Tere kuulama keelesaadet Eesti keele instituudil on septembrikuust uus juht, keeleteadlane Tõnu Tender. Tere päevast. Tere päevast kutsumisest. Minu nimi on Piret Kriivan ja me peame ikka alustama kohe sellest kõige olulisemast. Te olete asunud keele instituuti juhtima instituudi jaoks väga keerulisel ajal. Õhus on instituudi liitmine või liitumine Tartu ülikooliga. Te olete ometi selle ameti vastu võtnud või olete just sellepärast vastu? Aitäh väga intrigeeriva küsimuse eest. Iseenesest on nii, et kui millestki alustada, siis suvel tuli ka kokku haridus teadusministeeriumi palvel ka Eesti keele Instituudi teadusnõukogu ja nemad on oma ettepanekud või seisukohad väljendanud, on vahetatud kirjaga Tartu ülikooliga. Ka Eesti keele Instituudi teadusnõukogu on leidnud, et Eesti keele instituut saab riigi poolt talle pandud ülesandeid kõige paremini täita iseseisva institutsioonina. Samas ega Eesti keele instituut ei ole, ei ole suletud, täiesti avatud läbirääkimistest ja aruteludeks. Kuna me teame, me oleme riigi teadus-arendusasutus ja riik või siis meie puhul haridus teadusministeerium on see, kes on kohustatud ja õigustatud siis pikaajalisemat sihte seadma. Nii et me oleme valmis ka nüüd võimalike partneritega Tartu ülikooliga ja haridus teadusministeeriumiga kokku istuma ja selgitama põhjalikult veel oma seisukohti esitama poolt ja vastu argumente, sest me pidades lugu väga pidades lugu Tartu ülikoolist kui Eesti ainsast universitasest leiame siiski, et riigil, millel on ka oma riigikeel ja ametliku keelena ka veel tunnustatud ka viipekeel eesti viipekeel siis see on ainus institutsioon, mis tegeleb selles mõttes eesti keele uurimisega ja eesti keele arendamisega. Et teie siis tegelikult olete natuke läinud nagu Eesti keele instituuti kaitsma? Ütleme niimoodi, et kui mina kandideerisin selle ametikohale, siis ei olnud ausalt öeldes sellest teemast juttu. Ma olen ise tartu kooli vilistlane ja ühe teadusprojektiga otsapidi senini veel seotud Tartu ülikooliga ja pean tõesti lugu õppejõududest, teadlastest, Tartu Ülikoolis. Praegu minul argumendid, mis minu valduses on, on, räägivad tõesti iseolemise poolt, aga tõesti kuulakem ära ka teine pool või teised pooled. Kas on mingeid argumente, analüüse, mis räägiksid Tartu ülikooliga või Tallinna ülikooliga või, või Osameiska tehnikaülikooliga võiksid olla seotud, et, et me kuulame poolega leiame pluss-miinus argumendid ja siis on riigil kõige parem langetada otsus. Muuseas kui me saatsime nüüd selle nädala esmaspäeval Eesti keele instituudi poolt kirja Tartu Ülikooli haridus teadusministeeriumile, siis ühe võimalusena me soovime ka kaaluda seda, et mõned kas Tartu või Tallinna Ülikooli allasutused võiks liita Eesti keele instituudi all, kas seda tuleks kaaludes, see on täiesti oluline argument. No näiteks kas või see asi, et või ka mõni sihtasutus, mõni riigi sihtasutus, me ei ole praegu seda sisuliselt arutanud, aga miks mitte, tähendab kuna kuna ka see Oki raport on selline, kus on mõned mõtte välja käidud, mida tuleb arutada, siis mina pakun arutamiseks ka selle mõtte välja. Et näiteks eesti keele kui teise keeleeksamite koostamine, arendamine ja mis on ka väga oluline sisu, töö. Kas ei võiks mitte olla see ülesanne ka Eesti keele instituudil, see on nüüd küsimusena ja seda tuleb arutada selle poolt on nii, pluss kui, kui vastuargument näiteks sihtasutus Innove, mille ülesanne on seni olnud, seal on ka võõrkeelte eksamite arendamine, koostamine ja nii edasi, aga praeguse põhiaur või energia on neil läinud, ütleme kordamise peale ja mitte sisu