Too lugu on üks uus ja imepärane lugu, üks teistest hoopis erinev lugu. Lugu kõige targemast valitsejast, Suley Manbinda uudist Saalomonist ja Taaveti pojast. Suleimani pinda. Uudist on olemas 355 lugu, kuid see pole ükski neist. See pole lugu kiivitajast, kes leidis vee ega vaenukäo Oskes varjas Suley man pinda uudi kuumuse eest. See pole ka lugu klaaste eestega, kõvera auguga rubiinis ega walkise kullakange, sest see on lugu liblikast, kes põrutas jalaga. Sulev man pinda. Uus oli tark. Ta mõistis loomade, lindude, kalade ja putukate kõnet. Ta mõistis, mida kõnelesid kaljud sügaval maal, kui nad üksteise poole kummardusin aegasid. Ta mõistis, mida kõnelesid puud, kui nad keskhommikul kohisesid. Ta mõistis kõike piiskopitoolil pini, müüril ja walkis. Tema pea, kuninganna kõige kaunim kuninganna walkis oli peaaegu niisama tark kui tema ise. Sule man pinda, Uudoli tuge. Parema käe kolmandas sõrmes kandis ta sõrmust. Kui ta keeras seda ühe korra, tulid maa seest Afriidid jänsiinid täita kõiki tema käske. Kui ta keeras sõrmust kaks korda, tulite taevast haldjad, et täita kõiki tema käske ja kui ta keeras sõrmust kolm korda tuli kõige tähtsam ingel veekandjaks riietatud mõõgaga Aasrael ja tõi talle uudiseid kolmest maailmast, ülemisest, alumisest ja siinsest. Ja ometi polnud Suleimani On pinda uud, uhke ta uhkustas väga harva. Ja kui ta seda tegi, siis kahetses hiljem. Kord püüdis ta ühe päevaga sööta kõiki maailma loomi kuid kuid toit oli valmis. Tuli sügavast merest üks loom ja sõi kõik kolme suutäiega ära. Sule man pinda, uudi imestas väga ja küsis, oh loo, kes sooled ja loom vastas. Oo surematu kuningas, olen kõige väiksem 30-st 1000-st vennast ja meie kodu on merepõhjas. Kuusi, metsa kavatseb toita kõiki maailma loomi ning vennad saatsid mind küsima, millal lõuna valmis saab? Soleimani Linda uudi imestas rohkem kui kunagi enne laus. Oh luu, sa sõid ära kogu lõuna, mis ma olin kõigi maailma loomade jaoks valmis pannud ja loom kostis. Surematu kuningas Kased tõesti nimetad seda lõunaks seal, kust mina tulen, sööme me igaüks kaks korda nii palju söögikordade vahepeal. Siis langes Sulemann pinda uude näoli maha ja ütles. Oh loom, valmistasin selle lõuna mitte sellepärast, et tahtsin tõepoolest loomade vastu hea olla vaid sellepärast, et näidata, kui võimas ja rikas kuningas ma olen. Nüüd olen ma häbistatud ja see on mulle paras. Sule man pind, mida uut oli tõepoolest üks tark mees. Pärast seda lugu ei unustanud ta kunagi, kui rumal on uhkustada ja nüüd alles algab minu tegelik lugu. Suleimann Linda uudil oli väga palju naisi. Peale kõige kaunima walkisse oli tal 999 naist ning kõik nad elasid suures kuldses palees keset kaunist purskkaevudega aeda. Tegelikult ei tahtnudki ta 990 üheksat naist, kuid tol ajal oli kõigil väga palju naisi ning kuningal pidi neid muidugimõista kõige rohkem olema, et oleks ikka näha, et ta on kuningas. Mõned neist naistest olid kenad, kuid mõned olid lihtsalt hirmsad ning hirmsad, tülitsesid kenadega ja muutsid ka need hirmsad näiteks. Ning siis tülitsesid nad kõik sule van pinda uudiga ja see oli väga hirmus. Kuid kõige kaunim walkis ei tülitsenud Suleman pinda audiga kunagi. Ta armastas seda selleks liiga tugevalt, tähistas oma tubades kuldses palees või jalutas aias ning tal oli sule eman pinda. Uudist tõsiselt kahju. Muidugi, kui Suleimani pinda uud oleks otsustanud