Siis, kui auvalgus kaob. Niisugust pealkirja kannavad Estonia teatri traditsioonilised mälestuste õhtut mis alati leiavad aset teatrikuul. Hubase valgusega laval. Väikeste laudade taga on aset võtnud inimesed, kes palju aastaid oma elust küllap kõige kaunimad ja sisukamad aastad on töötanud selles teatris. Saali poolelt pakub see toredat äratundmisrõõmu nendele, kellel mälestusi Estonia etendustest aastakümnete tagant elustavad kunagised lavapildid, kostüümid, hakkavad kõlama ammused helid. Vähemalt osakese sellest meeldivast õhtust püüame tuua ka oma kuulajaini, kel polnud võimalik seitsmeteistkümnenda märtsi õhtul Estonia saalis viibida. Nõnda siis eesriie avaneb ja ette astub teatri peanäitejuht Aarne Mikk. Neljateistkümnendat aastat järjest on Estonia teater Beatrix ühel puhkepäeval kutsunud siia lavale meie endisi kolleege et meenutada koos nendega läbi käidud teatriradu ja ühtlasi tuletada nii noortele kolleegidele kui ka noorele publikule meelde, et per antud juhul Estonia teater ei ole kerkinud mingisugused tühjalt kohalt vaid enne meid. On olnud siin sadu ja sadu inimesi, kes kogu oma elu kogu oma energia on pühendanud just selle teatri- ja balleti ning ooperi opereti muusa teenimisele. Me oleme üritanud igal aastal kutsuda siia lavale neid, kel oli või kel saab olema sellel hooajal ümmargune tähtpäev. Nimekiri on alati küllalt pikk ja aukartust äratav. Kui aga päev jõuab lähedale, siis paratamatult üks või teine teatab, et kahjuks ma ei saa tulla, ma ei tunne ennast hästi või. Ja mul tuleb meelde kadunud kolleegi augus. Sepa üks ütelus. Kui ma ütlesin talle, August, miks sa nii palju päevi või, kuid Jonam Estonias käinud neid vaatamas, siis August ütles, et ma tihti olen läinud sellest majast mööda. Aga kui ma hakkan uksest sisse tulema, hakkab mul süda puperdama. Ja ma kardan, et hakkab liiga palju mind rahutuks tegema. Ja ma üritan ennast tagasi hoida. Aga samal ajal see näitab, kui kallis, kui erutav on see maja nendele olnud, keda me siia kutsume. Läheme oma külaliste juurde Möödunud aasta 14. juulil sai 75 aastaseks meie teenekas koorilaulja Leida Beekman. Teda usutleb Sulev Nõmmik. Tohin ma teile öelda, proua? Teisiti ei, ma saan ka seltsimees või ma võin öelda, kodanik kuidas pro Beekman, kuidas sai alguse alguste algus? Tähendab, minu lapsepõlvekodu käis väga sarlegi, käisime teatris, nii et teatriarmastus oli teatmine, kui nii nimetada oli juba ammu veres. Ja noh, peale sõda kuulutati välja, et võetakse ja siis ma võtsin julguse kokku ja tulin gaasis katsetele. Ja õnnestus muidugi nõuti, siis tegin kõik, mis nõuti. Laulsin, võimlesin lõpuks tantsisin ka, kuigi üksinda ei olnud just kuigi mugav see keerutamine nii hädas võeti vastu ja sealtpeale hakkas siis töö siin teatris. Muidugi siin, teatris, alguses kohe mitte, see oli ennegi, kui kõigil on teada, seal menetleti praeguses Vene Teatris väga kitsastes oludes. Garderoobi kutsusime omnibuss, eks seepärast, sest tõepoolest ta oli pikk ja kitsas ja kui me kahelt realt istusime 25 inimest, siis olid seljad vastamisi ja 24 inimese peale oli meil siis kaks suuremat peegleid ja umbes