Mina olen Märt Treier ja mul on hea meel täna ja edaspidi kord kuus paluda vestluskaaslaseks inimene või inimesed, kes on silma jäänud mitte niivõrd kõlavate tiitlitega ujuma, tubliduse ja paeluv olekuga. Tunneme selliseid inimesi kõik tere tuttavana vähemalt. Aga miks ei võiks me neist ka veidi rohkem teada ja nende mõtteid kuulata? Hunte pidanud kodu lähedalt murdma ka saatejuht ei ole hunt ka seepärast murrab, kus tahab. Maire Põldma on mu üle aedne, Hiiumaalt vist küll parim võimalikest. Lisaks putule joviaalsusele on ta suurmeistrimees puukujude saagi ja võimalik, et üks kõige paremaid selle ala meistreid lähikonnas ja mitte ainult Eestimaale. Ja siis on veel 10 või 30 põhjust, miks oli vaja Maire nõusse telkida ja temaga üks jutuajamine maha pidada. Juhtuski nii, et saime kaubale ja Maire tuli Tallinna külla, tõi toimetusele tordigaveda. Niisiis, tere hommikust, Maire Põldma. Tere. Sa ütlesid, et sul jalad värisevad, värisevad ka, see on esimene, mille teine, kohe, sina, esimene külaline, kuidas meeldib? Ma arvan, et siin on väga meeldiv olla. Tead, miks sa esimene külaline oled ja kohe siinsamas istuda. Aga sellepärast, et sa teed tuju heaks. Sa vist ei kuule seda esimest korda. Ei kuule, mis sul siis viga on? Mina ei tea, mis mul viga on? Oledki kogu aeg selline olnud, lihtsalt üks väga heatujuline ja rõõmus inimene. Parandamatu optimist. Ma arvan, et ega ei saa ju kunagi kehvemaks minna. Kuule, proovinud ennast parandada, jah, ma proovin. Su elutee on olnud ju vägagi keeruline ja sigrimigri kõikvõimalikest ametitest. Millest kõigest veel võtame nüüd aja näiteks 25 aastat tagasi, kas aimasid, mis sinust võib saada aastaks 2015? Ei, ma ei osanud seda isegi unes näha. Veel vähem seda, et ma hakkan saega tegema tööd. Tere, ma ei osanud arvata, kas sa oled selle unenäoga rahul, mis täna on saanud reaalsuseks, ma lähen sellega väga rahul. Vaatame, kuidas see unenägu siis teoks sai. Sa sündisid Põltsamaal täitsa suureks. Käisid koolid läbi ja õppisid lasteaiakasvatajaks, seda küll, miks? Sellepärast et lapsed meeldinud Nadali vahetud, selle loomulik ja, ja see oli loomulik jätk. Ja siis sai sinust lasteaiakasvataja ohimet Tõrukeses. Väga kaua sa vastusele pidanud? Jah, siis mul tekkis elu muutus ja ma kolisin ära Otepääle vastast oli kahju ka natukene ikka, mõni nimi on siiamaani meeles ja meie laps ka, aga Põltsamaa lasteaed ei ole ju ainus siin ilmas ei ole, see ei ole ainus, aga noh, ma läksin müüjaks. Selles on ka oma võlusid. Suhtlen inimestega palju, see on see peamine võlu ja keegi ei näe kunagi kurje müüjat leti taga õppis ikka müüakse ja tõtt-öelda on see kõige pikem amet sinu elus, sa tõid seda ajutidel tänaselgi päeval. Asendan kas lihtsalt tuled inimestele vastu või mõnel vastu on, mul on kahju nendest inimestest seal, Käina, Konsumi legidega. Otepää eluetapp, suhteliselt lühike ja seda sa vist väga hea sõnaga ei meenuta. Ei meenuta. Sa tead ainult, et ühel päeval ja see oli seotud sinu isikliku eluga, pidid sa sealt saama võimalikult kaugele. Läheme sinna päeva korraks tagasi, mis siis sümboolselt otsustas sinu järgmise elu, sa võtsid kaardi etlase, teadsid, et sa tahad Otepäält võimalikult kaugele minna ja vaatasid, et missugune on kõige kaugem punkt Otepäält. Vedasin diagonaali, kas Valga Palgale liiga lähedal Otepääle teistpidi diagonaal oli Vormsi või saared. Ja, ja mulle tundus, et Hiiumaa ei ole liiga ülerahvastatud, et sihuke vaiksem Saardundus ma polnud kunagi käinud Hiiumaal ei olnud kunagi sattunud ka mitte kunagi olnud sattunud ka ja siis vaatasin võimaliku keskmise koha Hiiumaa välja ja ja läksidki, jah, ostsin sinna maja, müüsin maja maha ja läksin sinna täiesti tundmatusse vette. Sul olid juba aisad kaasas, kui sa Hiiumaale jõudsid. Maja olid ikka enne näinud? Jah, ma olin ühe korra seal käinud. Ja siis algas uus elu. See oli aasta 1997 maja teadma, hästi kiviga visata, aga mul ei ole kordagi tekkinud tahtmist kiviga sinna visata, sest pole põhjust, seda enam, et sul aias pole ruumi, kuhu seda kivi visata. Kirjelda veidi oma aeda. No mida ma olen seal teinud, meeletut tööd? Esimesed 10 aastat kohe kindlasti. Ja ja saadinud sinna puukujusid, rajanud lillepeenraid, kiviktaimla eid, mida iganes. Ja unistanud oma suurest tiigist, et sellest tuleb võib-olla kunagi midagi vahvat. Mul on seal mõned mõtted. Seda tiiki natuke süvendada, midagi sinna teha, mõni saunakene või. Või platvorm. Nüüd ma ostsin sinna, kalad, uhked kalad. Valgeamuuri, kes peaks tiigis tühjaks sööma. Minu nii taimedest, mis sina juba kasvanud on, muidu kasvavad kinni. Mis sul seal hoiuski kasvab? Kõigepealt näeb inimene, kes mööda astub porgandeid torgatud, siis on seal linnud, siis on seal mingisugused loomad, millele oskad sina paremini nime anda. Mis seal veel on ja miks nad seal ongi? Puuslikud