Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases saates räägime veel ühest kristlikust erakõrgkoolist möödunud pühapäeval. Tähendab või juhtus kuulama kirikuna saadet, siis oli juttu meil kõrgemast usuteaduslikust seminarist, mis on Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu kõrgem õppeasutus. Aga tänases saates räägime Eesti metodisti kirikus, loogilisest seminarist ja stuudios on rektor Meeli Tankler. Tervist. Tere. Nii nagu erakõrgkoolidel on see sügisene vastuvõtt, siis nõnda ka teil. Nii et praegugi oodatakse veel viimaseid inimesi, kes oleksid valmis võtma selle otsuseid ja ma paberit sisse teie kooli. Ja see on tõsine ja ametlik tähtaeg, nüüd juba kukkus küll kaks ta tagasi, aga siin viimased paberid veel laekuvad sellel nädalal ka, nii et kui keegi veel kuuleb ja tunneb, et ta on rongist maha jäämas, siis peaks kiiresti reageerima esmaspäevase päeva jooksul. Aga rääkides sellest Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminarist siis tõepoolest, need teoloogilisi kõrgkoole on päris mitmeid. Millise hariduse, millise suunaga on ennekõike siis Tallinnas tegutsev metodisti kirikukool? Põhisuund on ikkagi teoloogiline põhiharidus, et inimene saaks nagu sellised alused alla, mida tähendab teoloogia, mida tähendab kirik mida tähendab siis kam misjonitöö kiriku nimel. Aga, ja meie võib-olla eripäraks on see, et meil on üsna suur rõhuasetus just tõesti misjonil, meie üliõpilased käivad ka misjonireisidel näiteks soome-ugri rahvaste juures Siberis. See on üks selline huvitav võimalus oma praktikat teha. Ja teine eripära on ilmselt see, et meil on väga oikumeeniline seltskond ja ka väga rahvusvaheline seltskond. Meil räägitakse mitmeid keeli seminaris Me õpetame mitmes keeles. Ja inimesed on erinevatest kirikutest üheskoos. Ma olen vaadanud, et ega Eestis ei olegi väga palju neid kõrgkoole, kus õpetataks näiteks vene keeles ja siin on just Eesti metodisti, kiriku teoloogiline seminar, see kool, mis paistab teiste hulgast silma mitte ainult systeoloogiliste kõrgkoolide kõrval, vaid üleüldse neid kõrgkoole Eestis, mis annaksid keelset õpet, ei ole väga palju. Ja sellega on tegelikult selline huvitav lugu, et kui haridusministeerium tahtis aru saada, kuidas me saame ühe korraga õpetada kolmes keeles siis nad käisid meid lausa kontrollimas ja vaatasid üle siis meie tõlkekabiinid ja meie süsteemid ja said aru, et meil tõepoolest on selline unikaalne olukord, kus inimesed õpivad ühes ja samas klassis no mis kahes või kolmes erinevas keeles. Et inglise keeles õppijaid on meil suhteliselt vähe, aga, aga ikkagi neid ka on. Aga igal aastal on meil kindlasti vene keeles õppijaid ja näiteks tänavasse sisseastujate on isegi venekeelseid üliõpilasi rohkem kui eestikeelseid. No mismoodi see siis välja näeb, kuidas muidu on võimalik ühte klassiruumi panna kokku kolm eri keelt? No see näeb niimoodi välja, et lektor ilmselt korraga kolme keelt rääkida ei saa, aga tema räägib ühte keelt ja siis ülejäänud kahte keelde on võimalik kuulata tõlget sünkroontõlget kõrvaklappidega. Aga kui tehakse mingeid arutelusid, siis inimesed valivad, mis keeles nad saavad arutleda, et siis võib-olla keegi kuulab loengut ka näiteks eesti keeles, aga ta on võimeline arutlema ka venekeelses grupis koos teiste venekeelsete üliõpilastega, nii et seal tekivad