mõõdugakse all kuni 50 sentimeetrit, Võnnibisin. Muud tegime siis nii, kuidas me tegime. Aga püüdsime, no kõigepealt püüdsid ikka võimalikult kõike teha, mis nõutakse ja hästi teha. Ja peale selle oli meeleolu iseenesest ju ka ülev, oli ju see sõja lõpp ja, ja iga pisi assitagini lõbu. Ja veel siis, kui tööga luht töökorda oleks, siis Velerite muidugi majanduslikke raskusi oli. Olime kõik nii üks ühtemoodi, teine teistmoodi ja ja mis meil siis sõjast järgi oli jäänud, näiteks üks minu kolleeg. Nüüd ma näitan, Ethan, teeneliseks tehtud, tunti linna peal hästi riiet, hästi nõelutud mantlis ta. Noh, see oli sõjast järgi jäänud ja varustati meid khaani orderitega premeerimise näol. Aga õnnetuseks oli siis nii, et iga kord ei olnud kaupluses katet. Nii et 35 kingad tuli osta 39 jala jaoks. Pärast leidsime võimaluse siis vahetamiseks ja tol ajal ei olnud seal midagi naljakat, kui ajalehes leidsid kuulutused, vaat see number jalanõud, vahetada selle vastu. Aga kui kolleegidest rääkida headest kolleegidest siin ma tean, kellega te koos töötasite siin Marta Rumgi. Benno Hansen. Marta Rumgi mäletan algkooli päevilt, meil võimlemisõpetaja haigestus ja tuli asendaja ja tuli üks noor tütarlaps. Isegi rõivastust mäletan, sinine seelik ja ja niisugune kollane kena Champersiidine peal väga edukalt andis meil tundi ja kõige lõbusam oli see ta meile kõike ette näitas ja matil kukerpalle, kes, kas muidugi siis oli meie poolehoid täielik. Ja hiljem Lowsniku ikka Colotakse kontserte ja kuus võimlesid, järsku esineb Mart Arold? Sealt peale ma tean, tundsin teda juba kunstnikuna. Hiljem siis juba teadis. Ja siis üks sõbratar Vaatasime sealt teiselt rõdult. Vikerlase olime mõlemad väga vaimustatud ja järsku ta ütleb. Vaat seal laval ma ükskord laulan. Ja laulis mitte üks kord, vaid rohkem Jaan neutra rahvakunstnik. Meie Olga lund. Ja siis teise näitlejatega näiteks mäletan pinnad. Lõbus talupoeg. Ma kannan loti mütsi, kes võib mind keelata, laulis mäletallurkil lulli virk, Housi metsa muusikamehe tütar, seal on minu nimi on Reesel ja seal laudas on minu ees, seal need on lapsele meelde jäänud, seepärast et ma olin siis ma ei tea öelda, kui vana, aga niiviisi ma võeti kaasa kaisse pärast, siis sel ajal oli teatris iga reede rahvaetendus ja see oli odavam ja selle tõttu, sest mu vanemad ka tihti teatris käisid, meil oli kombeks siis lapsed kaasa võtta. Ja nüüd seisuga tala olete te ikkagi veel kostüümide peal alates 60.-st aastast olite meie kostüümiala juhataja nüüd televisioonis, nii et mina teid tegutsevana ja Riipana nii nagu te olete, mäletan ikkagi seoses kostüümidega. Kas kostüümid tõid kusagilt juba Se kostüümide rohkus, millega olevat elus tegutsenud, kusagilt häirima ei hakka, unes ei näe. Kuidas öelda, eks nad kummitavad kui näiteks midagi praegu puudu tuleb, praeguse töö juures, siis on, mul kummitab kohe lotot võtma, tõttaks sealt. Kuigi see on teine, aga muidugi televisiooniga tuli töötada, aga kui juba 60.