Kirikuelu tere õhtust kõikidele kuulajatele, kell on saanud 19 ja viis minutit ja algab pühapäevaõhtune kirikuelu. Saade. Tänases saates räägime õppimisest. Sügis on peagi saabumas ja kõrgkoolidesse üleüldse koolides algab õppetöö ja seekord räägime Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide, Koguduste Liidu kõrgemast usuteaduslikust. Seminarist, mis tegutseb Tartus ja meie külaliseks on rektor Einike Pilli ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Tere tulemast, aitäh. Kui me räägime õppima asumisest ja kirikuelu saates just ka usuteaduse õppimisest, siis neid võimalusi on nüüd Eestis päris palju. Ja tundub, et igal kirikul oleks justkui oma kool. See tähendab seda, et ka patistidel ja evangeeliumi kristlastel on oma õppeasutus siis, kus on aastaid aastakümneid õpitud. Jah, meie liidu kool on tegelikult pärit 1920.-te aastate algusest on suhteliselt vana koola ka muidugi nõukogude ajal tuli vahe sisse ja taasavati siis 1989, ma olen ise taas avatud kooli esimese lennuõppija. Ja nüüd oleme tegutsenud tükk aega. Päris igal kirikul oma kooli ei ole, me võime rääkida, keda kolmest rakenduskõrgkoolist, mis on riiklikult akrediteeritud, mis Eestis tegutseb, luterlastel on oma kool neto testidel seis baptistiliidule. Ja siis muidugi on ülikooli usuteaduskond, aga see on juba natuke teist tüüpi haridus. Kui need koole võrrelda usuteaduse instituudist Me oleme kirikuelu saates nii mõnigi kord rääkinud tegelikult puudutanud ka õpinguid metodisti kiriku teoloogilise seminaris ja, ja Tartu Ülikoolis, siis mis on kõrgema usuteadusliku seminari nägu? Ei, seda peaks võib-olla keegi ütlema, kes meid kõiki kõrvalt vaatab, aga kui ma niiviisi seestpoolt vaatan, siis ma arvan, et, et meie üks tugevusi läbi aastate on olnud see, et me lisaks rakenduskõrgharidusele tegeleme päris paljuga täienduskoolitustega, mis on ka usuteaduste instituudi puhul tugev samm. Siis teine asi, ma arvan, et me püüame kogu aeg hoida nagu sellist kogudust, et uksed silma ees, et ka viimasel aastal või õieti sellel kevadel Hotel tehtud õppekavamuudatused tulenevad sellest häälest, mida kogudus väljendas, kogudused ütlesite, et meil on vaja selliseid ja selliseid inimesi. Me oleme hiljuti teinud suurema uuringu oma liidu koguduste seas. Ja, ja me püüame nagu olla hästi kursis ja vastamas sellele, mis vajadusel kogudustes on. Ja võib-olla kolmas tunnus, mille poole me püüdleme ja ma ei saa öelda, et meie ainult seda teeme, aga võrreldes usuteaduskonnaga küll oleme me hästi-hästi praktilised ja püüame sellel aastal käivitada ka sellise projektõpe, mille põhjal ma arvan, et ma võin öelda, et me oleme kõige noh, me oleme ainsad, kes seda hetkel süstemaatiliselt teevad. Kas kõrgem usuteaduslik seminar kasvatab järelkasvu ennekõike siis oma koguduste liidule Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liidule või see on ka mõnes mõttes selline oikumeeniline kool, kuhu on võimalik tulla nendele, kellel on lihtsalt suurem süvendatud huvi teoloogia vastu? Ma arvan, et meie püüdlus on olnud sellise olla vabakirikliku teoloogia esindaja Eestis ja noh, seda vabakirikliku piiri on ka vahel keeruline tõmmata. Aga üheks märgiks sellest, et me oleme avaramad kui ainult oma liidule mõeldud kool, on see, et nüüd teist aastat, et on sisse astumas adventkiriku esindajaid ja see on olnud päris huvid, tav kogemus ühiselt õppida. Mina alustasin tööd rektorina selle aasta jaanuaris, olen nüüd vaadanud ja õppinud kahte