tööle. Toon näite kas või Jyvaskyla ülikoolist, mis kohustab näiteks ka soome keele eksamid teste aga korraldab hoopis teenistitutsiooni, et seal on ka mõtteküsimus, et, et ei ole ainult üks mudel on ka erinevaid mudeleid. Te nimetasite Oki aruannet, see oli siis aruanne Eesti ülikoolide ja teadusasutuste olukorra kohta. Kas seal oli midagi kriitilist Eesti keele instituudi kohta, millega te ka nõus olla? Või üldse kriitilist ei, seal, pigem täna on, ütleme, ajakirjanduse veergudel öeldud, et ära ikkagi, et seal raportile anna oma plusse, ärgem Heiki on kõike kõrvale, et siin siin ei oleks midagi olulist üles korjata, läbi mõelda kindlasti on seda ma ei taha kindlasti öelda, et, et seal seal seda vajaks, arutamist asi kindlasti vajab, aga kõige nõrgem osa on selle siiski see võimalik liitmine või liikmeta jätmine on selle raporti kõige nõrgem osa. Praegu ei on viidatud teatud lisadele ka näiteks ministeeriumi siseauditile, mida, mis on praegu või vähemalt ütleme peenemalt öeldes ei ole avalik dokument, ei tea selle sisu, see on tehtud 2013, kui ma ei eksi. See siseaudit, mis on tehtud nüüd haridus teadusministeeriumi poolt nendele riigi teadus-arendusasutuste kohta. Selle sisu ma praegu ei tea, mida auditi arvates, mis on nõrgad kohad, tugevust, kohad, et seda me peame haridus teadusministeeriumi kindlasti läbi rääkima ja arutama, kui seda ei ole võimalik saata meile, ütleme nii, siis siiski sellistel kohtumistel töökohtumistel Ma ei tahaks siiski selle sisu kohta teada saada, kui seal kohtuda. Siis, kui teie ise ju töötasite haridus- ja teadusministeeriumis, siis ta ei pääsenud ka sellele. Ma ei tea, asi oli selles, et mina töötasin tõesti mitmeid aastaid keele osakonnas, selle selle ülevaate auditi kohustas auditiosakond. Nii et pigem see oli siis teadusosakonna pärusmaa või nii edasi, et see otseselt ei olnud ka minu huviobjekt toona, et ma, ma ei osanud ka seda toona küsida selle kohta, ütleme ausalt. Augustis oli palju juttu sellest, et augusti lõpus on tähtaeg, millal saab taotleda raha, mis oli nagu liitmise üks eesmärke, siis tegelikult tärmin on kukkunud. Raha ei ole, et pole põhjust enam arutleda selle üle või mis? Ei, selle raha üle on alati arutada ja, ja üks asi on see, et siiski on pikendatud Astra programmi tähtaega, nii et võimalus on siiski taotleda ühinemissummasid oktoobri lõpuni. Ja, ja eks me arutame ka Eesti keele instituudiga ja kahtlemata ka siis Haridus-Teadusministeeriumiga. Et kas, kui need erinevad stsenaariumid on, et kas ei peaks siis Eesti keele instituut, kes taotleb raha teatud asjade jaoks sellest Astrast. Et kas me ei peaks sisse kirjutama võimaliku ütleme, mingi sihtasutuse ülikooliüksuse liitmiseni tšeki all, nii et seda me nüüd alles ka veel arutame. Tähendab mõlemad taotlevad raha, Tartu ülikool taotleb raha omasoodu ja Eesti keele instituut taotleb raha omasoodu. Ütleme nii, et meie praegu näiteks taotleme Astrast teatud kindlate meetmete jaoks praegu, no näiteks üks asi, mis jätkub, ütleme, doktorikooli ja see on koos Tartu ülikooliga, Tallinna ülikooliga, see on asi, mille jaoks raha taotleme või elektrisüsteemide uuendamine Eesti keele instituudis, selle jaoks me taotleme nüüd vastast raha, aga nüüd kaalume, kuna seda pikendati, seda tähtaega. Kas meil on üldse mõtet või vajadust näiteks kirjutada ka sisse mingi ülikooli struktuuriüksuse liitmine või liitumine Eesti keele instituudiga või sihtasutuse mingi osa, liit, tumine isegi instituudiga, et kas meil on ka mõtet või vajadust sisse kirjutada saadamegi, arutame. Juhul, kui või kuidas on Tartu