Peamiselt muidugi niisugune passiivne lähenemine selles mõttes, et noh, ise ma väga kaua aega ei, ei teinud, muusikat ei mänginud midagi rohkem, nii muusika kuulamisega oli tegemist. Ma mäletan niisuguseid laulmise, noh nagu ikka lapsed laulavad, mine. Nii, püüdsin, nii naljakas kui see kõlab kahehäälselt laulda. No väga lihtsalt nii mõni lihtne viis ja siis otsekohe teine hääl, sinnani tärtsin alla ikka. Nonii, nagu kõlaks nagu kahehäälselt, pealegi see oli nii, noh, meil veel klaverit kodus ei olnud, siis aga kangesti klaveri mängimine meeldis, siis ikka mängisin nii tooli või laua peal nii iseni kuivalt kaasa ja siis laulsin kahehäälselt. No siis ma olin nii viiene, vist kui ma ei eksi ja siis muidugi õde ja vend, kui vanemad neid lubati, siis mängida klaveril. Nemad hakkasid tegelema, aga mina muidugi tulnud arvesse ka mingi mängija siis mind uue klaveri juurde esialgu ei lastud ja siis kuulsin ikka, kui teised mängisid. Aga hiljem siis muidugi hakkasin nende tikke järele proovima. Ma olin siis noor, noote muidugi ei osanud ega tundnud. Ja siis kuulmise järgi mängisin. No ja see tuli lihtsalt koolis ja kaua aega muidugi toimus ikka see mängimine nii kuulmise järgi, kuigi ma kani nooti natukene oskasin, aga ma nagu ei tahtnudki eriti noodist mängida. Mitte eriti ma olin vist avavenna mõju all, mängisin rohkem poiste mänge, noh, niisugused autod ja tehnikaga seotud rahva. No need hakkasid suhteliselt hilja. Ma olin 16 aastane, kui ma läksin esimest korda klavereid algul nii eraviisiliselt umbes nii pool aastat, kelle juurde siis kaarini prii juurde ja siis poole aasta pärast ma tegin siis eksami Tallinna konservatooriumi küll ruttu ei anna, selles mõttes, et ma olin juba nii peaaegu suur inimene ja ja noh, nooti tundsin ja ma olin enne ise nii palju juba mänginud ja konservatooriumi astusin siis tol ajal nii keskastmesse ja sellest ajast peale siis jäingi sinna õppeasutusse. Meeldiks küll, kui ta ainult nii palju aega ei võtaks, kas see esimene muusikatund on kuidagi eriliselt meelde jäänud, võib-olla mitte see esimene, aga muidugi need tunnid, need esimesed tunnid, need olid üldse väga kenad, mulle väga meeldisid. Ma olin nii vaimustatud ja ma kohe lausa ootasin seda päeva, kui ma sinna läksin. Mängisime palli. Minge sinna. Ma mäletan Beethoveni esimest sonaati, mängisin siseste. Scarlatti sonaate, mängisin miini, noor eriti ma mäletan, oli niisugune kevadine aeglases kallati, isa, näete, niisugune väga-väga. Nii vastas minu meeleolule. Tunnis läksin msni Alini ilus kevadine aeg ja Darali mõelda selle pääle. Ja kas ma seostan seda sonaadi praegugi ihkavad just selle. Seal ma hakkasin algul õppima Helmi viitali juures konservatooriumi aeg kujunes mulle võrdlemisi nii kirjuks. Kuna üldse aeg muutus kirjuks ja minu isiklik saatus võib-olla ka, kuna see oli 39. aastal majja, siis muidugi selle tõttu olidki pärast õpetajateks Anna Klas, hiljem Erika Franz, väga lühikest aega Artur Lemba. Ja siis vahepeal naha liiga sõda ja, ja üldse see õppetöö oli võrdlemiseni takistatud. Klaverit ma ei lõpetanud ja 46. aastal ma otsustasin eriala muuta. Tervis lihtsalt ei võimaldanud klaveri mängimist. Kuigi mind väga nii kiskus veel sinna klaveri mängimise poole ja ma lootsin ikka, et ma nii ajutiselt võib-olla tegelen kompositsiooniga pärast üle, lähen tagasi, aga kujunes nii, et