puslikud on minu lapsed ja kui minul tekib mingi mõte, vahest ma näen mõnda unes silma, joonistan teinekord niisama täiesti suvaliselt paberi peale tuleb mingisugune mõte. Vohh see nüüd ma lähen puu sisse, ma teen selle ära. Sale puud ikkagi seal ja noh, seal ei olnud sellel Mittide keerulist puu sees, ta istub seal ainult saepuru ära võtta tükiga ja ta tuleb välja. Aga äkki vahel on keegi teine, et alguses nägid valesti, vahest mõni hakkab vastu, jonnib nii, mis tema siis saab? Temast tuleb see, kes temast tulla tahab. Jah, mul alles paar päeva tagasi oli selline juhus. Hakkasin tegema metsavanaga, tuli hoopis poku, kellel on kuld kaenlas, kaitseb teda seal juustega, see ei ole sul esimene puhkusele ei ole, ei ole ja see tähendab siis, et kui öökull välja ei tule, siis tuletavate Poco ei tule. Jah, aga mulle meeldib see, et kui tema seal puu sees on ja kui tema tahab välja tulla, siis tema tuleb. 97. aastal, kui sa jõudsid Hiiumaal, on elu seljale. See oligi see hetk, kus sa nägid esimest korda saagija, saag nägi sind. Otepääga, ma võtsin juba aitäh Rust tagama, saagisin küttepuid. Aga Hiiumaal oli see koht, et ma laenasin naabrimehe käest natukene ikkagi tema muidugi mulle ei tahtnud anda, et naisterahva kätte saagimis hulluks läinud oled vä. Aga muidugi ma võtsin salaja selle sae ja läksin kuuri ja mina saagisin sealt illegorwiverlemile, välistus kakk. Ja kui tema seda nägi, siis ütles. No olgu võtta siis see saag, võta saag ja tee siis. See oli su elu esimene lillekorv või mõni ausam asi. Mul oli esimesed, on, oli siis tuli karu, siis tuli lillekorv. Need neli asja olime juba ära teinud. Sattusin Varbola puuüritusel esimest korda aastal 2000 Varbola puuüritus, see on midagi sellist, mida kõik vigur saagijad teavad une pealt. Jah. See on siis see koht, kus peab silma paistma, siis oled keegi. Noh, kas siis seda, aga meil on seal niisugune vahva oma ettelaager, kus ma omasuguseid koos ja siis me seal aitame 11 annab otsese mõtteid ja konkurentsiga on kõige vähem tegemist seal. See on niisugune vahva omasuguste seltsis. Kui see lille korrusay välja saetud, kas siis lõi mingisugune lambike peas põlema, et nii edaspidi Maire saetkis ainult lillekorve ja karusid? Ei, mul oli algul mõtet. Ma teen praktilisi asju, kuhu saab lilli sisse panna, kes hoiab lillepoti käes kuhu saab õueküünla panna peale niisugune ma olen praktik, eks ole, mul olid lapsed üksi kasvatada ja ma teadsin praktilisest poolest tunduvalt rohkem kui ilu poolest. Aga noh, edaspidi hakkasid tulema igasugused teised asjad, ka. Mina hakkasin kujusid tegema ise. Minul oli juba neli puukuju valmis. Kui metskonnast tuli metsaülem ja ütles, et kuulaivassini mulle on tulnud konkurent. Ja siis tema oli vaatama, mis ma seal teen. Mis pilguga need mehed kõigepealt siis seda prouat vaatasid? Mehed vaatavad algul umbuskliku pilguga alt üles või ülevalt alla kuidagi. No ikka algul ülevalt alla. Nii jah, et no kes see selline on ja mis teie kujutad? Nahkusid ja sa käima läheb ja tööks läheb, et siis sügavad kukalt. Täna te olete kõik sõbrad ja mingisugust konkurentsi, noh, niivõrd-kuivõrd, neil on oma firma ja konkureerida samal turul enamvähem jah, ikka ütlete teineteisele loigu ka. Ja see ei ole probleem, ei ole ja Varbola see töölaua taga suppi loomulikult. Mäletad sa oma esimest tehingut ka? See oli karu karu, kes hoidis üleval siin turja peal lillepotti ja siis Soome perekond sattus sinna mööda, ma olen tee ääres ja. Jah, ja see oli juba koledaks läinud ja ma ei osanud siis veel puid immutada ja mis sinna käib ja tema tahtis seda vana asja, temale meeldis seedri lunis nii kaugule kätte sai, selle ma pidin ära müüma, aga ei olnud tahtmist. No ma ei raatsinud müüa. Kui palju sa lõpuks selle karu eest teenisid? Noh, ma ei mäleta seda enam seal juba mõni aeg ja aga no järelikult me ikka midagi teenisin, lapsed kommiraha saida pool sunnitult viisin raha juurde juttu, sest tundub, et sellega ei ole sul elus kõige paremad lood alati olnud, seda on ikka vähe olnud. Nojah, sa kasvatad üksinda viite last, siis on natukene ikka raskusi ka vahetevahel töö on raskunud, sa tulid Hiiumaale su esimene ametilüps ja jah, see tähendab varahommikul läksid tööle ja neli kilomeetrit eemal jala autoga. Rattaga talvel, suvel, sügisel seitsmeks pidime kodus tagasi olema, sest tulid lapsed üles ajada, kes koolis, kes lasteaeda. Ja õhtul õhtuks oli söök valmis vaja teha. Siis pidi olema, kui lapsed koolist tulid ja lasteaiast noh, siispidiselt laual olema ja mina läksin kodust ära. Ja siis ühel hetkel tundus, et aga päev on nagu maha visatud. Jah, sest see on päeval, oled nagu zombi ja kui sa öösel üles ärganud ja päev otsa toimetanud ja siis võttis naine jaajaa hakkas karusid ja maimu vaheldumisi olen kogu aeg teinud iga iga töö kõrvalt, seal ma olen