Pärast mitmeid seiklusi oli neegritüdruku meel kaunis mõru. Jumalat ei olnud ta leidnud. Piibli raamat oli poolenisti kapsaks muutunud, juba kahel korral oli tema kannatus katkenud, ei mäleta, sellest targemaks oleks saanud. Ta hakkas kahtlema, kas ta ei olnud mitte liiga kergemeelselt valgeid habemeid kõrget iga või öösärki jumalikest tundemärkideks pidanud. Ja õnnekombel juhtus just samal ajal, kui ta neid mõlgutas, talle vastu haruldaselt kena näo ja puhtaks aetud lõuaga noormees, kes kandis kreeka tuunikat. Seesugust noormeest ei olnud neegritüdruk vere elus näinud. Eriti köitis teda ja peletas ühteaegu noormehe iseäralik komme kulme kibrutada. Vabandus spaas, ütles neegritüdruk. Sul on teadjad silmad, moodsin jumalad, võid sa mulle teed juhatada. Ära jäänud selle asjaga üldse vaeva, vastas noormees. Võtta maailma nii, nagu ta on. Sestpeale selle ei ole muud kui tühjus. Kõik teed viivad haua juurde. Haud on tühjuse lävepakk ning tühjuse varju all on ka kõik meie ettevõtmised tühjad. Ma annan sulle head nõu. Ära püüa oma ninaotsast kaugemale vaadata, siis võid kindel olla, et seal taga on veel midagi. Ja see teadmine on sinu lootus ja õnn. Aga minu mõtted kipuvad kaugemale, ütles neegritüdruk. Ja pimesi käia ei ole ka õige. Minu janu jumalat tundma saada on suurem kui õnne ja lootuse janu. Jumala ongi minu õnn ja mu lootus. Aga mis siis, kui sa leiad, et jumalat ei olegi? Küsis noormees. Oleksin küll halb inimene, kui ma ei teaks, et jumal on olemas, ütles neegritüdruk. Kes seda sulle ütles, küsis noormees. Ära piirama mõistust selliste kitsa, hinnaliste vaadetega, pealegi mis keelab sul halb olla, ära räägi rumalusi, ütles neegritüdruk. Halb olla tähendab ju midagi, mida inimene ei tohi olla. Siis pead sa kõigepealt selgusele jõudma, mida inimene tohib ja mida ta ei tohi enne kui sa võid öelda, kas sa oled halb või hea. Sul on õigus, ütles neegritüdruk. Aga ma tean ka, et ma pean hea olema, isegi kui oleks halb olla hea. Sellel ei ole mingit mõtet, ütles noormees. Sinu jaoks võib-olla ei ole mõtet, aga jumala jaoks on mõte, vastas meeldiv tüdruk. Ja just seda mõtet ma otsingi. Ma tunnen, et kui see mul ükskord käes on, siis leian ma ka jumala enda. Aga kuidas sa võid seda ette teada, mida sa leiad, ütles noormees. Mina igatahes annan sulle nõu teha oma tööd, mis sul teha on, nii hästi, kui sa suudad ja nii kaua, kui sa suudad, siis oled sa oma loetud päevad au ja kasuga täitnud, kui saabub kord vältimatult, kus lakkavad kõik nõuandmised ja ettevõtmised, tegemised ja teadmised, jaga olemine ise. Aga tulevik on ikkagi olemas ka siis, kui mina olen surnud, ütles neegritüdruk. Ja ehkki mina siis enam elus ei ole, teen ma seda ometi. Aga mida sa tead minevikust, küsis noormees kui sulle pole antud teada isegi minevikku, mis on ometi juba olnud. Mis lootust on sul siis teada tulevikku, mis pole veel ollagi saanud? Aga kunagi saab ta olema vähemalt nii palju, ma tean, et päike tõuseb ka siis igal hommikul, ütles neegritüdruk. Ka see on ainult tühi oletus, ütlus nooremate tark päike põleb ja põleb ja ühel ilusal päeval põleb ta ära. Elu