Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Võib-olla meeldetuletuseks on selle meie suure ploki, millega me alustasime neid juba kuid tagasi, pealkirjaks Stahlil, püüame natukene vähemalt selle 20. sajandi olulisema tegelase elulooga põhjalikumalt tutvuda. Meil oli nii, tema lapsepõlv natukene käsitlesime, perekonda, vaatasime, kust ta pärineb, kes on tema lähedasemad sugulased ja jõudsime enam-vähem sinna aega, kus ta astub revolutsioonilisse leeri. Võib-olla see valikute küsimus, tema õpingud, nii et see kõik meil oli ja jõudsime isikliku elu aspektide juurde, rääkisime natukene tema esimesest abikaasast ja oleme kuidagi jõudnud selle temaatika juurde, mida vahetevahel nimetatakse suhted ja, ja naised, olgu ta siis tinglikult nii rääkisime temast sõltumatu tõst, nende kohta on ilmunud igasugust kirjandust, muidugi kõik see on ju toimunud lava taga varjatult nirt neid andmeid eriti palju ei ole, aga ühte teist ikka. Ning oli meil ka juttu sellest, et vähemalt väga paljud autorid on maininud tema erilist sümpaatiat mõne baleriini inimese vastu kes oli seotud suure teatriga ja see tõigi meid suure teatri juurde, nii et enam vä. Läheme nüüd me oleme ennast paika pannud ka nende kuulajate jaoks, kes meiega võib-olla praegu on liitunud. Kui me rääkisime suurest teatrist ja balletist siis peaaegu kõik autorid toovad esile, kes on seda temaatikat kuidagi puudutanud, erilist sümpaatiat, Ta tundis Stalin kahe baleriini vastu nende esinemised teda vaimustasid ja nendeks oli Marina Semjonov, aia Olgale Lepešinskaja. Nii et kaks väljapaistvat tõesti kunstnikku, kelle vaimujõud on silmapaistev ka kõrges eas eelmine kord sai mainitud, et näiteks Marina Semjon ava hiljuti tähistas oma sajandat juubelit. Aga mitte kõik see, mida Stalin nägi suure teatri laval tekitas talle positiivseid emotsioone. Seal on ka midagi sellist, mis teda pahandas ja millele järgnesid sündmused, mis on kogu selle perioodi ajaloos olnud märgilise tähendusega. Ja sellepärast võib-olla oleks mõtet ka nendel peatuda, kuigi nende juurde hiljem tuleme kindlasti natukene põhjalikumalt. Aga näiteks 1948. aasta Viiendal jaanuaril kuulas Stalin suures teatris vanu Muradeli ooperit suur sõprus. Ja see ooper talle üldse ei meeldinud. Aga mida tähendab tolleaegses variandis Stalinile midagi ei meeldinud, see ei ole ju lihtsalt ühe inimese emotsioon, ei meeldinud, ei meeldinud. Võib-olla jällegi on tuhandeid teisi, kellele meeldis, aga nende tuhandete teiste arvamus ei loe võrreldes Stalini seisukohaga mitte midagi. Nii et koheselt sellest vastavad järeldused ja keskkomitee aparaadis algas töövigade parandamiseks muusikarindel, nii seda tol ajal ka nimetati. Ning kogu see kampaania lõpeb kõige kõrgemal tasemel vastu võetud otsusega, tuntud otsus kaheksandast veebruarist 1948. aastal millega mõistetakse hukka rahva vastane formanistlik suund, Nõukogude muusikas tuntud otsus. Ja kuna me nende asjade juurde võib-olla praegu ei tuleks pärast, et see ei ole antud hetkel meie põhiülesanne meid rohkem huvitab see, mis toimus konkreetselt teatris. Kuna see temaatika on praegu aktuaalne, siis Stalini kuulas ooperit viiendal jaanuaril neljandal jaanuaril. Ja kuuendal toimub juba teatris koosolek. Ja seda koosolekut Ta ei juhi mitte keegi teine Ždanov isiklikult. Nii et see oleks nagu sissejuhatus. Sellele järgneb üheksandal jaanuaril