Tere hea kuulaja saatega helikaja on stuudios toimetaja Liina Vainumetsa. Kuulame järelkajasid hiljutistest muusikasündmustest, heligaja algusminutid, seekord pühendame uudistele maailmast. Dirigent Paavo Järvi valiti ajakirja grammofon aasta artistiks. Teemat vahendab neleva Stein feld. Möödunud nädalavahetus tõi Rudolf Tobiase mastaapse oratooriumi Joonase lähetamine ettekanded Tartus ja Tallinnas. Oma muljeid vahendavad muusikakriitikud Kristel Pappel, Igor Karsnek ja helilooja Märt-Matis Lill. Samuti Rudolf Tobiase lapselaps maaja roos. Muljed kogus kokku toimetaja Anne Brommik Tobiase Joonase lähetamine külas 12. septembril Tartu Pauluse kiriku taas ennistamise puhul. Samal päeval sai õnnistuse ka Pauluse kirik orel, mille ehitas Kiili orelifirma Bashen. Hiliga ja teises pooles jagavad rõõmu tehtud tööle oreliehitaja Roland Mandženski intoneerija Helmut kripentroog, orelikomisjoni liikmed Kristel aer, Anna Humal ja Heerenkraan ja juba esimesi muljeid esimeselt orelikontserdilt, vahendab Tartu Jaani kiriku organist Elke Unt. Helga ja maailma muusikast rääkides on jälle põhjust rääkida eesti dirigendist. Paavo Järvist jätkab nelevast kliinselt. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Eile kuulutati Londonis välja pidulikul galal Briti muusikaajakirja grammofon. Auhinnad ja eestlaste rõõm on iseäranis suur, sest grammofoni aasta artisti tiitli pälvis dirigent Paavo Järvi. Ta on esimene eesti muusik, kellele säärane tunnustus on osaks saanud grammofoni aasta artisti valimises sai osaleda ka ajakirja lugejaskond või laiem publik ja internetis oleval lingil oli võimalus kõikidel soovijatel oma lemmikmuusiku poolt hääletada. Paavo Järvile pakkusid aastal artisti valimisel konkurentsi näiteks sellised muusikud nagu dirigendid Edward Kaarne ja Evan Fisher pianist Igor Levik ja Ingrid Fliter. Klavessiin istma Hannes vahani, viiuldaja Arabella, stanbacher ja lauljad, Christiane karg, Kärlynzampson ja Christian keeraer. Varasemalt on grammofoni aasta artistid olnud näiteks Gustavo Dudamel, Jostida Nato viiuldajad, Hilary Haan ja Julia Fischer Magdalena dirigendid mäe Nolsop Jamaical Tsilson toomas ja lauljanna tšintšilja kvartali pianist Ta Argers. Grammofoni elutöö preemia pälvis tänavu Aga dirigent Bernard Haiting ja aasta nooreks artistiks tunnistati saksa pianist Joseph MOOC. Peale selle, et Paavo Järvi pälvis praegu maineka grammofoni aasta artisti preemia siis viimase kahe kuu jooksul on see tema jaoks juba kolmas. Kas auhind üheksandal septembril anti talle üle Sibeliuse ühingu poolt auväärne Sibeliuse medal ja medali andis Pariisi uues kontserdimajas pärast orkestrite Parii hooaja avakontserti tormilise aplausi saatel Järvile üle Soome suursaadik Pariisis härra Risto Piipponen. See on siis teine Sibeliuse medal, mis tänavu välja anti ja sarnaselt Paavo Järvi läheb, pälvis kevadel medali Berliini Filharmoonikute peadirigent, sössaima Nuätlus. Ka Eesti esimene grammi plaan. On ju Sibeliuse muusikast plaat nimega Sibeliuse skantatas, mille salvestas helirežissöör Maido maadik on jo Paavo Järvi dirigeeritud koos Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Eesti rahvusmeeskooriga ja tütarlastekooriga ellerhein. Ja veel kolmas auhind Paavo Järvile tänavu sügisest ja selleks on klassik preemia, mille ta pälvis anryydütjöö teoste plaadistamise Stackesse Depareiga ja plaadil teeb kaasa ka Christian detslad. Paavo Järvi muusikud eest veel nii palju, et sellest sügisest alustas ta Tokyo RHK sümfooniaorkestri peadirigendina ja jätkab viimast hooaega orkestrid Parii peadirigendi ametis. Pariisis on tulemas aga eestlaste jaoks teinegi oluline sündmus. Nimelt 20. septembril esineb Pariisi filharmoonia uues saalis orkestrite Pareiga noor viiuldaja Mari Poll, kes soleerib Arvo Pärdi teoses tabula. Roosa orkestrit juhatab Paavo Järvi ja Mari Polliga on üheskoos laval tippviiuldaja Victoria mullova. Mari Poll töötab aastast 2015 Norra Stavangeris sümfooniaorkestris teise kontsertmeistrina ja igal vabal võimalusel esineb soolorepertuaari ja kammermuusikaga. Nüüd aga veel lähemalt teistest grammofoni preemiatest. Selgunud on 12 muusika, plaatimis pärjati grammofoni preemiaga. Valik tehti 72 plaadi seast, millele oli salvestatud paljude esmaklassiliste, muusikute ja kollektiivide interpretatsiooni kunsti. 