on tuli, mis alati ära põleb, aga ta süttib ikka jälle põlema, igas äsja sündinud lapses. Elu on ülem kui surm ja lootusele ülem kui lootusetus. Ma tahan teha oma tööd, mis mul teha on ainult siis, kui ma tean, et see on hea. Aga et seda teada pean ma teadma minevikku ja tulevikku ja pean jumalat teadma. Sa tahad öelda, et sina ise pead olema jumal, ütles noormees, vaatas neegri tüdrukule teravasti silma. Jah. Nii palju, kui see on minu võimuses, vastas neegritüdruk. Tänan sind. Just meie noored oleme targad. Sinu lävi sai mulle selgeks, et jumalat teada tähendab jumal olla. Sa oled mu südant kinnitanud enne kui lahkun. Ütle mulle, kes sa oled. Ma olen kohelet. Paljud tunnevad mind koguja nime all, ütles noormees. Jää jumalaga, kui sa ta leiad minuga teda ei ole ja õpi kreeka keelt, see on tarkusekeel. Hüvasti. Ta viipas sõbralikult käega ja astus edasi. Neegritüdruk aga läks vastupidises suunas, murdes rohkem pead kui kunagi varem. Aga mõtted, mis noormees temas liikuma pannud, keerdusid lõpuks nii lootusetuks umbsõlmeks, et ta uinus ja kõndis unes edasi. Kuni ta tundis järsku lõvilõhna, ärkas ja nägi, et otse keset teed istubki lõvi ja soojendab end päikese käes nagu kask koldetule paistel. Nii nimeta lakata Ta lõvi sellest lõvide liigist, kelle lakk on korras ja kena ja mitte pulstunud tuustik. Jumaline rikku ütles neegritüdruk ja sakutas mööda minnes lõvi natuke kurgu alt ja tal oli tunne, nagu oleks ta mäenõlval kasvava sooja samblatuti pihku võtnud. Richard Lõvisüda laskis õndsalt nurru ja saatis tüdrukut silmadega, otsekui tahaks seda tema seltsis jalutama ka minna. Aga tüdruk oli juba ilmselt temaga hüvasti jätnud ja liikus nüüd hoopis ettevaatlikumalt edasi, sest ta teadis, et džunglis on palju loomi, kes on lõvist tugevamad ja kaugeltki mitte nii leebe loomuga. Peagi kohtas taaga tõmmut meest, kellel olid mustad lokkis juuksed tohutu nina ja ainsaks kehakatteks paar sandaale. Mehe nägu oli üleni kortsus, ennelt kortsud tulid halastusest ja südameheadusest. Tohutu nina laiad sõõrmed seevastu andsid tunnistust julgusest ning suunurgad meelekindlusest. Veel enne, kui neegritüdruk teda silmas kostis tema kõrvu mehe iseäralik harjumine, julgumine, mis tähendas vist, et ta oli suures hädas. Kui ta neegritüdrukut nägi, jättis ta ulgumise järele ja püüdis teha muretut nägu, nagu oleks kõik kõige paremas korras. Ütle baas, küsis neegritüdruk. Kas sina oledki see prohvet, kes käib ihualasti ringi, möirgab nagu lohemadu ja hiilgab nagu öökull? Mina olen ja veidi sinnapoole ütles mees, vabandavad. Miika on mu nimi. Miika dimees. Võin ma sind millegagi aidata? Ma mõtlesin jumalat, ütles neegritüdruk ja oled seda leidnud küsismika. Ma kohtasin üht vanameest, kes tahtis, et ma küpsetaksin tema auks loomi sest talle meeldis kõrbenud liha hais. Ja et ma tooksin oma lapsed Talle vereohvriks. Seepeale pistis liika nii kõvasti ulguma, et kuningas Richard sööstis tulistvalu džunglisse, kus ta jälgis valvsalt asjade edasist arengut pekstes sabaga vastu maad. See on üks petis ja jõletis ulgus Miika. Kas sa tõesti arvad, et sa pead kõigekõrgema jumala