keskkomitees alanud nõupidamine, kus viibivad kõik olulisemad nõukogude muusikategelased nõupidamine ja no tänapäevases kontekstis kõlab see küllaltki ootamatult, aga see nõupidamine, keskkomitee arutab nõukogudemuusikat tolle hetkeseisundit. Kolm päeva. Kolm päeva kestab, see nõu pidama. Ja loomulikult esimese abinõuna, et sedasi situatsiooni parandada, sest katastroof on ju nõukogudemuusikas. Vahetatakse välja heliloojate liidu juhtkond ja etteotsa saab märgilise tähtsusega nimi, inimene. Selleks on Tihhon Frennikov. Vahetevahel, ja eriti neid juba mõned head kuud tagasi oleme me ju, kui meil on ajaloo lavale ilmunud mõni oluline tegelane sellel inimesel peatunud ja mitte niivõrd, et jutustada veel üks elulugu, vaid selleks, et nende inimeste abil püüda paremini seda ajajärku, mida kutsutakse Stalinlikuks mõista, saad aru, mis seal siis tegelikult toimus meie natukene eakamatele kuulajatele on see iseenesest arusaadav, aga võib-olla noorematele inimestele nii väga hästi. Ja loomulikult, et see ei ole meie vist enamuses pädevad arutlema fännikovi muusika üle, kui helilooja ta on. Nii et neid ikkagi huvitab ta kui inimene, tolle ajastu inimene, inimene, kes on mingis mõttes ütleme, positsioonil ja vähemalt oma erialavariandis täiesti tipus. Ja kui vaadata Grennikovi elulugu, siis ta on ju suhteliselt erandlik. Ta on ju peaaegu poole sajandi jooksul suhteliselt pikka aega vähemalt ühe inimese elus kogu nõukogude muusika ainujuht ja kui hakata mõtlema ja nimetama neid, kes olid tol ajal Nõukogude Liidu eesotsas, siis Stalin, Hruštšov, Brežnev, Andropov, jätamine ebaoluliste tõstiinoidia välja. Gorbatšov köikina nende ajal, aga need on erinevad nõudmised, erinevad maitsed, need olenevad ju sealt ülevalt kogu selle aja jooksul. A ja O, nõukogude muusika solid, tiholhrennikov. Milline on see atmosfäär, vot nüüd tulebki meile natukene appi selle mehe elulugu, 36. aastal vaatasin, täpsustasin mõned aastaarvud neid palju muidugi ei tule, aga 36. aastal lõppema, võtab ta Moskva konservatooriumi astub siis ellu ja on vaht Angoli nimelise teatri muusikajuht või midagi seoses muusikaga. Igatahes niipalju kui õnnestus lühikese ajaga leida, paistab, et tema tööd on kõrgelt hinnatud, nii et see muusika, mida ta on etenduste jaoks loonud, meeldib, leiab positiivse vastukaja. Ja üldiselt läheb tal kõik väga hästi. Samal või oli see 37. aastal ta ka abiellub, nii et kõik on korras, suurepärane. Aga hakkaks siia kõrvale nüüd paigutama tema isikliku eluga seotud muid sündmusi, mis puudutavad tema lähedasi inimesi. Ja siis me hakkame aru saama, millises atmosfäärist tolleaegsed inimesed elavad. Ühest küljest edu isiklike elu suurepärane ja samas 37. aastal arreteeritakse kaks tema venda, kellega ta on väga lähedal. Nii et ühest küljest kõik läheb nagu suurepäraselt, aga teisest küljest igalt poolt mingisugused märgikesed, mis panevad sind selles maailmas paika ka, mis annavad sulle mingisugused teater, mis siis tegelikult kuskilt toim. Freenikovi auks veel kord vähemalt nii palju ei hakanud tema eluloo keerdkäikudesse väga süvenema, aga vähemalt nende autorite kirjelduses, kes kätte saada Autosid on ta püüdnud igati oma vendi päästa kirjutab kõikvõimalikesse instantsidesse, siis ta ei ole ju veel heliloojate liidu eesotsas, nii et mingit erilist positsiooni tal pole. Aga me teame, et Stalini ajaga need