30. mail saab 75 aastaseks vabariigi teeneline kunstnik Georg saalis. Päev hiljem on aga sama juubeli ees vabariigi rahvakunstnik Olga Lundi. Alustaksin just traditsioonide vastaselt jäi küsiks teie käest mitte midagi, vaid ütleksin, mida te ise tahaksite meile öelda. Lavalolijatele ja saalisolijatele kõige rohkem praegu. No täna on väga palju räägitud sellest valust mida näitlejad tunnevad lahkudes Estonia teatrist üldse lahkudes lavast lahkudes oma loomingulisest tööst enam-vähem. Seda me teame maailma kirjanduses. Kõikide kuulsate lauljate näitlejate puhul oleme lugenud. Õnneks minul oli väga tark mees Aga ma pean ütlema, et, Ma olen armastanud alati teatelt endas, mitte ennast teatris. Sellepärast on mul ka olnud ja jäänud tihe side Estoniaga. Ja ma ka väga meeliga tulin siia tänagi. Ja nendest lavastajate dirigentidest ja sest ikkagi, ma tulin teatrisse 34. aastal, siis kui olid teatris Kulja Hanno Kompus, lavastaja ja Nende laudade peal, siin on paljugi üle elatud. Palju, palju võite ja palju kahtlusi on selle lava pääl olnud raskeid üleelamusi ja rõõmu. Kõiki on siin olnud. Aga ma tahaksin temaga rääkida. Teil on vedanud, teil on päris hea direktor ja tema kohta ei ole midagi ütelda, ei saa naljalugusid jutustada. Aga nii mõnigi direktori kohta võiks päris naljalugusid jutustada. No nii, oli siis aastaid tagasi. Üks direktoritest ei nimeta tema nime, ta veel elab. Ja Me saatsime ära väga suure rühma. Ja seda pidulikku sündmust me alati tähistame selle, kõik kõik näitlejad tulevad lavale, nagu sa tead. Ja selleks päevaks muidugi kõik panevad ennast väga hästi korda. Krimm ja riiei ja ühesõnaga 40 aastane balletiartist on ju veel ilus naine ja. Niisiis meie direktor ka ilmus siia pidulikult terve kollektiivi ette vaatas üle oma kaadrihkesseigis siin laval ja ütles taevas, kui ilusat oled kui kenad, kui nooreid, kui saledad tema lihtsalt ma ei oska ütelda, kuhu ma teinud, vaat see on paha sõna, kuhu ma pean teid saatma, aga see sõna algab. Jutt, et noh, kas kas direktor sind Dawarsti saadab sinna, kus, mis algab B tähega? Kuuendate aastate paiku jätsid rektor sõid, siis sõitis Helsingisse vaatama Carmenit. Maju kuus muidugi väga hea. Karmen. Väga ilusa näoga ja ülemine pool keha oli tal ka väga proportsioonis, aga aga alumine pool oli nagu soome naistel ikka, nii kaunis tugev. Veeder jääk Soomes on niisugune komme, et peale etendust läks direktor alati rääkima, õnnitlema või siis räägime ka puudujääki, mis seal on? Niisugune kollektiiviga kokkutulek oli. Ja meie direktor ütles siis, et suurepärane, oh kui suurepärane Maiude olete. Kõik hakkasid muidugi naerma. Sest soome keeles suurepärane tähendab suure. Ja neid võib Eestimaal muidugi väga suurepäraselt vastu ja neil pakuti külma šampanjat ja järgmisel hommikul oli Garmini etendus ja kell pühapäeval kell 12 Maiu jäi haigeks. Hääl ära. Karmen rahvast on maja täis, ei saa kuidagi, aga minul oli tulnud matused ja mõni terve läbi nutnud ja ja väga kurb meeleolu oli ja ütlesin käiku minale, magamata minust mingit karmile alu, et ei ole, aga aga direktor ütleb, et kuule, vaata ikka jäälega siga, sa saad laulda, noh, läksin tuppa, vaatasin hääl korras, mis korrastasin, hea küll, ma tulen, teen Carmeni ära. Tulin, tegin siis Garmini siin ära ja pärast teatrisse räägiti need siiski, see oli olnud üks minu parimaid parv või neid sellepärast, et May võistlus siin üleval, Miinlikul iga