12-l võiduplaadil salvestatud looming on väga mitmekesine, ulatudes Bachi soolo süütidest piruckneri üheksanda sümfooniana. Barokkmuusika instrumentaalkategoorias tunnistati parimaks tšellist David votkini salvestus Bachi tšello süütidega. Barokkmuusika vokaalkategooria parimaks olid aga Monte Verdi Vesbrid. Esitajaks Concerto Italyano ja Rinaldo alles Sandreini. Bachi inglise süütidega number üks, kolm ja viis valiti instrumentaalmuusika kategoorias parimaks pianist Bioter Androševski. Kammermuusikas tunnistati võitjaks Pavel Haas kvartett Smetona keelpillikvarteti salvestusega. Koorikategooria võidu pälvisid BBC sümfooniaorkester ja koor, solistid ja dirigent Andrew Davis ja plaadil kõlavad Edvard Elgari merepildid ja gerontiuse unenägu. Parimaks instrument Taal. Kontserdisalvestuseks oli plaat Beethoveni kolmanda ja neljanda klaverikontserdiga, esitajaks Maria Shao piires ja Rootsi raadio sümfooniaorkester Daniel Harding. Juhatusele. Nüüdismuusika vallas oli parimaks plaat nurgordi esimese ja kaheksanda sümfooniaorkestriga Viini Filharmoonikute ja terrigeerimas sagari Orama. Parimaks päriblaadiksoli Straussi Elektra, mida esitasid erinevad solistid, orkester ja dirigent Esa-Pekka salonen. Parimaks orkestriplaadiks oli aga lutserni festivali poolt Ruktneri üheksas sümfoonia terrigeerimas veel Claudio Abado. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Uudiseid maailma muusikaareenilt tõi nelevaste infelt. Möödunud nädalavahetusel kõlas Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähedal tamine Tartus ja Tallinnas mastaapne teos, mida võib pidada eesti professionaalse muusikakultuuri üheks nurgaks. Kiviks kõlas ju mõne kuu eest juuni alguses ka Laitsigi kevanthousis Neeme Järvi juhatusel Tartus ja Tallinnas, dirigeeris Arvo Volmer. Toimetaja Anne Brummik kutsus stuudiosse oma muljeid ja mälestusi selle teose ette kannetelt vahendama. Muusikakriitikud Kristel Pappel ja Igor Karsnek. Kindlasti oli kõigepealt akustiline erinevustest latsikige Vandhausi saal on ju palju suurem. Estonia kontserdisaal on sellega võrreldes muidugi väiksem. Kahtlemata niisugune mastaapne oratoorium vajab suurt ruumi suurt kõlapinda igas mõttes. Aga Ma pean tunnistama, et kui nüüd akustika kõrvale jätta, siis oli muidugi teisigi erinevusi. Alates sellest, et orkester Leipzigis oli kesksaksa raadio orkester ja meil oli ERSO. Ja Eestis oli ju ainult Ta Latvija koor ja ei olnud saksa tõesti suurepärast keskSasha raadio, segakoori. Aga need on tegelikult naguniisugused, välised asjad, mis aga mängisid kaasa ka sisuliselt, ma ütleksin, sest lõppkokkuvõttes on väga tähtis ikkagi see k, kes koguteost kujundab. Ühesõnaga, dirigent ja Laitse, kes oli selleks kogemustega ja seda teost palju juhatanud Neeme Järvi. Ja Tallinnas ja Tartus, kus oli selleks Arvo Volmer, kes samuti teost väga hästi tunneb, kes seda on plaadistuseks kunagi ette valmistanud ja nii et noh, et tegelikult see ma ütleks, et teose tundmise kraad oli mõlema puhul võrdne. Ja siis tekibki küsimus minu jaoks kõigepealt, kuidas son, dirigentide lähenemisviisid ja minu jaoks oli nagu pöördeline küsimus, kui ma võrdlen lipsigi ja Tallinna ettekannet. Ja nad mõlemad, eks ole, järvi ja Volmer on suured terviku loojad ja tõesti tervik oli mõlemas interpretatsioonis täiesti olemas. Volmer tõi lisaks grammatikale rohkem välja selle teose lüürilisi momente. Tal oli minu jaoks rohkem laulvuse, ühesõnaga ta lähtus ka rohkem vokaalist, andis nagu natukene rohkem aega koorile teksti välja laulda ja samuti solistidele rohkem natukene aega kui vaja. Ma ei mõtle siin mingisuguseid omavahelisi rite Nurtosid või lihtsalt kontseptsioonist väljas aja võtmist vaid vastupidi, lihtsalt mõningad numbrid, mõningad lõigud olid rahulikumad selleks, et olla laulvam nagu vokaali järgi konteksti jälgima. Ja see on minu jaoks üldsusele oratooriumi esitlemisel väga oluline moment. Oratoorium ei ole ainult ju teos sümfooniaorkestrile ja saatvale koorile ja seal siis solistid ka esinevad, vaid kõik ikkagi lähtub tekstist ja muusikalised karakterid, tempod lähtuvalt sellest sõnumist, mis seal peab olema. Ja Volmer oli minu jaoks selles suhtes väga veenev. Kui on natuke rohkem lüürikat selles teoses välja toodud, siis pääsevad ka dramaatilised kulminatsiooni rohkem mõjule. Ja selles suhtes kogu austuse juures Neeme Järvi vastu. Kui ma olin Laidzigiski Vanthouci saalis tõsti akustilisi mõttes väga heal kohal, kuulasin seda siis see oli kõik minu jaoks natukene liiga vali, liiga kiire ja tekstile mitte tähelepanu, pöörab vait nagu kiiresti seda teost läbi hekseldama ei olnud piisavalt lüürikatinud piisavalt tagasivõtmisi piano suunas, ühesõnaga vaiksema pehmema kõla suunas selles mõttes kontrasti nagu liiga