aujärje ees üheaastasi mullikaid küpsetama? Kuidas saab jumalal hea meel olla mitmekümnest 1000-st jäärast või pühitsetud õli ojades või sinu esimese poja, sinu ihuvilja ohverdamisest, kui tema ootab hoopis sinu hinge ohverdamist? Jumal on sinu hingele teada andnud, mis hea on ja sinu hing on tunnistanud, et mis tema ütleb, on tõsi ja mida muud nõuab tema sinult, kui sa teeksid õigust ja oleksid helde südamest ja käiksid alandlikkus meeles tema kõrval see on juba kolmat sort Hiiumaal, ütles neegritüdruk. Eda meeldib mulle hoopis rohkem kui see, kes tahtis vereohvreid või see, kes tahtis minuga vaielda, et saaks minu nõrkuse rumalusi irvitada. Aga teha õigust ja näidata heldust üles, on ainult väike osa inimese elust, kui aju spaas või kohtumõistja ei ole. Ja mis kasu on alandlikkus meeles käimisest, kui sa ei tea, kuhu sa lähed Käia ainult alandlikult meeles, küll jumal siis ise juhib sind, kostis prohvet. Mis muret on sul veel sellest, kuhu tema sind juhib? Jumal on andnud mulle silma, et ma näeksin ise ennast juhtida, ütles neegritüdruk ja tema on andnud mulle mõistuse, et ma seda kasutaksin. Kuidas võin ma nüüd tema vastu pöörata ja nõuda, et tema minu eest näeks ja mõtleks? Miika ainsaks vastuseks oli nii kohutav ulgumine, et kuningas Richard pani liduma ega peatunud enne kahte Miili. Ja neegritüdruk tegi sedasama, ainult tema jooksis vastassuunas õigesti, ühe miili. Mille eest ma õieti põgenen, küsis ta endalt, püüdes end koguda. Ma ei karda ju seda lahket, ehkki lärmakad vanameest. Sinu kartused ja ootused on kõik paljas ettekujutus, ütles üks hääl otse neegritüdruku kõrvalt. See hääl kuulus väga lühinägeliku le prillidega vanemale härrasmehele, kes istus Grabelisel puudujal. Sinu põgenemine on tingitud refleksi avaldus, sa väga lihtne. Kuna sul on eluaeg olnud kokkupuuteid lõvidega, siis oled sa maast madalast harjunud lüürgamist surmaohuga seostama. Sellest siis ka su meeletu pagemine, kui see vana ebausklik eesel sinu peale röökima hakkas. Selle silmapaistva vastuseni jõudmiseks kulus mul kak 25 aastat tõsist uurimistööd, mille vältel ma lahkasin arvutul hulgal koerte ajusid ja puurisin nende põskedesse auke, et jälgida sel teel süljevoolu, mis muidu oleks nõrgunud keelele. Kogu teadusemaailm lamab põrmu mu jalge ees täis harrast, imetlust Selle kolossaalse saavutuse puhul ja tänumeelt valguse eest, mida see heidab inimese käitumise keerukatele probleemidele. Aga miks sa seda minu käest ei küsinud, ütles neegritüdruk. Oleksin sulle kõik selle 25 sekundiga selgeks teinud, ilma vaeseid tenniseid piinamata sinu asja tundma, kui see jultumus on kirjeldamatu, ütles lühinägelik vanahärra. Loomulikult oli asi igale lapselegi teada, aga katseliselt oli see laboratoorsete meetoditega kontrollimata Ta ning järelikult teaduslikult seisukohast tõestamata. Enne mind oli see ainult võhiklik oletus, mina tegin sellest teadusliku fakti. Kas sul on kunagi tulnud mõnd eksperimenti teha, kuid kui küsida tohib küll, külvastas neegritüdruk ja ühe teen ma kohe praegu. Kas sa tead, mille peal sa parajasti istud? Maha istun vanal pehkinud puu