positsioonid ei lugenud mitte midagi, aga kirjutab, käib, palub, nõuab ja sellest me ju rääkisime. Ja vot need nisukesed üksikud faktid annavad meile jälle kinnitus selle süsteemi olemuse kohta. Et ei ole reegleid, oleks nagu üldised põhimõtted, aga nende põhimõtete raamides ei ole reegleid. Kõik sõltub suvast selle kõige kõrgema suvast ja selle taga ei ole mitte midagi muud kui hirm. Kui on reeglid, siis on võimalik reeglitest kinni pidada ja kui inimene teab, et al mida talt nõutakse teinud, see ei ole tal ju mingisugust põhjust karta. Aga sellele süsteemile on kõige olulisem see, et inimesed kardaksid. Ja mis puudutab seda konkreetset rännikovi varianti, siis kas see lause mahuks meie üldisesse ettekujutus tollest ajast ja see lause võiks olla enam-vähem selline. Frennikovis oma kirjadega õnnestub saavutada, et ühe tema venna üle hakatakse pidama avalikult kohut. Ja ta viib sinna Moskva ühe väljapaistvama advokaadi, palkab selle mehe, see kohus ei toimunud Moskvas kuskil provintsis ja saadab selle advokaadi sinna ja see advokaat loomulikult ei jäta süüdistusest kivi kivi peale. Jaa, Wen vabastatakse otse kohtusaalist, ei mahuks nagu sinna, sest ja teine vend, kelle sõidustes on täpselt samasugune lugu, on absoluutselt sama. Mitte mingisugust erilist vahet ei ole, süüdistus, täpselt samasugune. See vend kaob kuskile laagrites mingisuguseid reegleid, mitte midagi. Ja võib arvata, et pärast neid sündmusi ei saa see inimene juba, ta võib ju naeratada, ta võib ju kuskil luua väga lõbusat muusikat, aga ta on juba läbi nii nakatu tatud sellesse haigusesse, mis on selle süsteemi jaoks nii oluline. Ta peab kartma. No ei saa olla, et ta ei karda, et ta kuskil hingesopis ei ole nakatunud hirv. Võib-olla veel üks niisugune oluline märk, aga see peaks olema juba niigi sellest eelnevast loost selge. Vähemalt ei ole taimsalt Arg oma hingelt. Sest juba see, et keegi ju kuskile julges kirjutada, midagi paluda me ju teame, mida võidi paluda. Meil on neid näiteid olnud, kui olid mõned muuseumid ja paluti täpsustada Stalini elulugu taheti ju midagi positiivset taga, sellistes palvetes on ju sees kodeeritud juba kahtlus, et järsku on tehtud midagi valesti. Sest kui ma palun oma vend vabastada veel palun mingisugust kohtupidamist, siis maju kahtlen, kas see süsteem on toimunud õieti, aga selliseid kahtlusi ei tohtinud nõukogude inimestel olla. Vähemalt Tihhon fännikovi kohta on öeldud. Kuigi ta hiljem loomulikult viis ellu parteiliini muusikas siis vähemalt erinevalt oma kolleegidest, kes juhtisid Kirjanike Liitu polevata vähemalt isiklikult kaebekirju oma seltsimeeste peale kirjutanud. Ja on juhitud ka tähelepanu, et ilmselt siin oli tema teene, loomulikult paljastati eksinuid ja kõik need nimed, Šostakovitši ja teised on meile ju tollest ajast tuntud. Aga vähemalt ei toonud see hävitav kriitika paljude nende jaoks kaasa otsest vangistamist, otsast väljasaatmist, Gulagi laagritesse. Ja seda peetakse ka mingis mõttes. Tihhon Greenikovi teeneks seal omaette teema, millal praegu vist ei ole mõtet meil pikalt peatuda, aga iseenesest on ju erakordselt huvitav ja põnev, see on inimene konkreetses ajalises kontekstis, vot selles kestas selles maailmas kus paistab, et tal ei olegi erilisi võimalusi, erilisi alternatiive, Tiive käituda nii või naa ja mis siis on, vot alles ajas nende inimeste jaoks eetika, vot