veel omaette sellised huvitavad konstallatsioonid ja, ja see on selline elav integratsioon tegelikult, mis seal toimub. Kes on need, kes valivad enamasti oma kooliks just metodisti, kiriku, teoloogilise seminari? Meil on üldiselt see tingimus, et inimesed, kes meile tulevad, neil peab olema mingisugune side kirikuga. Kuna meil on praktilise kallakuga kool, meil on praktikaid palju siis ikkagi nad tulevad nagu pastori soovitusega, nii et mingi kirik peaks olema selja taga. Aga kust kirikutest nad tulevad? Loomulikult metodisti kirikust, meil on ka koostööleping Eesti Kristliku Nelipühi kiriku ka meil on nüüd Nelipühi kirikust ka päris palju üliõpilasi. Aga siis ka kõikidest teistest, meil on Babtiste luterlasi ja siis ka väga palju selliste väikeste sõltumatute koguduste inimesi, kes tulevad meile õppima. Aga sellist võimalust, et inimene tahab lihtsalt religioonist rohkem teada aga ei ole veel kuhugi kirikusse kuulunud, seda võimaluste väga palju ei anna. Me väga palju ei anna, meil on olnud paar sellist erandit, mis me oleme teinud, et inimene on tulnud ja ta ütleb, et noh, ma hakkan lähenema kirikule, mul on väikesed huvid ja nii edasi, aga me oleme näinud, et tegelikult see, mida nad viivad, see vajab nagu rakendamist kusagil ja kui sa pidanud iseenda jaoks teoloogiat, siis tegelikult see ei ole see, mida meie kool tahaks pakkuda. Ta tahaks pakkuda ikkagi seda, et inimene õpib selleks, et välja anda, et minna selle teadmisega kusagil seda rakendada kusagil seda nii-öelda praktikasse panna. Et selles mõttes ikkagi koguduse side, kas see on siis formaalne või noh, ta on nagu selline alles kujunev side, aga mingi kogudus võiks ikkagi olla nagu. Selja taga mis saab neist inimestest, kes õpivad siis usuteadust, metodisti, kiriku seminaris? Mõnedest saavad pastorid mitte väga paljudest, siis mõnedest saavad kaplanid näiteks meil on päris mitmeid õpetajaid, kes on kaplaniteenistuses sõjaväes ja politseis ja ja vanglat, kas praegu on see lootus ka, et äkki ühel hetkel saab ka haiglatesse kaplaneid inimesed, kes, kes juba töötavad haiglates nagu, nagu sellises nii-öelda mitteformaalses kontekstis nad ilmselt loodavad selle peale, et ühel hetkel saab ka sinna kaplanitöö. Aga väga paljud inimesed on lihtsalt oma kogudustes aktiivsed, et töötegijad vabatahtlikkuse alusel, kas nad teevad noortetööd või mingisugust grupitööd koguduses või siis lastetööd. See on ikkagi nagu ühel või teisel viisil kirikus teenimine, nii kuidas kellelegi? Paremini sobib, ma olen kuulnud ka seda, et vahel öeldakse, et usuteaduse õppimine on nendele, kes on usus juba väga tugevad sest kui tuleb juurde sinna kriitiline piibli uurimine, väga teaduslikud meetodid, et siis see võib-olla isegi mõne inimese usu paneb nagu proovile. No selles võib oma tõetera olla, jah, ja see on võib-olla ka üks põhjus, miks me ütleme, et noh, et, et inimene, kes on alles niimodi kristlusele lähene ja võib-olla ta ei ole veel küpsed tulla õppima teoloogiat sellepärast et seal oleks vaja nagu seda, et oleks seda ainest juba olemas, mille üle reflekteerida nendes loengutes ja arutleda ja uurida. Kui ikkagi piiblist midagi ei tea ja kirikust midagi ei tea, siis võib-olla tõesti juhtub niimoodi, et kaob järg käest ära. Aga huvitav on see, et ütlesite, et vähestest saavad vaimulikud. Et kas seda nõudlust