et meie Ingi kompositsiooni, kuna ma teadsin, et eksamil peab midagi esitama, siis ma selleks puhuks kirjutasin äikese laulukese Juhan Liivi tekstile. Ja ega huvita kõigepealt tema oma isikuga siiski ju mõjutas mind nii nii palju, et ma, et ma üldse jäin sellele erialale, minu arvates on ikka ainult tema teine looma hakkasime ikka päris algusest peale, nagu ta ütles kohe, et on vaja algusest peale hakata, see on kohe nii lihtsatest harmoonia ülesannet ja, ja tegime neid üsna hoolega ja palju. Nii et kõik see range stiili mooni ja, ja seal kõik nii hästi käes palli mängisime modulatsiooni. Noh, eks tasapisi hakkas nii kohe peale nii alguses nii klassi nõuete piirides meilide kirjutaja prelliidid siis juba nii variatsioonid rondo ja siis ikka nii samm-sammult edasi. No ma mõtlesin, et siin kah ikka kindlasti minu õpetaja avaldas minule seda mõju kõigepealt Mart Saaremeetod oli ikka kohe niisugune, ta käskis otsida viise võtta neid nii aluseks. Ei, mitte eriti arendusega, nii nagu ikka alguses võib-olla kuidagi nii hakkab päris nii ladusalt pääle. Aga teatud momendist tuleb alati sugune seisak just arendamise osas. Seda ma olen alati tundunud. Gea martsa rannastes tihtipeale. Me mängisime temaga koos neljal käel nii õppetöö ajal ja siis ma mäletan, ma kunagi külastasin teda Hüpassaares suvel, siis seal me igal õhtul mängisime ikka igasugu asju neljal käel. No rohkem oli klaasi ikka palju oli vene muusikat, tema oli nii selles osas hästi kursis. Ma pean ütlema, et näide sümpaatia jäi ta nii palju siis oli ka palju ja oli küll, kes need olid siis. Noh, ikka Apera, Beethoven ja räägi palju, ainult ka. No võib-olla isegi ei ole õige päris ainult neid nimetada, aga võib-olla žanrite põhjal öeldes siis juba instrumentaalne muusika kõige enam meeldib mulle rohkem. No võib-olla seal on nii suuremaid võimalusi, võib-olla sellepärast lihtsalt puht nende tehniliste võimaluste tõttu juba see on nüüd osalt ka, eks ole, niimoodi, et meil võib olla poorid, jäävad natukene siiski maha ja harmoonia osas kaasaegse muusikatasemes ja praegu lihtsalt esimene ja kõike laule rääkija. Kas teile on jäänud konservatooriumi ajast meelde mõni niisugune teos, mille kallal te eriti suure anduvusega töötasite? Arvatavasti oli niisugune moment vist siis kui matriad kirjutasin, igatahes ma kirjutasin seal üllatavalt kiiresti, nii minu minu tempo juures, nii hästi kiiresti ja, ja sellepärast olemegi teda nagunii nii võib-olla isegi rohkem armastanud kui mõnda teist asja. Pealegi ma lähen seal kasutatud ühte emast sääreteemat seda hällilaulu hällilaulu teema, seda kaua aega otsisin ja, ja siis tuli niisugune mõte, et kui võtta aeglases osa, see oli ilus teema ja see on väga ilusti Et Riia oli vist eelnev teos klaverikontserdile ja pärast seda tuli laske suurvorm. Klaverikontsert Kaliteed, esimene orkestri reali, tehase raskused seal siis ootasid teid. Noh, eksorkester oli nüüd esimene kord küll. No ma olin uurinud küll, aga siiski nii ei kuulnud seda kõike, mida ma kirjutasin, et selles oli see häda. Ja kui ma esimest korda siis kuulasin seda siis seal üsna. Ei, võib-olla mitte eriti esimese puhul, no nagu ei osanud ette aimatagi, mis raskused seal võiksid tulla ja teine osa oli just kõige raskem, kuna juba siis ma olin esimest osa kuulnud juba teadsin umbes, mis kuidas peaks edasi töötama ja ja