Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld, tere õhtust. Kuulajad tänases kirikuelu saates seoses kooliaasta algusega räägime sellest, mis on tinginud mitmete kristlike üldhariduskoolide rajamise viimastel aastatel milles väljendub nende koolide kristlikus, kuidas kiriku koole rahastatakse ja kui oluline on erakoolidele makstav. Tänases kirikuelu saates on meie külaliseks Tarvo syydaberg, kes on Tartu Luterliku Peetri kooli direktor ja Eesti kristlike erakoolide Liidu juhatuse liige. Esindades siis sedasama Tartu Luterliku Peetri kooli, erakoolide liidu juhatuses. Tervist, tervist. Kuidas kooliaasta algas? Kooliaasta on alanud väga kiirelt, intensiivselt ehk sarnaselt teistele koolijuhtidele, ma usun Aktused kokkusaamised, lilled, õpetajatele ja nii edasi. Absoluutselt ja Peetri kooli puhul peab paika ka see, et meie kooli sünnipäev siis langeb õppeaasta algusega sisuliselt kokku, et, et meil on ta veel ekstra pidulikku. Kuidasmoodi on kool kasvanud olles ühest küljest küll pika ajalooga kool, aga siiski taasasutatud siin mõned aastad tagasi. Jah, tõsi, Peetri kool saab täna 109 aastaseks, sellest tema esimene tegutsemisperiood moodustas aastat 1906 kuni 1944 siis tuli pikk paus. Ja nüüd siis aastast 2013 oleme taas tegutsemas. Toona tegutses Peetri kool siis tsaariajal erakoolina ja Eesti vabariigi ajal munitsipaalkoolina, siis käesoleval ajal me oleme taas erakool ja lasteaed, põhikool. Me alustasime oma taastegevust 2013. aasta septembris 36 lasteaialapsega ehk kahe liitrühmaga ja ühe väikse esimese klassiga, kus õppis siis kuus õpilast nüüd kaks aastat hiljem septembri alguses 2015, nõnda et meil on tervelt viis liitrühma 92 lasteaiaõpilast ja 34 kooliõpilast. Esimeses kuni kolmandas klassis. See tähendab seda, et vajadus sellise kristliku kooli järele on olnud täiesti olemas ja Tartus tegutseb ju veel kristlikke koole. Tõsi, Tartus tegutsevad kolm kristlikku kooli ehk siis kokku on erakoole Tartus kuus. Kõik me teeme omavahel koostööd, saame perioodiliselt koolijuht kokku ja lisaks siis Peetri koolile on kristlikes koolides Tartus katoliku kool, mis on Eesti suurim ja kristlik põhikool. Et see vajadus on olemas, eks ta lõpuks on lapsevanema usalduse küsimus. Haridusasutuse suhtes. See on huvitav, et kristlikud koolid on saanud Eestis selliseks üsna populaarseks nähtuseks. Me oleme ju kuulnud sellest, mismoodi Eesti ei ole nüüd nii väga usklik riik. Aga kas see sõna kristlik annab kuidagimoodi nagu mingisugust lisaväärtust või või on kuidagimoodi usaldus härne kiriklikud tausta tõttu, millest see tuleb, et need koole nagu tekib juurde ja, ja nad kasvavad. Ma esmalt ütleks võib-olla seda, et tegelikult ju filosoofiliselt sellele küsimusele lähenedes, siis meie tegevusel on 2000 aastane garantii. Aga kui nüüd võtta nüüd see praegune periood ette Eesti haridusmaastikul, see on üsna omanäoline aega olnud, kus siis 2011. 