ei ole või, või inimeste jaoks on ikkagi see kutsumus või elukutse, kuidas keegi nimetab kuidagi liiga aukartust äratav. Ma usun, et seal on mitu põhjust noh, nõudlust ka ilmselt see on ju ikkagi piirata, et me ei saa kogu aeg igal pool uusi kogudusi asutada, me ei leia nii palju inimesi, et nüüd kohe jälle uusi uusi kristlikke kogukondi asutada ja uusi pastorite nii-öelda palgale võtta. Ja see palga teema on veel omaette teema, aga selleks, et saada vaimulikuks, peab siiski tõesti olema väga tugev isiklik kutsumus. Ja ei tule nii kergesti ja samas me oleme näinud, kuidas meie seminaris õppimise jooksul mõnel inimesel on see järsku kujunenud, et ta tuleb õppima, ta ütleb, et noh, ma tahaksin midagi koguduses teha. Ja järsku selle õppimise sees ta tunneb, et jumal kutsub seda tõepoolest vaimuliku tööle ja ta leiab endas selle tugevuse, et minna seda teed ja teha see otsus ja see on, seda on väga ilus näha. Tooge ka näiteid võib-olla õppekavast, mida näiteks siis õpitakse usuteaduse rakenduskõrghariduse õppekava raames. No õpitakse selliseid üldiseid tõdesid ütlemisest, loogiat, selle sõna kõige üldisemas mõistes õpitakse kreeka keelt, et oleks võimalik lugeda uut testamenti, siis algkeeles ja aru saada nendest tähendustest paremini. Õpitakse, kuidas piiblit uurida, meie koolis on üsna tugev rõhuasetus sellisel meetodil nagu induktiivne piibliõpe, mis siis tähendab seda tegelikult ilma üsna minimaalsete abivahendit ega lihtsalt lugeda piibliteksti ja süveneda sellesse, leida sealt üles nagu seda, seda teksti ja seda laiemat pinda, et mitte võtta üks salm välja ja öelda, et vot nii on vaid vaid lugeda tõesti piiblit tema kontekstis. Meil on nagu ma ütlesin, rõhusson, misjonil, meil on misjoni, teadus on meil üks, üks õppeaine, mida me õpime, diakooniaalused, jumalateenistused, teoloogia ja praktika. Me õpetame ka psühholoogiat, filosoofiat sellisel nagu elementaarselt tasandil, noh asjad, mis on kõik seotud ju kristlusega ja, ja niimoodi kirikus, toimimise ja teenimisega. Meil on praktikad. Meil on ka selliseid nagu kitsamaid erialasid, me õpetame ka näiteks kultuurantropoloogia, kuidas aru saada erinevatest kultuuridest, inimestest, kuidas nendele läheneda, kuidas nendega rääkida, kuidas neid mõista, mis nagu praeguses kontekstis, kui me räägime pagulastest, on ilmselt ka väga kasulik õppeaine näiteks. Nii et meil on üsna kirju see õppekava. Kui te ütlesite, et õpe on mitmes keeles eesti keeles vene keeles ja ka inglise keeles siis kas õppejõud ka on selles mõttes eri rahvustest ja annavad aineid vene keeles ja inglise keeles? Jah, meil on kindlasti neid õppejõude, kes õpetavad ka vene keeles, inglise keeles, selles mõttes kõik loengud ei ole mitte eesti keeles, vaid söödav, tõlgitakse just nii, kuidas vaja on ja tihtipeale me külalisõppejõud tulevad, siis nad õpetavad ikkagi valdavalt inglise keeles, aga meil on olnud ka näiteks külalisi õppejõud moskva metodisti seminarist, kes õpetas vene keeles. Ja, ja meil on ka endal seminaris mõned õppejõud, kes õpetavad vene keeles, nii et jah, kõik keeled on meil tegelikult esindatud ja muidugi õpivad, peaksid olema, on võimelised lugema siis ka oma üliõpilaste kirjutatud töid nendes kõigis kolmes keeles, nii et see on ka mõnikord natukene keeruline, aga me oleme siiamaani sellega hakkama saanud. Ja