teiseks, olime vahepeal nii muutnud oma elukohta. Ja läinud Moskva konservatooriumi aspirantuuri. Anatoli Karsnek oli juba ja kuna nii mõni teinegi seal oli, siis nagu tekkis Me juba selle paranduse. Aga me läksime ühel sügisel tema konservatooriumi ja mina aspirantuuri ja ühe õpetaja juurde ja tuli nii välja. No ja muidugi nende kaasmaalaste olemasolu juba seal ja sellest tekkis niisugune mõte, et kui läheks ka ja oleks võimalus veel nii õppida ja nii laiemalt muusikaelu veel nii näha ja kuulda. Kas sisseastumiseksamid olid keerulised aspirantuuri? No küllaltki niisuguseid üllatusi, näiteks puugad oli nii laua taga kirjutada ja klaverit ei tohtinud nad ainult neljani mängida. Muidugi nii ma ei olnud veel enne kirjutanud, üldse. Samuti harmoonia tuli täiesti ilma instrumendid teha. Selles mõttes oli nii keeruline, aga heliloomingu osast esitasite siis selle klaverikontserdi ja esimese ja Triiaga eksamikomisjoni, see oli tolleaegsed kompositsiooniklassi professorid, segaliin, Shapoorinud, Togatarjov, Aleksandrov, jätkasite õpime Palini juures. Kuidas siis oli siis mingisuguseid muudatusi ka? No muidugi oli, võib-olla tema hakkas rohkem nii tähelepanu pöörama just vormiilsele küljele. Märt Saar oli väga nii ja detailne harmoonia tunde, nii et selles mõttes tema käest sain just selle tugeva põhja ja harmoonias. Aga Šeba liin kui nonii, suurvormide kirjutaja, tema püüdis just Windows nii rohkem seda vormitunnet suurvormide osas eriti arendada. Pisut mitte väga palju, nii teisest osast ikka tuli mitu, mitu varianti. Ta on üldse, kui ta hakkas selliseks kujunema, nagu ta nüüd on. Kantaadi kirjutasin ka veel Moskva päevilt või see läks ja juba natukene kergemini. Elsa oli ta nii? Selles mõttes huvitav, et ma olin üldse vähe kirjutanud vokaalmuusikat ja muidugi suur vormilt sädemeid. Selles mõttes oli niisugune Nii innuga olin asja juures, kuigi seal oli palju suuri raskusi seoses jällegi eepose tekstiga. Nonii, rangelt Troheiline ja asi kippus natuke nii ühe plaaniliseks minema rütmilt just rütmist ja selle sai muidugi raskusi. Kuidas teil see mõte üldse tekkis võtta, niisugune episood? Kalevipojast Kalevipojast on ju palju juba kirjutanud ja seda tuli arvestada ka, et mitte just enam nii korrata neid episoode, mida on jagani kajastatud muusikas, esiteks. Teiseks muidugi ma tahtsin niisugust episoodi, mis nagu moodustaks asüüli, see arengujoone moodustab nagu niisuguse ühe niisuguse orgaanilise tervikuna eeposes selle mitmekülgse tervele näis, et ta, et ta sobib. No ma mäletan, tol perioodil ma kuulsin Moskvas esimest korda Prokofjevi oratooriumi rahu, valvel. Prokofjevi muusika varem tundsite pisut ja, ja aga Moskvas siis ka umbes samal ajal läks tema seitsmes sümfoonia esiettekandes autori kohalolemisega seal esimest korda nägin teda elusalt. Tema muusika meeldib teile ja väga, aga niisuguseid teoseid, eriti tol korral, oli Caroomia, juuli ja mida me Dickensi meni kuuendavalt vaatamas. Juba Tallinnas ja materjal on asi ja ega ei mäleta juhuslikult niisuguseid teoseid. Varem kuulsite temalt. Kui ma ei eksi, siis tema klienti. Smicrovkel teleka te elasite koos ühiselamus. Meil oli nagu öeldakse, eesti poole sõprustoas, kes seal siis oli? Vilma Taalmaa, muusikateadlane, kes poola viiulimängija elas meiega ühes toas. Nimeline tänud, Sugarovska. Ma isegi teda nii külastasin