seda teinud ja 17 aastat. Mäletan, kui me umbes aasta aega tagasi istusime koos terrassi peal, rääkisime veidi juttu sinu kirevast elust siis oleksite ajas tagasi Käina Konsumisse, seegi asub Hiiumaal ja rääkisid, kuidas see lõpuks hakkasid oma töö eest peale maksma. Mäletavad seda juttu ja jah, jah, ma käin ju mul on, sest grammatika on Silamad palk mul ei ole nii suur, ma sõidan auto selle kruusatee peal katki, kütet on vaja osta ja lõppude lõpuks on, seekord pidin tegema puukujusid selle jaoks, et käia Käina Konsumis tööl. Et see ei ole kuidagimoodi reaalne ja loogiline, et minu töökoht oli liiga kaugel minust. Kas sa mäletad seda päeva, kui sa otsustasid ära? Nüüd aitab? Jah, ma mäletan seda, et elasime minia, olime majas, poeg tõi minimajja ja tema oli nagu töötu. Ja ma lihtsalt andsin oma töökohad emale tema Alexis poodi ja tema läks poodi tööle, emakas puuslikke kamandama. Jah, jamad kolisid ära Käina ja, ja mina hakkasin oma puutööga tegelema selle tohutu rahveldamisega, tekitades endale vist päris korralikult liiga, isegi haiglas tuli olla. Nojah, mul oli kunagi aeg. Ma seda saagimis nii hoolega ei teinud, mul oli kolm töökohta vabrikusse monteerima, L1 ja, ja ma olin müüja ja siis tuli enda aega nende vahel planeerida ja uneajast loomulikult näpistatakse, ju. Hommikul olid lüpsja, siis olid veel poes tööle, siis käisid lampe, monteerima, lampe, käisin öövahetuses. See suvel on niimodi. Ta on öövahetus. Jah, ja siis, kui poest oli vaba, siis maalin, lambivabrikus, krambivabrikus oli vaba, siis ma olin niimoodi, et kaks kohta, päev oli meil vähemalt kaks töökohta, aga ma käisin kolme koha peal nagu korraga. Kas lihtsalt oli raha vaja, oli lastele vaja mõelda või ei oska teistmoodi raha oli vaja ja autole vaja osta. Ilma autota meie maal elada ei saa, jah, ja siis sattusin ülesse ja, ja mitte keegi ei teadnud, mis mul viga on ja kui hakata uurima, et noh, et töö juures, mis missugune su töö on siis ma lugesin miljoneid töö, et noh, see on see ja see on see ja, ja siis on kolmas ka veel. Ja siis öeldi nii selge ületöötamine ja siis pandi mind lihtsalt nädalaks ajaks selle otseses mõttes Kärdla haiglas magama. Ja Magazingi rahustite mõju all ja püsisid seal voodis ja ma magasin, magasin ennast välja, siiamaani pole rohkem vaja olnud, ei ole. Kõige hullem kogemus on see, kui ma läksin olude sunnil Soome tööle koristajaks sattusin Libafirmasse. Tuli välja, et ametlikult lepingu järgi töötan hoopis Harjumaal. Ma ei tohtinud kellelegi öelda, et ma olen Soomes tööl. Ma olen siin sõpradel külas, pidin ütlema kõigile. Õnneks minu tark auto ütles, et nüüd tema ei tööta enam. See oli poolteist nädalat, ma olin seal tööd teinud. Jah. Ja kuna ma olin võlgu võtnud üldse üle minna ja kõik see raha hankida piletid ja kodune kõik elu korda saada siis ma sattusin ühte perekonda, kellel oli maal kogemata maja maja kõrval kogemata puuhunnik. Loomulikult minul, tuluke vilkus peas, siit ma saan tagasisõiduraha. Nii, kuna mul oli see tuttav, kes mind seal transportis ennast tagasi Hiiumaalt organiseerisin saed Tallinna Tallinnast Helsingisse, Helsingisse, ma läksin ise vastu autoga. Ja siis ma nägin üheksa päeva nii intensiivset tööd. Ma pole elu sees nii palju tööd teinud. Ja mul oli kogu aeg, ma tahan koju, ma tahan maksta. Ma tahan koju, ma tahan koju. Rõõmuses ainult laevapileti eest. Ei, ei, seal ma saan kõik oma asjad korda. Laastud ja loomulikult. Aga see oli kõige hullem kogemus, mis üldse elus saab olla välismaale tööle, minemisega, mäletad sa, kuidas sa siis välja nägi, kas samamoodi naeratusi diagnoosida? Oi küll alles, vaid ka, eks ole hommikul kindad kätte ja 15 kraadi külma ja ja, ja lähedaga põllu teepuuhunnikusse. Tere, mees kutsus vahepeal lõunale, kohvi, on hästi tore, soome perekond oli siuksed, vanemad inimesed nendele puude eest ma siis tegin paar puukuju, et nad lubasid mulle otsa oma hoovi sinna müristama. Rahul, ja siis need kliendid, kes kohapeal tulid nagu kujudele järgi neid siis väga kuid rahul sellega, mis ma seal tegin. Endale väga meeldis, põrisevad ellujääja tüüp, järelikult haletsemine, hädaldamine, mis tunded need sinu jookseb? Ma ei viitsi, miks ma pean, milleks see ei päästa, mitte midagi? Pole proovinud, vähemalt mõttes võib-olla kunagi tekib, et noh, et jälle, ma olen omadega puntras, jälle, mul on mingi probleem. Kas ma tõesti ei saa hakkama? Saan küll. Mul on tunne, et selliste viidetega nagu teleri vaatamine või või kuskil portaalides ringi sügamine, see ei ole. Ei, ei, ma üldse ei vaatagi filme. Sellepärast et filmides tehakse, enamasti tehakse haiget lastele, naistele ja loomadele. Ja mina filme ei vaata sellepärast et mul hakkab hale. Õhtul kell üheksa vahelduva saagiga käib, ma tean ja aga mingisugune enesemaandamise viis on sul kindlasti veel kui ainult