kus on siis need raamid ja kuidas me võime midagi ka positiivset võib-olla leida sealt, aga see veelkord ei ole meie ülesanne praegu. Millega aga teenib ära Tihhon Frennikov, ilmselt selle tähelepanu ja ka Stalini soosingu, sest nõukogude heliloojate number üheks saamiseks oli seda kindlasti vajas, oli eeldus. Ja ilmselt selle põhjuseks on tema teos ooper tormi purju. Nii et minek tormi. Jazzooper on suured teatrilaval 1939. aasta sügisel. Ja esietendusel viibisid seltsimehed Stalin, Molotov, Vorošilov ja teised. Mis tolle aja kontekstis on muidugi suur tunnustus. Sealt see kõik algab. Ja selle ooperi kohta tol ajal öeldi, et see on esimene, kus edukalt õnnestunult toodi ooperilavale revolutsiooniline temaatika või muusikas suudeti siis näidatavad kogu seda revolutsioonilist revolutsioonist atmosfäär, tormi. Ning veel üks moment, mida rõhutati ja et see kõik oli autori poolt edukalt teostatud. Esmakordselt ooperilaval laulis ei keegi muu kui seltsimees Vladimir Iljitš Lenin, muidugi mitte isiklikult. Teda enam ei olnud elavate seas, aga keegi siis teda kujutas ja tegi seda edukalt. Mis aga puudutab murradeli ooperit, siis jällegi ei ole vist mõtet sellel praegu pikalt peatuda. Aga väga huvitav oleks vaadata, miks järsku Stalinile ta ei meeldinud. Kes seda oskab täpselt öelda. Kuid tõenäoline seletus on väga kaugel muusikast. Tegemist on endiselt millegi muuga hoopis proosalisel. Ja vaatasin või kuidagi juhuslikult sattusid kätte kaliinališnioskaja mälestused. Tema variandis on kogu see lugu seletatud lahti järgmiselt, et Muradelli ilmselt soovist teenida kannuseid otsustab kirjutada ja tuua ooperilavale teose mis kirjeldab Kaukaasia rahvaid ja suurt sõprust. Ning tõenäoliselt ka tema kavandas tuua lavale. Ei kellegi muu. Lenin juba oli, no siis on arusaadav, et peaks Stalin katule. Aga see on ju erakordselt riskantne ettevõtmine. Järsku ei meeldi, ei tea, millised on need reaktsioonid veel kord, see on Visnjovski variant välja pakutud või emapoolne variant. Aga peaks olema väga loogiline, et teda ei julge, aga võib-olla tahaks lavale hoopis siis tema sõbra. See oleks nagu niisugune geniaalne väljapääs. Ja selleks sõbraks pidi sobima, suurepäraselt. Tähendab, kuna tegemist on tolle piirkonnaga, siis piirkonnast pärinev inimene ja selleks ju oli väga sobiv autori arvates ilmselt keegi seda nii täpselt ei tea. 1937. aastal surnud Stalini sõber Sergo Jonäkitse. Kuid suur sõber oli ju tõenäoliselt kas teise suure sõbra poolt otseselt tapetud. Või vähemalt oli ta seda ennetades lõpetanud elu enesetapuga. Ja nüüd seda suurt sõprust jutumärkides ooperi Stalinile ka meelde tuletas. Ja võib arvata, et taolised meeldetuletused ei olnud ju talle mitte meelt mõõta. Nii et võib oletada veel kord Visnjovske variandis püüad. Kogu see pahameel on seotud otseselt nende sündmustega selle meeldetuletusega, millest muidugi vaesel autoril polnud mitte mingisugust aimu, kus tema võis seda teha. Nii et tahtis vajutada ühele klapile ja kutsuda välja ühesuunalisi emotsioone, aga tulemus oli hoopis teine. Kuid sellelsamal, 1948. aastal toimus veel üks ooperiga seotud skandaal. See on tunduvalt vähem tuntud kui sõrmuradeli lugu. Ja seotud on ta jällegi väga paljudele, vähemalt minu põlvkonna inimestele tuntud teosega. Vahetult pärast sõda ilmus Boriss pole voi raamat jutustus tõelisest inimesest mis rääkis alla tulistatud lendurist Maressievist kes oli sattunud rindejoone taha. Rängalt haavatud, roomab Mcpäevad jõuab siis tohutuid raskusi ületades omade juurde tagasi. Jalatal uputeeritakse, kuid tema siis astub tagasi rivi ja jätkab võitlust. Natuke tuntud lugu tollest ajast. Ja kas raamat saabki aluseks Prokofjevi ooperile nii et selleteemalise ooperiga tuleb ta välja. 