2013. aastal tekkis kokku? Ma usun, et ma ei eksi, kui ma nimetan kuus kristliku erakooli kokku, neid on üheksa Eestis. Möödunud õppeaasta lõpus õppis neist kokku 1200 lasteaia ja kooliõpilast. Taaskord lapsevanemad on meid valinud lähtuvalt oma valikuvabadusest, mille annab meile põhiseadus ja mis omakorda on motiveeritud usaldusest väärtuste vastu, mida esindavad kristlikud koolid ehk siis laiemalt, mis meid ühendab, on kristlik, väärtuskasvatusmeetodid on erinevad. Samuti on usuõpetuse õpetamise alused kooliti erinevad son valdavalt konfessionaalne, ikkagi lähenemine koolides. Kooli pidamine erineb aga see ühine nimetaja, kristlikud koolid. See on tõesti kaasa Eesti ühiskonnas lastevanemate usaldust ja, ja palju avalikku huvi pälvinud. Kas tuuakse lapsi nendest perekondadest, kes ise kuuluvad kirikusse ja käivad kirikus või ka lihtsalt täiesti väljaspoolt kristlikku ringkonda? Valdavalt on see nõnda, et peredel on seos mõne kogudusega. See ei pruugi nüüd kattuda nõnda et, et katoliku koolis käivad ainult katoliku koguduse liikmete lapsed ja õigeusu või luteri koolis vastavate koguduste liikmete lapsed. Kuid enamuse meie lastevanematest Peetri koolis moodustavad inimesed, kellel on elav seos risti kirikuga. No äkki ma küsin siis hoopis teisipidi, et kas kristlastest laste vanemad on kaotanud usalduse tavakooli suhtes? Ja Eestis ja Tartus on, on väga häid munitsipaalkoole riigikoole, kuid ükski munitsipaal Paal, kool olles piirkonnakool ei saa, kui ta seda, mida pakub kristlik haridusasutus ehk siis nendel alustel ja ainult nendel alustel rajanev väärtuskasvatus öelda välja seda, et, et meie juhindume ristiusu alustõdedest on üks asi see välja ütlemata jätta. Teine asi, olgugi, et tihtipeale ka munitsipaal reaalkoolis väärtuskasvatus laias laastus lähtub nendest samadest põhimõtetest. Omaette küsimus on järjepidevus ja koolipidamise meetod, võib-olla ka siin on vanematel kristliku kooli puhul enam kindlust, et nad saavad enam sõna kaasa öelda, enam osaleda koolitöös kooli saatuse määramisel. Me oleme ju suhteliselt väikesed haridusasutused. See on veel ekstra dimensioon. Selliste koolide puhul. Aga mida see sõna kristlik ikkagi tähendab ja mida see siis tähendab reaalses õppeprotsessis, milles väljendub? See hakkab märksa kaugemalt pihta kui reaalne õppeprotsess, milles kohtuvad nüüd õpetaja, õpilane klassiruumis, et Peetri kooli puhul algab see pihta sellest, kuidas me oleme alustanud koolipidamist ehk siis millele me paneme rõhku oma alusdokumentides meie põhiväärtused, et mis meie puhul on tänulikkus, julgus, hoolivus on üdini kristlikud ja, ja, ja üks suur asi. Ilma milleta ei ole võimalik ühegi hea kristlik kooli tegutsemine on personalivalik. Sest kristlikke väärtuseid ei saa õpetada loengu vormis tahvlile kirjutades, neid peab kehastama see inimene, kes seisab tahvli ees kes kohtub lastega kooli koridoris, ehk siis iga täiskasvanu koolis peab õpetama eelkõige läbi oma isikliku eeskuju, nii empaatiavõimet, nii tänulikkust, nii julgust kui ka lootust kõige kõrgemale. Et õpetajad on siis kristlased absoluutselt ja meie kooli puhul, siis me oleme iga aasta, kui me oleme nüüd tegutsemas oma kolmandat õppeaastat, siis leidnud neid inimesi juurde. Me alustasime 12 töötajaga ja praegu on meid 32 ja me oleme pannud erilist rõhku personalivaliku sellele, et need inimesed on siis märksa enamat kui lihtsalt õpetajad, kes kuuluvad kuskile kogudusse. Nad reeglina oma koguduse aktiivsed liikmed, kui ka nad kõik ei ole luteri kiriku liikmed siis neis peavad kokku saama professionaalne pedagoogiline areng ja praktiseeriv kristlus. Aga rääkides sellest, et neid kristlikke koole on ikkagi päris mitu, et kas siin on soov olnud selline, et võimalikult enam-vähem igal konfessioonil igal kirikul oleks nagu oma kool või on püütud teha just nimelt mitmeid väikseid koole, sellepärast et meeldib see, et kool on väike ja seal