ülikool seda ette näinud, et kui liidetakse Eesti keele instituut Tartu ülikooliga, siis kuhu ta sinna Tartu Ülikoolis satub, kas ta sattub filosoofiateaduskonda või satub kuidas Tartu Ülikoolis on need allüksused? Selles struktuurireform äsja läbiviidud viimisel ütlen siiralt, et neid kõnelusi ei ole toimunud. Selles mõttes me seda ei tea. Ja see olekski siis küsimus meie enda jaoks, et kus millises üksuses milliste õigustega, milliste kohustustega nii edasi. Seda ei ole kõneldud ja selles mõttes ongi osapooltega vaja kohtuda, et teada ja koostas erinevad stsenaariumid võimalikud stsenaariumid, mis ühe teise, kolmanda ihu puhul osaks langeks. Praegu on siis niimoodi, et Eesti keele instituut saab otse riigilt raha aga kui läheks Tartu Ülikooli alla, siis oleks kõik ühises pajas. Seda küll, ütleme nii, et tõesti praegune rahastamine toimub, riik on meid rahastanud, aga nüüd ütleme erinevad ministeeriumid erinevate asjadeks, erinevad ministeeriumid. Eesti keele arengukava täita täitmiseks on meil näiteks haridus-teadusministeeriumilt saadud summad või ka näiteks teatud ülesanded terminite korraldamisel, militaarterminite korrakaitseministeeriumilt või kohanimede puhul siseministeeriumit, neil on erinevad erinevad allikad või on ka teadusraha, näiteks on meil üks institutsionaalne uurimistoetus, üks personaalne uurimistoetus. Šansi võivad ka aris teadusministeeriumi kaudu, aga need on nagu erinevat kanalit või erinevad meetmed, millega riik on panustanud Sis rahastamist. Kui Astra raha tuleb sisse Astra raha on ühekordne või kui pika aja peale või saab seda ka siis uuesti taotleda ja kas on kindel, et siis saaks sellest edaspidi ka ikkagi osa Eesti keele instituut? Minu arusaamist mööda on selles mõttes ühekordne, aga kestaks rahastamine kestaks viis-kuus aastat, minu andmetel, kuid kui ma nüüd õigesti olen aru saanud viis-kuus aastat, et siis edaspidi nii et, et ütleme, et Eesti keele Instituudi perspektiivis oleks see lühiajaline raha siiski. Nii jätame raha need sinnapaika, Eesti keele instituut, mis on need kõige olulisemad tööülesanded, mis on ikkagi Eesti keele Instituudile just unikaalsed ja mida võib-olla ülikooli allasutusena oleks raske täita või raskem täita, atlen siis. Igaks juhuks nii just ma nimetan, et riiklikud tõeliselt riigikeele seisukohalt ja riigi seisukohalt olulised ülesanded. Esimene asi on kindlasti rahvuskultuurile eesti keelele oluliste sõnaraamatute koostamine, need on nii ükskeelset sõnaraamatus kui ka kakskeelset sõnaraamatut. Siis oluline teenus kindlasti avalike tasuta keelenõuanne. Et inimesed saavad helistada tööpäevadel kindlatel kellaaegadel helistada, küsida keelenõuannet, nii nime nõuannet kui ka, kui ka termininõuannet ise on väga populaarne, see on, ütleme, et minu andmetel on umbes 9000 päringut, vastas see on päris suur töö ja, ja nii paljud riigiasutused eraõhutatu tunnevad, tunnevad selle teenuse vastu või järele väga suurt vajadust. Või siis üleriigilise terminoloogiatöö korraldamine. See on kahtlemata oluline, sest terminit ei ole ka kirjakeelt ühiskeelt ja, ja ühiskeel on vajalik riigi toimimise seisukohast. Või siis näiteks teenused erivajadustega inimestele kõnetehnoloogia arendamine, viipekeele sõnaraamat ja nii edasi. Või e-teenused keele õppijatele. Siin on eri keeletasemetele mõeldud õpe sõnaraamatud või siis keelearhiivide kogumine, arendamine. Nüüd instituudi üks ülesanne on tagada eesti kirjakeele norm ja seaduse järgi sätestab siis instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat viimane õige Sharon 2013. See ongi siis Eesti kirjakeele norm, nii et see, see kohustus on pandud ka Eesti keele Instituudile. Nüüd instituut on ka määratud nimeteaduslikuks usaldusasutuseks, see on ka vabariigi valitsuse korraldus 2005.