saega sage mere ääres. Jah, ma vaatan kive. Ma vaatan laineid. Ma lihtsalt istun ja lülitanud täielikult kogu maailmast välja. Ja ma istungi ja vahest on niimoodi, et hakkab külm juba, vaatan kella. Oh, olen juba kolm tundi olnud siin ja pole nagu tähele pannudki. Olete seal üksi? Jah? Imelik vahel mõelda, teised istuvad teleris, vaatavad rumalalt filmi, sina üksi, mere ääres, vaatad kaugusse. Aga ei, see pole minu teleei, ole minu, minu teema. Ei, ei ole. Mul ei ole aega. On sul eestlaste hädadest jagu saamiseks ka mõni hea trikk? Mis mind, mind on aidanud, on aidanud alati hea tuju, optimism kõigest üle olemine, ära lase endale haiget teha. Ole sellest üle ja, ja no muidugi ei ole inimest, kellel pole haiget tehtud elusees, kellele pole halvasti öeldud, kõigile on öeldud halvasti eluses niukseid juhuseid, onju, aga no mina olen tänu nendele inimestele, kes on püüdnud minule kaikaid kodarasse loopida saanud täna selleks, kes ma olen, et ma olen südamest neile tänulik. Mul oli palju neid inimesi, noh, mitte palju, aga ikkagi on, aeg-ajalt on. Aga ma olen tänulik, see on teinud mind tugevaks. Kui palju Eestis üldse vigur saagijaid? No see raamatus, mis Kati Murutar välja andis, oli minu teada 13. Aga neid tegijaid on tunduvalt rohkem, kõik lihtsalt ei satu pildile. Osad teevad endale hobi korras oma koduõue peal. Saaremaalgi mul on 10 õpilast, nemad ei ole ju kusagil nii-öelda avalikul üritusel üles astunud, me lihtsalt teeme, ma lihtsalt juhendan neid. Ja nii ongi, kuidas nad sinu õpilaseks said ka sellesama vigurda laadimisega seoses, eks ole, huvilised siis nad hakkasid helistama ja siis Saaremaalt pandi grupp kokku ja kutsuti tule sina juhendama ja kõik huvilised õidus Saaremaalt, jah, kõik on Saaremaalt ühele hiidlasele ju päris rõõmu kohe. No ikka jah, et noh nagu ikka see saarlaste-hiidlaste vaheline aasimine käib ja nüüd tuleb viima mingi naisterahvas hakkab Saaremaamehi õpetama või? No kuulge. Kas kõigis 10. asja? No ma arvan, et saab, saame veel kokku ja me saame ka järgmine vajadus kokku, karu juba oskavad teha. Kes, kes teeb karu, kes teeb naisterahvast, kes mida räägitakse, et sul oli selline särk, mille peale oli kirjutatud, et naine töötab ja 50 meetrit ohutsoon? Jah, käib see ikka veel seljas, on see ohutu tuss, meede või midagi muud, see on sellepärast, et kuna kuskil üritustel olen, siis rahvas tuleb liiga lähedale ja ma olen selle, kui ma lähen töö, hoo, sinna ikka vein, siiapoole, sina poole, oh siit ja sealt ja siis võib mõni ette jääda, lihtsalt. See on lohutus. Oled sa endale saega viga ka teinud? Ei ole. See on vist imenatukene, ma arvan ka, et mind on hoitud. Kui hakata vigur saagijaks õppima, siis millest tuleb alustada? Kõigepealt saest, nii saagi ei tohi karta. Sa saega peab oskama ringi käia, silma, kinni teda niimoodi et ohutusnõudeid ennekõike, nüüd me räägime. Ja ärge vaadake minu tegusid, vaadake juttu. No heakene küll, kui nendega on juba hästi, siis järgmine samm, võtab, hakkad nägema ja nii lihtne ongi. Tema tuleb välja, kes joonistab ette? Puu peale läheb, võtab koorem hakkab joonistama siis hakkab kohe lõikama, täpselt nii, kui keegi tunneb, mõnedel on, kui hästi pikalt ette joonistatud ja väga Couete mõeldud ja jahja tehakse plastiliinist ette teenine väike kujukene, siis selle järgi. Nii et kui lelu sõidab möödasõitu seal hundu korraga rohkem kui üks ood, siis need on saarlased. Siis need Ja sa oled õpetanud oma lapseke saagima, nad ise on hakanud. Mis siis proovitöö on üks väike bokovi? Ei, boss. Mul võttis kätte. Hakkas pinke tegema lahistumise pinki ja ja siis see tütar, kes mulle Norras elab, tema tegi mulsiilikesi jagakuki siia siselillealus ja, ja mida minu õues praegu? Meil on kolm last, viimane tütar, tema mul lihvib, tahab ka, saadi kätte, aga kuna ma kahjuks tean, kui ohtlik saag on, siis ma talle seda veel ei usaldaks. Kui vanalt teised lapsed said saajat? Noh, poeg, noh, poeg on ikka, meesterahvas võtab ju sae kätte, noh, see nii loogiline kuidagi, et tänapäeval ei ole miskit. Et meesterahvas võtab sae, no see oli ikka mingi viis, kuus aastat tagasi. Noh, üle 10 ikka oli. On nemadki teinud midagi väga vahvat, mida vaatab imetlusega tütre leidma, vaatan õue peal, siiamaani joonistab poed, joonistab diktatuurid Tallinnas. Olgem ausad, võtab sae kätte, ei ole nüüd mingisugune näitaja, tähtis on ka õige saag võtta kätte. Maire, kui mitu saagi sul on juba, et teha üks korralik töö valmis, praegu on mul neid viis. Ja kui ma alustasin, siis mul oli yks elektrisaag õudusfilmist on kõigile näha, kuidas keegi tuleb kaks saagiga, kas see on sinu tavaline tööpoos? 