on selle võrra siis personaalsem lähenemine lastele, et millest see on tingitud, et neid tõesti on nii mitu neid koole Ma alustan kõigepealt sellest, et, et mis on kõigi nende kristlike koolide puhul, ühine on see, et nad on kõik kodanikualgatuslikud, mittetulunduslikud, vabakondlikud, koolid ja minu teada kõige vanem neist tegutseb Narvas Narva õigeusu humanitaarkool. Mis on seal juba siis 20 viiendat aastat vast past käimas praegu. Ja sellist nagu ühtset organisatoorset tööd nüüd sellele 2012 2013 aasta plahvatusele eelnenud, kuigi see väljaspool ootajatele võis tunduda nõnda, et neid tekkis korraga ja palju, aga, aga tegelikult olid mitmed sarnaselt mõtlevad initsiatiivgrupid juba kas 2010.-st 11.-st aastast tegutsema selles suunas, lihtsalt see aeg langes, langes väga kokku. Et ja eesmärk nüüd minu teada ka Eestis ei ole keegi konfessioonid laiemalt välja öelnud, et nemad, nemad kindlasti peavad looma oma kooli, sellepärast et neid juba praegu tegutseb Eestis. Nende koolide loojad näiteks on ikkagi olnud ühel või teisel moel ka mitte ainult kirikuga, vaid vaid ka haridusega kokku puutunud inimesed, ehk siis õpetajad Peetri kooli puhul see peab eriti paika, sest meie oleme laias laastus just nimelt õpetajate loodud kool, kes, kes on oma hariduse omandanud religioonipedagoogika vallas Tartu ülikoolist. Et püüda maastiku veel kirjeldada, siis Eestis tegutseb praegu kaks katoliku taustaga kooli kolm luteri kirikuga seotud kooli lasteaeda ja kaks õigeusutaustaga kooli. Samuti on veel ka Kohila Mõisakool, aga nemad on väga interkonfessionaalselt selles suhtes, et ma ei, ma ei hakkaks defineerima praegu. Nii, Tartu kristlik põhikool on siis rohkem vabakoguduse tausta ja täpselt vabandust, unustasin selle ja nende pida, oleksin ilusana kogudus. Aga ikkagi sellest praktilisest poolest, et kui nüüd kristlikud väärtused on olulised ja on pandud paika need väärtushinnangud, millest lähtutakse, mis on aluseks koori tegevusele, siis praktilise poole pealt, õppetegevuse poole pealt millesse kristlikus väljendub, kas on ka regulaarsed palvused, usuõpetus ja nii edasi või tunnibanis Ja see kõik peab paika selles suhtes, et reeglina algab nendes koolides päev koolinädal erilise hommikuringiga, seda peetakse ka ilmalikes koolides, erakoolis, munitsipaalkoolides siin ja seal, aga aga see on üks näide sellest, et, et kuidas nüüd kristlik kool erineb, siis ütleme sellisest mittekristlikust koolist ehk selliste tegevuste käigus, kui kui on oluline millekski häälestumine millekski valmistumine, siis me vaatame sellele, mis on meie aluseks, ehk siis kõik need toimingud lähtuvalt kristlikest väärtustest, temaatika lähtub piiblist. Nendes koolides õpetatakse usuõpetust ja reeglina konfessionaalsed sellist. On küll koole, mis sellist kristlikke koole, mis sellist tundi nagu usuõpetust ei oma tunniplaanis, aga aga need teemad on nad paigutanud üldõpetuse raames laiali oma tunniplaani. Ja reeglina kas teda nüüd nimetatakse igas koolis, nõnda tegutseb ka koolis hingehoidja ehk kaplan kelle ülesanne on siis ühtaegu nõustuda nii lapsevanemaid kui õpilasi. Kui õpetajaid. Ja siin on ka, mis puudutab konfessionaalselt usuõpetust, siis seda sätestab ka kehtiv Eesti erakooliseadus sellises vormis anda võib ainult kristlikus erakoolis, see on üks meie põhiõigusi. Nii et kui tavalises munitsipaalkoolis võidakse religiooniõpetust anda, siis see on kindlasti