rondil, millel on ebamugavalt krobeline koor, vastas lühinägelik. Vanahärra. Rääkisid, ütles neegritüdruk, seisnud hoopis magavalt krokodillid röögatusega, mida ka Miika oleks võinud kadestada, kargas vanahärra püsti, tormas nagu arust ära lähima puu juurde ja ronis kassiosavusega krabinal tüve mööda üles, mis tema aastates härrasmehe kohta oli lausa üliinimlik saavutus. Tule alla, ütles neegritüdruk. Sa peaksid ju teadma, et krokodillid elavad ainult jõgede kallastel. Ma tegin lihtsalt väikese eksperimendi, tule alla. Aga kuidas ma saan alla tulla, ütles vanahärra, kes kogu kehast värises. Murran kaela. Aga kuidas sa siis üles said? Küsis neegritüdruk. I tea, vastas vanahärra peaaegu nutuselt. See on täiesti seletamatu, hakkab imesid uskuma ronides selle puu otsa ma ei saanud, aga siin ma nüüd olen ja ei saa enam kuidagi maha. Väga huvitav eksperiment, eks ole, ütles neegritüdruk. See on julm ja nurjatu tegu, sina õel plika, halas vana ära. Kas sa sellele ei mõtelnud, et see võib mind? Kas sa arvad, et nii õrn füsioloogiline organism nagu minu oma suudab sellist tugevat šokki taluda, ilma et see põhjustaks ülimalt tõsiseid ja võib-olla koguni saatuslike reaktsioone südametalituses? Nüüd ei saa ma enam kunagi elus puur rondil istuda, arvatavasti onu pulss praegu kõvasti üle normi, kuigi ma ei saa seda kontrollida, sest niipea, kui ma sellest oksast lahti lasen, kukud alla nagu kivi. Kui sa võisid koeral pool aju lõigata ilma et see oleks põhjustanud mingeid reaktsioone tema süljenäärmete talitluses siis ei maksa sul muretseda, kostis neegritüdruk häirimatult. Minu arust on meie Aafrika maagia palju tõhusam kui sinu ennustamine koerte peal. Minu ühe ainsa sõna peal olid sa nagu kass krabinal puu otsas. Sa ise tunnistasid ka, et see on imeoleks kena, kui sa lausuksid nüüd sellise sõna, mis mind siit ilusti jälle alla tooks, sinna neetud must nõid, porises vanahärra vastu hea meelega, ütles neegritüdruk. Puu otsas on madu, kohe lapsatasin kuklast. Jalamaid oli vanahärra puu otsast maas ja ehkida kukkus selili, kratsaste kohe jälle jalule. Hüüdis mintsa juba alt ei vea ära mitte arvagi, ma tean väga hästi, et sa mõtlesid selle mao ainult minu hirmutamiseks välja ja see hirmus. Ta sind sama hästi nagu oleks seal olnud tõeline madu, vastas neegritüdruk. Mitte sugugi, teatas vanahärra põlglikult. Ma ei tundnud mingit hirmu, küllap sa tundsid, kui sa sellise valuga puu otsast alla tulid, arvas neegritüdruk ja see ongi, mis mind huvitab, ütles vanahärra. Tundus nüüd väljaspool hädaohtu, said oma enesekindluse tagasi. Siin oli tegemist tingitud refleksi, iga huvitav, kas mul õnnestuks panna koera puu otsa ronima, mis Jaaks küsis neegritüdruk, aga selleks, et seda nähtust teadlikule alusele viia, vastas vanahärra jama, ütles neegritüdruk. Koer ei saa ju kuidagi puu otsa ronida ja mina ei saa ka puu otsa ronida, kui mul puudub stiimul kujuteldava krokodilli näol, ütles professor. Kuidas saaks tekitada koera ajus kujutlust krokodilli-ist? Võiksid alustada sellest, et lased tal tutvust teha tõelise krokodilli, ütles neegritüdruk. See läheks liiga