-st aastast. Et Eesti keele instituut peab andma nimede asjus eksperthinnanguid korraldama siis kohanimede sihtuuringuid, see on ka täiesti vabariigi valitsuse poolt pandud ülesanne. Noh, ja üldiselt instituudis uuritakse tänava eesti keelt, eesti keele ajalugu, Eesti keele murded ja ka vähem veidi siis soome-ugri keeli. Nüüd ma tulen selle esimese asja juurde veel see nüüd sõnaraamatute juurde, et siin mõni võib-olla toob näite. No kuulge, eriti ma usun, et me meeldib inimestel tuua näide näiteks siin Oxfordi või Cambridge'i sõna rahvaste kohta näete Cambridge'i või Oxfordi sõnaraamatut. Miks mitte, kuidas ülikool lisaks veel, jah, aga siin tuleb unustanud see asi, et inglise keel inglise keele õpe, sealjuures sõnaraamatut, kurjus ja nii edasi on suur tonni ja ekspordiartikkel number üks või kaks naftasaaduste kõrval või järel. Nii et nii et selles mõttes mõned suured keeled, Lingo Frankad on lihtsalt selline tuluallikas, väikese kõnelejaskonnaga keeled ei suuda seda teha, et seda, seda saab tõesti noh, välja tuua ainult selliste suurte populaarsete lingu Frankade üldkasutatava keelte puhul, nii et selles mõttes Eesti keele instituut on kindlasti selline suur ekspertiisi keskus kompetentsikeskus, millel on, ütleme, elektrooniline süsteem. Kuidas see raha on antud ja see pädevus on olemas, täiesti täiesti selgesti olemas. Meil on olnud siin väga hea kirjastus valgus, mis nüüd paraku kardetavasti lõpetab oma tegevuse, mitmed need sõnaraamatu asjad on tulnud ka Eesti keele Instituudile üle. See on väga kurb, aga see on oluline. Või mõelgem kas või sellele, et mõni aasta tagasi toimus ka hariduskorralduse üks väga oluline muudatus, seda võib-olla märgatud olu või ole rõhutatud seda, aga nimelt põhikooli õppekava aastast 2010. Kui varem oli nii, et oli määratletud selgesti loetelus esimene või teine võõrkeel ja nendeks on meil aastakümneid olnud neli keelt inglise, saksa, prantsuse, vene, siis nüüd see uus õppekava on võimaldanud õpetada teise võõrkeelena või B-võõrkeelena mis tahes võõrkeelt. Kui kool tagab, siis need ressursid, need õpetajad, õppematerjalid nüüd on see näide, et mitmed koolid on hakanud õpetama, aga näiteks kasvõi mandariini, hiina keelt või, või näiteks just teise võõrkeelena kohati või ka soome keelt soome keele puhul meil on hõlpsam praegu nende materjalidega sõnaraamatutega, aga maailm on muutunud väiksemaks, riigi riigil on huvi gaasi vastu ja nii edasi, on vaja ka uusi sõnaraamatuid, eks Eesti Hiina või ka vastupidi või araabia või nii edasi ka see on näiteks riigi ülesanne määratleda, milliseid sõnaraamatuid on vaja ja Eesti Clintsitud võtab selle ette. Meil on praegu näiteks ei ole saladus, et ilmub selle aasta sees kahe inimese seal Ingi kes kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis Läänemetsa koostatud hiina keele õpik eestlastele, see ilmub Tartul kirjastuses, nüüd selle aasta sees kindlasti. Aga on ka valmisolek koostada siis eesti-hiina sõnaraamat esialgu alustada näiteks põhisõnavarast, ütleme niimoodi, me oleme selleks valmis, kui ka riik seda oluliseks peab. Ja, ja on valmis ka seda veidi rahastama, siis me saaks seda alustada, et näiteks sellised asjad, mis on oluline, et need ressursid, mis on loodud, no ütleme sõnaraamatut. Ühelt poolt on need antud paberversioonis välja, aga need on kõik vaba Arusaadav kasutatav kui minna Eesti keele instituudi