asja laupäev päevadest koolipäevana, me pidime loobuma, tänu sellele koostööle hakkab Me oleme hakanud tervislikumalt toituma ja see teeb meile kõigile head. Ja, ja ma arvan, et spirit kvaliteedilt või selliselt bioloogiliselt vaata et me oleme ikka väga sarnased eesti advendist on väga sarnane vaba kirikule mõtteviisile. Et see on olnud mulle endalegi üllatuseks, neil on väga tublisid õppijaid ja ma arvan, et me rikastame 11. Ja loomulikult oleme avatud ka kõigile teistele vabakirikliku mõtteviisiga peatele. Võib-olla ainult selle vahega, et me jagame bemaksuvoso stipendiume eelkõige meie oma liidu inimestele, sellepärast et need tulevad sihtotstarbeliselt muus mõttes me oleme täiesti avatud. See kommentaar tervisliku toitumise kohta puudutas siis seda, et adventistid teadupärast ei söö sealiha, nii et sellest tuli siis sööklas loobuda. Jah, nad ei sealiha ja nad joovad kohvi väga vähe, nii et meie kohvipausid on hakanud asendama tervislikumad snäkid ka, nii et õpime mitut asja. Praegust perioodi usuteaduslikku kõrgharidusmaastikuelus võib nimetada selliseks partnerite otsimise ja koostööajastuks võib-olla sellepärast, et seoses üsna suurte nõudmistega kõrgharidusele hindamistele õppekavadele seatud nõuetele on tarvis teha koostööd. Me oleme näinud seda ka, mismoodi Tartu teoloogia akadeemia on liitunud usuteaduse instituudiga ja praegu, nagu ma aru saan, kõrgem usuteaduslik, seminar püüab siiski jääda iseseisvaks kooliks, aga jällegi otsib, eks ole, siin part neid ja võtab vastu adventiste ja teeb selles mõttes koostajad. Jah, ma ütleks, et meie selline tulevikutrend või kuusk ka meie liidu hariduskontseptsioon, mille me võtsime vastu eelmise aasta lõpus, on see, et me püüame pigem kujuneda ja elukestva õppekeskuseks, et me ei ole ainult rakenduskõrgkooli formaat ja, ja noh, ma olen pikalt töötanud Tartu Ülikoolis, näinud, et, et tegelikult kõik Eesti suurimad ülikoolid liiguvad samas suunas, et nad ei ole ainult tasemeõpet pakkuvad õppeasutused, vaid pigem seotud takse võimalikult paindlikult taseme, et ja täiendusõpet ja meiegi, näiteks sellel sügisel pakume kahte üliõpilastele mõeldud kursust mentorlus ja hingehoidu kõikidele teistele ka püüame kompaktsemalt pakkida tunniplaani, nii et noh, on võimalik osaleda neil ka, kes ei tule igale sessile ja koostööd, sest me oleme viimasel ajal eriti arendanud koostööd Austrias asuva tisse Emmiga ja see on siis ameeriklaste kool, mis Euroopas toimib ühe haruna kus me oleme püüdnud sinna suunas, et me kasutame iga aasta ühel sessil ühist õppejõudu, nad tulevad ja tuua rahvusvahelist mõõdet kooli sisse. Meie oma inimesed aega käivad seal õppimas, võtavad mõnda kursust ja Me oleme praegu välja töötamas mudelit, kuidas meie lõpetanud saaksid selliste heade koostöövõimaluste kaudu seal õppida edasi magistriõppes ja saadaga magistrihariduse peale, ilma et nad peaksid väga palju juurde õppima. Aga võimalused teha ühisõppekava koos metodisti tega või usuteaduse instituudiga. Kas siin tekivad sellised konfessionaalsed erinevused juba, mis seda koostööd mõnes mõttes takistavad? Sellel on mõeldud aastaid, seda on arutatud aastaid. Meie kool on olnud mingil perioodil võib-olla kõige entusiastlikumad selle suuna esindaja aga eks koostööks on alati vaja mitut poolt ja võib-olla eelkõige selline. Meie juhtimisskeemide erinevus on põhjus, miks see ei ole õnnestunud metodisti teatavasti kuuluvad palju rohkem sellisesse episkopaalsesse süsteemi. Nendega me