48. aastal. Toimub kinnine läbivaatus. Kuid Stalinile see teos ei meeldi. Ta ei meeldi. Ja nii ta jääbki, lavastamata, unustatakse. Ja esmakordselt lavastatakse ta ja tuuakse suure teatri lavale. Alles 1960. aastal. Kuid jällegi kuskil kirjandusest rohkem asjatundjate juba hinnangutena oli selleks ajaks väga palju sellest temaatikast. Kogu ajaline raamistik oli muutunud. Paistis kuulajatale pigem naljakas kui traagiline. Ja jälle kuskil oli niisugune pool anekdootlik lugu. Ei ole muidugi ilus taga on ju väga traagiline sündmus, aga väidetavalt Moskva muusikaringkondades need aariad, mida arstid laulsid, kui nad parajasti ampoteerisid vaese lenduri jalga. Need pigem olid muutunud mingiteks niisukesteks koomiliseks, kui siis tõsi, traagilisteks lihtsalt aeg oli edasi läinud. Kuid Stalini ajajärguga pole suur teatel seotud mitte ainult otseselt selle kaudu, mis toimus laval vaid sageli ka lava taga. Või koridorides eraldi ruumides ja näiteks üks sündmus, üks väikene seigakene mis aga küllaltki oluliselt määras edasist Nõukogude Liidu kultuuri saatust. Toimus ju ka kuskil etenduse lõpus või vaheajal koridoris fuajees, kes seda oskab täpselt öelda, kus aga teada, et ühe kontserdi vaheajal 1949. aastal tutvustatakse Stalinile meile juba tuttavad, kuna me, temal oleme pikemalt natukene peatunud Ekaterina Aleksejevi furtsevat. Ja just see esimene emotsioon Furssova ilmselt Stalinile meeldib, sellepärast ei mõõdu eriti palju aega, kui Stahlil määrab ta Moskva linnakomitee teiseks sekretäriks ja sealt algabki kurtseva hästi järsk tõus. Ning ka need järgmised sündmused, need, kus furtseva tab Horušovi, need on ka kaudselt seotud suure teatriga, nii et suur teater on, on kogu aeg olemas. Aga milline atmosfäär valitses tol ajal Nõukogude liidus? Selle kohta võib-olla üks. Üks tsitaat ajalehest Pravdast. Ta sattus päris juhuslikult kätte, aga kirjutasin ta välja sellepärast, et ta on küllaltki oluline. Tal oluline sellepärast et ta oleks nagu mingisugune Nõukogude mantra. Mingi retsept kõigiks elujuhtumiteks. See on aastast 1950 veelkord, ta oli ära trükitud ajalehes Pravda seega juhiseks kõikide Nõukogude inimeste jaoks. Ja ta kõlab järgmiselt. Tõlge on nagu ta on, nii et andke andeks, aga oluline on sisu. Kui sa puutud kokku raskustega hakkad järsku kahtlema oma jõus. Aga seda on juhtunud ju meil kõigil, kes meist siis pole raskustega kokku puutunud ja kahelnud, kas ma tulen toim mida siis teha? Me ju tänasel päeval ei tea, mida siis teha. Ja mäele pakutakse kümneid erinevaid retsepte, kümneid erinevaid võimalusi, ole optimistlik ja nii edasi, alates Ameerikalikest variantidest ja lõpetades juba tõsisematega. Aga tol ajal on ju seletus olemas. Lugu jätkub, mõtle temale Stalinile ja sa saad tagasi vajaliku kindluse. Kui tunned väsimust tunnil kui seda ei peaks olema Stalinil ja väsimus läheb üle. Kui sa kavandad midagi suurt, mõtleb emale Stalinile ja töö laabub. Kui sa otsid õiget lahendust, mõtle temale. Stalinile jaa, leiadsel vot