keerata sõrmust sõrmes ja kutsunud väljundis Hinnid ja Friidid oleksid need nõidunud kõik 999 riiakad naist valgeteks, kõrbe muuladeks või granaatõuna seemned teks. Kui Sulev on pinda uda, arvas, et see oleks uhkustamine. Kui naised liiga palju tülitsesid, kõndis ta omaette kaunite palee aedade ühes nurgas ning soovis, et ta poleks kunagi siia ilma sündinud. Ühel päeval, kui naised kõik 999 ühe korraga olid tülitsenud juba kolm nädalat, läks ole van pinda uus, nagu tavaliselt, välja rahu ja vaikust otsima. Apelsinipuude vahel kohtas ta kõige kaunimat vahel kist, kes oli väga kurb, sest Sulev man pinda, uus oli nii tüdinud. Palkis ütles talle ohmu isand ja mu silmade valgus, keera sõrmust oma sõrmes ning näita neile Egiptuse, Mesopotaamia, pärsia ja Hiina kuninganna teleet, sa oled suur ja hirmus kuningas. Kui sule Ivan Windows, raputas pead ja vastas onu käskijanna ja mu elurõõm. Tuleta meelde looma, kes tuli merest ja häbistas mind kõigi maailma loomade ees sest ma uhkustasin, kui me nüüd nende Pärsia, egiptuse Abessiinias ja Hiina kuninganna tees uhkustuma hakkaksin ainult sellepärast, et nad mind tüütavad, võin ma veelgi rohkem häbisse langeda. Ja kõige kaunim walkis ütles loomu isand ja mu hingeaare, mida sa siis teed? Ja sule Iman pinda udvastas huumu käskijanna ja mu südamerahu. Ma talun edasi oma saatust, mis on nende 999 kuninganna kätes, kes mind oma pidevat tülitsemisega vaevavad. Ja ta kõndis edasi keset liiliaid ja roose ja kannasid ja raske lõhnalisi Ingvereid, kuni jõudis suure Kampribuni, mida kutsuti sule man pinda, uudigamperi puuks. Kuid palgis peitis end kõrgete iirist ette niliste bambus, tee punaste liiliate vahele Kampri puud, aga et viibida oma armastatud Suley man pinda uudi läheduses. Varsti lendasid puu alla, kaks tülitsevad. Liblikat. Sul ei man pinda uut, kuulis kuidas üks ütles teisele. Mind paneb imestama, et sul jätkub jultumust minuga niiviisi rääkida, kas sa siis ei tea, et kui maid jalaga põrutan, haihtub kõue kärgatuse saatel, kogussuley malmpind, audi palee koos sellesama aiaga. Siis unustas Suleimani pin ta uud oma 999, tülikad naistian naeris liblika kiitlemist, niiet Kampri puu värises, sirutas sõrme välja, lausus. Tule siia, väike mehike. Liblikas kartis kohutavalt, kuid suutis siiski üles Sulemann pinda uudi käele lennata. Klammerdub selle külge, lehvitas endale tiibadega tuul. Sulev ambrinud aud, langetas pea ja sosistas õige tasa. Sa tead ju küll, väike mehike, et kogu su põrutamine ei liiguta kõrdki mis pani sind naisele nii hirmsasti luiskama. Sest kahtlemata on see su naine. Liblikas vaatas Suleeman rinda uudile otsa ja nägi, et kõige targema kuninga silmad särasid nagu Tähed paka sellisel ööl. Ta kogus oma julguse mõlemad tiivaga kokku, kallutas pead ja vastas. Oh, surematu kuningas, ta on tõesti mu naine ja küllap sa tead, millised on naised. Sulev pinda muheles habemesse, lausus jah, küllap mina juba tean, väike veli. Neid tuleb ju kuidagiviisi ohjes hoida, jätkas liblikas, ta tülitses minuga terve hommiku, ma ütlesin seda tema vaigistamiseks. Ja surema, ütles kui see teda Vaidvaigistaks. Mine tagasi oma naise juurde väikeveli ja las ma kuulan, mis sa talle ütled. Liblikas lendaski tagasi oma naise juurde, kes oli lehed aga väga ärevil ning naine hüüdis, ta kuulis su jutu sulle pinda uud isee, kuulis sujutu või kuulis vastasliblikas muidugi