pahasti taotleti, tiheltki laulnud. Ja siis oli meil Bloorias suur vastuvõtt peale selle maju, kuuse võttis sõna. Ütles ma tahan kiita Olga Lundi. Ta on suurepärane Karmen, aga mitte soome keeles veidi eesti keeles. Kui te selle direktorite näitlejate teema peal läksid, siis kas ma võin teile esitada ühe küsimuse selle direktori kohta, kes on juba surnud? Nime nimetada võib, sa oled olnud Paul Olak ja temale tulnud ühte proovisin teatris ja laulis meie tolleaegne kuulus tenor Eedo karrisoo, kes oli ka väga kapriisne mees jaa, karri soojad, proovi katkestanud, ütelnud kõva häälega lavastajat. Anna andeks, kes mees siin laval seisab. Sest see on teatri direktor. Ta ütleb, aga tal ei ole prooviga midagi tegemist, ta nägu ei meeldi mulle, ma ise edasi laulda. Et ta on liiga sünges ilus ja ja karrisoo ei, ei laulnud enne edasgoolak pillavalt lahkuma, ma ei tea, millega ulak talle pärast kättemaks, aga aga nüüd selliseid momente nagu võib tekkida tõepoolest, et et vastastikused arusaamad ei klapi mõnikord. Pohlak oli sõitnud triiniga, noh, see oli vanal ajal ikka. Kui olid Riias igasuguseid noh, veel avatud need lõbumajad. Ja see ole. See oli väga-väga ammu muidugi. Ja on ajad, olid ka vanad majad, olid. Ja siis ta oli läinud ikka troska peale, aga ta oli muidugi väga moraalset orge, aga tore mees ja kuskil majades ei käinud, aga siis ta oli troska peale läinud, disteinud Bruce'i juhile. Riigiga nalja olevat olevat juhtunud aga karisuga, kari sugu olid väga kummalised lood üldse. Karrissodigi sellel laval puhimi, seal pole, ääres oli see laud ja Poskasime akt sonar. Jaan Poska poeg oli advokaat, seisis seal kardina taga, aga tema käis väga vähe ooperis, tema käis ainult operetis ja siis seal kardinad läheb. Tema siis oli vaadanud, et karri soodsid midagi, seal otsib vutti. Poska hüüab lava peal, näed, siin võta jala juures. Ma arvan, et Olga lund võib oma teatriteelt neid seiku lõpp, mõtlesime edasi rääkida ja ma arvan, et on tore, kui me viie aasta pärast jälle jätkame siitkohalt edasi. Ja ma olen selles kindel, et me Olga Lundi ka kokku saame, sest temal ei ole aega pensionil olla. Ta juhib meie sõjaväe šefluskomisjoni tööd, tegeleb noorte lauljate kasvatamisega ja tänu sellele on ta alati heas tujus. Ta ei ole kunagi solvunud, sest temal on elus alati millegiga võimalik tegeleda ja ma soovin seda tegemise lusti ja aktiivsust ka edaspidisteks aastateks. Suur tänu. Selle pika mõnusa jutu peale kuulame nüüd Olga Lundi laulmas. Carmenit meil tema esituses ei ole. Kuid üks lauljatari lemmikrolle ja ühtlasi ka hiilgerolle oli Jaroslav na Borodiini ooperis vürst Igor. Kui uskuda paberit, siis 31. mail on Estonia veteranide hulgas üks suur juubeldamine. Nimelt lisaks Olga Lundile tähistavad sel päeval oma juubelid veel kaks teenekad, meie kollektiivi endist liiget. 70 aastaseks saab vabariigi teeneline kunstnik Roland Kriit ja kuue aastaseks Peeter. Hull. Ma kutsuks nad mõlemat korraga. Lisaks pikaajalisele pillimängija staažile on teil veel rida kindlaid hobisid. Sina oled meie koletiseks teenekamaid, maletajad olnud nii hasartmängijad vahel, partii algas pärast etendust ja lõppes enne hommikust proovi. Või mitu partiid muidugi. Ja Peter Hunt on jälle lisaks tromboonimängimisele olnud üleliiduliselt tunnustatud ujumise kohtunik. Kas te praegu ka oma lemmikaladega või hobidega edasi tegeleta road? Jah, ikka ikka ja mul on väga kahju, et mu