leheküljele kasutaja, olgu see nüüd õigekeelsussõnaraamat või nüüd tutvustame võõrsõnade leksikoni või nii edasi või ka kakskeelset sõnaraamatut, need kõik on vabavarana saadaval, et see on Eesti keele instituut, on töötanud ja töötab eesti keele ja eesti rahva hüvanguks. Hiina keele sõnaraamatut siis näiteks ei Tartu ega Tallinna Ülikool lihtsalt ei hakka. Ma usun, et kompetentsi kohati võiks, võiks neil olla, aga see ei ole. See ei ole nende põhiülesanne õi, kui me vaatame näiteks Eesti teadusinfosüsteemi ETIS lühidalt, mille saab näit, eks publikatsioonid, mis tasemel väärtustatakse publikatsioone, üks, üks kõige tugevam, et rahvusvahelised ajakirjad ja nii edasi, kuni seal väikeste pudinateni välja siis sõnaraamatute koostaja ja nii edasi. Selle eest ei saa teadlane oma tärne pagunid peale, see on see häda. Tunnusta väärtusta seda nüüd teadus produktsioonina. Kui palju Eesti keele instituudis praegu teadlasi töötab ja kuidas nende töö muutuks ja kas nad kõik läheksid, kui juhul, kui toimuks liitumine, et kas siis kõik läheksid või saaksid tööst siis Tartu Ülikooli all ja kuidas nende igapäevast elutööprotsessis mõjutaks? Et tänan küsimuse eest püüan seal mitu komponenti, et kui palju üldse teadlase töötab, aga ütleme, et instituudist täna septembris 2015 töötab kokku koos direktoriga 66 inimest. Neist 14 14 ja inimesed on otseselt nagu teadustöötajad kellel on õigusteadus sihtrahasid taotleda ja nii edasi. Kraadiga inimesi on märksa rohkem, ütleme, minust oli 19 ja, ja on ka kuus doktoranti. Ma ei oska praegu vastata, kuna veel ei ole arutelusid toimunud eri osapooltega, et kui toimuks võimalik liitumine ja nii edasi. Kas kõik oleksid oodatud tud sest esmalt riik peab ikkagi garanteerima või sätestama seda, milliseid ülesandeid. Ta peab Eesti keele Instituudi täidetavad ülesanded, ta peab oluliseks või on ka midagi, mis on ebaoluline. Nende ülesannete täitmiseks on vaja ka ressursid tagada nii inimtööjõud kui kui vahendikuga raha. Täpsustage seda, et Tartu ülikool, tehes ka ettepanekut alustada läbirääkimisi võimalikuks liitmiseks mitte kindlaks liitumiseks, vaid võimalikuks, on öelnud vähemalt suuliselt seda et nad ei kavandaks Eesti keele Instituudi füüsilist ülekolimist Tartusse. Aga, aga iseasi on tõesti, et veel kord tuleb jutu alguse juurde tagasi, et täpselt läbirääkimisi võimalike stsenaariumide kohta me ei ole veel pidanud, need, need on meil veel ees. Kas on kuskil mujal ka teil tuua näiteid, kas hoiatavaid näiteid või positiivseid näiteid rahvuskeelte või riigikeelte instituutide saatuse kohta? Ja me oleme Instituudi kolleegidega Eesti keele Instituudi kolleegidele ka neid praegust olukorda mujal Euroopas institutsioonide puhul analüüsinud ja vaadanud. Tõepoolest hoiatav näide on Norrast Oslo ülikoolist kus 1991. aastal töötas ülikooli ajal oli kolm eraldiseisvat üksust, mis tegelesid siis keelevaraga või sõnaraamatutega nimekorraldusega ja nii edasi. Kui ülikoolis Oslo Ülikoolis toimusid muudatused, siis ühendati need kolm üksust lihtsalt skandina Nivistika osakonna alla ja aastate jooksul ülikoolil huvi selle teema vastu kadus. Kadus teadlaskond järelkasv. Ja täna on Norra riik selles, et kus paar ministeeriumi tegutsevad pingsalt selle nimel et leida võimalusi uuesti siis sellise institutsiooni taaskäivitamiseks. Või näiteks Islandist, kus aastani 2006 tegutses nende selliste ülesannetega analoogsete ülesannetele, nagu tegeleb Eesti keele instituut, tegeles sellega siis ülikool, aga siis loodi ülikoolideülene või väline institutsioon mis tegeleb siis analoogsete ülesannetes