väheseks ja olid küll võimsad kulminatsiooni taga, neid võimsalt kulminatsioon oli Ladzigist liiga palju. Nüüd niuksed orkestri kõla tagasivõtmised jäid minulgi Volmeri ja ERSO puhul liiga väheseks. Ühesõnaga mulle tundus, et kuna see materjaliga orkestris on väga suur, et nad ei jõudnud jälgida vahel ka seda, mis tegelikult muusikas toimub ja mis tegelikult dirigent võib-olla sooviks ja see puudutab just paindlikkust. Ja see puudutab just et ka niisugust dünaamilist skaalat mis ka siin oleks tegelikult võinud olla veel mitmekesisem, aga lihtsalt nagu orkester vahele jõudnud järele sellele, mida võib-olla dirigent oleks üldise balansi üldise teose interpretatsiooni lise arengu mõttes soovinud. Eriti teose alguspiltides oli muidugi tunda kui veenvalt ja tämbraalselt, et ennast täpselt häälestama Ain Anger, kellel on selline hiiglaslik häälematerjali, ta võib ennast ka kaks korda suuremast esituskoosseisus lihtsalt läbi laulda, küll aga saksa dinaari Dominik isegi esimese sarja osas oli tunda, et see solist, kes on laulnud laskalas ja kes on ka oma nime teinud Wagneri lauljana akustiliselt ta jääb orkestri ja koorivarju, et vaata, see oleks nüüd see moment, mis, kui ma seda natukene teravana sõnastaks, siis oleks ta ette heida võib-olla dirigendi antud juhul siis Arvo Volmeri sellise kõlalise orkestraazer balansi loojana. Nüüd ma ei ole küll seda Joonase lähetamisega latsigi varianti kahjuks kuulnud, aga kui ennist oli juttu ja muidugi lisan siia juurde, et ma arvan, et ma ikka vähemalt mõningal määral. Ma tean Neeme Järvi terviku loomise maneeri või vähemalt see, kuidas see saali jõuab ja samavõrd ka Arvo terviku kujunduse sellised lähtealuseid tema eelneva töö põhjal, siis ma kujutan ette, et kuna see teos antud juhul nüüd Estonia kontserdisaalis kestis esimene pool kestis tund aega ja teine pool viimased pildid kestis tund ja 10 siis viimastes piltides, minul tekkis selline kontseptsiooniline küsimus, et sa, Christian enne rääkisid, et nad tõepoolest vastavalt tekstile vaatame muusikast lüürilised momendid ja seal on ühesõnaga ainet nendele inimestele, kes teksti jälgivad, mõelda mitte tegevustiku, vaid, vaid ütleme, üldistava tasandi peale ja mingi moment, ma tajusin Nende üksikutesse, stseenide sidusus kippus nagu tempolises mõttes minema natukene nagu harali, et et noh, et, et ei olnud seda ühte terviklikku Johust mõttevoolu, mis hoiaks nagu king, esimene osa on väga dramaatiline, tähendab seal on selline ettekandeline, see trumpäss on see dramaatika, seda võib natukene kui vaja, siis Krimmi sinna peale tõmmata. See on nüüd see algemis kannaga. Nüüd viimastes piltides see dramaatiline alge põhimõtteliselt tõmbab muusikas tagasi, partituuris seda enam ei ole ja mulle tundus, et Arvol kuidagi tekkis muusikas stseenid omavahelise sidumisega. Selline väike nagu. Arvo Volmer tegi väga efektse aktsionäre, on ta tähendab kõik otsad tõmmati kokku publikus Danny kobation. Aga viimane pilt hakkas tunduma natukene esituslikud pikana mitte sellepärast, et muusikat oleks palju olnud, aga tempole lahendus konkreetselt näiteks minu jaoks ei olnud veenev. Väga võimalik, võib-olla min lihtsalt Kristjani võlus või kuidagimoodi mõjus minusse kontrastina sellele latsegi ette kandnud ära niisugune mõõdukus. Aga ma täiesti aktsepteerin sinu seisukohta ja ka mulle delt lõpp, lõpukulminatsioon ja aamen, eks ole, mis seal lõpus on, see minu jaoks oli väga ilusti tehtud, et ma täitsa kujutan ette, mingi väsimus võis ka enne korraks tunda anda või mingi tähelepanu hajumine ei olnud ka läbimõeldud. No seda väsimust võis praktid iga kuulaja jälgida kontserdi teises pooles koorides sisseastumiste järgi, tähendab okei, kui eksib poistekoor või tuleb ebaühtlase, siis mitte ei eksi, vaid vahetu sissetulek. Aga kui hiljem nagu ühendkoorile tekib samasugune siis on arusaadav, vaat et kontsentratsioon on juba natukene läinud sinna väsimuse suunas. Need esitus on ju teadupärast selline protsess, kus kõik on omavahel seotud, et, et nii nagu ei, võib tekkida Eestis lükki sünergia, nii võib tekkida ka väsimus, nagu doominokivid efekt, eks ole, nüüd tähendaks muidugi midagi hullu juhtunud ju. Kõik kõik oli korras, aga olid aju Taisites väsimus solistideks ei räägi. Praegu pean silmas eeskätt just erinevat koorikut. Aga ma tahaks midagi ütelda selle orkestraalsuse kohta ja balansi kohta orkestri Evokaalinetest orkestri solistide vahel. Et see on täiesti õige kõik, mis sa rääkisid, aga ma juhiksin tähelepanu, need sorkestratsioon on üldiselt ka kohati liiga