põhiline partner Georg Carleviks talus ei ole täna ilmunud. Ma just mõtlesin, et et saaks temaga täna kokku ja prooviks veel, kaua me vastu peame? Aga kas nii pidevaid partnereid ei ole juhuslikud? Ei, nii head partnerit rohkem ei ole, Leisid Peeter, kuidas sina, sina oled neid läinud Viljandimaale ja kuidas seal ujumise ja muude harrastustega on lood. Ise käin ujumas rohkem nagu üldse. Kole üleliidulise enam osa võtnud, veel kaks aastat tagasi käisin Bakuus viimati liidu meistrivõistlustel ja, aga mul on seal nüüd suusatada Saar Polli. Holstre-Polli suusarajad on mul poolteist kilomeetrit minu juurest, need polnud viitsimist oma üle põllu ja no3 konnadest mitte midagi. Et midagi halvemat orkestrist on välja kasvanud kõige erinevamaid kuulsusi. Dirigent Oscaniini mängis kunagi Tšellot Metropolitan Opera solist, tenor, šampirs mängis kunagi viiulit. Näiteid võib tuua palju. Kas teil ei ole ka kunagi olnud tahtmist tegeleda näiteks dirigeerimisel? Natuke on proovitud aga siiski pillimehe amet on südamelähedased. Jaa. Jaroslavli ansamblites olles mul tuli juhatada kõigepealt juhatas seal Roman matsu meie juuni Päivi siis juhatas pärast Ernesaks Ernesaks, Roman Matsullex haiglasse ja kust ta verre saaks, kutsuti Moskvasse, siis jäi Harry Kõrvits, Harri Kõrvits haigestus ja siis haigestus ja siis mina. Nii, eks trump, mina juhatasin seda proovi nädalaga ära ja proovinud olen ja ma tulin selle asjaga päris ilusti toime, see on poolel pooleldi ooper juba, eks ole. Juunipäevad sellest kasvaski pärast välja, Eugen kapil, samad materjalid olid tal seal kasutatud. Ja nii et esimene pool pool ooperit, juhatasin selle ära ja siis pärast ma jäingi seda juhatama. Ja Moskvas oli, oli meil vastuvõtt meie valitsuses ja siis seal valitseb ja, ja siis seal muuhulgas öeldi, et kui te olete leidunud niisuguse mehe, kes nii osavalt seda taktikepi valitseb, et siis tuleb teda Moskvasse õppima saata. Aga ma olin siis juba 25 aastane juba juba 25 aastane ja ütlesin, et ei, et eelkõige on see, et ma peaksin olema, et olla dirigent, ma peaksin olema tugev pianist. Aga pianistiks õppida on juba hilja. Ja jäin klarneti juurde ja ei kahetse, olen sellega. Peeter, kas sina oled ka kunagi üritanud korrigeerida või, või midagi millegi muuga tegeleda muusika vallas tähelepanu vallas? Asi on selles, et ma hakkasin viiuliõppimisega omal ajal peal natuke viiulit mänginud aga siis peale sadama ühe aastana tegelesin Viljandis tööstuskoolis, tegelesin mingis ansambliga natukene aga siis tõsisemalt õppida näidis muudasama. Roland, täpselt see asi, et klaverite valda ja ei tule sellest midagi välja, siis ma veel ei teadnud ühtegi pilli mitte oskamata võib dirigendiks hakata. Aga kas te praegu ka oma pillidega tegelete veel mina tegelema, mängin viiulit, jälle ma juhendan külakapell ja ise peab ka mängimas. Paljud võib-olla saalisolijatest mäletavad Roland Kriit ikkagi ei ole selle orkestrimänguga ainult rahuldunud. Ja Opparites sviiniveri, päike oli siin laval suitsu jalgrattaga ringi ja pidas duelli, võitis selle Äravele. Võid siia, aga muidugi, eks see orkestris mängimine ja kunagi see palk ja see raha, mis selle töö eest peab, see ei kompenseeri kunagi seda tööd, mis üks pillimees peab tegema. Aga see rahuldus, mis on korralikult läbi viidud, etendus minu poolt, eks ole, vaid panin, mis mul oli võimalik ja ma saan sellest rahulduse ja see on rohkem kui, kui see raha ei ole