Urve Tauts ja Estonia teatri orkester Vello Pähn tusel esitasid laulu kaljukiri. Autori nime varjab seni märgusõna Amorozo sest tegemist on võistlustööga ja vastavalt konkursi korrale avas žürii vaid premeeritud palade autoriümbrikud. Need lood tulevad ettekandele saate lõpu poole ja siis juba koos autori andmetega. Teiste osas peame täna leppima märgusõnadega. Nagu kaks eelmist nii tõi. Seekord nägi kolmas Georg Otsa nimeline muusikanädal lisaks kontserdi elevusele ja rohketele teatrielamusele ka täiesti uut muusikat. Loomingu konkursi tingimused nägid seekord ette vokaalteose orkestrisaatega. Žürii, mille esimeheks oli helilooja Ester Mägi ning liikmeiks helilooja Veljo Tormis, Estonia peanäitejuht Arne Mikk, dirigent Vello Pähn, Kultuuriministeeriumi muusikaosakonna juhataja Tiiu Pauls, laulja Ivo Kuusk ja muusikateadlane Merike väitma lubas teise vooru 10 helitööd. Selles saates kõlavad palad ongi salvestatud Estonia teatris. Möödunud reedel teise vooru kontserdil lauldud annad noodist ühe kahe orkestriprooviga nii et edaspidised ettekanded tulevad kindlasti hoopis viimistletud dianüansirikkamad. Võtkem seda kui esimest tutvumist. Kuulame Teo Maiste esituses Prometheuse monoloogi märgusõna. Eks kreeklane. Accessi haarde kaotab pinda jätaksite lokid A. Et see on õige Ja see oi, taas Talebeeaa varju peeti, vaata. Tasakaal. Peaasi. Ja hääletasid. Ei. Ta vaid. No. Lootus. Vorm ja armas. On selge, et nats püüdis, tahtsid siis ei saa, te vaataksite sinna ei antaksiti. On? Oh. Oo. Narva ja. Padi. Eesti NSV rahvakunstnik Ester Mägi on kahel eelmisel Otsa nädala konkursil oma lauludega võitnud esimese preemia. Seekord aga otsustas osavõtust loobuda ning oli hoopis žürii esimees. Teie muljed. Poolt see orkestri kaasalöömine? Ei, palju on niisugust huvitavast ja elevust. Konkursile asjad olid nagu Arenaatunad puhati arvestades niisugust lavale lavale kuulumist, seedekehas. Ja ma arvan, et ta õigustas ennast. Ikkagi teater minu arvates sai ilusad numbreid omale kontsert kaadesse. Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis muutust oli veel niipalju. Eelmistel aastatel lauldi kõik need lood ühe korra, aga žüriile, et seekord toimus kahes voorus esimene ülekuulamine, siis klaveriga ilmselt. Kas oli valik suur, millest tänane 10 või õigemini 11 laulu üks oli paaris välja valiti. Kokku oli natuke rohkem neid 13 ja need, mis esimesest voorust välja jäid, minu arvates nad lihtsalt võib-olla ainult selle tõttu, et nad olid nagu liigani sihukesed napid ja võib-olla isegi sobinud. Tead Matartuaar selle tõttu. Aga küllaltki suur protsent läks ikkagi edasi ja, ja nii väga palju autoreid autoritel oli võimalus ennast kuulata minu arvates see oli väga-väga hea. Suur protsent läks edasi, siis? Jah, aga osavõtt üldiselt muidugi oli tükk maad väiksem, sest möödunud aastal, kui ma õigesti mäletan, oli kusagil 30 laulu ümber ja küllalt palju oli just niisuguseid ulatuslikke tsükleik. Jah, seda küll. Jah, aga siin on ülesanne, oli suurem. Ulatuslik oli ka kastreerimine ja selle tõttu talle ka kõige nii-öelda talle lihtsalt aega seda teha. See oli vist ka pisut harjumatu, meil tavaliselt niisuguseid lauluvõistlusi ei ole, kus oleks ette nähtud vokaalteos orkestriga nii heliloojatele, selles mõttes huvitav ja, ja, ja kindlasti huvitav ja võib-olla et mõni ka hakkas nagu kartma selle tõttu ei tea igatahes huvitav ahtaretena kindlasti. Ja me saime praegu teada need neli laulu, mis tulid preemiatele. Kas on loota, et ka Nendel teiste laulude edasine saatus viib nad ikkagi publiku ette, kas kultuuriministeeriumil on plaan nadu ära osta ja üsna suur hulk teoseid ostab Kultuuriministeeriumi et need võivad ka lavale ükskõik kus laval siis elama hakata. Kas žürii töö oli üksmeelne? Võrdlemisi võrdlemisi üksmeelne? Ega siis muud, kui jääda ootama, mida toob tuleva-aastane Georg Otsa nädal, sest nädal tuleb ja konkurss tuleb kindlasti