siiamaani on olnud selline absoluutselt domineeriv, mis surub alla nagu, nagu teisi mulle meelismaailm, kus oleksid erinevat geenivariandid, on võimalikud ja kus need keeled, mis on inimese loomuliku uks keeleks. Et meil oleks oma väärtust, et inimesed saaksid. Kui me teame oma juuri ja lugu, siis hoian aga oma keelt. Kui me kaotame oma keele, kaotame oma juured meid ja me oleme nagu pidetud. Lendame 40-ga. Seda tehase kirjelduse kirjanike kongressid mõte et nõnda kirjanikke ja, ja lugejaid, et peab kasutama oma teed ja peab kirjutama oma omas keeles vene keeles. Mina näen ka meie, mitte soomeugrilaste funktsioon siin ma olen seal ja seal see siin, mitte sumi ugrilane. Et meie silmades võiks lugeda seda austust, mida peab aru saama, et nad tahad keskkonnas, kus lapsest saadik on neile sisendatud ennad on teine kategooria inimesi. Sest vene kultuur on loomupooles monokultuurne ja ma ütleks isegi võitlevalt molu mõnuga monokeelne. Ja kui venelased tunnevad end ohustatuna, räägitakse teist keelt ja selle peres väga jõhkralt Oll ründanud teisi keeli, võimalik Mäkijaida ja selline nagu kuidagi nagu pihta läinud tõesti, sest inimesed on. Et neid on piinanud, et, et latiivat liida need, need, need on veendunud, et etkui räägivad oma keelduma, lastega läbivad karuteene oma lastele. Nüüd on selle ideoloogia vastu. Minemine peab olema, ma olen meie aitame sellega, et me väljendame oma oma austust nende enda ja ma olen seda näinud, kui ma olen hakanud käima udmurdimaal. Et see on tekitanud imestus inimeste juures. Ma arvan, et see on olnud nagu hea hea emotsioon. Mina tunnistan, et ma ei ole ma väga nats, saan aru, mida, mida Jaanus ütleb, et te olete Porson lootuseta. Et kuna pole ungarlased, ei oska keeli, et et Nende enda keel ei ole ohustatud. Ma arvan, me peame siiski oleme valmis sellele, et et osatakse keeli jäid sellest hoolimata. Näete, et on oluline, et teadlane kirjutaks ka inglise keeles selle pärast, et on Simmita kirjutab, et teised kolleegid, teisel pool maailmas võiksid seda lugeda Ta ja võiksid astuda dialoogi temaga. See on oluline. Ja see on oluline, ta kirjutaks eesti keeles selle perearst, et tal on, tal on võlg oma keskkonna suhtes. Et Eesti inimesed mõlemad, mõlemad on vajalikud. Et ei tohi ütelda, et peab seda ja mitte seda näha, neid peab. Kannatame ära. Mõlemad, millal püüa teha mõlemat? Ungaris olid ühise laua taga ühisest soome-ugri asjast rääkimas kolm keele ja Kirjanduse inimest eestlane Arvo Walton, ungarlane Jaanus Pusday ja portugali itaalia juurtega Evadoluus, kes on öelnud, et just Eestis tunneta ennast kodus olevat. Ümarlaua korraldas Krista taim ja Kristo vestles seal ka kõnesolnud soome luuletajaga. Heli Laaksonen on tema nimi ja Soomes on ta väga populaarne. Keele saate kodulehelt leiate selle jutuajamise. Jaga varasemad saated Jaanus pust, Aia, Eeva tulusiga. Kõike head.