ütles, et enne seda, et vene keeles õppivaid inimesi on siis nüüd sel aastal isegi juba rohkem kui eesti keeles õppivaid Tänavu aastal on tõesti selline huvitav situatsioon, et kuna meil on ka päris terve rida sisseastujaid, kes tulevad Ukrainast kes on siis ka venekeelsed ja ka siis Eestimaalt veel venekeelseid tudengeid, siis jah, see proportsioon on sedapidi, et meil on venekeelseid sisseastujaid rohkem kui eestikeelseid ja me kindlasti ka püüame aidata, et need, kes kes ikkagi oma oma elu eestimaaga seovad, et nad saavad ka eesti keele õpet, et see on ka üks asi, mida me pakume valikainena kelle emakeeleks on vene keel, nad saavad oppa eesti keelt nii-öelda valikainena ja saavad abi oma eesti keele õppimisel. Kuidas te tulete toime selle olukorraga, et inimesed on eri kirikutest metodisti kirikust ja siis Nelipühi kirikust võib-olla veel mitmetest teistest konfessioonidest sest eks lõppe, mida antakse, on ju ka ikkagi metodisti kirikuga seotud ja kannab teatud väärtusi ja traditsioone, mis on metodisti kirikus. Ja see on tegelikult selline teema, mis nüüd, et just puudutab ka väga palju meie õppejõude, et meie õppejõud peavad alati seda silmas pidama, et klassiruumis istuvad, et inimesed, kes tulevad erinevatest kirikutest, mis tegelikkuses tähendab seda, et, et see suunitlus on ikkagi nagu sellele ühisosale, et sellele, mis on nagu ühine väärtus erinevates kirikutes. Ja me ei saagi nagu liiga palju rõhutada mingisuguseid spetsiifilisi asju, mis on võib-olla ühes kirikus väga ühtemoodi ja teises väga teistmoodi. Me peame suutma seda teoloogiat niimodi õpetada, tõepoolest, see teeniks nagu kirikut sõna otseses mõttes laiemas mõttes kui ainult metodisti kirikut. Ja noh, kui järele mõelda, siis ega neid eripärasid seal nüüd nii hirmus palju ju ka ei ole, et ikkagi sellised põhiväärtused on samad ja me loeme kõik oma piiblit noh, enamasti me saame sellest ka samamoodi aru. Samas, nüüd on ka ühel hetkel väga olulised ja nad on ja, ja see on ka üks töö teema, millest noh näiteks meil on selline õppeaine nagu konfessiooni õpetus, kus me räägimegi sellest, kuidas on kujunenud välja erinevad kirikud ajaloos ja, ja mis on need eripärad, mille alusel näiteks need teatud lahknemised on tekkinud kusagil kirikuloos. Ja jällegi, see on siis selline koht, kus tuleb kogu aeg meeles pidanud siin istuvadki klassis erinevad inimesed. Et nad on kuulnud oma traditsioonist läbi oma traditsiooni õpetajat, et ja nad peaksid need saama selle objektiivse pildi, et noh, et mitte, et üks ei ole parem kui teine, vaid, vaid nad lihtsalt ongi erinevad ja on olnud mingid põhjused, miks teatud ajal tekkis üks või teine liikumine kujunes kirikuks. Ja samas see ei tähenda seda, et see eelmine oli halvem või et see järgmine on, on halvem või, või mis iganes, et me oleme ikkagi nagu sellised, kes me püüame üksteise suhtes olla tolerantsed. Kaarinateerikutena. Eesti metodisti kiriku teoloogiline seminar on ilmselt mõelnud ka sellele, mismoodi saaksid tulla õppima need, kes käivad tööl. Ja, ja küllap ka teie õpilased on veidi vanemad kui keskkoolipingist võrsunud noored. Kusjuures see on huvitav, et see pilt on viimastel aastatel natukene isegi muutunud, et kui me ütleme kuskil neli-viis aastat tagasi oli valdav osa meie tudengitest seal kusagil kolmekümnendates eluaastates siis praegu