see on universaalne retsept. Kõikide probleemide kõikide raskuste lahendamiseks mõtled temale, mõtle Stalinile. Sansa Atmos. Kuna ma juba olemas suure diaatritemaatika juures siis ta oli ju seotud vähemalt kaudselt ka sündmustega mis järgnesid Stalini surmale 53. aastal kui seltsimehed eesotsas Kružoviga kavandasid peerija kõrvaldamist ja teeria istunud ju ka ilmselt käed rüpes siis ju jällegi kohaks, mis pidi jätma peeriale ilmselt muljet, et midagi hullu ei ole. Seltsimehed läksid teatrisse, suurte teatrisse. Ja samas jällegi peeria poolt vaadatuna vähemalt nii on seda välja pakutud, oli tema plaanis arreteerida Kružov ja teised just nimelt pärast seda etendust teatris. Aga nagu me ajaloost teame, jõuab Hrušov ette. Ja mida tol päeval pakuti seltsimeestele oli ooper Deckabristid. Nii et nisukene revolutsiooniline temaatika sobis väga hästi nende murranguliste revolutsiooniliste sündmustega, mis siis kuskil kulisside taga toimusid Nõukogude liidus. Muidugi suurest teatrist võib rääkida pikalt ka hilisemal ajal, aga see ei mahu otseselt meie temaatikas praegusesse. Võib olla lõpetuseks ainult mõned lõbusamad lood. Kuigi kaugeltki see, et Stalini aeg sai otsa, ei tähendanud, et kõik, mis teatris toimus, oli nõid vabanenud sellest eelmise aja mingisugustest kammitseda tõst. Ma üks niisugune fakt, üldtuntud fakt, et esmakordselt sai ta suur teater välismakas trollidele 1956. aastal. Ja selleks sihtpunktiks on hea vana Inglismaa. Nii et sealt teater annab oma etendusi mõõduvat suure eduga. Kuid tol ajal juba teatri vast esiPaleriiniks tõusnud nimi kõigile tuttav majja Plyssetskaja luba piiri ületada ei saa ja me teame ka analoogilisi näiteid, et siit meie kontekstist. Nii et on väga palju neid kunstnikke, väljapaistvaid artiste, kellele ei antagi luba nõukogude liidust lahkumiseks. Nad on niinimetatud või müüa mitte välja sõitmiseks kõlbulikud. Ja näiteks plisse kohta olevat otseselt öelnud tolla aja KGB esimesse Row, et ta on inglisMašpioon. Ja on teada ka seal kõik, tuletame siis veelkord meelde Rushovi sulaaeg, kus tõesti mingisugused kontaktid tekivad, aga väga paljude jaoks üldse ei tähendanud, et näiteks tekib võimalus esineda kuskil piiride taga. Ja on teada ka, et nii mitmed Väljakutsutud sinna, kuhu vaja, ja nendega vesteldi teemal, kas ikka sobib aplodeerida nii tuliselt Paleriinile, kes tõenäoliselt on siis välisluureteenistuses ja nii edasi. Nii et ka neid fakte on olemas. Nüüd on raske öelda, kui hea meelega Stalin alati teatris käis, aga me ju tunneme teda ka kui luuletajat, kir, et kunsti ja kirjanduse vastu huvi tal oli. Selles pole mitte mingisugust kahtlust, nii et võib arvata, et ka sinna ei läinud ta mitte ainult sellepärast, et see kuulus mingisuguste kohustuste hulka. Aga mis puudutab järgnevat aega ja Kružovi, siis vähemalt tema käigud teatris on vist natukene teistsugused teda planeeritud. Ja väidetavalt olevat ta öelnud enam-vähem sellise lause, et kui tal kuskil päeval tuleb meelde, et õhtul peab jälle minema luikede järve vaatama siis tõuseb tal kohe klomp kurku. Seda arvu ei mäleta aga keegi rist kuskil on ka üritanud seda kokku lugeda mitukümmend korda oma elu jooksul, seltsimees Hruštšov pidi neid luiki vaatama, kuigi nad olid täiesti perfektsed ja suurepäraselt. Aga see käis Nõukogude tavade juurde. Kui nõukogude liitu külastas mõni välisriigi peatähtis