-st aastast alates ja siis palju jõudsamalt ja palju enamalt kui praegu siis oli teatriga ise ka leping ja mul tuli neid siis juba väga tublisti aidata, nii et nii ühe jalaga kõik aeg seal olnud. Ja mis kostüümides puutub, nendega oli tegemist. Sellepärast, kuid senini oli nii, et, et mina ja mingi kõrt. Aga siis, kui nüüd juba väljasõit tuli, siis oli juba vastutus kahe-kolmesaja inimese eest, kellega sa välja lähed ja seal tol ajal etendused. Need külalisetendused olid ka palju ulatuslikumad, mindi suurte suurema arvu kostüümidega välja või tähendab lavastustega välja, sellega siis kostüümide arv suur. Ja mida ütleksite, tahaksite öelda tänasele lava inimesele? Tänu sellele oma inimesele, nad on kõik ju kõrgema haridusega ja eelharidusega, vähemalt muusikakooliharidusega, nendel on kergem töötada kui meil. Ja ma tahaks, et nad võtaksid asja sama südamega ja sama lõbusalt kui, kui meie võtsime. Ja veel üks asi, mis oleks just koori rahvale ise olen, maga, koorist, joo ja siis tahaks öelda seda, et nad ennast laval ei nihutaks kuskile posti taha või, või lavanurga taha. Laundatame talu nurga taha mõttega, et see paista saali. Meie laval ei ole koht mis see paistaks saali. Täname teid südamest, soovime teile elus jätkuvalt head. Teatriõhtu muusikalise külje eest hoolitsesid praegused noored solistid, keda näeme, kuuleme nüüdsetes lavastustes. Esinema tulles ulatas igaüks neist lilleõied äsja mälestusi jaganud veteranidele. Raadiosaatesse saame tänu helilintidele paigutada aega muusikat ajast, mis kõne all oli leida peitmann, rääkis palju Mart Arungist. Ka tema on käesoleva hooaja juubilar ja kuigi ka tema on üks kutsutuist, kes mälestuste õhtust osa ei võtnud, kuulame nüüd Marta Rumgi esituses katkendit Tatjana kirjas stseenist Tšaikovski ooperis Jevgenia niigin. Salvestis pärineb 1956.-st aastast. Klaveril Estonia teatri kauaaegne ooperi kontsertmeister Thekla koha. Seitsmendal augustil sai kuuekümneaastaseks teenekas koorilaulja valves sirel. No esimene küsimus, kuidas sa üldse teatrisse sattusid? See algas tegelikult niimoodi. Minu magus noorusaeg oli sõjaaeg. Lõpetasin Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi 20 üheksandad lennurahu kevadel. Siis suurem osa kõik läksid ülikooli ja minagi läksin TPIsse mõtlema, et kas mul ikka väga meeldib seal abi mitte. Ja läksin arhitektuuri õppima. Aga küllap mul oli ikka siis südamesse soov ennast väljendada isetegevuses ja hakkasin seal kohe kahega. Samas olen ma isetegevuses, seal oli TPI meeskoori hääleseadja oli lulli must Kolsmit. Tema mind haaras kohe oma hõlma alla, hakkas mu hääl seadma ja siis hakkasin võtma osa üliõpilaste omaloomingu olümpiaadidest. Ja nii oligi, et ma kaks aastat sain siis seal ülikoolis õppida ja tänu lulli mustale organiseeris ta ikka nii kaugele mind, et ma läksin muusikal eksamile. Muuseas, aimanud alanga, tegid täpselt sama tee ära. Ja me mõlemad lahkusime ülikoolist teise kursuse lõpul ja läksime professor Tiit Kuusiku lauluklassi. Ja seal neli aastat õppisin viimasel kursusel. Estonia kulutus ooperikoori sisseastumiseks. Nii et kes soovib tulla ooperikoori, siis oli väga palju soovijaid. Ma isegi mäletan seda arvu, 119. Ei ole enam ei, need ei ole ja, ja huvitav, et pooled neist olid noormehed. Kuna nüüd ma