võrdlev ja religioone võrdselt käsitlev. Aga kristlikus erakõrgkoolis võib rääkida täpselt luteri koolis, luterlikus, usust ja õigeusukoolis, õigeusust ja nii edasi. Jah, et selles õrnas vanuses, kus meie koolid praegu on, Me oleme käimas Meistri oma esimest kooliaastat, kus meil on tegemist esimese kuni kolmanda klassi õpilastega, me loomulikult ei lasku dogmaatikasse milleski sellisesse, mis mis võiks ühteteist konfessiooni defineerida, pigem need eripärad väljenduvad selles, kuidas me käsitleme kirikuaasta ringi kuidas me noh, sealhulgas mõtestame tegelikult seda, mis on meie kristlikku kultuuriruumi aluseks. Ja me lähtume sealjuures sellest, et, et me alustame tuttavamast ja liigume selleni, mis ei ole nii tuttav või kui öelda täpsemalt, siis me alustame sellest, mis on meie kultuurile meie konfessioonile omasem ja liigume samamoodi ka võrdleva suunas. Sest vaatamata sellele, et me oleme kristlikud erakoolid meie koolitusloa aluseks on see, et me täidame ka riikliku õppekava. Nii et igal juhul vähem haridust see laps ei saa, kes kristlikus koolis käib, sest riiklik õppekava vajab ka täitmist. Absoluutselt, et meie eripära väljendub pigem selles, kuidas, milliste meetoditega. Me läheneme riiklikule õppekavale ja mida me sellele lisaks meile arvutatud mahus saame pakkuda. Olgu, see seal on usuõpetus, olgu see eri metoodikaga, keeleõppe Peetri koolis on ka veel väga uuenduslikke oma omalaadne aine, milleks on meedia suhtlemisõpetus, mis kätkeb endast sellist infoajastul kasvava noore inimese seisukohast olulist suhtlemisAabetzeed. Kas võiks öelda ka, et kristlikud erakoolide nagu pigem võiks need liigitada nende noh, nii-öelda eliit Koolide hulka me iseendast nõnda ei mõtle, me oleme avatud kõigile. Meie koolide puhul ei saa öelda, et meie pered on need, kellel on raha selleks ülejäänud et oma laps erakooli panna, pigem on see olnud valikute küsimus. Valida kas autoliisingu või päikesereisi vahel või kooli õppemaksu vahel, nagu teada, siis eestlased on sajandeid hariduse usku rahvas ja ja kui on üks haridusasutus usalduse pälvinud, siis see on see, mis motiveerib lapsevanemaid selle kasuks otsustama. Meil on Peetri koolis ka vanemaid, kes on osaliselt või täielikult õppemaksust vabastatud, seda me saame teha vastavalt oma suurusele ja võimalustele. Aga teie eesmärk on see, et muutuks kunagi nii-öelda haridusasutuses, mille kohta võiks kasutada sõna õppeasutus, kus, kus õpib mingil moel eliit või, või ainult eliit. Aga sellest rahastamisest rääkides siis kui keeruline on ühte erakooli pidada tänapäeval missugused toetused tulevad riigilt ja kui palju tuleb endal ja vanematel panustada. Jah, see on pikk ja keeruline teema, eriti praegusel ajal, kui on õhus erakooliseaduse muutmine. Aga ma alustaksin sellest, et praegu kehtiv süsteem on väga egalitaarne. Eesti seaduste järgi on võimalik see, et koheldakse koolipidajaid võrdselt, sõltumata sellest, kas kooli omanikuks on kohalik omavalitsus, riik või siis MTÜ või sihtasutus, ehk siis ei ole vahet, kas kooli peavad poliitikud või tavalised inimesed. Ja Me saame riigilt haridustoetust ja kohalikult omavalitsuselt tegevustoetust sarnastel alustel munitsipaalkoolidega see ekstra, mida me pakume nüüd konfessionaalse usuõpetuse või erimetoodika, keeleõpe või, või siis oma spetsiifikast tuleneva personali koolitamise või, või millegi sellise muuna, mis otseselt meie identiteeti