mõned aastad tagasi oma Poolas käisin, mängib praegu Kragai sümfooniat. No omamoodi oli ju see huvitav, aga muidugi tööks minule küll nii ebasabki May harjunud tingimata seal kusagil koridoris, keegi puhus pasunat samas koridoris teine korrus, et ja, ja siis üle hoovi kusagilt aknast kastis tingimata mingisugune laulmine. Toas klaverimäng ja, ja sisemite oma toas. Ja, ja siis see just tee aegapidi nii hirmus ratsionaalselt kaasatama, ainult kindlad tunnid olid määratud sinule just siis kogu aeg hirmuga mõtled, et see aeg on varsti läbi ja sul ei ole ühtegi takti pandud välja. See oli kale, pead nagu ennast nii vahel, nii nagu soojendama. See eelsoojendus on vahel nii kaua aega kestab, instituudi istud ja midagi ei tule. Ja siis niisugune tunne, et nüüd võiks juba midagi, aga noh, siis tuleb lõpetada isegi selle distsiplineeritud juures vist on ka ikka nii, et mõnikord on niisugused rasked kohad lihtsalt, kus tee edasi ei lähe. Nii tundide kaupa istuda ja jooksja ja mõte ei jookse lihtsalt nagu roostes. Vahel tuleb jälle nii, et pärast mõtled, et kuidas selle pääle tulin, ootame seletamatu ja kuskil kuskil ajusoppides toimub mingisugune eeltöö, millest ise ei ole teadlik jah, ka seda sihuke küpsemine, mõtte küpsemine ja korraga tuleb seal vist tore tore tunne siis, kui ta tuleb. Noh, muidugi kui on midagi juba tulnud, siis on hea küll, alul kui kui hakkab mõte jooksma, siis ta näib eriti kaunina ja ka seda ja võib-olla nii pärast kordamisel vaatad, et mitte kuhugi ei kõlba, see mõte juhtub nii ja juhtub küll nii, väga tihti tuleb just mõtteid ikka kontrollida kunagi või jäta alad ikka, seda kohe seda esimest mõtet muidugi mitte alati. Aga väga tihti ei kõlba või vähemalt ta vajab niisugust väikest korrektuuri teatud niisugust distantsi. Aga siis oli veel niisugune võimalus, mida ma kasutasin, nimelt ma sõitsin nii umbes kuuks ajaks seda ära, Jeruusa puhkekodus. Te olite siis juba heliredeli külge ja seal muidugi muidu käia. Jah, oli mõlgantaadil täiest heade. Ja see huvipuudusest, vaid nii kartusest orkestri vastajale veel senini aken. Kardan milleski hea, aga nüüd ma tahaks kohe proovida. Lähemal ajal. No üllatusi tuleb ikka kui jäi, võib-olla mitte nii palju nüüd kui, kui varem sellepärast ongi huvitav, võib-olla nii õel ühessaanlaseni ühele instrumendiga järjest kirjutada ja see on nii nagu julgem saab ennast kontrollida just ja seda eriti just tundsin kvanit. Viimati kaks kvarteti järjest, kirjutas esimese parketi lõpus, alles tekib niisugune tunne, nagu hakkaks juba minema. Noh, võib-olla osalt sellest, et eliigijate siseeriseks aluseks oli, eks luuleteos lugesin seda ja Ain Kaalepile on Esede leegiad. See ei ole muidugi mitte täpne kehastus. No loomulikult mingisugune üldine karakteri plaan, sisuline plaan kahtlematult olemas. Võib-olla see alati küll ei kuku täpselt nii välja, nagu ma alati alguses kavatsen, aga nonii, vähemalt püüan mõne asja puhul on küll, võib-olla ainult see niisugune mõte on teada. Väga kohe nagu ei leiagi seda õiget kujundit või mõnel puhul on jällegi see niisugune kõlaline kujund hakkab nagunii. Kõik see loominguline töö on ikka seotud väga tihti niisuguse kindla ülesandega, mis inimene on nii omale seadnud või mida tal tellitud vahelisegi või. Ja siis, kui see ülesanne nii olemas juba siis mõtted hakkavad selle ümber nagunii pikkamööda