ka. Kas ta tuleb samas laadis või kuidagi jälle teisiti, eks see selgub ehk hiljem. Ja sellest tuli ka natukene juttu, tuleb jälle natukene teisiti. Nüüd kuulane leili Tammeli esituses laulu Mu mõtteväljadele. Autorit asendab märgusena hetk. Järgmine laul kannab pealkirja linalakk, neid märgusõna oli pikk ja prantsuse keelne. Seda ei riski korrata. Esitab Tarmo Sild. Ja olemegi jõudnud auhinnatud lauludeni. Kolmandat kohta jagavad kaks ülimalt eriilmelist pala. Kuulame kõigepealt kammerlikumat ja lüürilisemat kaksiklaulu pealkirjaga saladus sa kohtasid. Autor on Eugen Kapp. Tekst Juta Kaidlalt esitab Maarika Hainsalu. Teine kolmanda preemia saanud laul on üsna arendatud lavaline lugu nii teksti kui muusika autor Gennadi Taniel. Tema oli ka üks möödunudaastase konkursi edukamaid, jagades tookord teist-kolmandat kohta. Gennadi Taanieli laulu klassik esitavad Ervin kärbet ja ooperikoorikvartett. Unt. Aralassi. Teise koha määras žürii René Eesperelaulule sine responsis, mille esitas Mare Jõgeva. Mul õnnestus olla esimene, kes lauljatari lesele rõõmsa sõnumi teatas ja õnne soovis. Jah, see teine koht tuli üllatusena, mulle muidugi, aga võib-olla rohkem helilooja. See on ilus laul. Mulle meeldib selle laulu mõte. See on tänusõnade autorile, aitäh talle. Helikeel on, no mõneti võõras mulle. Ma olen üldse suhteliselt vähe eesti heliloojaid laulnud, kõige rohkem olen laulnud need suurte tähtpäevaliste hell teosid Tobiast Eduard Oja ja teisi tormist olen rohkem laulnud, aga eestlane lugudest esimest korda. Töö sellega oli huvitav. Kuna asi meeldib, siis on ka huvi asja vastu. Erilist vaeva nagu ei näinudki, võib olla. Tegu oli siin pika hingamise peale, jääb pikkade fraaside peale, sellega võib-olla oli rohkem vaeva ja ega ta mul nii hästi välja tulnudki, nagu ma teda alguses olin mõelnud. Selles mõttes tuleb asjaga edasi tööd teha, kuna ta on seda väärt, et saada nüüd oma mõtet täielikumalt realiseerida. See laul oli heliloojal mõeldud otse teile? Ei, ma seda ei tea, ta ikka ise tuli talus ette kanda, aga kas teie mulle kirjutatud on, ei usu. Aga lihtsalt, no ma olin nõus seda ette kandma, ette valmistama. Seekordne loominguvõistlus oli mõneti tavatu, meil ei ole minu teada varem olnud niisuguseid vokaalpalu orkestrisaatega väikevorme. Kuidas tundub laulja seisukohast, kas niisugune asi õigustab ennast ja kas ta jääb teile repertuaari pikemaks ajaks? See on suur luksus laulda niisuguseid väikepalu orkestriga. Ja ma usun, et tahaks seda rohkem küll kui ükskord ette kanda, aga ainult mitte meigisaalis. Sellepärast orkestratsioon selle loo eeldab hea akustikaga saalis, sellega võidab lugu palju-palju rohkem. Muidugi lugu oleks võib-olla võitnud Therese konkus sellega, et proove oleks saanud natukenegi rohkem. Sellepärast need lood olid siiski ülepeakaela välja. Kui palju oli ettevalmistusaega? Klaveriga ettevalmistusaega oli pikalt, aga, aga orkestri proovi oli ainult. No kui kaks proovi kuidagimoodi kaks. Üldiselt kui vaadata kas või kõiki neid otsad nädala konkursse, siis meie heliloojad armastavad kõige rohkem madalaid naishääli sinna järele tulevad madalad meeshääled ja mumeelest sopranit kasutavad nad kõige vähem, mis te arvate, miks? Ma ei tea miks, aga kas sopran ei ole nii populaarne või? Aga raske kirjutada ka sõprade neile näiteks antud loo puhul siin Hespirega tegime koha täiesti ümber, see tundus mulle väga raskena. Võib olla helilooja, ei tundnud ka sopranit, testituuri või Syranist riskantsed, kohad, üleminekunoodid ja ja siis juba soprani piirväärtusele lähenevad noodid. Nii et me pidime midagi kuskilt allapoole tooma, et saaks jälle poole minna tööle letestus kohta. Siin üks koht tuletas kangesti meelde Beethoveni üheksanda sümfoonia finaalis soprani käike, tuttavad käike, mis oli täiesti kaela murd. Aga noh, natuke kohendasime ja ja saime korda vist. Noh, tahaks siis loota, et edaspidi siis ehk