200-ga korraga, ma arvan, et ma ei saaks hakkama, ei ole mõistlik, ei, ei saa, kiiremini ei saa. Kui palju neid inimesi mööda satub, kes tunnevad siiralt sinu loomingu vastu huvi ja tahavad endale ka midagi ära viia. Suvel rekordpäev on 100 inimest taevas kusagil, sest ma olen kolm bussitäit, mis on kolmekümnekohalised, bussid käivad üsna sinu pärast sinna metsa sisse, nad lähevad minust mööda ja tihtilugu tulevad ka minu pärast, et Hiiumaa giidid toovad neid sinna. Et jah, ma olen, ela hea kohapeal, selles mõttes seal rumeenlasi, jaapanlasi, kedagi kõike, kõike ja nad üldse käituvad suhteliselt ühtemoodi hämmastava tee peal edasi, lähevad puhta lolliks ja siis jõuavad sinu tiigi äärde ja juba üldse ära imestada, mis nad näevad, jah, ja siis nad otsivad, kus see mees on, kes neid kujusid teeb, tahaks seda meest näha. Mina lükkan käed tolmust puhtaks, mina olengi see mees. Nad usuvad, kus nad pääsevad. Ma ei tea, kui palju on Eestis naisvigur saagijaid peale sinu? No, ma ei oska nüüd öelda, ma tean, et Elvas on mul kaks tüdrukut nii-öelda kellega nad varsti kokku saame. Hiiumaal tegeles ka üks naisterahvas. Aga ta vist jättis selle juba järele, et noh, et see on üpris raske ameti selle ainukesena sellega leiba teenida on raske, temagi püüdis seda teha. Nojah, aga kui on tore abikaasa kõrvale, et noh siis on ju hea, siis ei pea väga püüdma. Täna sa võid juba öeldud, teenid sellega leiba. Oled uhke selle üle, olen. Kunagi kuskil öelnud, et maailm võiks üldse ilma rahata käia, täitsa nii selline uitmõte või oled seda rohkem mõelnud? Jah, võiks ilma rahata käia. Naturaalmajandus, mina ju ka vahetan puukujusid. Nii, ma olen vahetanud isegi singi vastu, olgem ausad, häda sunnil või oli lihtsalt mainida, Ma mõtlen, et ma ei taha su käest raha. Aga mul on maasinki, tahad, võta see, noh, et tema tunneme võlglasena siis, kui tema midagi ei ole andnud. Mitu kilo sink, üks? Ei no üks-ühele päris ei vaheta. Alles alles täna laeva peal üks pakkus mulle teed emale üks väikene kõhukene, tema pakub mulle lõnga. Ma jugo on ka jah, ja siis valasin ka, teeme nii, et ma nüüd kilo kilo vastu ei vaheta. Naersin Moden tammepuust sulle kuju ja siis võtan kolm kilo lõnga, eks ju. Et päris nii ei lähe ikka. See on niisugune sõbrasuhe, on see mõnus tunne, kui inimesed tulevad näiteks laeva peal ligi kusse, kõik iirlased kokku saavad, varsti on nii vähe, saavad laeva kokku ja siis tulevad ja räägivad, näiteks pakuvad vahetust lõnga vastu hea, väga tore. Mina koon sokke väga hea meelega, talvel. Kui palju neid töid seal järjekorras siis ootamas on, saab mõne vahetaval kõrvale käiata, kui mõni inimene ei meeldi võimalik haru muutub tüütuks. Noh, mõned ebameeldivad kogemused ikka on olnud selle pika aja jooksul aga kõrvale, noh, ma lükkan need tööd, mis on nagu aega nendega on, öeldakse, et tee mulle ära selle aasta jooksul. Ja siis nad tavaliselt nihkuvad detsembris juba, noh, et vähemalt selle aasta jooksul ma teen ju ära korraga vahvli, ma teen selle ära, eksemad inimene ootab, pidin seal aastaks ära tegema iimadena ära. Sinu kõige kuulsam kujuma, pakun välja leluseljabussiootaja, jah, vot tema on küll see tädikene, seal tema saab neid peresid ja kallistas ja oi kui palju. Sõdi vaadatakse vist regulaarselt aastas korra vähemalt üle, aga kas talle pannakse siis uus kuub selga ja iga korralik daam vahetab aastas kuradi ideid? See puuda on ka need kevadel siis tema riiete vahetamine toimub paneme talle uue kübara ja uue koti ja ostan uued saapad. Iroonia on see, et suvel ei käi ükski buss sinna, küll aga on seal bussi, ootajaid sügis Tiia ja saite selle idee kuskilt mujalt või tuli see teadust vaadates, see tuli sellel momendil kui sina bussipeatus, sest see esitati veel pinke. Ühesõnaga, kuhu ei ole minu ravi jooksul, selles külas ei ole bussi käinud liiklust mitte mingisuguseid koolibuss ja tehti veel pinka pandi uus boss, eks ole, kus on aadress peal. Mõtlesin nonii, no tere, nali, et noh, keegi peab ju siin bussi ootama hakkama, kui nii auväärse aurane ping tekki prootselt pihta ei ole pandud, aegade vältel ei maganud madeldud nii ja üks meeskoor käis seal kunagi ja siis hakati teda kindlasti kallistama seal ja siis ta kukkus sealt maha ja siis kutsuti muidugi mind. Mis nüüd juhtus? Nemad hakkasid äriga maadlema. Aga noh, tõstsime selle mingi kambaga jälle või tädikese tagasi pingi peal, eile ma ka juhtunud midagi, mis oli puhtad ja kõik juhtub magusinikus, onu jäi terveks. Nii et ka meeskoorid on sattunud sinna, tahad, ütle, mitte sinu pärast. Jah, jah, tädi oli ikkagi atraktiivsem. Natukene ärilist mõtlemist on ikka vaja, seda bussid hakkavad käima, õuepeo, kõik see tuleb organiseerida, tundsid, sa oled, oled tugev selles, aga loomulikult ja tänu sellele, et mul on nii pikk kogemus ja ja mul on koduleht tehtud ja noh inimesed käivad, suured langeb kõige paremini. Ei pea tegelikult ennast reklaamima. Ei, väga, ei peagi. Inimesed käivad, räägivad. Kui ma siin Tallinnas vastu võtsin, siis sa ütlesid, et