nagu Eesti keele instituut, euroop, aga kogemus on ikkagi see, et sellised tegevused mis on suunatud siis riigikeele vähendamisele, säilitamisele, need on ikkagi koondatud institutsioonidesse, mis on ülikoolideülesed või ülikoolide välised. Meil on praegu ühiskonnas väga aktuaalne probleem põgenikud-pagulased, kui nad on juba saanud selle staatuse ja keeleõpe. Mul on kaks küsimust teile kui keeleteadlasele. Kas on võimalik, nii nagu praegu paljud väidavad, et on võimalik. Haablasele aafriklasele õpid õpetada eesti keelt inglise keele baasil, et meil ei olegi vaja nende tulijate keele oskust. Ja teine küsimus, punkt b kas Eesti keele instituut saab siin ka kuidagi midagi ära teha ja oma õla alla panna? Et täna on väga olulise olulise küsimuse eest, esmalt seda, ma tahan rõhutada eesti keele otseselt ei ole küll õpetamisega tegelenud me kuigi ma nimetasin varem doktorikoole, mis on oluline või ka täienduskoolitusi. Kas riigiasutustele teistele huvilistele, seda küll, aga, aga igapäevast õpetamistööd ei toimu, aga samas Eesti keele instituut oma nende igapäevase töö kõrval siiski saab kaasa aidata eesti keele õpetamisele, kasvõi ütleme, olete, kui need araabiakeelsed saabuvad uus saavad siis kahtlemata Ta meil läheb siiski vaja need uusi kakskeelset sõnaraamatut, tulevad uued uued keeled, mida me peame mingil määral ikkagi oskama, näiteks. Näiteks ma toon korra näitaja üle lahe Soomest, kus kodus või, või siis ütleme Loogna keskus siiski tegeleb soomes kõneldavate keeltega ja seal on soomerootsi keele kõrval ikkagi kõige suurem keel nüüd millega tegeldakse, mingil määral on somaali keel, näiteks. Nüüd mis puutub õpetamisse, jah, kahtlemata, et eesti keelt saab õpetajata erinevate keelte baasil, no näiteks üks väike viidega nüüd tehnoloogiasse, et Eestis on haridus teadusministeerium töötanud. Sellist ettevõtmist, mille nimi on keele klikus, õpetatakse eesti keelt näiteks vene keele baasil või inglise keele baasil. Ja, ja see on ääretult oluline ja tähtis ettevõtmine, mis võib veel laieneda, ütleme, laieneda nimelt sisu poolest kõrgematele tasemetele, minna välja. Ja, ja ka laieneda teiste keelte baasil, olgu see siis mõni mõni uus saabute keel. Aga sõnaraamatut on ikka vaja. Sõnaraamatud on kindlasti väed, et aitäh, et meelde tuletame, siis kindlasti läheb, absoluutselt, kindlasti läheb neid vaja. Te olete ise, räägime teist ka paar sõna teadlasena magistrikraadi saite te töö eest Eestis slängi kohta. Doktorikraadi teema oli mitmekeelsus Eestis euroop Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal. Kuidas see paistab siis selle ideaali taustal, mis see ideaal üldse on tänapäeval? Ja ideaali või võib sõnastada nii, et Euroopa Liidu institutsioonides on siiski väärtustatud või tähtsustatud mitmekeelsust, seal on näiteks Euroopa Liidu ametnikel on ka kohustus teatud aja jooksul ütleme esmalt kandideerida, mõnele kohale peab olema väga korralik keelteoskus ja teatud üksuste inimesed peavad teatud aja jooksul õpime mõne võõrkeele juurde. Ja mida ma olen pigem ideaalina sinna mõeldud, mõeldud ikkagi seda, et iga liidu kodanik oskaks oma emakeele või esimese keele kõrval vähemalt kahte võõrkeelt, see on üldiselt see see ideaal. Aga miks, miks on mitmekeelsuse üldse oluline, et üldiselt mitmekeelne inimene üldiselt terminina me ütleme siin mitmekeelne inimene või mitte riik või mitmekeelne ühiskond, ütleme prantsuse või inglise keeles, on see pluri lingvism, kui neid dokumente mõnes dokumendis seda terminit kuulete, siis inimesi meid, piirus Kruringvism. Et tekst, tema hoiakud on siiski