saavad kõik hääled enam-vähem võrdselt endale uut repertuaari? Jah, oleks küll huvitav, sellepärast et paljusid nendele lauljatele eriti Ma mõtlen sopranite lõikan, kirjutatakse, ma arvan töö tegijaid leida. Ja nüüd siis Mare Jõgeva esituses Renee eespere laul, siine responsis Malle talveti tekstile. Laul sai teise preemia. Leili Tammel tänavuse Otsa nimelise preemia laureaat oli ka Otsa nimelise muusikanädala loomingukonkursil kolme laulu, sealhulgas ka võidulaulu esitaja. Võidulaulu autor Eino Tamberg oli ka möödunud aastal võitjate hulgas. Tookord jagas tema laul teist-kolmandat kohta. Mul on väga hea meel, et ma suutsin selles Tamberg sarja võidule laulda, kui nii öelda võib. Aga ma ütleks ka, et seekord oli kuidagi huvitavalt, mul oli need kõik need kolm aariat, mida ma laulsin, pidasin neist väga lugu, tähendab, mõnikord on asju, millest ma eriti lugu ei pea ja siis tähendab näiteks antakse noodid kätte ja see on neli sundseisus laulmine, nagu et sa ei saa ise palju valida, et kas sulle meeldib või ei meeldi, sa pead lihtsalt laulma, kiiresti õppima ja ette kandma. Seekord olid tõesti need kolm olid kõik ka väga huvitavad lood. Ainukene, mis nüüd võitis, oli Tambergi meisterlikkus, sellepärast et teised aariad, paraku jäid kuskilt midagi, midagi oli vildaka ja vajaka, sest üks asi on klaveriga laulda ja ära õppida ja teine asi on juba orkestri ette minna, sest ega me ei tea, kamis loost tuleb näiteks üks asi, mis mulle klaveriga meeldis väga kammerlik ja millega saab väga palju ära öelda. Ja kui ma läksin orkestriga teda laulma, siis tuli välja, et ta lihtsalt on registreeritud halvasti ja ta ei hakka. Tal ei ole seda võimu. Nii et siin ikkagi võitis lõppude lõpuks Tamberg, mitte mina? No ma ütleksin siis, et see oli niimoodi ühist võit. Aga no see konkurss lihtsa korraldatud nüüd teistmoodi kui kaks eelmist eelmistel aastatel on olnud ikkagi soololaul klaveri või siis väikese kammeransambli saatel, nüüd oli orkestriga, mis te arvate, kas on niisugust repertuaari rohkesti vaja ja kas nendel lauludel on ka oodata tulevikus siiski elu? Ma arvan, et, et see on väga-väga positiivne nähtus, et me pidevalt muudame seda süsteemi, tähendab millega me üllatame publikut ja heliloojad 11 ja ka lõppude lõpuks solist artiste, sellepärast et meil on teinekord tarvilik, on niisuguste kontsert, aariate kava seletus on suure orkestriga esinemised. Kammermuusikat kirjutatakse, romanduse kirjutatakse nagu tunduvalt rohkem, aga kontsert aariat kirjutada nagu ei olegi erilist põhjust siiamaani olnud ja nüüd on väga head selle otsa nädala raamidesse põhjus leiti. No teie ei saa kurta repertuaaripuuduse üle ja paljud heliloojad kirjutavad otse teile. Kas nüüd seekordsed lood, mida te teises voorus esitasite, kas need olid ka niisugused, mis olid nimed teile mõeldes kirjutatud või või sattus mõni lugudest ka niisama? Jah, kaks lugu olid kindlasti huviga. Laulaksin mina. Aga üks ei olnud, tähendab ta lihtsalt Estituurilt ja oma oma kirjapildilt noodipildilt oli juba selline, et see paistis minu häälel olevat, sellepärast antisega mull. Ja kuidas te arvate, kas need lood jäävad teile pikemaks ajaks repertuaari? Bamberg kindlasti. Sellepärast et see on küllalt efektne efekt. Naaria temaatika on väga hea, tähendab, sisu on hea, mis on üldse Tambergi väga-väga iseloomulik ja ta ei vali kunagi halba teksti tekst. Tänapäeval loeb siiski väga palju. Seekordset otsa nädala uute vokaalteoste konkurssi võid pidada igati kordaläinuks. Seda kinnitasid žürii ja lauljate arvamused. Milliseks kujuneb täna kuuldud ja ka kuulmata jäänud võistluslaulude edasine saatus, seda näitab tulevik. Igatahes on põhjust oodata järgmise aasta konkurssi. Saate seekordsest lõpetame võidulauluga, Eino Tambergi maa vilja kandma peab pool Eluaari tekst. Laulab Leili Tammel. Ja nagu kõigis teisteski täna kuuldud palades juhatab Estonia orkestrit Vello Pähn.