jälle nüüd viimasel paaril aastal on meil rohkem tulnud tõepoolest nüüd otse keskkoolipingist tudengeid ka? Jah, et see on meie jaoks isegi olnud üllatus, et, et nad tulevad ja nad jätkuvalt tulevad ja tänavu aastal on ka terve rida tegelikult, kes on alles keskkooli lõpetanud vahetult. Nii et see teeb ka huvitavaks asja, et ühes ja samas klassis on, on inimesed, kes on väga erinevates vanustes erineva elukogemusega. Aga see on tõsi, et enamus inimesi käib tööl ja meil ongi nagu selline sessioonõpe. Et see tähendab seda, et siis üks ühes kuus on üks neljapäevane sessioon kolmapäevast laupäevani. Ja kõik ülejäänud öö tuleb siis teha kas siis internetis või, või kuidagi teisiti suheldes õppejõuga näiteks meilitsi. Et see koolis käimine kui niisugune on siis iga kuu neli päeva. Kas koolis käimise juurde käivad ka mõeldes kristlikule koolile palvused ja vaimulikud? Üks selline osa kindlasti meil on, meil on iga kord, kui inimesed tulevad sessioonile, siis meil on ühine jumalateenistus. Ja siis on meil iga päev on meil keskpäevapalvus selline väikene lühikene palus kell 12. Et see on nagu selline ühine osa siis, kus kõik tudengid ja õppejõud kokku saavad ja üheskoos jumalat teenivad, kui suurse olnud praegusel hetkel on. Kui me nüüd noh, me praegu on natuke raske isegi seda lõplikku numbrit öelda, sest me ei ole veel kõiki ju vastuvõtt on meie vastuvõtuvestlused toimuvad järgmisel nädalal. Mõned on toimunud, aga, aga enamus on veel toimumata. Aga see number on, ütleme siis üsna ümmarguselt 60 üliõpilast. Kes on partnerid Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari jaoks, milliste koolidega tehakse koostööd? No me teeme kindlasti koostate oma oma nii-öelda naabritega, kes kaob tuhatioloogiat, usuteaduse instituut, kõrgem usuteaduslik seminar, meil on igal aastal üks ühine koolitus, kus me õpe jõududena saame kokku ja eks me teeme nagu ka väljaspool seda ikkagi koostööd ja püüame üksteise elu ja oluga kursis olla. Ja noh, praegusel hetkel on ka usuteaduse instituut ainukene koht sisuliselt, kuhu meie lõpetajad saavad minna magistriõppesse edasi ja on ka läinud, et selles mõttes see on nagu ka veel selline koostöö võimalus. Aga õppejõudusid tuleb siis omavahel jagada. Jaa, me ikka aeg-ajalt ka vahetama õppejõudusid omavahel, aga me kasutame ka ju välisõppejõude näiteks meie meie kool ja ma arvan, et ka teised koolid ju kasutavad välisõppejõude ikka noh, praegu on see trend on sinnapoole ju, et igalühel peaks ikka omad õppejõud olema, aga eks me jagame ka, kui vaja. Millises olukorras on kool üleminekuhindamise mõttes, et kui kaua võib praegu veel õpetada ja, ja missugused on väljavaated? No välja vaadata, pakkumiseks on ilmselt vaja prohvetiannet ja seda mul ei ole. Aga praegusel hetkel meil on luba õpetada kuni 31. detsembrini 2017. See tähendab seda, et 2017 kevadel me peame läbima järgmise üleminekuhindamise ja siis vaadatakse, kas meie asjad on paranenud. Need asjad, mis peaksid paranema, oli põhiliselt see, et meile heideti ette üliõpilaste arvu vähenemist. Ja noh, praegu tundub, et see asi natuke paraneb, sest me oleme tänavu aastal väga suure numbriga vastu võtmas uusi üliõpilasi. Me ja mitu aastat nii suurt lendu tulnud, meil tuleb ilmselt üle 20 uue üliõpilase. Kas see, et õpetatakse eri keeltes, kas see on toonud kaasa selle