erinevad ükskeelse või üht keelt kõneleva inimese omast. Ta üldiselt avarama pilguga avarama pilguga inimene ongi siiski sallivam. Eks, eks ta suuremaid kogemusi, sest tavaliselt on nii, et on suhelnud eri kihvt esindajatega, nii et see maailmapilt on avaram ja seda me siiski tahame. Või kui me mõtleme ka väikese kõnelejaskonnaga keelte peale, siis kes on ikkagi väärtustanud eesti keelt, ütleme, et meie tähistame kaunimaagle päeva 14. märtsil Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeval, kes olitegi hoolimata oma oma noorusest oskas seal kahekümneaastasena paarikümmet keelt või üldse Eestis on olnud väga palju mitme keele oskajaid ja nad on ikkagi olnud need inimesed, kes väärtustavad ka eesti keelt, ei oska hinnata tuua, tuua eesti keele omapära oma maailmapildi kultuuri ikkagi esile, nii et need mitmekeelsed inimesed kindlasti väärtustavad ka väiksema kõneskonnagika keeli rohkem kui kui üks keel. Tänapäeval on see esimene võõrkeel, kipub olema ikkagi suures osas Euroopas inglise keel, nii ka meie koolides. Nii nii see on, nii see on. Ja siin see on väga oluline küsimus tähendab, et see inglise keele tähtsus selle üle vaieldi Eesti ühiskonnas. 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Juba juba vaieldi, tähendab, asi ei ole selles, et vaielda õppekava üle. Milline võõrkeel peaks olema esimene võõrkeel, Francofiilid, franga foonid, ütlesid, et see peaks olema prantsuse keel. Majandustegelased poliitikud leidsid, et selleks peaks olema Inglise keel. Näiteks Jaan Tõnisson pidas riigikogus selleteemalise ettekande ja tema propageeris ka see ka, et inglise keel saaks esimeseks võõrkeeleks. Samas olukord hoopis teine saksa keel domineeris, toona osati ka vene keelt palju vähem prantsuse keelt ja nii edasi. Ta arvas, et inglise keel peaks saama esimeseks võõrkeeleks aga ei arvanud pidanud silmas seda, et teisi keeli ei peaks õppima. Aga, ja siis need diskussioonid algasid ja ja inglise keel on tõesti muutunud või muutumas sisulised, esimeseks õpetajaks võõrkeeleks meie õppekava järgi on lubatakse tõesti esimese võõrkeeli õppida nelja võõrkeelt, aga seal umbes 80 protsenti inglise keele või on nad sunnitud seda valima. Samas nüüd praktikud ütlevad seda, et ühelt poolt see on üks põhioskusi baasoskusi, et see on elementaarne. Et inimene õpib, oskab inglise keelt, et see on elementaarne, aga sellest mitte ei piisa, sellest ei piisa. Ja siiski on neid ja mitte vähe, kes ütlevad inglise keelt, kindlasti tuleb osata, aga seda ei peaks õppima esimese võõrkeelena, kuna tallinga Franca Ta jääks külge sama hästi kui teda õppidega teise või kolmanda võõrkeelena näiteks seda näide on toodud Luksemburgis ju ikkagi väga palju, et nad õpivad kohaliku koha peal siis kas Lehtsaburgi keelt, prantsuse keelt, saksa keelt ja nii edasi ja kuskil inglise keelt oskavad niikuinii kolmanda neljanda võõrkeele õppijad aga valdavalt nad läksid ikkagi Suurbritannia ülikoolis, kuigi nad inglise keelt on õppinud seal kolmanda, neljanda võõrkeelena või Ma ei ole edetabelite. Ma mõtlen koolide eksamite edetabelite kummardaja, seda mitte, aga lihtsalt vaadates tulemusi, siis need koolid, kus on õpitud inglise keelt ka teise võõrkeelena on teinud inglise keele eksamid ikkagi väga hästi. Väga hästi. Minu mõte on selles, et inglise keelt tuleb kindlasti õppida ja osata, küsimus on selles, kas see peab ikkagi esimene võõrkeel olema? Ma räägin selle kahe või mitme võõrkeele kasuks selles mõttes, et meil on traditsioon olnud ja kohustus õppida kahte võõrkeelt see, see ei ole kuhugi kadunud, see kohustus on