jõuline ja seda on ka mõned lauljad vestlustes öelnud, et tegelikult kohati on lihtsalt lootusetu sealt üldse nii-öelda läbi kosta, et siis parem mitte oma häält ka kahjustada. Ja üldiselt on kasvõi passile, ma mõtlen siin nüüd ain ange partiid seansil Joonase partii. See partei on küllaltki tänuväärne passile, ta läheb ka liiga kõrgele, kulminatsioon on väga kõrges registris, passi jaoks, aga menetlus Vaarsemalt tõesti Ain Anger selle kõik välja tõi ja seda tõesti väga veenvalt esitas ja, ja väga hea, arusaadava saksa keelega ja muidugi mõte tuli sealt välja. Joonase partiis on ju, ütleme, Kaksalist pöördelised, dramaatilised kulminatsiooni ja need olid tõesti väga hästi välja toodud. Aga siin ongi see küsimus, et kui palju üldse üldisem küsimus ja mina ei oskagi sellele vastata oma asjatundmatu. Et kui palju me sellistel juhtudel, kui sa ka ei oska, inflatsioon on ikkagi nagu ma ütlesin, väga jõuline ja kohati isegi liiga paks. Mida me siis teeme, oleme dirigendid, et see on omamoodi küsimärk, et noh, et järelikult lodisti rohkem tagasi tõmmata ja eriti kui vokaal, sealjuures solistid sealjuures lihtsalt teadlikult ja nii-öelda esmalt partituuri suhtes. Sellega arvestatud, üldisem küsimus ja selle me jätaksime, aga ma tahtsin öelda ahelkuuride kohta, et üldiselt ikkagi ma, ma jäin väga rahule Latvia kuuriga. Ta ei, ainult sugugi mitte alla sellele Kesk-Saksa raadio ja, ja Latvia ühendkoorile nii-ütelda, mida ma kuulsin Leipzigis. Vaat isegi huvitaval kombel erksam ja paindlikum nagu ja ja ma arvan, et minu jaoks Latvia kuulun ütleme, viimase nelja-viie aastaga läinud edasi ka saksakeelse ladinakeelse teksti esitamise, võib-olla see tundub absurdne, et miks ma sellest üldse räägin, aga mind tõesti on vahel häirinud, kuidas koori diktsioon ja nii edasi, aga nad laulsid tõesti entusiastlikult ja arusaamisega, väga hea kõlaga, jäin rahule. Kambodžas musikaalisega Kase koorus müstikus on ju tõesti väga raske partii müstiline kõla minu jaoks oli Vootšis muslikaalasel täiesti olemas. Ja muidugi kui me vaatame seda Joonase partituuri tervikut, siis pigem on seal kooride oratoorium kui solistide ja loomulikult ja, ja noh, siin on ka täiesti mõistetav, et ükskõik, milline dirigent võtab selle partituuri pette siis Põhiaura vile muidugi kooride balantseerimise orkestriga sidumise ja nende oma omavahelise sellise sünergia tekitamiseks. Aga tulles korraks veel solisti juurde tagasi, siis ennist oli ju ka juttu, et kas üks või teine laulja väljarduda. Ain Anger, keda me oleme siin kõik jaga põhjusega muidugi kiitnud põhjusega võitlusega kiitnud. Kas tenori ei laulun ennast läbi või ütleme, soome bass Johan tilli? Noh, tema roll on ka suhtelise marginaalne. Aga, ja see on nii-öelda komplementaarne pass, eks ole, Nooratooriumites harva, kui on tegemist kahe passiga, aga noh, antud juhul see on rollijaotuse nagu, nagu nagu tingitud. Kuid juhiksin tähelepanu, et kõik solistide ansamblilt kõlasid väga heastan rahases omavahelises tähendab rahases kooskõlas tähendab iga ansambli koosseis, olgu, see duett, olgu see olgu see vokaalne kvartett tähendab, kõik omal väga hästi harmoneerub see oli täiesti imetlusväärne, kusjuures, aga noh, Annely Peebo ju tegelikult sellist oma soola hiilgenumbrit ju selles oratooriumi metsosoprani originaalis aldil tegelikult ju ei olegi. Aga koos sopranit Susanne Bernhard iga duetis lauldes, no see oli täiesti harmooniline ja ansambli pärl. See oli väga ilus ja seal on üks väike lõik ainult metsosopran veel soololõikamis Annely Peebo ka väga kenasti tegi ja telgut, sama asi oli Leipzigis, seal oli küll teine metsosopran, kalaiplegistopraniks oli seesama Susanne Bernhard, kes muide, ma pean ütlema, et mulle nii Laidzigist kui ka siin Tallinnas väga meeldis, tähendab minu jaoks nagu solistidest oli kaks Pooli Susanne Bernhard oli Ain Anger ja samas ansambel oli tõesti väga ühtlane, mis mulle põhimõtteliselt väga meeldis. Ja Susanne Bernhardi väga loomulikult avaralt ja kandvalt kõlav hääl. Ilus legaartogaar, mis seal minu jaoks see suli ja mis ka mõjule pääses. See oli väga ilus ja helge ja särav selles sanatooriumis. Seal olid ikkagi ühtegi momenti Bernhardi puhul, et tal oleks mõni noot oleks olnud forsseeritud ükskõik millises registris, tähendab vot see fraseerimisel loomulikus, see sidus ühte nooti, teisega ühte fraasid teisega ja põhimõtteliselt kogu partii lihtsalt kulda. Poolas ilma ühegi pingutused. Aga kui nüüd veel veidi vaadata ajaloos tagasi, et mis on teil meeles eelnevatest Eesti ettekannetest? Mul on muidugi meeles väga emotsionaalselt kõrgelt laetud esimesed ettekanded, kõigepealt esimesed katkendid ja siis 80.