ma kunagi neid, palju, palju ma saan või nii, nii nii. Aga muidugi siin sellel laval Viini veres ma don koseederi pöörat tegin seal, kus see kahe kahevõitlus oli ja niimoodi esimese klarneti ka, see oli omaette omaette number, küll see 164 korda oli, käis etendus viiel laval, oli ka tore olla. Ai jah. Oli tore küll. Jääks Mägi, Paul Mägi, kadunuke, eks tema välja mõttes jah välja mõtles ja tema mu pani. Ja 164 korda 163 korda sellest. Nendest etendustest oli mul peale minu etteastet alati aplaus. Aga ühe korra, see oli see asi, minu etteaste oli kolmandas vaatuses. Ühel etendusel tuleb kadunud Paul Mägi tuleb siia, Ma hakanist. Lõksutan hambaid parajasti põlved värisevad juba, et hakkan jalgratta selga ronima. Tuleb minu juurde ja ütleb, et Roland ära mine pabinasse. Täna sulle aplausi ei tule. Enne imet ei tulnudki. Pärast ma küsisin ta käest, et kus sa teadsid, et aplausi ei tule. No ma istusin saalis ja Rapla rajoon oli sees. Nad ei teadnud või teadnud, kuna aplodeerida ja ma arvasin, et ei tule. Kui sinule selline küsimuse esitada. Roland ütles, et lugu läheb üle 100 korra ja sa istud siin augus, eriti operetis on pikad pausid vahepeal. No mõni tegeleb keelata asjaga, loeb ajakirja või raamatut, aga ma vaatan pidevalt ka pillimehed jälgivad laval seda tegevust ja ja paratamatult on sunnitud selle kogu teksti ju endast läbi laskma. Kas pillimehele ka kuluks tekstiraamat pähe? Ja kui mõni eksi, mees laval kontrollida või vahet teha enam-vähem võib ja põhiliselt need osad, kus mängida ei ole, need on terve lõikude kaupa siiamaani peasõnaga asjad, aga kui sisemängida seal suurt ei tea isegi sõnumeid ja tihtipeale nagu tähele pannud ise asja, kuidas siis. Aga kuidas on? Kui laval läheb etenduselt näiteks läheb Travjaata, kui ei ole tal teises vaats, kirjutab kirja seal klarnetisoolod kogu aeg taustal. Kas sa tunnetad ära? Kui üks laulja teeb teisi nüansigi, hakkad sina ka teistmoodi mängida. Või läheb see enam-vähem nii partituuri järgi? Ei ei oska, seal on ennem ennem ületuaariat Ma pean temale looma vastava selle väikese soolukesega, mis on, on väga tähtis ja kuulus voolu. Ma pean temale loomameeleolu. Nii et tema minule meeleolu ja mina, mina pean teda innustama ja temal temale loomu neelu. Ja viimane küsimus, kui palju teil praegu on aega ka teatris käia, nii Estonias kui teistest teada. Teistes teatrites vähem, aga Estonia teatris ma olen käinud ja mulle teeb suurt rõõmu teeb Estonia teatri orkester. Noored mehed on koos kõik ja võimekad mehed ja orkester. Väga. Mulle meeldib nii, et sinu ajal on hea ja sa ei taha praegu vanasti palju parem, nii kala roomab? Ei, parem ma ei ütle, sest praegune praegune see muusikaline ettevalmistus on palju põhjalikum, kui oli, oli jumala ajal. Mina hakkasin puhuma, näiteks ma olin kolmeteistaastane. Hakkasin seda klarnetit läbi toru hingama, eks ole, nagu ei lubata, aga praegu hakkavad juba konservatooriumi eel seal ees või seda muusikat ja laste muusikakoolid, aga on juba juba nullklass, juba käib meil didaadia, kõik igasugused tantsivad ja niimoodi alguses muidugi puhkpilli ei mängita, mängib klaverit või viiulit midagi, aga ta saab ju tohutu muusikale muusikalise põhja saab ja sealt peab tulema ju midagi rohkem kui kui meie. Kas sina, Peeter Raudka, käinud viimaste aeg-ajalt teatris, mina olen sõnalavastus, teater avastanud enda jaoks suurema Ugala repertuaari praegu vaadanud, mis on tõesti