võib-olla oma spiritaliteedilt oleksime kõige lähedasemad. Aga iial ei tea, mis tulevik toob ja me ei välista üldse ka head koostööd ja eks me õppejõude vahetame ikka. Et noh, Tallinna Tartu iseenesest juba natuke tingivad seda, et koolid asuvad eraldi. Rakenduskõrghariduse osas on siis õppeandmise õigus aastani 2017. Mis saab edasi siis, kui 2017 kätte jõuab. Viimane võimalus saada jah, vastus selles mõttes, et rohkem enam tingimisi hinnangut ei saa anda. Ja põhiline põhjus, miks meil on olnud tingimisi hinnang, on olnud eelkõige majanduslik jätkusuutlikkus. Ta arm tõepoolest opereerime väga väikese eelarvega võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Ja minule teadaolevalt oleme ka Eesti kõige väiksema õppijate arvuga rakenduskõrgkool. Nii et seda me ilmselt klastiliselt ei muuda aastaks 2017 kevad küll, aga haridus keskuseks muutumine, ükskõik, kas me nimi muutub või mitte, oma loomult, kus me pakume palju rohkem võimalusi täiskasvanud õppijatele on üks trend, seda ilmselt ka hindajad mõistavad, et see on see suund, kuhu minna, kuivõrd ka kõikides riiklikes ülikoolides õppijaid jääb järjest vähemaks. Ja see, kust loodetakse kompensatsioone, on see, et lubatakse siis pikemaid ja lühemaid täienduskoolitusi, võimaldatakse paindlikult läbida rakenduskõrghariduse õppekava. Nii et eks me loodame ikka, et meil läheb hästi ja mina olen lennud meie kirikule ja kõikidele õppejõududele poolt kõik, et see õnnestuks. Ma olen olnud ise ka üleminekuhindaja rollis teistes koolides ja ma tunnen seal seestpoolt üsna hästi seda, mida hinnatakse. Aga muidugi, ega ma eelarvet kolmekordistada ei saa. Ja õppijate hulka ka rakenduskõrghariduse mõttes mitte. Meil on plaan B ka olemas, kui tuleb see otsused, et me iseseisvana ei saa jätkata, sest ma olen vaadanud, et ka rahvusvaheliselt baptistiseminar, näiteks Inglismaal ma hiljuti küsisin nende neli või viis seminari Est üks Velzis neli-Inglismaal kõiku opereerivad niiviisi, et nad on valideeritud teiste koolide kaudu. Ja see on täiesti loogiline lahendus ja ma arvan, et me kindlasti leiame Eestis sellise koostööpartneri, kuidas meie saame jätkata oma õpet, aga nad annavad nii-öelda garantii meie õppekvaliteedile riigi silmis, et kui muud üle ei jää, siis me lähme teist teed pidi. Selles samas hindamisotsuses on just nimetatud seda, et viimaste aastate jooksul on kõrgkooli üliõpilaste arv vananenud jätkuvalt ja viimasel kahel aastal seal siis aastal 2014, kui see aruanne oli tehtud on vastu võetud ainult kolm üliõpilast kahe aasta jooksul, et missugune see lootus sellel sügisel on? Selle sügise lootust ei oska veel väga täpselt öelda, ütleme nii, et eelmine sügis oli väga hea, meil oli 12 inimest. Ja eelmisest aastast on ka kaks vabakuulajad, kes loodetavasti astuvad sellel aastal sisse. MINA TEAN praegu seitset inimest enam-vähem kindlalt, ühed paberid toodi mulle täna hommikul, aga esmaspäeval selgub nii, et esmaspäeva õhtuks. Me loeme tibusid. Ma olen ise palvetanud, et oleks 10 inimest ja ma arvan, et 10 inimesega on väga hea alustada. Ja ma väga loodan, et me saame 10 inimest kokku ja mõned adventistid, nende hulgas aga põhiliselt meie liidu inimesed. Väikesel koolil on ka omad eelised. Kõik tunnevad kõiki. Jah, kõik tunnevad kõiki ja ka noh, väike kool on väga paindlik muudatusi tegema, et kuna minu töölevõtmine on seotud ka uue hariduskontseptsiooni rakendamisega, siis ma olen saanud selle aastaga teha ka päris palju uuendusi ja jätkame