kulukaks, arutles vanahärra ja kortsutas mõtlikult kull. Koeri saab odavalt koerapüüdjate käest või tuleb neid kokku osta siis, kui koeramaksutähtaeg hakkab kätte jõudma. Krokodillid läheksid kõvasti maksma, ma pean selle asja põhjalikult läbi mõtlema. Enne kui sa lahkud, sõnas neegritüdruk. Ütle mulle, kas sa usud jumalat. Jumal on tarbetu ja kõrvale heidetud hüpotees, kostis vanahärra. Universum on ainult hiiglasüsteem šokimeetodil esile kutsutud reflekse. Kui ma koputan sule vastu põlve, teeb sinu jalg nõksatuse, siis koputan ma sulle oma nuiaga, nii et parem ära proovisin, ütles neegritüdruk. Teaduslikel eesmärkidel tuleb sellised sekundaarsed ning katse seisukohalt ilmselt ebaolulised refleksid välistada katsealuse kinnisidumise teel, ütles professor. Omast kohast on muidugi olulised. Kui näited teadvuses kujunenud assotsiatsioonide pinnal tekkinud refleksidest. Juba 25 aastat olen ma nende toimet uurinud ülis toimet, küsis neegritüdruk. Koerte süljerid, tuses avalduvad toimet, ütles vanahärra. Sa oled sellest targemaks saanud, küsis neegritüdruk. Tarkusega pole mul asja, vastas vanahärra. Ma ei teagi õieti sõna, tähendab ja ma ei näe ka põhjust oletada, et midagi taolist üldse olemas on. Minu asi on tundma õppida seda, mida seni ei tuntud. Minu kaudu saab see maailmale teatavaks ja see on minupoolne panus teaduslikult tõestatud tõdede varasalve. Kas maailm läheb sellest paremaks, kui sa teed ainuüksi teadust ega mõtlegi halastusele? Küsis neegritüdruk. Kas sul siis ajusid ei ole, et välja mõelda mõnd viisakamad moodust nende asjade uurimiseks, mis sind huvitavad? Ajusid, hüüatas vanahärra, nagu ei tahaks oma kõrvu uskuda. Sa oled küll tõesti äärmiselt rumal plika, kas sa siis ei tea, et teadusemehed polegi muud midagi kui üksainus suuraju? Seda juttu võid oma krokodille rääkida, ütles neegritüdruk. Ja veel üks asi, kas oled ka endale aru andnud, missugust toimet avaldavad sinu eksperimendid inimeste mõtlemisele ja iseloomule. Kas koerte süljeerituse tundmine on seda väärt, et kaotada oma hinge ja hukutada teiste oma Nendel sõnadel, mida sa pruugib, puudub tähendus, kostis vanahärra. Kas sa võid demonstreerida selle hingeks nimetatud organi olemasolu operatsioonilaual või lahkamiskambris? Kas sa suudad korrata seda kukutamiseks nimetatud operatsiooni laboratoorsetes tingimustes? Minu varajast nuia hoobist on küllalt teha elusast hingelisest hingetud laipa, ütles neegritüdruk ja see vahe on kohe silmaga näha ja ninaga tunda. Ja kui keegi on kurja tehes oma hinge hukutanud, siis on see samuti silmaga näha. Seda, kuidas inimesed surevad, olen ma küll näinud, aga seda, kuidas hinge hukka saadetakse, pole ma näinud, väitis vana ära. Aga seda, kuidas inimesed omadega koera hännala lähevad, oled sa ometi näinud, kostis neegritüdruk. Kas ei ole sa ka ise koera hännala läinud, tühine kalambuure ja pealegi liiga isiklikul pinnal, ütles vanahärra kõrgelt. Ma lahkun. Nonii, siis Läks vanahärra oma teed, otsides mõttes menetlust, millega panna koeri puu otsa ronima ja tõestada sel viisil teaduslikult, et tema ise on samuti suuteline seda tegema.