koolis, nii see mõeldud oligi. Ja mis ta ütles, mis ta ometi ütles? Nohh, kostis liblikas tähtsalt tiibu lehvitades. Omavahel öeldes, mu kallis. Ma muidugi ei süüdista teda sesse, palee võis kenakesti maksma minna ja apelsinid hakkavad ka just valmis saama. Ta palus, et ma ei põrutaks jalaga ja ma lubasin seda mitte teha. Heldeke, ahetas naine jäi vaikselt istuma, kuid sulemann pinda, uus naeris väikese kelmi jultumust, nii et pisarad mööda nägu alla voolasid. Kõige kaunim palkis tõusis püsti teisel pool puud keset punaseid liiliaid ja naeratas endamisi, sest ta oli kogu jutuajamist pealt kuulnud. Ta mõtles. Kui mad tegutsenud küllalt targalt. Siis saan ma isanda veel nende riiakate kuninganna tee kiusust ära päästa. Ta sirutas sõrme, välje, sosistas tasaliblika naisele tuli siia väike naisuke. Liblika hirmunud naine lendas üles ja klammerdume walkise valge käe külge. Walkis langetas oma kauni pea ja sosistas. Väike naisuke, kas sa usud seda, mida su mees just praegu ütles? Liblikanaine vaatas walkisel otsa ja nägi, et kõige kaunima kuningana silmad säravad nagu sügavad tiigid tähevalgel. Ta kogus oma julguse mõlemad tiivaga kokku ja vastas. Kuninganna kest Kusu võlu igavesti. Küllap sa tead, millised on mehed. Ja kuninganna walkis. Seeba tark walkis tõstis käe suu ette, et varjata naeratust ning ütles, väike sõber, küllap ma juba tean. Nad vihastavad täiesti tühiste asjade pärast, seletas liblika naine. Kuid meie peame nende tuju tõstma. Kuninganna Nad ei mõtle pooltki seda, mida ütlevad. Kui minu mehele meeldib uskuda, et ma usun, et ta suudab jalaga põrutades purustada Suleimani pin audi palee, siis pole mul päris kindlasti midagi selle vastu. See on tal homseks meelest läinud. Väike sõsar, ütles palgis, sul on täiesti õigus. Kuid kui ta järgmine kord kiitlema hakkab, siis võta tal sõnasabast kinni. Ning vaata, mis juhtub, eks ole, me ju teame, millised on mehed, lähevad kindlasti häbee. Lendaski liblika naine tagasi oma mehe juurde ning viie minuti pärast tülitsesid nad hullemini kui enne. Pea meeles, ähvardas liblikas, pea meeles, mis ma jalaga põrutades teha võin. Ma ei usu sind mitte üks raas, vastas liblika naine. Tahaksin väga näha, kuidas sa seda teed. Mis oleks, kui sa kohe praegu jalaga põrutaksid. Lubasin Suleimani pinda udile, seda mitte teha, seletas liblikas. Ma ei taha oma lubadust murda, sest pole midagi, kui sa seda teed, ütles naine. Oma põrutamisega. Ei liiguta sa kõrdki. Las käia, rööta, põrutab erut. Kampribu all istudes kuulis, sule ei minda, uud iga sõna ning naeris, nagu ta polnud kunagi emmelus naerunud. Ta unustas täiesti kuningannad, unustas looma, kes tuli merest unustas uhkustamise, ta lihtsalt naeris lõbu pärast ja teisel pool puud naeratas walkis sest tema armastatule oli nii lõbus. Varsti lendas väga üles köetud ja puhevil liblikas tagasi pripuu varju. Ja ütles Suleimanile. Ta tahab, et ma põrutaksin usu Leiman pinda, uute tahab näha, mis juhtub. Sa ju tead, et ma ei saa seda teha ja siis ei usu ta enam ühtegi mu sõna. Ta naerab minu üle elu lõpuni. Ei väikeveli. Kostis sul emann pintaud. Tain, naera sinu üle enam kunagi. Ja ta keeras sõrmust sõrmes ainult väikese liblika mitega uhkustamise pärast. Ja enne neli tohutu suurt džinni ilmusid maa seest välja. Oriaad, ütles Suley man, pinud aud. Kui see ilmen minu sõrmel just seal istus jultunud liblikas