tean, et noormeestega on häda, et nad tuleksid üldse siia ooperikoori. Aga ainult neli või viis võeti sisse. Mina olin nende hulgas, ma olin väga noh, muidugi oli väga hea meel, ma tean, ma sain kojukutse, et te olete vastu võetud ooperikoori, ei, palk on 550 rubla. See tähendab seda, selles vääringus 55 rubla, aga ma olen ikkagi väga õnnelik, et ma sain seda südamesoovi hakata rahuldama, mis mul kogu aeg oli. Ja siis tulin ooperikoori, lõpetasin muusikakooli ja siia ma jäin ja siin ma olin 33 aastat nendel lavalaudade peal. Kui sa nüüd tagasi mõtled, milline etendus on sul olnud kõige kallim või kõige südamelähedasem nendest, mida saad kaasa teinud. Millegipärast ei meeldi mul Voldemar Panso lavastuses väidab leedi, kas sellepärast, et noh, meil käis vähe külalislavastajaid ja tema oli nagu põnev. Ja ta muidugi tegi seda väga hästi ja mulle kuidagi kuidagi meelde. Koorist on enamus meie tänaseid soliste läbi käinud, sealt alustanud aga mitte igaüks juhuslikust solisti seisvusest inimene, keda järsku enam teadis, pole vaja olnud. Ühel või teisel põhjusel ei ole koori pääsenud enam. Missugused eeldused peavad olema heal koorilauljal. No ikka ansamblile sus sobima kollektiivitab sobim, hääl sobib sobima kollektiivi. Ja, ja kui on häälik, on niivõrd erinev, ega siis ei, Igor mõisted ei võta. Millega sa praegu tegeled? Praegu ma olen päris kodune ja sunnitud sunnitud hea meelega, muidugi olen ma tütar, käib veel Instituudis. Ta praegu hoian tema väikest poega. Aga võib-olla sa saad oma nii vanaema seisudega mõjustada, et see väikene kodanik hakkab kunagi laulu ja teatri vastu huvi tundma. Hällilaule laulad. Natuke ikka jaa-pan küll aastane alles, ega ta suurt aru ei saa, aga ikkagi ikkagi mõjub natuke. Aga öeldakse, et laps saab ju muusikast või laulmisest kergena aru kui sõnadest, nii et seda ei tohi ära unustada. Püüan oma võimeid rakendada. Mujal sai kasutama häältena pragmite. Soovin sulle siis head hindu, jõudu nende hällilaulude laulmiseks, aitäh, aitäh. Kuulame katkendeid, mis salvestatud 1964. aasta algul lõu muusikali minu veetlev leedi etenduselt esitavad Linda Rummo, Harri vasar, Alfred Mering, jaguur. No way Ei midagi, ma veedan suurema osa ajast. Ainult palun naerge, aga just viima nii et ma olen tänamatud ja südamed. Aga mida sa kõike niimoodi uskuda, te ju teate, mida ma tunnen. Olen teile saatnud kaks, kolm kirjapäevaseid sellest teile kirjutada, terved pikad paberipoognad. Ta. Paneb? Püramiidid nüüd kuidagi kasulikud. Kui teil midagi selle vastu Andke andeks, mina. Palun vabandust, hommikul varasiimi seletamisest. Kasu paksu tuul. On? Alati ja küünal. Ei ole mingit halastust. Tõepoolest saatis plika siiani luures. Ei, tema ei peaks sildkraana tagasi oma muid panidel oma kuradi juurde. Räägi talle, mis ta minuga teinud, mida ta on teinud. Kõik. 13. septembril endine kooriardist Aliide Halliste sai vanaks 80 aastat. Millal ja kuidas tulite teatrisse ja kus olite varem? Ah, mina varem töötasin raadioringhäälingus ja hilisemal ajal nõukogude ajal oli ta siis raadiokomitee ja seal olin ma siis üldiselt seitse aastat töötasin. Aga siis peale