-te aastate lõpus, ma arvan. Ja, ja siis esimene tervikesitus dirigeeris Peeter Lilje soli väga oluline rahvuslik ja poliitiline sündmus võis istuda veel treppidel Estonia kontserdisaali rõdul ja ka trepid olid täidetud kuulajatega, kellel olid siis seisupiletid? Nad on üks asi, on see emotsionaalne moment, oli tõesti-tõesti väga tähtis ja väga oluline ja väga suur austus Vardo Rumessen, line tänu kellele see kõik võimalikuks sai ja kelle kange kaelsusele see oratooriumi uga erinevates maailma paikades on levinud. Lipsigi ettekanne tegelikult, mis on lihtsalt erakordne saavutus, oli tänu Vardo Rumessen nii sihikindlusele ja muidugi Neeme Järvi sihikindlusele abile ja tema nimele ja reaalselt, kes selle võimalikuks oma orkestri ka tegi, oli muidugi Kristjan Järvi. Aga tulles tagasi Nende esimeste ettekannete juurde, siis noh, emotsionaalne moment oli tegelikult kõige tähtsam, seal aga peeterli tõlgendus mul on muidugi raske nüüd võrrelda, ma peaks siis uuesti seda kuulama. Aga sealt ma mäletan ka head tervikutaju ja dramaatikat, aga seal kõrval ka nagu Peeteli alati oli lüürilise vaatenurgaga ka teostele lisaks dramaatikale, tervikule ja, ja niisugune. Seal oli ka selliseid pehmeid ja helgeid momente. Minul on pigem rohkem nagu selline emotsionaalne mõju sellest mis sina klisse praegu rääkisin sellest Petteri-ile, sest esiettekandest see asi mul veel meeles. Ilmselt ma olin ka üks nendest, kes istus seal rõdu trepi peal, igatahes mulle tundus terviseoratoorium ehmatavalt pikk olevat ilmselt muidugi väga ebamugav koht. Eks ta oli loomulikult pika, aga rohkem ma mäletan ikka seda kõrgendatud meeleolu ja see, et me saime seda nii-öelda mee saime, see oli meie tunne, et me saime seda oratooriumi esitada, ehkki me olime kuulajad. See tekitas tollal suure lootuse ikkagi ka üldse Eesti vabanemisel. Ma usun, et alati, kui kuulata mingit suurteos esimest korda, eriti veel sellises nii-öelda sensitiivseid olukorras aastanumber oli siis 89 tähendab siis mängivad ilmselt iga kuulaja teadvuses korra, nagu, nagu kaksis mõjurite üks, üks on see üldine kontekst, mis puudutab kogu Eesti rahvast ja teine on siis see sisuliselt nagu esiettekanne, noh, keegi polnud ju varem seda teost kuulnud. Jah, ta on üks väga ühendav teos ja see on tegelikult ju hämmastav, Tobiase puhul ta kirjutab, olles ise väga rahvuslikult meelestatud ja just nimelt, et eesti rahvuslikust eesti rahvusliku muusika arengut toetada ja näidata, milleks eesti heliloojad imelised kirjutab saksakeelse oratooriumi ja tahab seda Saksamaal ette kanda, mis on tollal, arvestades eesti muusikali situatsiooni täiesti loogiline ja ta läheb kohe selle oma teose, oma sõnumiga rahvusvahelisse mastaapi, mis on ka tegelikult õige, et me kuulume rahvusvahelisse mastaapi ka aastal 1909. Ja ma arvan, et see suur idee, mis tobias seal oli ja teadussõnumit edastada nii mastaapselt, et tänu sellele see teos ka praegu nii kanda ja nii oluline Joonase lähetamise Tartus, Pauluse kirikus tuli kuulama ka Rudolf Tobiase tütretütar New Yorgis tegutsev koorijuht maaja roos. Maaja roos on küll Ameerika koorid pannud laulmanni Tobiase kui Tormise muusikat, kuid Joonase lähetamis tervikuna kuuliski ta elavas ettekandes sel suvel juunikuus esimest korda. Kahe nädala eest ma ei teadnud, et maril tulen, aga äkki oli niisugune kindel tunne, et nüüd kui Vardo Rumessen, kes nii suur töö tegi tobias heaks ja üleüldse eesti muusika heaks ja minu ema hea sõber ja siis, et keegi tobias, sest ei ole keegi ei ole siin ja Vardo Rumessen ega mitte, ma pean minema. Et kui te kuulasite ettekannet lipsi kiskus, juhatas Neeme Järvi ja siin Tartus, kus juhatas Arvo Volmer, et kas teie jaoks erinesid need ettekanded ka dirigendi lähenemise poolest? Olid küll, aga on ühtselt ausalt vastata, peab ikka küsima, kuidas mu enesetunne on, kus ma istusin Leipzigis väga suures kontsertsaalis, niisiis ma istusin peaaegu orkestri sees ja ma võisin vaadata ka Volmerit, kui ta juhatas. Ja ma ütleksin, et no mõlemad olid, olid nii suurepärased, ma arvasin, et paremad ei saa olla, kui, kui mida ma läxigis kuulsin ja ma olen suur Neeme Järvi fänn. Aga siin oli teatud nüansid ja tempovahetused ja võib-olla natukene mitte tasembaid, vaid see skaala oli võib-olla pisut kuidas öelda, et see dünaamiline ulatus nii-öelda jäneseservi natuke väiksema skaala peal ja, ja see väga sobis küsimus ka, kuidas ja kus iga