defineerib, see, see on kaetud nüüd õppemaksust. Ja lisaks tahavad noh, noortekoolide puhul erilist tähelepanu kõikvõimalikud ruumidega seotud kulutused, nende remontimine, rajamine, et selles suhtes me kindlasti ei ole ekstra paremal seisukohal kui, kui munitsipaalkool näiteks. Ja selles suhtes, et keegi neist suudaks teenida kasumit või seda taotleks on täiesti välistatud, nagu öeldud, siis kõik kristlikud erakoolid on mittetulunduslikud, vabakondlikut haridusinitsiatiivid. No ilmselt see pool, mis puudutab ruume, nende leidmist, remontimist, kütmist, seda ilmselt tehakse koostöös kogudusega ja siin võib-olla see, kus kirik on aidanud Ja Peetri kooli puhul on sellest hea näide tuua, ehk siis meie alustasime kiriku üürilisena. Kuid juba teisel aastal me suutsime hankida ruume, mis, mis kuuluvadki kooli pidajale ja praegu siis Peetri kool on kasvanud kooli osas nõnda et et see Maarja koguduse leerimaja, kus me alustasime Tartus, et see on meile kitsaks jäänud ehk siis käesolevast õppeaastast me kolisime Tartus Mainori Ülikoolimajja ja üürimisel tervet korrust, ehk siis jah, praegu on see faas, kus, kus sarnaselt meile mitmed noored kristlikud koolid, kes on kas ette valmistamas omaenda ruumide taastamist või, või, või hoopis neid otsimas siis tegutsevad üüripinna peal ja valdavalt selleks on siis kas kogudusele kuuluv kuuluv kinnisvara Tulevikuväljavaated, et praegu, eks ole, on võimalik seda pearaha saada nii nagu seda õpilaste arvu pealt makstakse, aga tegevuse toetuse osas Jah, et mis puudutab nüüd erakoolide rahastamist, siis tõesti, et et niinimetatud haridustoetus, mida, mida maksab meile siis riik katab ära õpetamise ja õppimise kulud inimeste palgaraha, noh, see on ka seotud loomulikult õpilaste arvu ja klasside suurusega, ehk siis siin on küsimus ka selles, kui suureks üks või teine kristlik kuulda saab kasvada ja kui suur, kui suur suurus on talle mugav, et oma nägu ja eripära säilitada. Ja teine küsimus on nüüd selles nii-öelda Arvlemises õpilaskoha maksumuse osas, mis on toimunud seni kohalike omavalitsustega põhimõttel, et et kohaliku omavalitsuse maksumaksjad, et lapsi koheldakse kooli valikust sõltumata võrdselt siis vot see ongi nüüd küsimärgi alla seatud haridusministri poolt ja ette valmistatud on erakooliseaduse muutmise seadus, mis alates esimesest septembrist 2016 jätaks kohalikele omavalitsustele otsustusõiguse, valikuvabaduse, et kas nad maksavad erakoolidele tegevustoetust juhul kui nende kodaniku laps käib munitsipaalkooli asemel erakoolis. Omavahel kohalikel omavalitsustel, Arlemis kohustus säilib, ehk siis, kui Tartu linnakodaniku laps läheb Tallinnasse kooli, siis Tallinnaga tuleb neil arveldada Tallinna arvete alusel tuleb neil tegevustoetust maksta. Aga kui Tartu linnast pärit kodaniku laps läheb Tallinnasse kristlikku, aga kooli või suvalisse erakooli, siis siis nagu ei peaks seda tegema. Seda võiks teha ka ei peaks tegema, et sellisel juhul meie seisukoht kristlike erakoolide liiduna see, et see loob muuhulgas mitmetele teistele õiguslikele riivetele ka olukorra, kus erakooli pidajad on, on sattunud võrreldes munitsipaalkoolipidajatega ehk kohalike omavalitsustega ebavõrdsesse olukorda, ehk siis koolid, mida peavad poliitikud, on seatud soosingusse võrreldes koolidega, mida peavad mitte poliitikud ehk lihtsad kodanikud ehk siis maksumaksja, lapsevanem oma, kuid see, kus tema laps õpib, seal