sõjaseltsimees tarkama, nägi mind ju tarkama, nägi mind ja kutsus mind teatrisse. Meil on tarvis lauljaid, koorilauljaid, no kui ma konservatooriumis õppisin, siis tema Nii et ta mind siis teadis ja kui ma siis kontsert oli meile lõpetanud, noh, siis oli üsna sageli ma sain kutseid raadiosse. Mul oli kolleeg ka pärast tänampe konservatooriumi kolleege, siis hiljem siin teatris Alt Marta kaading, tal oli lüüriline hääl ja minul ka ja meil siis hääles sobisid hästi ja siis me laulsime raadius nii üsna sageli ja siis tehti ju targa ma ütlesin, et ma tean, kuidas te laulate, et teil ei ole tarvis komisjoni ette üldse tulla. Et tulge teatrisse ja mul jäi see, kuidas esimene kutseni tähele panemata. Mulle meeldis seal ka töötada, kus ma siis olin siis teist korda ta kutsus mind ja siis ma hakkasin mõtlema, et ma siiski võiks minna, kuna mul on teater ikka väga meeldinud ja ja, ja siis ma tulin siis siia. Ja esimene siis, noh, see oli sõjajärgne sõjajärgne aeg. Nii et mina siis sain ja minu kolleegid, kes siis olid minuealised enam-vähem need, me olime siis sõjajärgse Estonia koori nii-ütelda, esimene põlvkond. Ja, ja siis mis nüüd meelde on jäänud, et kuna oli muidugi sõjajärgne aeg ja võimalused olid väikesed, raskusi oli. Ja siis, et me oleksime nagu vormis, käisime, teate, esimene proov oli minule tasu liikidega ja see oli siin meie. Külastajate fuajees siis meil olid palitud seljas, nimelt detsember oli. Ja siis valitud olid seljas ja villased rätikud peas, nii kuidas keegi köitis, kas ketis ta Etectennisest natuke ilusamini, kus seal pea peale ja ja tanksaapad olid jalas ja siis villased sokid olid üle selle äärepandud üle saab, väärivad niimoodi me siis käisime. Nojah, ja muidugi siis edasi siis eks, natuke teistmoodi oli ikka see ooperikoor, koore, teatri koor, kui nüüd praegu, eks need pikad proovid olid ja need olid eelpeaproovid. Ja eriti sellepärast kahet pikad proovid muidugi, ja ka siis väga, koor pidi vägas igas etenduses tegema nimelt ka igas balletis ja see muidugi siis meil viis siis selle olukorra, nii et näiteks meil oli ainult üks kord üks vaba päev nädalas, kui seda ära ei võetud. Aga nii, et. Et neil oli pingeline töö, oli pingeline muidugi tasu sel ajal tasu, tasu, kari raskusi, rikkari raskustes peale sõja ja teatril oli ka raskusi ja oli niisugune juhus, kus meil jah, noh, käisime siis ikka raamatupidamises, kas saaks üks, viis meie praeguses vääringus, kas rublaga saaks, ehk võib-olla teinekord ei saanud kiit rubla sai siis vaalide, mäletate kadunud vaheli sai siin siis kord tema käest ühe rubla. No ja siis oli kunagi, tollal oli see tollases vääringus 10 rubla 10 rubla ja ja 50 rubla, siis? Nojaa, aga nagu selle peale ei pannud rõhku, muret oli, aga kuidagi teatritöö siiski huvitas ja mul on üldse nii niisugune iseloom, et ma kangesti ma midagi teen ja mis mulle meeldib, siis ma unustan ennast sinna sisse, nii et laval oli naiteks mul muret, teinekord alun muidugi esimene kord siis mul olid käed, ülearused, maid, teadsin, et arvasin, et kõik vaatavad minu käsi ja näevad, et, et need on ülearused, mul nagu ma ise tundsin, aga