oli kirikus ja see oli väga hea. Nii hea, et ma ei pannud teda tähele, muidu ma alati analiseerina haa. Et nüüd siin tuleb rohkem see baseeruv. Ei, aga ma üldse mõtlen selle peale, see tuli nii otseselt kohe see muusika pääses nii mõjule. Tagantjärele ma mõtlesin, no see oli fantastiline seadvustiga seal tõesti hea ja kui need veel võrrelda neid ettekandeid, noh, mina kahjuks küll need Tartu Pauluse kiriku ettekannet ei kuulnud, aga mõtlesin selle peale, et kuidas kõlas teie jaoks Pauluse kiriku orel. Fantaseerimine see nii sujuvalt siis sulas nii kokku ei märganudki, et kus sul, kes seetõttu, et kui suurel algab ja see sulas väga, väga ilusti kokku, nii et esitusega igati rahule igatpidi igatipidi koor samuti ja ma ei tea, kuidagi minule pääses see isegi paremini mõjule tartus kui lätsigis, aga. Ma arvasin, kui ma seal Läti, kes olid need paremad, ei või olla, aga mida oli siis see vahe, mis oli publiku reaktsioonil Saksamaal, mulle tundis, et see oli täitsa paras reaktsioon. See moment, kus lõppes hetkeks, oli vaikus ja siis purskas nagu pursk, kaevas karjumised Jabraavodiotesti tõusmisest ja lasti lahti jälle välja ja Neeme Järvi ja no see oli midagi hullu ja inimeste käed hakkasid valutama ja siis jalgadega edasi see lõppenud. Ja siis ma vaatasin, kuidas need siis Tartus ja no oli väga soe vastuvõtt, aga natukene nagu tagasihoidlikum. Nüüd nagu võib-olla Eesti rahvas oli ka mõni vaikne haavu ja mina siis veel mõtlesin, ma, ma annan kahjuks braavo juurde ja, aga tumedama häälega, nagu võiks meesterahva hääl olla siis voo ja no selle järele tuli veel kakskolm, braavo minu minu selle tüseda passi rahvaid. Mis ma tegin Tartus. Et ma esimest korda jälgisin teksti terve aeg ja see oli hirmus tähtis. Sellepärast et on, on väheseid heliloojad, kes osalevad nii elama, panna sõnu ja, ja pildistada muusikaga tooniga. Nii nagu tobias on seda teinud ja isegi mul on mõned Ameerika sõbrad, üks väga hea ja, ja kuulus muusik piduoso, kes ütles, et see teos kuulub maailmale. See on üks vähestest, mis on muide aud taim, et see on niivõrd fantast, ta oli nii oponeeride töödes. Ma teadsin, et, et eestlastel on muusika see peamine eksport. Aga et, et niisugune teos on olemas niisuguse väikse maale. Uskumatu. Ja vot see oligi see asi, et need ütleme inglise keeles World painde joonistada muusikaga pildi ei peaks olema ega Oscleeg ega muusik ega keelde teadlane ega midagi. Sa juba kujutad ette, millest see muusika on, tähendab, kõik see, see nerd ja, ja see torm ja see kahtlus ja see patukahetsus, see on nii värve, rikas selle muusika kaudu südame lõhustas, kuidas neid ladia, kuidas muusika läks ellu, see oli minule, ma, ma ei mõtle, et see, mu vanaisa, ma mõtlesin lihtsalt, et see on üks muusikaline elamus mida ma olen harva läbi elanud. Maaja Roosi ema oli helilooja Helen Tobias düüs Berg ja tema vanaisa oli Rudolf Tobias. Maja roosiga vestles toimetaja Anne proomik. Hannebrummik küsis Tartu Pauluse kiriku Joona ettekande järelmõtteid ka helilooja Märt-Matis lillelt. Joonase lähetamise esitlus Tartus oli ühtlasi ka Pauluse kiriku taasavamiskontsert. Kuidas see teos sealses akustikas mõjus? No ütleme nii, et akustika iseenesest on väga hea, aga noh, minu jaoks teos oli natukene liiga suur selle ruumi jaoks hämmastaval kombel see Pauluse kiriku akustikat, ta, ta on selline pigem näeme isegi natuke kammerlikum, ma ütleks, mitte päris nagu kammersaal, aga, aga ütleme, selline kammerorkestri formaat, aga Joonase lähetamine on ikkagi ka suurte jõududega teosed selles mõttes minu jaoks võib-olla see on nagu selles mõttes kõige parim prügis oli, ilmselgelt oli väga hea ruum, seda oli nagu aru saada, et, et noh, et ma arvan, et seal saab olema kindlasti väga hea saal. Mulle väga meeldib Tartus muidu Jaani kirikus, et võib-olla seal nagu isegi parem on seal lihtsalt kuidagi füüsiliselt seda õhku on rohkemgi, isegi võib-olla küsimus ei ole nii akustikas kui mingisugusest sellisest ütleme siis emotsionaalses ruumis, et, et noh, et see teos nagu vaja, pruu. Mulle tundub Aga kuidas see hiigelkoosseis sinna üldse ära mahtus? Sellega ei olnud nagu isegi probleeme, mul tundus, et dirigendi jaoks oli nagu päris hea paigutus, et ma arvan, et Estonias on need asjad nagu rohkem lahus, et kui keegi külgrõdul, et noh, see on ikkagi lavastanud natuke tagapool ja ühesõnaga, et seal on nagu tegelikult rohkem probleeme, mõrvale. Aga kui rääkida nüüd solistidest, et kuidas oli kuuldavus orgestratsioon on ju sellel teosel niivõrd tihe Kuuldavus oli küll väga