tehakse vastutuse osas vahet. Selline asi on siis ettevalmistamisel nüüd esimeseks septembriks 2016. Mismoodi see puudutaks näiteks Tartu Luterliku Peetri kooli, et kui suur kaotus see oleks, kui näiteks peaks juhtuma, et omavalitsus otsustab, et ta tõesti ei toeta? Jah, et see sõltub, sõltub kooli suurusest selles suhtes, et sõltub õppemaksust. Ehk meie eelarve moodustub praegu nõnda, et, et meie sissetulek jaguneb kolmandik, eks üks kolmandik õppemaksust, üks kolmandik haridustoetusest ja üks kolmandik ehk siis sellest niinimetatud tegevustoetusest. Ja see on loomulikult suur osa meie meie sissetulekust ja Ma tean, Tallinnas see olukord on sarnane ja see mudel ei kehtinud kristlike koolide puhul, vaid minu teada kehtib waldorfkoolide puhul ehk siis kolmandik kolmandik eks jaotamise mudel. Se laastus kehtib koolide puhul, kelle õppemaks natukene alla ütleme 100 euro kuus 80 75 90 eurot, et selles suhtes Eesti kontekstis võrreldes varem tegutsenud suuremate erakoolidega, kellest mõned on ka äriühingute poolt peetud, on see mõõdukas mõõdukas tasu vanemalt ja, ja väikse kooli puhul tuleb sellest maksta ka maksta ka siis personali palgaraha. Nii et arusaadav, et see on oluline küsimus kristlike koolide jaoks, et senine süsteem võiks säilida. On ja meie kristlikke koolidena siis keda koondab Eesti kristlike erakoolide liit mis on nüüd tegutsenud poolteist aastat mis koondab kõiki kristlikke koole, küll seal on vahe selles, et mõned meist on liikmestaatuses mõned vaatlejaliikme staatuses. Tunneme ennast sellest väga puudutatuna ka seetõttu, et me oleme tekkinud nagu öeldud üheksast koolist kuus selle kehtiva seadusandluse kontekstis. Piltlikult öeldes, me oleme astunud ostnud pileti rongile, mis ähvardab lõpuks jõuda sinna, kuhu me ei ole soovinud. No Eestis meeldib ikkagi ajakirjanikel ja, ja üleüldse inimestel teha selliseid pingeridasid, panna koole järjestusse ja vaadata, kes kui tubli on millal saabub juba see aeg, kui saab nagu hakata ka kristlike koolide õpetuse vilju kuidagi hindama, noh siin ilmselt natuke aega, enne kui need lapsed ja noored kasvavad nii suurteks, et nad teevad oma üheksanda klassi eksameid ja, ja nad lähevad kunagi kõrgkooli, aga missugune see tase praegu õppeedukuse poolest võib kristlikel kooridel olla? Ma arvan, et see on hea sellepärast, et et meil on inimesed, kes teevad oma tööd südamega, kes kes õpetajatena on, on hästi valitud ja, ja kes on hästi ka ise selle valiku langetanud, selle haridusasutuse kasuks, et, et nii personali kui perede osas ma usun, et ma räägisin kõigi kristlike koolide ees, kui ma ütlen, et, et siin on väga vähe juhuslikke valikuid selles osas, kuidas me oleme kokku sattunud seda ühte asja tegema, sest ilma pere toeta ja ilma kooli toeta perele ei ole see võimalik. Ja mis puudutab pingeridasid ja, ja vilju siis. Ma arvan nõnda, et, et kõige suurem vili ja kõige suurem tasu ja tunnustus ühele haridusasutusele, olgu see siis kristlik või, või mittekristlik, on see, et teda usaldatakse avaliku huvi, tema suhtes suureneb. Ja Ta on väärtustatud nii õppimise kui ka õpetamise kohana. Kirikuelu tänases kirikuelu saates rääkisime Tarvo sila prügiga, kes on Tartu Luterliku Peetri kooli direktor ja Eesti kristlike erakoolide Liidu juhatuse liige, esindades luterlikku Peetri kooli. Mina toimetaja Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja meelale. Kõike head kuulmiseni.