tule mulle bussijaama vastu, sest edasi ma võiksin lihtsalt, raam pole seal nagu käinud, ometi käid mööda Eestimaad ringi ja teed seal tööd, Tallinn on siis ainus koht, kus sind ei vajata või? No ilmselt ma seda linnasõitu pelgan ja mul Tallinnast tullakse kujudele järele, Hiiumaale. Niimoodi on vahelduseks Tallinna sattuda, oli ka tore ja uued trammid ja muidugi aga Tallinna käigu pärast ei sul Saaremaal käimata Saaremaal on ometi vaata et sinu elutöö praegu Jähkimas, mis on kõige raskem töö, mis mu elus jooksul on olnud, on praegu Saaremaa viikingid? Need on suured tellingu peal töö neli tükki. Noh, ma olen seal loomulikult ilma ja selle käest ma olen ju kogu aeg, aga see, et ta on tellikon, pead, mul on seitse kilo pea kohal, temas pean sellega veel tööd tegema ja õigesti tegema. Mikkelised algusid saagima. Kas on nii raske tööd paremini tulla? Raadiosse? Ohato südamepõhjas mõnuga ütlaslikkub. Ei, ma tellisin järgmistel, läheks ilusa ilma, need tuleb järgmine minna. Salme vallavalitsus, selle tellis, millal töö peab valmis olema. Tähtaeg õnneks ei ole. Millal tahad, ja õnneks ei ole tähtaega, kas pole vasar, vot see mulle meeldib. Sa ütlesid, et sa näed puud ja siis sa tead, kes seal sees on, aga kui nüüd rääkida päris professionaali juttu, siis millisest puust annab, mida teha, mis on kõige parem materjal. Ja minule endale meeldib toores tamm kõige paremini. Miks tema nõnda heal, sest teda jah, ta on ilus, ilus. Ta kestab kaua. Järgmine on siis mänd, kuusk ja kõik ülejäänud. Kui sa võtad mingisuguse töökätega, sa siis tead juba, see läheb müügiks, läheb aeda ilutsema, läheb kellelegi tuttavale nagu tellimustööd, nagu ma praegu hästi palju on neid siis noh, siis ma tean, kellele need lähevad. Mulle antakse märksõnad, et rõõmsa meele või suure kõhuga või kindlasti vuntsidega. Et nende märksõnade järgi siis mul kohe hakkab tuluke peas vilkuma. Nonii, ahah, vot nüüd ma teen seal läinud, ma teen selle. Aga noh, kõigil on kogu laval, hakkan tegema oma aeda, siis on see, et puu on õue peal, lükkega seisan, ma käin temast mööda mitu nädalat. Siis yhe korra näen, vaatan vohh, selle ma teen. Sul läheb üks päev tehases pakkust, mingisugune tegelane ja jah. Ja siis on mitut hommikust jutuni saab, muudkui käib. Kuule telefon, midagi, mitte midagi mulle lihtsalt aega, ma olen seal sees. Senine loominguline Palanga, jah, see on uskumatu, vahest mõnitatakse. Pole päev, jah, olen isegi vaadanud, mitte sinu kunsti on märgatud rahvusvaheliselt. Mõned aastad tagasi käisite näiteks Venemaal ka siis olid hiidlased kogunema kampa ja läksid näitama kõike, mida nad oskavad, selle rahvatantsijaid oli kõiki, oli Maire oma saega, kust need saed sul olid eraldi vagunis? Kohvris seekord ja ühesõnaga üldse sattusid, näete, ekskursioonigrupiga tulid minu hoovi ja, ja siis ma natuke näitasin, kuidas Saagimi käib, eks ole noh, et ma ei oska midagi teha, otsinud, aga varbaga pakku kinni saagisin, kõik hoidsid juustest kinni. Kuidas see võimalik on, miks sa nii teed, kus sa tulev alustas on? Noh, ma ütlesin, ma ei tea, poes ilmselt Venemaalt tuldi ja küsiti, kus nad käisid mul õue peal ekskursioonile nagu kohapeal vaatasid ja imestasid, et kuidas niimoodi saab. Tule meile külla, mõtlesin, tulen, ma ei jäänud mitte midagi, kuhu ma lähen, kes kutsub pärast ma hiidlaste käest kuulsin ja kes need olid ja kuhu kutsuti. Ja aasta pärast oligi teade mul postkastis, et nii kõik organiseeritud, nüüd läheme kaks kuju Venemaale maha, nagu sa ise ütlesid. Medvedjev Putin? Jah, ma tegin kaks karu ja siis me seal omavahel naersime. Et need on need see töö on vist päris lõbus tööd. Nojah, tulen seltskonnast ja loomingulist tööd ei saagi ju kurvana ja kurjana teha olema lõbus ja avatud, kas võib juhtuda ka nii? Sellest põnevast tööst saab ühel hetkel ka midagi, mida saab üsna tujutult saagida, lihtsalt teadjaid. Karu peab tulema, aga mõte on juba kuskil jänese juures või hoopis mujal? Ei selline rutiin siis vot seda rutiini vältida. Seda tuleb vältida. Maire Ansung, retsept? Jah, esitage optimismi ja püüdke olla rõõmsad needki vaba aega, et välja tulla sellest olukorrast. Ärge mõelge kogu aeg tööle. Magneesiumitablette ei aita, aitab see suhtumine, jah, suhtumine, mida tuleb siis teha, kui tuju hakkab ära minema, kas keegi üldse näinud sind kunagi kurvale? No ma ei tea, ma arvan, muidugi kodu on ikka teinud ka, vahest? See peab siis hea põhjus olema, jah. Aga väga harva Medici olla kurb kuulge. Soomes ka päris tublid vigursaagi, jätkas. On ja ühel hetkel, eks ole, õnneks sattuda soome tulla sealt selle kõige vingema trofeega tagasi, oli nii, jah, räägi see lugu ka ära. No läksime saunas, aar Järvile. Lihtsalt sinna puusaagimisvõistlustele. Hiiumaalt meie vigur, saagette grupp, MTÜ Hiiumaa vigu, saagide selts kutsuti sinna. Jah, ja