põrutav oma vasaku esijalaga, siis teete teie nii, et muu palee ja need aiad kaovad kõue kärgatuse saatele. Kui ta teist korda põrutab, siis toote nad ettevaatlikult tagasi. Mine nüüd väikeri tagasi oma naise juurde, ütles ta. Põrutan nii palju, kui süda soovib. Liblikas lendaski tagasi oma naise juurde, kes pistis kohe kisama. Sa ei julge seda teha, sa ei julge seda teha, põruta, põruta, otsekohe põruta. Walkis nägi, kuidas neli tohutut synni kummardasid paleed ümbritseva aia nelja nurga kohale ja plaksutas vaikselt käsi. Öeldes lõpuks ometi teeb Suleimann pinda uusi liblika heaks, seda, mida ta oleks pidanud juba ammu iseenda pärast tegema. Ja hirmutab riiakaid kuninganna Sid. Siis põrutas liblikas jalaga. Sünnid tõstsid palee ja aiatuhande miili kõrgusele õhku, kostis kohut tav kõue kärgatus ja kõik ümberringi muutus tint mustaks. Liblika naine rabeles pimeduses ringi ja karjus. Ma enam ei tee, ma kahetsen. Nukk, kallis, armas mees, too ainult aiad tagasi, ma ei räägi sulle enam kunagi vastu. Liblikas oli peaaegu niisama hirmunud kui tema naine ning sule man pinda. Uudne naeris südamest ning alles mitme minuti pärast suutis ta liblikale sosistada. Põruta uuesti, väike veli, anna mulle mu palee tagasi kõigevägevam võlur. Ja anna talle tema palee tagasi, palus liblika naine, kes lendas ikka veel nagu ööliblikas pimeduses. Anna talle tema palee tagasi ja ärme enam teeme mingit tegemist selle hirmsa nõidusega. Hüüvamu, kallis, kostis liblikas nii vapralt, kui suutis. Nüüd näed, milleni viis see minu kallal irisemine. Minul pole sellest muidugi midagi, mina olen seda sorte asjadega harjunud, kuid mul pole midagi selle vastu, et sul leias Suley man pinda uudile teenet osutada ja asjad jälle korda seada. Siis põrutas ta uuesti jalaga ja selsamal hetkel asetasid sünnid palee ja aiad tagasi nii pehmelt, et isegi mütsatust polnud kuulda. Päike säras apelsinipuude tumerohelistel lehtedel, purskkaevud vulisesid keset roosasid egiptuse liiliaid, linnud laulsid edasi. Liblika naine vehkis Kampri puu all küljeli lamades tiibadega ning hingeldas. Oh ma enam ei tee, ma enam ei tee. Suley man pinda, uudne naeris nii, et siis vaevu rääkida ta najatus naerust, nõrgana ja luksudes tagasi. Ähvardas liblikad sõrmega ja lausus. Hoos suur võlur. Mis kasu on sellest, et sa annad mulle tagasi palee, kui sa mu samal ajal naerukas? Siis kostis kohutav kära, sest kõik 999 kuningannad jooksid kiljudes kisades ja oma lapsi hõigates paleest välja. Sajakaupa reas tormasid nad alla mööda laialt marmortreppi purskkaevu juures ning kõige targem palkis läks neile väärikalt vastu ja lausus. Mille üle te kaebate, oh kuningannat. Kuningannad seisid sajakaupa reas marmortrepil ja hüüdsid, mille üle Me kaebame, elasime rahulikult oma kuldpalees, nagu meil kombeks, kui see järsku kadus ning Me jäime istuma tihedasse Iowastikusse pimedusse, kostis kõuemürin ja pimeduses liikusid ringi siinid ja Afriidid selle ülene kaebamegi. Oh pea kuninganna ning see mure paneb meid väga muretsema. Sessioon kõige murettekitavam mure, mis me oleme üle elanud. Siis ütles kõige kaunim kuninganna walkis Suleimani pinda, uudis suurim armastus. Synni kõrbes Zimbabwe tornideni ulatuvate Seeba ja Saavie ja lõunakullajõgede kuninganna Maalkis, kes oli peaaegu niisama tark kui kõige targem, sule Mandrinda uudise. Tühiasi, joo kuningannad ükse liblikas kaebas