muidugi pärast oli niimoodi. Et kuid ma ei peitnud selja taha, aga ma unustasin ennast laval ära. Kippusin unustama, et ma olen ikka foon ja ma olin ikka kooris ja see oli tohutu elamus mulle, nii et ma peaaegu alati kolin lava taga, kui omad laulsid ja kui olid külalised, siis teised naised ikka nii korralikult tegid, mitte mingeid kui tööd, aga ma ei saanud mulle ikka paid, pakkus elamust. On teil meenutada midagi mõnda huvitavat või, või kasvõi naljakat seika? Oli kõrbelaulus, Elsa Maasik laulis Markood, ta oli väga kena seal ja meie olime siis seal noored emad, sõbratarid ja tema oli siis väga ilusas poosis ees kušetil ja laulis oma romantika, romantika on kaunis muinasjutt talle kaduda rutt. Ja siis muidugi peale selle siis väga ilus liikumine kahele poole ja nii edasi. Ja niisugune meeleolu, aga korraga potsti kukub ülevalt poolik võileib talle mütsi peale. Tal oli, tähendab niisugune vorm seljas kallite püksid ja teatud prints või kuidas seda kutsutakse võõrvõi? Noh, seda ei olnud ja meil kõigil oli valge valge vorm seljas ja siis niukene muidugi see äärega müts oli, seal oli siis sees traat ja ta ei tundnud, tema muidugi oli ikka väga kenasti veel edasi selle laulis teise salmi ka. Ah siis selle selle või selle võileiva peal oli veel vorstitükiga, tol ajal oli vorstiga natuke raskusi, tundub praegu muidugi portsu parem. Ja, ja siis seal oli hammustatud üks suutäis. No muidugi sellel oli siis seal ülevel, silla peal oli elektrikule aega, sellepärast et solist laulis ja siis meie aitasime ka kaasa ja tal oli aega, eks hammustas suutäieks, aga see kahjuks kukkus Elsa mask mütsi peale ja muidugi siis, mis me seal laval olime kogu aeg. Me nägime seda leiva, seda muidugi neelata oma raske. Noh, mitte just seda, aga me hoidsime üksteise käest kinni, teategi käevangus, olime ja ma tunnen, kui mu kõrval käevarred värisevad, no mul enesel ka siis me ikka saime kuidagi seal ilusasti ära teha, aga kui me siis saime sulgema korral me olime kloorias, saime siis ülesse sinna garderoobi, nõnda on ja bussi ja siis seal võileiva välja, et kes oli seal asunud. Ma ei tea, mis sellest sai, aga me keelte maastiku käest küsisime, kas mäletate või kas te tundsite, et mitte midagi ei tundnud? Ma olen nüüd talle öelnud, et kas sa mäletad seda, mitte midagi meile ei anna, sest ma ei tea, kas siis veel üks loba Lumia jällegi kõrbelaulus oli, muidugi koor peab tegema kaasa seal, nii. Ükskord on ta siis kujutab ühte parteisse, siis olime meie kuusel Istan hispaanlanna tantsijat, kes tuuakse harimisse muidugi Polangidega kleidid ja roosid siin juustes ja käed puusas ja nägu siis ilusasti üles. Ma räägin sellepärast, et no ja siis, et kuidas see siis edasi läks ja siis see haaremi alibenaali ja valitseja sultan või on sul Benno Hansen ja tema läheb siis meie ees hakkab niimoodi tagant tulema ja tähendab siis Teebiskse haare. Aga mina olin tema järele määratud ja, ja temal on seljas niisugune väga õhuline mantel. Keeb kuni maani siidist keeb lähemegi ilusasse muusikasse, kid peab vist ikka Need käed, puusad otsisklevalt ja Boris õpetas meile seda siis seal ja, ja korraga. Ma