nendega sügisest. Kui ma võin mõned nimetada, siis me oleme uuendanud oma õppekava. Me nimetame seda edaspidi vabakirikliku teoloogia juhtimise õppekavaks, sellepärast et see oli üks asi, mida hindajad ütlesid, et usuteadus on liiga teoreetiline. Aga mitte ainult nimi ei ole muutunud, vaid pakume spetsialiseerumist lisaks sellise akadeemilise teoloogia, mis on rohkem abstraktne sellele harule. Pakume praktilise misjoni noorsootöö ja koguduste rajamise arendamise spetsialiseerumist ja sellega me loodame ka kasvatada õppijate hulka, sest me ütleme, et mitte ainult koguduste tippvaimulikud ei ole oodatud, vaid ka tööharude juhid, kes vajavad samamoodi seda haridust. Olles ise Tartu Salemi koguduse juhtimises osalev inimene, ma näen, et palju raskem on veel leida koguduse sotsiaaltööjuhti või, või noorsootööjuhti. Vaimuliku veel kuidagi leiab, et tegelikult see vajadus ette valmistatud inimeste vastu on järele, on hästi suur. Ja siis me oleme seal kõrval ikkagi vaadanud üliõpilaste tagasisidet, oleme teinud muudatusi ka õppejõudude osas, kuna meil ei ole põhikohaga õppejõude, praktiliselt mitte ühtegi täiskohaga, siis me oleme siin ka palju paindlikumad. Toome juurde nooremaid õppejõude, praegu sellest sügisest ka ja loodame, et see toob ka nooremaid õppijaid juurde. Nii et mitmed paindlikud asjad, mida me tahame teha lisaks sellele, et suund nagu Eesti hariduses üldse elukestva õppe strateegia järgi on paindlikum, õppimise järele tahame pakkuda ka, et ilmselt tuleb tulle võtta ainult mõned ained. Teha seda täienduskoolituse formaadis alguses ja kui neile meeldib siis asuda õppima põhiõppe õppekavale ja siis neil on juba mingid asjad tehtud. Kui palju siin mängib rolli ka inimeste selline teatud tagasihoidlikkus, et inimene võib olla koguduses väga aktiivne ja ja võib-olla ta teab juba palju tegelikult nii usust kui ka teoloogiast olles lugenud ise juurde kirjandust, aga võib-olla tunneb, et ei tea, et see, see kõrgharidus võib-olla on juba juba liiga kõrge tase on minu jaoks. No meil ei ole mitte ainult väike kool, vaid vaid, vaid ka väikeliit natuke üle 6000 liikme ja ma olen kirjutanud meie koguduste vaimulikele ja palunud nad saadaksid mõned vihjed nende inimeste kohta, kes on väga tegijad ja kes võib-olla ei tule selle peale, et ennast täiendada, seminarist, nii et me oleme päris niisugust, ma nimetatakse käsitööd teinud kirjutanud neile inimestele vestelnud mitmega, ma olen ise suhelnud põhiliselt mitu inimest, on öelnud, sel aastal mitte, aga järgmine aasta külma kaalun. Nii et eks on pikemaajaline töö. Kuidas on lood teistes sarnastes riikides, kus kirik on väike võtame näiteks Läti või Leedu, kus ka ju Babtiste väga palju ei ole. Jah, leidus, on päris pisike ja lätlastel on kaks kooli, kellega me oleme koostööd rohkem teinud, mis kumbki ei ole riiklikult akrediteeritud hetkel ja nendega koostööd me tahaksime ka arendada, kuna Läti on nii lähedal. Erik Tartule. Eks seal on samad teemad, mind on inspireerinud pigem norra baptistide näide, kes on hakanud koostööd tegema nelipühi lastega, ka meie oleme siin sellest sügisest rakendamas mitmeid neli püüdlast õppejõude, et seda koostööd parandada ja suurendada norrakatele, ma olen nüüd paar korda külas käinud nendega ka rääkinud bioloogilise uurimiste arengust. Nemad olid nii väike juba, et nad olid kuue õpilasega klassiruumis ja küsis, kas me üldse jätkame ja suutsid viia kooli sellisele suhteliselt jõulisele tõusule. Seal oli mitu