ka õppekavas praegu täitsa kirjas, tuleb õppida osata kahte võõrkeelt, aga aur on läinud ikkagi vallad esimese keele peale või inglise keele peale. Aga eesti keel ise, eesti keele tase, vabadused, suured vabadused, mis on viimasel ajal keelde tulnud arvamus, et me võime rääkida täpselt nii, nagu me tahame. Mõnel puhul võime kindlasti on, ütleme nii, et eks see ole mitme otsaga mitme otsaga asi. Ühelt poolt on kindlasti see, et eks keel alati peegeldab ühiskonda, ühiskonna suhtumisi ja me elame siiski vabariigis, kus on arvamuste erisus mõtet erisus. Ja, ja liberaalne ühiskonnakorraldus ütleme, on kaldunud võib-olla keelde teatud olukorras, kindlasti on see täiesti võimalik ja, ja ma ise pool aga siiski teatud vabadusi, aga selleks, et riik saaks toimida, on vaja ka ühisosa teatud ühisosa, mis on selgesti mõtestatud, varastatud see hõlbustab ikkagi üksteisest või teineteisest arusaamist. Suhtlemist kergendab see palli paljuski siiski, et seda, see ei saa, kadudes, et see korralike korrastatud termini arendus ja nii edasi seletan võimatu teaduskommunikatsioon ja nii edasi ja sellest me ei pääse mööda. Ja jõudsimegi Eesti keele instituudi juurde tagasi et üle kuu aja pisut veel on siis aega, kuni järgmine täht, aeg või kuupäev, ähvardav kuupäev on ees. Kas ja kui palju praegu selle küsimusega üldse tegeletakse, kui palju teadlased selle üle aru peavad? Kui palju on teil kohtumisi poliitikutega? Ma ei oska nüüd kõigi 65 inimese kohta öelda, et kui palju need inimesed muretsevad või, või ei muretsed kindlasti. Kindlasti on töötajad ka erinevad ja mõni muretseb rohkem, mõni muretseb, vähem kohtumisi on kindlasti meil väga palju. Sellega esmalt ikkagi seotud Eesti keele instituudi juhtkond. Et siin on tõesti jätta näiteks kas teadussekretär või või teised, ütleme, muretsevad, et ka omale teadusartiklid saaksid publitsei esmalt kirjutatud ja publitseeritud ja nii edasi, et mingil määral ta kindlasti häirib või takistab igapäevaelu. Seda küll, aga eks on erinevad praegu mõned jääks kogu aeg ütleb, et on erinevad ajad. Et, et praegu on siis muretsemist kohtumiste läbirääkimiste aeg, seda kindlasti. Küllap tulevad ka siis tagasi need ajad, mil kõik rahulikum ja inimesed saavad ikkagi keskenduda valdavalt oma põhitööle eesti keele arendamisega seotud põhitööle. Aga kui palju näiteks väljastpoolt huvi tuntakse et need, kes on selleks seatud, et Eesti elu edasi läheks kas või kas või riigikogu liikmed või, või ministeeriumide ametnikud. Tuntakse huvi küll, kindlasti tuntakse huvi, et ma usun, et ühelt poolt paistab see silma võib-olla ka publitseeritud mõtteavaldustest kas ajalehe artiklitest või, või teiste meediakanalite või sotsiaalmeedia kanalitest või ka seda, et on kutsutud erinevate institutsioonide, instituutide esindajad ka kultuurikomisjoni teemat arutama või mõnel konverentsil. Seminaril tulevad poliitikud ligi ja küsivad, et teema kohta erinevatelt teadlastelt ei tuntakse huvi kindlasti ja, ja minul on küll jäänud mulje, et Eesti poliitikud või, või ütleme ka riigimehed siiski tunnevad huvi eesti keele ja eesti keele hea käekäigu vastu. Aitäh Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja jõudu tööle aitäh. Ja neile, kes ei juhtunud reedel Eesti keele Instituudi avatud uste päevadele, siis anname teada, keelesaate arhiivist leiab suure hulga nendest teemadest, mis jutuks olid ja nendelt esinejatelt Eesti keele instituudi teadlastelt, kes reedel esinesid. Aga uudiseid oli ju ka keelenõu kogumik, võõrsõnade leksikon veebis selge sõnumi kogumik nendest juba uutes saadetes. Kõike head.