nagu omaette avastus ja väga hakkab meeldima labasus teada sinu teatris käies töötades nagu ei olnud võimalust ja polnud aega ja politega õhtul õhtu kõrval kinni, siis ei tekkinud nagu aeg-ajalt lähevad kõiki asju vaatama ka praegune vaba inimene ja sõidad linna vaatama ja millega täitis oma vaba aega, seal maas täidab maal on tegemist, nii paljud seega siin ei ole, et tegemata kodustada õhtul enam välja tulla, kus sa lähedki vaata televiisorit on loetud, et tööd, midagi jalaton? No nii, lugupeetud kolleegid täna, esiteks selle eest, et te mõlemad, eks lähemalt, teine kaugemalt täna siia kohale tulite, et teil ikkagi mõlematel ka vaatamata nendele pikkadele teatris töötamise aastatele on veel jäänud alles soov või tahe teatrit vaatamas käia või muusikad edastaja, suur tänu ja kõike head edaspidiseks. Taas muusikakoht, kolmas osa rondo Mozarti klarneti kontserdist, solist Roland kriit. Orkestrit juhatab Neeme Järvi. 13. juunil tähistab oma esimest juubelit teatrikunstnik Gustav-Agu piiman. See oli teatud aeg, meil tantsija. Tavaliselt pürivad hasartselt tantsu poole tütarlapsed, kas sina läksid tantsijaks õppima ema isa palvel või tahtsid sa ise tantsida? Või see hullus oli ammu veres ja õnneks ei olnud vanemad selle vastu. Ema isegi viis avalduse koreograafiakooli minu eest, kuna ma olin maal ja elasin koledasti üle, et järsku ei saa või jään hiljaks, aga said nagu teada sain, mida kool andis. Kool andis väga palju ja tollel ajal oli koolis väga tore õhkkond. Ja ma usun, et seda sa lõid ka ise meenutada ja tunda selle tõhusust, mis kool andis. Tollel ajal oli direktoriks annekstunud, kes suutis koolis väga toreda õhkkonna luua talipedagooge taliga kasvataja. Ta pani su lipsu otseks, kui vaja oli, ja pistis selle raamatu pihku, mida lugema peab ja arendas igakülgset. Ja kool andis ka. Ma vaatan oma praeguse uue elukutse juures, öeldakse, et kunstnikku toidavad jalad, kiired jalad. No eks see treening ka. Peale selle arendas ta tahtejõudu, vastupidavust, jonnakust ja rühmas tantsimine võttiski liigsed ambitsioonid ära. See on väga hea. Kui sa esimest korda ilmusid tantsijal siia lavale, mis raskus Slovi võis olla mingit raskust ületamatu? No esimene ületamatu raskus oli peale lõpetamist ballett ebapeig, minu partneriks seal Elga Rips. Aga mina olin peale kooli lõpetamist nagu kriipsujuku. Ega mul füüsilist jõudu palju ei olnud, aga tema oli tähisturd, naisterahvas, mitte nii nagu praegused baleriinid. Ja ma pidin ta õla peale tõstma tantsu lõpus. Tal oli minust väga kahjudes, oh lapsukene, mul on sust kahju, kuidas sa mind õla peale saad, ma aitan siin. Ja siis ma võtsin tal taliast kinni ja ta võttis mu kätest kinni ja vajutas need veel allapoole, et ma ei saaks ikkagi veel teda õladele tõsta. No siis ta jäigi kuskile poolde vinna, lindude siia, rinna peale, rinna, hellitavalt hoidsin teda. Ja siis tuli kunstiinstituut nii-öelda stipendium ja pension üheaegselt. Miks sa läksid õppima silla, miks sa tahtsid saada kunstnikuks? No üldiselt ma tahtsin kunstnikuks saada, sest joonistasin ma ka lapsest peale. See kusagil niimoodi teises plaanis oli, oli kogu aeg olemas. Aga selleks oli paar konkreetset põhjust. No kõigepealt see, et. Ma hakkasin mõtlema, et kui ma saan 39 aastaseks ja pean minema pensionile. Et mida ma siis peale hakkad. Ja teiseks, ma pean ütlema tänu Viktor pärile, tema tollel ajal nõudis, et kõik tantsijad töötaksid