hea, seda peab ütlema, et väga selge oli ja noh, kindlasti on tänu sellele, et lauljad olid väga head, aga, aga ma arvan, et selles mõttes akustika nagu toimised Kas selle teose väärtus on eelkõige selles, et tegemist on tõesti Eesti esimese suure ratooriumiga? Kindlasti on väga oluline teos, ütleme, lääne muusika kontekstis kindlasti on ta väga nagu oma ajastu teos sellega olla mingisuguseid nagu probleeme, et noh, minu arust on võib-olla üks, üks selline võimalik probleem see pikkus, et ta on ikkagi väga nagu hibis romantilises vaimus loodud oli ajastu, mis armastas suuri pikkuseid, suuri koos see asi mulle tundub, et tänapäeva inimene nagu on närvilisem võib-olla eeldame mängu sellist kokku pressitumaid vorme, et, et see on võib-olla üks aspekt, mis kindlasti ütleme laiemale publikule võib-olla taipamata raskemaks. Teose nagu esimene pool on väga hästi toimiv igatpidi nagu dramaturgiliselt, et siin ilmselt ei ole probleemi, kuni sinna hailist koorin, ega ma arvan, et pärast seda, et see juba nõuab nagu, ütleme, mitte väga pühendatud kuulajalt nagu suuremat pingutust nagu sealt edasiminek sealt nagu pärast seda suurt suurt kulminatsiooni noh, et lõpuni minek sealt siis teine pool. See on ka selline teos, mida on võimalik väga hästi esitada, nii et see on stabiilselt väga pikka aega ääretult vali. Nojah, eks ta olegi selline valjemalt sorti väga paljudes osades lõikudes, aga no ütleme, et esitus mulle iseenesest nagu väga meeldis, et oli selline paindlik. Musikaalne kontrast oli, oli seal ka hästi nagu välja toodud, noh ütleme dünaamiliselt, aga noh, võib-olla isegi seda vaiksemalt poolt oleks võinud veel rohkem olla. Nii rääkis helilooja Märt-Matis Lill. 12. ja 13. septembril kõlas Tartu Pauluse kirik muusikast. Tartu Pauluse kirikusaal mahutab 1100 külalist ja kirikus õnnistati 12. septembril ka äsja valminud Lõuna-Eesti suurim 50 kuueregistriga kontsert torel. Sel mälestusväärsel päeval kohtusime siinsamas Pauluse kiriku lähedal Tartu stuudios oreliehitaja Roland Manshnski intoneerija Helmut kripentroogiga ning orelikomisjoni liikmete Kristel aeru Anna omalaja Jerand kraaniga. Kõigepealt vestlesin oreliehitaja intoneerijaga, küsisin nende emotsioone sel hetkel, kui orel oli äsja õnnistatud. Roland onsenski Bashentiil oreliehituse meister rääkis, et temal on tunne nagu lapse kasvamise juures. Nüüd on aeg, mil ta saab iseseisvalt kõndida. Pilliga on tööd tehtud kaks aastat. Nüüd teeb see häält ja saab kuulajatelegi rõõmu pakkuda. Helmut kripentroog vahendab muljeid pühitsemise teenistuselt. Ütles, et oli nauditav, et Mart Jaansoni kirjutatud psalmi muusikas oli sees draama algasse, metsasarvede koorija, harfiga ja ilma orelite. Ning me pidime ootama esimesi orelihelisid hetkeni, kui ka orel oli õnnistatud ja siis tuli sisse täis, kõlas ning see oli väga emotsionaalne hetk ja väga hästi mängitud organist Anna humala poolt. Kuidas orel sünnib? Roland dženski räägib, et oreliehitus algab lisandist. Visandada tuleb nii välimus kui see, kuidas pill peab kõlama. Lähtuda tuleb ka sellest ruumist. Kirikust, kuhu pill ehitatakse. Ehitusjärgus on palju puutööd. Kasutatakse puitu, metalli, mitmesuguseid siduvaid materjale. Helmut kripentroog tõi esile orelile, tegi väga hästi läbi mõeldud tellimuse just orelikomisjon kirikule sobiva oreli välja mõtlemine pidi olema aga neile keeruline, sest kiriku renoveerimine ei olnud veel valmis. Kui orelit hakati planeerima. Roland Monshnski lisand et arhitekt Eliel Saarineni 1911.-st kuni 1900 seitsmeteistkümnenda aastani kavandatud kirik oli oreliehitajad selle väga huvitavaks väljakutseks orelikuju loomisel. Nii välimus kui ka oreli kõla on seotud selle ajaga, mil Saarinen kiriku kavandas. Helmut kripendroc lisas kõik, kes oreli loomisega tegelesid, hoidsid end kursis ruumi ajaloolise taustaga aga, ning suhestusid sellega. Pauluse kiriku orel on unikaalne tellimus, eks oli teha orel, mis toetuks klassikalisele oreliehitusele, mille ideed pärinevad barokiajastust. Edasi tuli aga lisada elemente Saksa-Balti ja Rootsi romantilisest traditsioonist ja täpselt sellist kõlade sünteesi, nagu sel orelil ei ole mujal tehtud. Kui Tartus. Nii rääkisid Roland on Johnski Basheni oreliehituse meister ja Helmut kripentroog üks oreli kahest intoneerijast. Kui me kohtume vestlusringiks on tähtis päev, 12. september, kui pühitsetakse Tartus Pauls kirik ja selle täiesti uus orel ja mul on võimalus praegu vestelda orelikomisjoni liikmetega. Siin on Kristel aer, Anna Humal ja Hieron kraan Rootsist, kes