tegurit. Üks oli selline õpetuslik ühtsus, aga võib-olla olulisem oli see, et nad läksid regioonidesse, nad läksid koha peale piirkondadesse. Ja mina näen, et meie kooli selline kõige tõsiseltvõetavam nihuke, inimlikult tehtav kasvumootor on just nimelt piirkondadesse minek ja, ja me oleme seda sellel sügisel tegemas Virumaa kutsekooliga, alustama aastase täienduskoolitusega. Et tegime eelmine aasta seda Lõuna-Eestis ja kutsekooli lõpueksamid sooritanud inimesed saavad ühtlasi juba üheks ainepunkti rakenduskõrghariduse õppekavast. Ja teine projekt on, et me alustame sellel sügisel väga jõulist infotehnoloogilist arendust ja me tahame jõuda videoloengutena piirkondadesse, teha kohalikud õppegrupid, et õppija ei pea tulema Tartusse. Et tegelikult üks asi on enesehinnangu probleeme, et kas ma lähen üldse tema, teine suurem mure on inimeste suur ajaline piiratus ja ma arvan, et see on isegi kõige suurem mure. Et kui ma pean Hiiumaalt Tartusse sõitma, siis tagasi iga kuu, et ma ei jõua seda oma töö ja elu kõrvalt teha. Ja see on selles, et me saame otseülekandega järelvaatamisega videoloenguid kasutada ja loomekoha peale ühe juhendajaga mentoriga õppegruppi, kes siis ja hakkab koos nendega ka seda niisugust aktiivõppe poolt tegema. Tahaksime selle õppeaasta jooksul sele käima saada ja siis eeldame, et ühe või kaks korda aastas, need üliõpilased tulevad ka Tartusse, et nad kuidagi koolikontaktiga saavad. Aga meil on nüüd uus traditsiooni, et me sügis esimese sessi teeme alati kuskil piirkonnas, nüüd lähme Saaremaale. Ja, ja kevadsessioon on meil alati ka väljasõidusessioon nutsakul meie koguduste liidu laagrikeskuses, nii et need on need kohad, kus on võib-olla kõige oodatumad inimesed, kes õpivad mujalt. Ja kõrgemas usuteaduslikus seminaris õpitakse ikkagi siis mitte päevaõppes päris vaid kas siis nädalate kaupa või nädalavahetustel või kuidas see on planeeritud. Meie õppetöö on nii üles ehitatud, et tavaliselt umbes kuu keskel, kolmandal nädalal kolm päeva, tööpäevad kolmapäevast reedeni ja ülejäänud aeg õpitakse iseseisvalt. Ja muidugi üks tegur, mis kindlasti ka valikuid mõjutab, on raha. Ja stipendiumitest oli siin möödaminnes ka juba juttu erakõrgkool loomulikult peab küsima õppetasu. Jah, riik ei maksa meile mitte sentigi ja ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et kui me räägime tasulisest kõrgharidusest, võib-olla võiks ikka ka erakõrgkoolides olla mingigi pearaha, sest noh, tegelikult need meie noored on ju ka maksumaksjate lapsed, nii nagu kristlikes koolides õppivad õpilased on maksumaksjate lapsed, praegu on seis nagu on. Me toimetame tegelikult kolme allika põhjal. Esimene on siis meie enda koguduste liidu toetused, niipalju kui liikmeid saab toetada. Ja teine on õppemaksud ja kolmas on välistoetused ja välistoetused põhiliselt tulevadki mitte lihtsalt kooli ülalpidamiseks, vaid selleks, et osa õppemaksu saaks kaetud, nii et me pakume stipendiume tavaliselt poole õppemaks ulatuses. Ja õppemaks ise on ka, on palju väiksem kui tegelik kulu, nii et eks see on selline majanduslik žongleerimist protsessiga aasta taevas on armuline olnud, ma ütleks, et ma olen oma poole aasta tööga või natuke pikema tööga saanud paar emaili, kus mulle öeldakse, et me otsustasime teid toetada, ilma et ma oleks osanud sealt isegi küsida. No kui me räägime sellest rakenduskõrghariduse programmist ja usuteaduse erialast, siis mille võrra targemaks saab see inimene, kes asub