päevas kaheksa tundi aga kuna kaheksa tundi kuidagi kellelegi täis ei andnud, siis ta nõudis, et rühma tantsijad istuksid proovisaalis ja vaataksid, kuidas tema teeb solistidega proovi. Et saaks igaüks kaheksa tundi täis. Ja siis ma mõtlesin vaikselt, et helde taevas, kas ma siis pean elu lõpuni siin istuma, selg vastu külma kiviseina ja vaatama, kuidas teised proovi teevad? Ei, nii see küll ei saa olla. Ja oligi otsas. Esimene kunstniku töö. No sina oled mu esimene leivaisa. Bibi Pipi 69. aastal, mina tulin parajasti diplomi õnnistamise pealt. Ma ei tea, kas kell oli viis või kuus. Jäin raskelt magama ja pool kaheksa olid sinna ukse taga. Kole süüdlasliku näoga ütles, et ma pean sõitma Saaremaal, aga kas sa tahad teha Pipi Pikksuka? Maalin kole unine Ma ei saanud millestki aru, ütlesin jah. Ma tahan magada. Aga tipa teen küll. Nii ta ilmselt oli. Nüüd meil oli juubel 300, jaatav. Mis tunne on palju tööd olnud kõigile teada ka kuulajal? Varietee telekino, mis tunne on olla vabakunstnik? Loodan, et vabakunstniku tunne on umbes nii, nagu praegu räägitakse uutmisest. Et on ja ei ole ka tatra ja sa oled kogu aeg niimoodi kõhemil, et täna on tööd. Ei tea, kas homme on täna on sul leiba, ei tea, kas homme on. Aga see hoiab inimesed väga värske. Ja peale selle vabakunstniku elu pakub palju vaheldust. Ei teki rutiini. Ja see on väga, väga tore. Ma räägiks ühe seiga, me tegime Agopymoliga filmi jõmm lastefilmi Moskva tellimisel. Ja seal oli karupoeg, nagu teada, jõmm on karupoeg. Ja pärast võtteid. Me lasime karu ujuma, ei pannud tähele, tagumine püüman oli samal ajal meres. Ja nii kui Agu nägi oma lähedal vee alt tõusvad karusid kukkus, kadus vee alla karumõtteliselt piima, tahab temaga mängida, kadus ka vee alla ja hullasid tükk aega, siis nagu näitas oma suurepärast ujumisoskust. Karu ei sugugi vähem. Nii et see oli tore peibutusmäng. Me isegi hakkasime kartma, et äkki keegi emb-kumb neist hammustada. Aga see karujõmm mängis sulle ka vembu. Me olime laeva peal, meil olid terve päev, olid võtted ja see karu närviliselt käis mööda tekki ringi ja siis ta leidis selle augu, kus tavaliselt ja ankrukett merre läheb. Ja me keegi ei uskunud, et karu sealt läbi läheb. Ja ja seal ta läks ja hakkas Mandri-pole ujuma. Ei tea, kas teil honorari Verežissööriga? Ei tea jah, karu pidi hulk aega, aga noh, järgmise teema edasiseks. Nüüd ma arvan, et järgmine kord võib-olla me kahekesi koos istume uuel järgmisel mingil daatumid siin auvalgus õhtul. Et siis on sinulgi juba kolmas amet? Ei tea, mis see peaks olema. Ma kaldun arvama, et ajakirjanik, sellepärast et sinu vesteid ja intervjuusid mõtisklusi ajakirja veergudel oleme me juba ammu harjunud lugema ja meile meeldivad nad. No seda on tore kuulda, aga minu jaoks oli see küll täiesti ootamatu, sest selle ristiemaks on Mare Põldmäe kes mulle ütles, et kas te ei tahaks teha, ma ütlesin, et ei taha, mina ei oska teha. Aga proovige nimel, nüüd siis proovin jätkuvalt. Siis edu tantsijale kunstnikule, ajakirjanikule Agu piimanile. Meenutuseks üks tants Tšulaki balletist ebapeig. Järgmisel teatrikuul kogunevad veteranid taas Estonia lavale jagama mälestusi ja kohtuma kollektiivi praeguste noortega. Oma saate lõpetame muusikaga, mis kõlas sel õhtul teatrilavalt. Sigaruaaria Mozarti ooperis Figaro pulm. Laulab Tarmo Sild klaveril Ivo Sillamaa. Oskari laulu Verdi ooperist Maskiball kuuleme Nadežda Kuremi esituses.