astun tema mantli peale, ta teeb nõksu tagasi. Ma mõtlen, et ei, enam ei tohi, nüüd ma pean ettevaatlikud astuma. Muuseumis enam käia ei too ja, ja siis Heino muusikas ikka püüdsin saada hästi lühikeste sammudega. Astun jälle tema mantli peale, ta teeb nõksu tagasi, mõtlesin jumal, et nii enam edasi saab. Mis nüüd teha? No me jõudsime siis niimoodi, lampidel oli hea minu poole pööratada. Pöörasse ütles, kurat, kas sa jätad järele või? Minul on, olin muidugi väga hirmunud, aga muidugi teised näkid pärast, mis ta ütles, mis ta ütles, mis ta ütles, no varsti me saime teada, mida toitmas. Ja siin on nüüd koht meenutustele omaaegsest Rumbergi kõrbelaulu lavastusest. Kuulete mar kuu laulu Elsa maasiku ja punavarju laulu Georg Otsa esituses. Üheksandal novembril sai 70 aastaseks orkestri üks teenekaid liikmeid Uldo Ilumets. Sina oled mänginud orkestris pikki aastakümneid kõige sügavama häälega pilli tuubad ja kui teisi instrumente, klaarnetteid või trompetit, trombooni, viiuleid orkestris palju siis tuubasin alati ainult üks ja vastutus on eriline. Sest et keegi kellelegi kaela ajada ei saa, teine mängis vale nooti. Kuidas sina just selle tuuba peale sattusid? Tuleb nii välja, et laiskusest kui ma esimest korda kutseliselt teele nagu suunati Tallinna garnisoni orkestris ja siis seal on niisugune asi, et tolleaegne orkestri juht tema nõudis niisugust asja, et kõik tema teenijad, mängijad oleksid konservatooriumi haridusega. Aga mina läksin sinna tenori mängijana. Aga konservatooriumis, vot niisugust klassi ei olnud, et puhkpillitenorit õppida, oli siis võimalik trombooni õppida, aga mina mõtlesin niiviisi, et et vaat see suht tromboon, temal mingisugust märki kusagil peale, kust mina tean, kuhu ma selle noodi jaoks selle Suhhibenid lükkama. Teisel pillil oma klapp, vajutad sõrme maha ja peab sealt tulema. Ja siis oli juba teine võimalus siis minna siis tuubaga, et see, see klass oli olemas ja oli võimalus siis ka ka sinna siis kutseline koht saada, nii et vot niisugused, et mitte seda keerulist asja ära hakkad õppima. Siis ma valisin muidugi tuuba, et seal on need samade sõrmed nagu, nagu nagu teistel puhkpillidele sealt sealt siis sattusin tuuba peale niiviisi selle asjaga sealt tuubamäng tuli sellega kandi pealt praegu kõvelduvad, mängid? Jah, mängin. Ma pean tunnistama, et ma veel detsembrikuus esinesin soolonumbriga veel. Oleks ma teadnud, poleks palunud sul pilli kaasa võtta see projekt ja nii, et ei ole, ei saa sellest pahast ametist, ei saa lahti, see on sihuke hirmus pisik. Et niuke tunne, kui, kui ei saa pilli mängida, siis kipub haigus kallal tulema. Teatri orkestris on pillimehed siin augus ja pilgud on enam-vähem ikkagi alati lava poole suunatud. Mispärast sinul ikalise teatri orkester meeldis? Kõige rohkem? VAT teatris on kuidagi see orgisti osa ka ta on ikkagi väga täielik selles mõttes, et vot siin on kõik, siin on, on mitte ainult orkester, vaid siin on kuur, solistid, sümfooniline muusika on siin, teatris on väga täiuslik, Guinesse sümfooniaorkestrist on torgisti, osa asin on ka balletisaatemuusikat ja ühesõnaga, nagu minu arvates