võimaluse, et üliõpilasi on nüüd rohkem? Ma usun küll, et see venekeelse õppevariant on meile toonud kindlasti üliõpilasi, sest noh, see on praktiliselt ainukene teoloogiline kool Eestimaal, kus on võimalik vene keeles õppida. Ja selles mõttes ma pean ütlema, et kindlasti, et see on toonud meile juurde võimalusi ja noh, kui me räägime nüüd ka veel plaanidest ja tulevikus, siis me tegelikult ikkagi oleme ju ka teinud siin katsetusi selliste kaugõppe kursustega, mis käivad koos pikematel sessioonidel ja harvemini, mitte iga kuu ja, ja tõenäoliselt me tahaksime ka selles liinis jätkata. Võtame nüüd praegu lõpetas tänavu aastal kolm inimest, kes olid, tegid läbi sellise kaugõppe vormi. Üks nendest oli Rumeeniast ja kaks tükki olid Udmurtiast ja noh, nad suutsid selle programmi läbida siis sellest ühest teistsugusest versioonis ka, kus olid sessioonid, harvemini aga pikemalt, nii et me mõtleme selle peale ka tulevikus. Aga Venemaal on metodisti kirikul siis kool olemas. Jah, Moskvas on, aga see ei ole ametlikult akrediteeritud kool, see on lihtsalt nendel on nagu luba anda haridust selles mõttes meil on koolitusluba, on olemas, aga nad ei ole nagu, nagu kõrgkoolina. Selles mõttes akrediteeritud. Mis tähendab seda, et ka nendel on huvi sealt tulla pigem? Võiks olla huvi küll, jah, kui nad tahavad saada ikkagi sellist dokumenti, mida ka näiteks muud koolid aktsepteerivad ja millega saab kuskile edasi õppima minna. Ja nagu te ütlesite, siis vastuvõtt on selleks aastaks küll ametlikult läbi, aga dokumente, kes nüüd kiiremas korras veel peaks tahtma liituda ja õppima tulla, siis on Jah, ma julgen selle veksli välja anda, et kui keegi tunneb, et oi, ma ikka nii väga tahtsin ja kas ma enam ei saa, siis ma ütlen jah, saab küll, saatke oma dokumendid veel esmaspäeval ära, teisipäeval ja kolmapäeval on meil vastuvõtuvestlused. Nii et seda, mida on vaja, seda näeb kooli koduleheküljelt. Ja veel õppima asumise kohta, mismoodi te annate oma hinnangu sellele, et kes võetakse vastu, missuguste kriteeriumide alusel enamasti otsustate? Eks ta on natukene raske otsustada tegelikult, aga eks me vaatame ju inimese, seda avaldust, mis ta kirjutab. Noh, motivatsioon on üks väga oluline asi, seal on mõned küsimused selle kohta ja me palume inimesel essee kirjutada, miks ta tahab õppida ja mida ta selle haridusega kavatseb teha. Sest me näeme ikkagi oma kooli sellise kohana, mis valmistab ette inimesi, kes on, kes tahavad kirikus aktiivselt midagi teha ja teenida. Ja, ja mitte ainult kirikus, vaid ka kirik kui kaudu ühiskonda teenida, selles mõttes, et ulatuda ka väljapoole kirikut. Et kui seal on olemas see motivatsioon, et tõepoolest inimene ütleb, et ma tahaksin minna välja, aga mul on vaja teadmisi ja ma tahan teadmisest koolist saada, siis me enamasti need inimesed võtame vastu. Ja pastori soovitus muidugi ka on, näitab seal on ka teatud küsimused, mis, mida pastorit siis küsitakse selle inimese kohta, Ta ja kuidas ta oma hinnanguid annab. Aga see vestlus inimese endaga ja see, kuidas ta oma motivatsiooni õpimotivatsiooni selgitab, see on vast kõige kaalukam Aitäh selle intervjuu eest. Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari rektor Meeli Tankler. Aitäh. Tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Kui jumal lubab, ja me elame head õhtut. Kirikuelu.