liikuma. Ja kus nad, kus need liiguvad seal nii juhuslik on, on momente muidugi, kus kõige paremini saab ju ennast kontsentreerida ja mõelda just siis, kui mina isiklikult näiteks, kui ma istun klaveri taga, see on niisugune kontsentreerumise vahend, mitte sellepärast ma peaksin kõikini tingimata mängima, mida ma mõtlen. Aga lihtsalt sel momendil ma ei tegele siis millegi muuga. Ja mõtlen nii kõige intensiivsemalt selle töö peale. Loomulikult vahel on nii, et pead katkestama töö klaveri juures kusagile minema, aga siis loomulikult see mõte võiksin jälitada. Ja siis võib juhuslikult tulla ehkud ees, nii kusagil tee peal või või tunnis isegi nii vähe või nii mingisugune leiad mingisuguse lahendusele. Muidugi ma vist nii rikas ei ole, et mul oleks neid mõtteid nii tihti ma saaksin nii paberile panna kohe. Aga selle tõttu mina ei saagiga mitut asja korraga kirjutada. Kui mul on ikka midagi käsil, siis, siis ainult üks, üks asi tingimata ja siis ma mõtlen, on kõik selle ümber. Ei ole mõeldav, et mõni jääks püsima. Praegusel ajal eriti võib-olla ei ole, see nii eriti, ei ole võimalik, sest kuna praegune elu tormab lausa edasi ja teeb ja teeb hüppeid ja paratamatult peavad kõike nimi natukene ka sääsel Kas te võiksite natukene jutustada sellest, missuguseid murranguid te ise olete läbi teinud? No näiteks kas või võtame niisugune probleem kui rahvamuusika probleem? Ma mõtlen nii seda ajajärku, kus mani kus mahub, pesin, siuksed ees, kui mul olid? Loomulikult praegu on küsimus selles osas on nii palju muutunud. Et eks mina isiklikult ei, ei kasuta enam nii palju nii palju neid rahva muusikalisi materjale. Nii otseselt, võib-olla nii. Nonii, natukene julgemalt neid muuta. Neid viieni ühendusse ma mõtlen isegi igasuguse kirjutamise tehnikaga. Omal ajal nagu suhtuti sellesse niukse No ma mõtlen, ta ei pea tingimata olema aga väga paljudel juhtudel. Tema annab siiski mingisalust omapära juurde. Kui me vaataksime nii maailma mastaabis kõrvutaksime heliloojad, siis võib-olla tõesti nende nisukene nägu rahvuslik nagunii võimaldab nii eraldada neid teisest nagu midagi rikastada. Muusika rikastab. Noh, võib-olla midagi jääb niikuinii inimesele külge ei mõelda, seda tahakski oma oma rahvusest. Ja ma mõtlen muusikasaatega vist sest on ju isegi näiteid, kus inimene teadlikult on teada, et tema rahvamuusikat ei kasuta ega midagi midagi, siiski intuitiivselt tuleb sinna kaasa. Kaasaegsel muusikal on minu arvates üks niisugune suur pluss et ta on ääretult mitmekesine. Ma mõtlen nii. Nonii, oma tehniliste võima, kus tõepoolest oma kirjutamise meetodite poolest rääkimata muidugi noh, sellest meid ümbritsevas tegelikkuses sisu, eks ole, mis on nii hirmus, nii mitmekesine, muutub nii kiiresti ja see võimaldab hirmus palju muusikas ka niisuguseid erinevaid stiile, erinevaid muusikalisi teoseid, erinevaid muusikalisi individuaalsuse. Ja muidugi kõik ei ole vastuvõetav ainult sellele nii hinnangut anda kohe kas on, kas, kas sellel on väärtust, ütleme nii, edaspidise muusika suhtes seda on tõesti raske öelda. Ei julge nii kohelda. No eks ta ole elu täite selles see tore asi just ongi, et muusikas igaüks võib ju midagi leida. Midagi nii peale ei sunnita, eks ole, igaüks võtab seda, mis temal just meeli kuuleb, just niisugust muusikat, mis temal nii südamelähedane on, mida ta just tahab kuulata.