delegatsioon, siis loomulikult viidi nad suurde teatrisse luikede järve vaatama. Ja kui külaline oli väga tähtis, siis loomulikult pidi koos temaga seal loosis istuma ka seltsimees Nikita Sergejevitš Hruštšov. Aga on teada, Hruštšovi ei sidunud teatriga suure teatriga mitte ainult tema riigiasjad vaid ka isiklikud ja nimelt selle teatri üheks väga nimekaks õmbleja annaks kes õmbles, aga see oli vana vene tavatraditsioon. Teatri õmblustöökodades õmblesid ka muud inimesed endale ülikondi kleite, need olid väga head spetsialistid sealt tas tema väimehe tuntud nimi Hruštšovi aegadest, Aleksei anšubei, ema Kružov oli veel ka suure teatriga seotud isiklike sidemete kaod. Adžub ei, on väga põnev nimi, aga see viib meid, seda ei saa aega ja täna pole ka meil endal enam palju aega. Ja lõpetuseks võib-olla siis üks lubatud lõbusam lugu, mis kirjandusest silma jäi. Ja nimelt. See lugu leidis aset 1900 158. aastal, nii et seal Hruštšovi aeg veel kord, 30. aprillil, panemata hästi täpselt paika. Ja seltsimees Hruštšov nautis järjekordselt Luikede järve. Ja see kaart oli tema külaliseks Nõukogude Liitu visiidile saabunud Egiptuse president Nasser, kes seda aega mäletavad. See oli suur periood, periood kui Nõukogude Liidu ja Egiptuse vahel oli hästi suur sõprus. Snašer sai ka Nõukogude Liidu kangelaseks. Nõukogudespetsialistid aitasid Egiptusele taastada tööstust ja realiselt varustati seda riiki ja nii edasi kõik on meile teada. Aga väidetavalt selle loo ajal, kui lavale ilmus nii-öelda paha luik mustas trikoos sulgedega olevat seltsimees Hruštšov Nassarile õelnud, selles loos oli öelnud, aga meie vist peaksime täpsustama, sosistama toast ikkagi vaikselt soliitsamalt. Et see on Dallas? No nüüd oleks vaja võib-olla meie noorematele kuule peale täpsustada. Dallas oli tolleaegne Ameerika Ühendriikide riigisekretär ehk meie mõistes peaaegu välisminister ja tema nagu sümboliseeris Ameerika imperialismi. Nii et ajakirjas krokodill, kus ilmusid igasugused naljakad lood, hästi palju karikatuur, kus Ameerika oli tihti just nimelt see tallas. Need Kružovi variandis on siis must luik, Dallas, Allas? Jaa. Kružov jätkab, et pole midagi, seltsimees Snas pole midagi, külme tal vaatuse lõpus tiivad, murrame. Siis Kressiov olevat kasutanud Luikede järve seda etendust otsese näitena oma väliskülalisele, mis siis juhtunud üsna pea Ameerika imperialismi Kaseks, Dallase Musta Luige variandis. Ja kuna me juba alustasime täna baleriini tõstaga, nendega eriti kaugele ei jõutud, nii et ilmselt selle teema me ka neid lõpetama. Ja meil olid veel kuulsad lauljad, Stalini sümpaatiad, räägime natukene järgmine kord ka neist võib olla vaatame. Aga sümpaatia Paleriinide vastu ei kao kuskile. Seda iseloomustab päikene faktikene Hruštšovi ajast. Ja kunagi Me rääkisime Nõukogude autotööstuse saavutustest ja kui 1959. aastal tulevad esimesed Tšaikad siis sellest esimesest partiist jagatakse mõnede eksam laarid Nõukogude Liidu väljapaistvatele inimestele. Ja on teada, et selles reas oli ta silmapaistev baleriin Galina Ulanova. Nii et ikka veel vähemalt tol ajal see tähelepanu balletiartisti aga oluliselt väga tähtsad, väga hinnatud. Ja see võib-olla olekski siis köik, nii et jõudsime natukene hilisemasse aega, aga et selle teemaga praegu lõpetada, siis klasse väikene factice olla seal punktina ka sees ja sellega võikski täna lõpetada.