õppima Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu kõrgemasse usuteaduslikku seminari. See trend, mis kõrghariduses üldiselt on, on see, et inimene või tema isiksus ja üldpädevused on kõige tähtsamad. Ja, ja siis need asjad, mida ta saab teada, nende käigus on on ka olulised ja sellepärast see, mida me püüame, on see, et ta saab kõigepealt harjutada sellist initsiatiivi ja kogudustes töötamist stipendiumite jagamisel. Me otsustame väga selle järgi, et kui palju ta panustab koguduse töösse ja, ja samal ajal. Ta õpib, mina ütleks lihtsalt teoloogilise hariduse tulemus on see, et inimesed saavad aru, mis on peamine mis on püsiv, mida ei tohi muuta. Ja mis on see, mis tuleb ajaga kohandada olukordadega kontekstiga, kohandada erinevad töövormid, kui seda ideoloogilist teadmist ei ole, mis on põhiline, mis on sekundaarne siis tegelikult Ta on kogudused üsna tuulte lükata. Nad saavad aru, et kõik ei saa vanamoodi teha, aga nad ei tea, mida tohib muuta ja mida mitte. Nii et ma arvan, teoloogilise hariduse suurim and on see, et inimesed saavad aru. Põhiline, mis on kristliku sõnumi tuum. Ja mis on need asjad, mis ajaga muutuvad ja mis ka näiteks koguduse ülesehituses, juhtimises töövormides midagi ei juhtu, kui me muudame, kume tuumast kinni hoiale. Mida te olete säilitanud sellisest akadeemilisest usuteaduslikust haridusest? Meil on tugev akadeemiline blokk piibliainete näol, nagu ikka, hermeneutika on üks asi, mida mina isiklikult pean väga oluliseks, sellepärast et piiblit tuleb osata lugeda. Tuleb osata tõlgendada, tuleb mõista selles ajaloolises kujunemises, nii et selline ajaloolise bioloogia kujunemine ja tänab päev on meile väga tähtsad. Teine meie kooli eripära, mida me hindajatele kavatseme. Ta on see, et me oleme väga selgelt vabakirikliku teoloogia esindajad. Et me küsime, et milline on see vabakirikliku mõtteviisi, arusaam piiblist, kogudusest, üldse usust. Ja see on, see on selline klassikaline osa meie koolist. Aga mida ma olen Läheme võib-olla sinna juurde toonud, on just suurem rõhk praktikale, mis on üks teema, millega ma väga tegelen. Eestis on väga raske leida häid misseolooge. Otsin tikutulega taga, räägin inimestega ja veel ei ole head leidu teinud. Kes oskaks vastata küsimusele, kuidas me selles ajas, kus me elame, evangeeliumi tähendusrikkalt väljendada. Meie saade läheb eetrisse pühapäeva õhtul kell seitse. Dokumente saab tuua teile, kui kaua. Kuni esmaspäeva õhtuni ja võib saata ka digitaalselt, nii et ei pea tooma kohale Vaja on keskharidust ja, ja kas mingit sisseastumiseksamid on ka vajalik? Jah, me teeme neljapäeva 20. augusti hommikul sellise piibli tundmise ja üldise taustateadmise väikese testi ja siis vestleme kõik, keda sisseastujate ka nii et hea oleks, kui need, kes tahavad tulla tema, me oleme võtnud meelega vaba päeva, et inimesed ei ole ka tööga seotud. Et nad tuleksid ka neljapäeva hommikul vestlusel, aga kui nüüd on mingid eri põhjused, miks ei saa neljapäeval tulla, siis tuleb kirjutada küll, me leiame ühise aja. Aitäh tulemast kirikule saatesse kõrgema usuteadusliku seminari, rektor Einike, Pilli ja Tartus tegutseb mitu kooli, kus on võimalik usuteadust õppida lisaks starteri koolile ka siis kõrgem usuteaduslik seminar, millest me rääkisimegi tänases saates. Aitäh kõikidele kuulajatele aitäh kaasa mõtlemast. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui jumal lubab, siis kuuleme taas järgmisel pühapäeval ikka õhtul kell 19, null viis. Kirikuelu.