nagu see oli niisugune, ma sain siis niisuguse suure mitmekülgse rahuldus suiast suurema muusikalise rahulduse mis nagu ei oska öelda kuidas ta mõjus, näiteks ma pean ütlema, et ma ei mäleta ühtegi patent, lai etendust, see muusikat, näiteks see see muusika ise, et ma oleksin oma tuubasema kasti panna, ilma et mu käed oleks värisenud. Ma olin, see erutas nii väga, see, see nagu elasin nagu kaasa ja sellest sellest, vot see on niisugune imelik, arvestatud, kuidas sa siis nüüd seal seal ikka niiviisi aga, aga jäävad iga etendus, iga see niisugune, vot see oli, see oli nii suur, niisugune rahuldus, mis, mis kõik selle, selle vaeva, mis siin ära näha, tuli muidugi siin mul tuli väga palju tööd teha, et üldse selle kollektiivi värin olla, sellepärast et sümfooniaorkestrid mängu natuke erinev puhkpilliorkestrist ja ja nõudmised olid ikkagi. Tahtsin ikka olla vääriline, et teised ei ütleks, mitte et vaat et nad sinu pärast. Nüüd see asi on halb. Ma mäletan, et pillimängimise kõrval sa olid ka väga innukas kalamees veel. Nonii, ausalt öeldes, kui suur siis sinu kala on kõige suurem, mis oled välja püüdnud? Ega ma ei ole. Väga suurt püüdnud, aga, aga palju see nelja ja poole kilone on olnud kõige suurem, mis ma kätte saanud. Aga ära mõningaid jah on läinud, aga noh, kes need ähmiga teab, kui suur ta on, aga nii suuri jõudis mõnikord tamiili katki tõmmata ja niisuguseid asju on juhtunud. Aga muidugi arvuliselt jah, need on minu rekordsaak on olnud havipüügil 21 haugi ühe päevaga ja siis täpselt 100 kala olen ma saanud Tuudi jõest siis kui sügise poole sai sikutatud pika ridvaga. Siis sain 96 ahvenat ja neli haugi. Need olid niuksed poolegi ilusad, kuigi suured. Nii et pillimäng ja kalal käimine on sulle jäänud meeldivaks harrastuseks pärast ametlikult pensionile minekut. Ja on sul veel mingeid erilisi huvisid? Või hobisid, millega sa täidad oma päevi, no peamiselt jah, on ikka nii, kalapüük on olnud minu arvates nagu lihtsalt tervislik vajadusest viibida, kui olla siin puhuda niiviisi, siis siis ma pean ütlema, et see oli kohe tuntav, kui nendest talvel said minna üks päev jää peal seal kogu aeg seda neid auke puurida ja värskes õhus tulid ja siis järgmisel päeval tundus, Pilmide puhude saatva tõstes tundus poole kergem sesse tuumaga ikka päris nii oma, tead, kilu, Tasked ja, ja sealt läheb ikka mitu-mitukümmend ämbrid ikka läbi puhuma seda õhku ennem kui, kui nad need ääred tulevad, sest ega sealt muud muud häälekandjat ei olegi see õhuOsamis läbi Willi jooksevad, see ongi keeldunud poogen, sest asjad. Nii et see oli niisugune sellest nagu, nagu tervise pärast oli seda vaja teha ja ja praegu ka olen ikka nii palju, kui vähegi võimalik, on katsete käia antud. Et mina ei tea, need jõekaldad on kangesti nagu Mätlikuks muutunud. Küll veel viimased ajad teadis käisimegi siin kadunud Leesi Harnuga käisime koos siis tema mulle ükskord ütles niiviisi, et et võib-olla need kaldad nimetlikud ei olegi, aga kui sa võib-olla vahepeal vaataksid passi, et võib-olla sellepärast Härrasrassi iga päev, vaata sest ta näeb väga hea välja ja jõudu edasi tühiseks. Esineb Eve tasa.