siis nagu ikka rahvas päeval ja aeg on sul tund aega ja hakka saagima. Siis ma seal tegin, ma ei tea, siis ma olin publiku ja žürii lemmik, mille sa tegid ikka karusselli karufestival. No mis sa arvad, kas olulisem oli see karu või seesama energia, mida sa kiirgab raadioaparaatidest, see praegu. See minu meelest on kõige parem see, kui inimestele meeldib. Noh, inimesed tulevad, suhtlevad, kõik on nii rõõmsad, kuidas sa suudad, kuidas sa võid, nii äge, nii ilus. See on nagu see, mis nagu meeldib ja annab jõudu ja töötan edasi. Soomlased, pagulased, venelased, eestlased, kõik on käinud Su karusid vaatamas, küllap on kujunenud ka mingisugune küsimuste edetabel, millele sa une pealt võid vastata, enne kui nad küsivad, mis need on kõige esimene küsimus, kus see mees on käinud kujusid, ah jälle teine. Sina, millega sa teed, kuidas mootorsaega on see võimalik teisi proovima, ehk? Võib-olla ei tohikski sellest rääkida ka turvavarustuse, sina ei käi siiamaani kokku? Jah, kõva häälega seda öelda ei või, paneme jutuses sulgudesse. Aga kas sul on põhimõtteline trots selle vastu või lihtsalt ei ole vaja? Sest aeg oli muidugi väikene nõue, aga seal oli 30 kraadi kuuma ja üks soomlane kukkus seal kokku koos aega ja koos oma turvavarustusega. Et noh, ta on ju palav, see varustus seljas ja sai seal liikuda ja ta takistab, ma ei taha, et mind keegi takistab, see on kohutav tunne, et ma tahan olla vaba voolata ja kui sa vaatasid oma kolleegide töid, nüüd sa oskad neid kindlasti vaadata juba väga põneva pilguga, mida sa hindad oma kolleegide töös eeskätt see omanäolisus? Et igaüks jäägu omanäoliseks, ükskõik mida ta ka ei tee. Et igalühel on oma nägu nagu igal kunstnikul, mina ei ole kunstnik, mina ei ole skulptor, mina olen Puusaag ja miks mitte olla kunstnik? No ma leian end, kunstnikud käivad ju koolis viis aastat, eks ole, ja siis see sõna nagu devalveerub ära. Et me armastame ju ka kapsasuppi, no kuidas ma armastan kapsasuppi, eks ole. Me armastab oma kodumaad armastama lapsi, aga see sõna ei tohi, devalveerunud on minu jaoks ja mina olen usage puusaagi natukene kõvem sõna kui kunstnik. Kõvemal, aga natukene minu jaoks on natukene labasem ja mina ei taha olla väga kunstnik, kõlab nii kõrgele ennuliselt ja ma olen ikkagi puu, Saagim, tavaline inimene. Ometi ma tean, et sa maalid ka. Nojah, talvel on ju ilmedas tagatoas, jah, talvel on igav. Vildin pilte, räägime siis selle jutuga nüüd ära, mida see viltimine õigupoolest tähendab, Maire Põldma moodi, nõel, viltimine, maid, märgiltimist. Mul on 63 erinevat villa, tooli ja maastike velgin. Jah, võtan foto ette jäävildin järgi. Ma ei tea, kas tõesti tundub, et ma sain mõnestki lausest aru, mis praegu nõelbilippimine märgviltimise teed tagatoas teed ei tee, mis, mis sa täpselt teed siis inimkeeli nööbikene on see, et kuiv Laivee vilja märjaks ma pane seepi, ma ei pane mingeid aineid sinna. Lihtsalt võtan selle, viljadustab, kui hakkan, aga vältima torgi niimoodi oma lõbuks, Wyotadele jaapanlasi täis bussi. Noh, siiamaani on sama lõbuks olnud, ma olen seda ka müünud ja nüüd nõutakse minult juba näitust. Varjus oled nendel olnud juba 1997.-st aastast Hiiumaal, see teeb siis varsti peaaegu 20 aastat. Mis koht see on sinu jaoks? Vaikne rahulik, suvel ta ei ole rahulik, muidugi. Aga turvaline. Mina leian, et Hiiumaal on elada turvaline, kuigi rahvas ära voolab ja oma lapsedki ära läinud, eks ole, kaks tükki juba mujale ja et vaikne ja turvaline koht. Kuigi töökohtadega on probleem ja mis kõik veel, aga rahulik elu seal lapsed on, sul on olnud ka välismaale? Jah, nüüd juba kaks tükki ja Norras. Mis neid just sinna tõmbab, tütrel olime seal. Ja, ja teine vend läks loomulikult õe juurde, sai omal töökoha ja nii ta läheb. Oled sedagi pihtinud ja see on muide olnud ka ainus hetk, kui ma olen näinud su näol mingisugust väikest mure varju, et nad on sind värvanud sinna enda juurde, tule ema, maki oma saed kokku võtta oma kaarik ja müüme maha ja hakkad seal tegema, mõtle, millist roppu raha teenib. Ma mäletan, et möödunud aastal olid sa seda nägu, et hakka või asju pakkima. Jah, niisugune tunne korraks tekkis küll täiesti lootusetuse tunne, et ma ei suuda olla seal konservi leti taga neid tunde ja, ja see on minu jaoks liiga rutiinne, ses mõttes, et pikad tööpäevad noh, käia on kauge, majanduslikult on see kahjulik, eks ju, ära on vaja elada, maja vajab remonti, üks laps on veel koolitada. Ja oligi mõte, et noh, mis siis ikka äkki tulebki minna. Aga viimasel hetkel mõtlesin, et ei, ma võtan kätte, keenud projekti, kirjutasin projekti sain aga rahad peale, Ozzy oma saekaatri, auto, käru, nüüd mobiilne saekaater, lükkan selle käru peale, lähen kliendi juurde. Saen, palgid lauad, eks lähen järgmise kliendi juurde. See nõudis tegelikult visadust kaasas, kohe esimese kirjutamise