oma naise pealesesse, tülitsesid temaga ning meie, isand Suley man pinda uud, arvas heaks õpetada seda naist olema vaaguram ja alandlikumisest. Neid omadusi peetakse liblikate naiste juures voorusteks. Siis võttis sõna Egiptuse kuninganna vaarao tütar ja ta ütles järgmist. Võimatu, et ainult ühe väikese putuka pärast tõmmatakse meie palee juustega välja nagu porrulauk ei siis külla bonsule mann Windows surnud ja see, mida me kuulsime ja nägime, oli maavärisemine ja pimeduse saabumine selle uudise peale. Siis viipas walkisi julgele kuningannale ning ütles talle ja teistele. Tulge ja vaadake, sajakaupa reas laskusid nad marmortrepist alla ning Kampribuaal nägid nad ikka veel naerust nõrka, kõige targemat kuningat, Suleimani pinda uudi, kes õõtsutas ennast edasi-tagasi, hoides kummalgi käel liblikat ning kuulsid, kuidas ta ütles. Oo mu õhus lendava Velle naine, pea nüüd meeles, et sa oled oma mehele kõiges meelepärane ja ei vii teda enam selleni, et ta uuesti jalaga puru tab. Sest ta ütles, et on sedasorti võlukunstiga harjunud. Ta on tõesti igati lugupidamist vääriv suur võlur kes varastas ära Suleiman pinda, uudiende palee. Minge rahus, väikesed ta suudles liblikaid tiibadele ja need lendasid ära. Siis langesid kõik kuningannad näoli maha kõik peale kõige kaunima ja hiilgavama palkise, kes seisis eemal ja naeratas, sest kuningannad ütlesid. Kui selliseid asju tehakse sellepärast, et üks liblikas pole oma naisega rahul, mida võidakse teha siis veel meiega, kes me oleme oma kuningat paljusid päevi valjuhäälse tülitsemisega vaevanud. Siis tõmbasid nad loorid üle näo, katsid käega suu ja läksid hiirvaikselt kikivarvul tagasi paleesse. Siis läks walkis kõige kaunim ja oivalise valgis levi punaste liiliate Kampri puu varju, asetas käe Suleman pinda uudi õlale ja ütles ohmu isand ja mu hingeaare rõhuste. Sest me andsime Egiptuse ja Etioopia ja siia ja Pärsia ja India ja Hiina kuningana teletõsise ja meeldejääva õppetunni. Ja Sulev anud Windows küsis ikka veel päikesevalguses mängivate liblikate järele vaadates ohmu käskijanna ja mu õndsuse kroon. Millal see juhtus? Mina olen aeda tulemisest saadik liblikatega naljatlenud ja ta rääkis valgisele, mida ta oli teinud walkis, õrn ja ülivõluv palkis ütles. Oo isand ja mu eluvalitseja. Ma olin Kampribu taga peidus ja nägin kõike. Mina soovitasingi liblika naisele nõuda, et liblikas jalaga põrutaks. Lootsin, et mu isand teeb naljaviluks mingi suure võlutöö linget kuningannat, seda näevad ja ehmuvad. Ja ta rääkis, mida kuningana tulid näinud, mõelnud ja öelnud. Siis tõusis Suleimann pind Auda oma istmelt Kampribual sirutas käed välja ja ütles rõõmsalt ohmu käskijanna ja mu päevade kaunistaja diaet, kui ma oleksin kasutanud võlujõudu oma kuningannat vastu viha või uhkuse pärast, nagu siis, kui ma loomadele pidusöögi tahtsin korraldada, siis oleksin kindlasti häbisse langenud. Kuid tänu sinu tarkusele kasutasin võlujõudu naljaviluks ja väikese liblika pärast. Ja ennäe, see päästis mind ka kiuslike naiste kiusust. Ütle mulle nüüd mu käskijanna ja mu südame süda, millest see tuleb? Kuninganna walkis ilus sihvakas, vaatas üles Sulev ambinda uudile silma, kallutas pea viltu nagu liblikas ja vastas. Esiteks sellest mu isand, et ma sind armastan. Ja teiseks sellest mu isand. Et ma tean, millised on naised. Siis läksid nad paleesse ja elasid edaspidi väga õnnelikult.