peale ei tulnud seda nõu ja ei tulnud siis läks küll tuju ära vist natukene, aga ega ma jonni, et kus sa sellega, ma ei ole, Maire Ta on jonni. Ja siis tuli, saage õuele, minagi käisin seda vaatamas. Tundu sõita väike asi, aga see uhkus oli seda suurem. See on siis üks suur asi, mis päästab tegelikult tubli inimese Eestimaale. Jah, see päästis selles mõttes, et mulje jäi ära, väga palju käsitööd. Et ma teen aiamööblit ja, ja aiamööblisaagimine käsitsi nende palkide pooleks saagimine, tükeldamine, see on meeletu töö. See päästis mu sellest ära, nii et see, mida sa kodus teed, on üks osa tööst, teine on see, mida sa teed siis kõikjal mujal magad siis autos, kui sõidab mööda Eestimaad nuumama nautos maanteele case, kuidas kunagi isegi saag on peal olnud, kogemata jäi padi maha. Siis üks nendest viiest väiksem, siis jah, ikka kõige väiksem jah, väike töösärk vahele ja Pole hullu elas üle kannatab nii elada küll. Jah. See on põnev. Ega nad ometi sind ei jäta ju saak alla magama, kõik pakuvad ikkagi toanurgakest, kas sa tead ja, aga kui on inimene kodust ära ja ütleb, et ma tulen koju tagasi siis ja siis aga sade vahepeal ära? Millega sa oma töödest ise kõige rohkem rahul olla, tead? Mulle meeldivad asjad, mida ma saan, ütleme, ise luua, mis ei ole tellitud tööd, et mul on nagu vaba valik. Et see, mis, kus ma ise välja mõtle, mida inimene tuleb siia, ütleb teemale karu, vot selline selline noh siis vägisi ajamine või see mulle meeldib teha, ise ise välja mõelda, antakse maadel vabad käed tee ära, siis on kõige parem, kõige parem tee. Ta käit ringiga, tihtilugu mõtled, mida puust veel on võimalik teha. Aga selleks on vaja natukene investeerida, mul on väiksed mõtted, on tööriistade osas nii, mis puudu on väiksemad tööriistad. Kuid mida teha pildiraame, tahan teha Mabyldin ise, pilte ma pean otsima, keskmine raame teeb. Ma tahaks teha ilusat pindi, raamise pooleks, saagida oksi. Aga selle jaoks on väiksema tööriistu vaja. Olen kuulnud, et sa oled kandnud soe tarvikuid kosmeetikakotis kaasas. Nojah, sihukesed roosas roosilisest kotis. Ma nagu tahtsin kiusu ajada, et iseendaga, et noh, ma ei ole nagu mees, et ma ikkagi veel naine ja mul on roosa kosmeetikakott, millega tarvikud. Nii et sul kuluks ära veel üks kosmeetikakotike, kus sees on siis väiksemad tööriistad, millest saaks pildiraamid näiteks teha. Jah, siukene, tore kotike, võiks olla. Ma ei ole ka niimoodi saab varsti rikkaks ja. Ei, ma ei usu, rikkaks ei saa. No nüüd sa kindlasti ütled, et sinu rikkus on viis last. Jah, minul ikka päris hästi, minu koduaed. Sinu vii saagi jah. Jah arvatavasti läheb paljude arvates sul päris hästi, kas sa oled tulnuka inimlikku kadedust? Noh, aeg-ajalt ikka kuusena küll oma raha paned. Udune lehe vastus ikka on, ma olen ikka on öelnud, et noh, mul on remont pooleli majas, et ma panen tapeediks, asi selge, mõni kindlasti uskuma ka veel. Noh, mine tea, inimesi, igasuguseid väljakutseid on sul ka uhkeid, ma tean nüüd Norras tahetakse üht suurt viikingid nii tubli kahemeetrist ja sellega peab tegema sina, mis plaanson, kusse tulija, millal Viking valmis saab? Kuna minu väimees on Norras ja siis ma olen sinna Parbu saatnud, nad on seal Mahaminud ja inimeste seas on seal ka väikene info levinud ja naisterahvas siis just nimelt kutsutakse, et naisterahvas teeb vot seda tahavad nemad näha. Ja, ja siis ongi, et kui ma nüüd norras ära niisugune, siis ma vaatan selle puu üle, mida nad tahavad, räägime läbi ja ma tean, vist virisema kaasa võtan ega ma kogu tööst ja parki kaasa võtta? Norras on ju ometi Sookwoodika seal tõesti, siis ei ole ühtegi naisvigur saagijad vot seda mina ei oska öelda. Aga ju see selgub, kas sa mõtled homse päeva peale? Jah mõtlen, et ega ma siis nüüd igavesti ka saagi Maie ja sellepärast ongi need väiksemad tööriistu vaja. Et noh, jõud raugeb, eks ole, tervis läheb käest ära, tuleb teha väiksemaid asju, on juba mingeid märke või väikselt ikka hakkab tulema. Ma olen natukene juba elanud ilmas. Kas kutsehaigused tulevad? Aga mis seal tuleviku homses on siis maalimine, piltimine, niukene, väiksem käsitöö, tubane töö. Ja Eestimaa, jah, ja jah, ei tahaks ära minna, ikkagi päris kurb on mõelda, et minu kodu jääb siia lagunema. Mul on see võimalus olnud ära minna. Aga ma olen näinud ka, kui on vaja kaks nädalat kodust ära ja mis tagasi tulen, on rohi rinnuni ja ja noh, see pilt jääbki siis olema, kui mind seal ei ole. Et seda ma ei taha. Kallis Maire Põldma, minu hea naaber, ma väga tänan sind selle vestluse eest olla edaspidigi terve aitäh kutsumast. Selline inimene on Maire Põldma Hiiumaa keskelt head reisi talle laste juurde põhjamaadesse ja kiiret kasvamist viigingitele nii Norras kui Salmes. Tänase esisaate kallal tegid tööd Viivika Ludwigi, Märt Treier. Kohtumiseni järgmise kuu lõpusirgel.