on oreliehituse ekspert ja oled kaasatud Pauluse kiriku oreli ehitamisse. Ma palungi teil lühidalt selgitada, mis roll on orelikomisjonile, kas orelikomisjon saigi siis kokku kutsutud selleks, et täna õnnistuse saanud orel saaks ehitatud? Jah, tõepoolest. Kuna tegemist oli väga suure projektiga, millega seoses oli ju mitmesuguseid ootusi nii kogudusel kui ka üleüldse muusika inimestele, et missugune see orel võiks olla, mis siia Tartusse tuleb siis koguduse initsiatiivil kutsuti kokku orelikomisjon, kus oli lisaks organistidele ka oreliehitaja Hardo Kriisa ja siis koguduse esindajad. Ja oli kaasatud Jöranud on, kes on siin ka mitmete teiste oreliprojektide juures abis olnud. Kristel kui esimehed ja see kõik toimub, samas see töö algas jah, tõepoolest, praeguseks juba 10 aastat tagasi esimestel kokkusaamistel seda lähteülesannet just täpsustati, et missugune see orel võiks olla nagu iga orel on ju täiesti unikaalne oma asukoha poolest ja ruumi suuruse ja nii edasi ja nii edasi, et seal on hästi palju elemente, mis just mõjutavad, et missugune see orel on. Selle komisjoni ülesanne oligi see oreli lähteülesannet täpsustada ja siis tegutseda selles suunas, et küsida pakkumisi headelt oreliehitajatelt. Et tõepoolest. Ma mäletan, et sellel ühel päeval, kui veel kiriksin, valmis ei olnud ja me kutsusime kõiki neid, kes on asjast huvitatud siia, Tartusse, siis tuli kohale seitse oreliehitaja väed või nende esindajad. Ja nemad juba pakkusid välja oma nägemusi. Muidugi, selle lähteülesanne põhjal, mille oreli komisjon oli siis koostanud ja lõpuks oli meil viis pakkumist ja võiks isegi öelda, et meil oli viis tegelikult väga head pakkumist, et suurema osa suurema osa nende pakkumiste järgi oleks saanud ehitada väga hea oreli. Aga kuna tõepoolest komisjonis oli päris palju inimesi, me saime jagada ülesandeid, mis tähendab seda, et ei olnud nii, et kellelgil meil komisjonis oli mingisugune idee fix, et just see oreliehitaja peaks just selle oreli ehitama vaid vastupidi, igaüks sai endale ühe osa sellest oralist, mida hinnata, mida punktide alusel siis hinnati. Ja tänu sellele lõpuks lihtsalt liideti need punktid kokku. Ja selle alusel saigi selle töö endale basseni orelifirma ja ma arvan, et me tegime hea valiku. Ja meil on väga eriline orel, väga eriline. Ja see on legeleni voorel. Tema põhikuidas, ma ütlen, põhiküla on siiski romantiline et nagu Jean ütles, et temaga saab väga hästi mängida, aga Johann Sebastian Bachi ja tema kaasaegsete muusikat aga ütleme selline kõla põhiline nimetaja oleks siiski romantika. Loomulikult saab temaga mängida kaasaegset muusikat ja tal on mitmedki sellised registrid, mis lubavad mängida aga prantsuse romantilist muusikat. Et just geelregistrit, see tähendab, sellise spetsiifilise kõlaga registrite osakaal on päris suur, niiet just prantsuse muusikat saab ka temaga väga hästi esitada. Ja nagu ma ka täna õhtuks kuuleme, ta on väga hea partnerorkestrile. Vastu võib võib ka öelda nii. Jeerand täiendab mind vajadusel, et, et põhiregistri põhihääl saksapäraselt ja, ja keeled Skandinaaviast. Millist edasist elu sellele orelile unistate? Mulle meeldib väga see ütelus, et õnne peab saama tuttavaks, siis võid saada sõbraks. Nii et ma arvan, et esialgu tulevadki tutvust sobitama paljud inimesed ja otsima repertuaari ja otsima sellist kontakti selle pilliga. Ja siis paistabki, kuidas sõprus edeneb. Rääkige palun oma emotsioonidest nii täna kui siis, valmistades homseks oreli avakontserdiks, kus te kõik komisjoni liikmed, ka esinete See oreliga ja see üldse, kui see oli, tuli välja on täpselt nii, kui ma kuivatasin. Ma võiksin küll öelda, et ootusärevus on suur, sellepärast et täna oli ka huvitav hommikul ma olen tõepoolest saanud proovida seda orelit juba siin mõni nädal tagasi, üks asi on siis, kui sa oled üksi kirikus ja mängida, aga siis, kui inimesed tulevad ka kirikuruumi, et mis konkreetselt selle orelikülaga teeb, et see on igal juhul väga huvitav. Aga ma pean ka ütlema, et seda orelit on väga mugav mängida. Kui organist ennast pilvega hästi tunneb, seal ka oluline. Mina ütleksin, et see orel on väga huvitav ja väga meeldiv. Ma olen käinud nüüd oreli sees ja tõenäoliselt minu ülesannete hulka hakkab kuuluma natuke seal sees käia ja jälgida, kas kõik on korras ja, ja mõnikord ka häälest ja ma ütleksin, kõik lõhnab. See on imeilus käsitöö. Ja kunagi keegi ütle, sest Kristel ütles, et see on helimaja, see on imetore maja. See emotsioon on põhiline, et ta on elus. Me oleme meie koguduse, meie, Tartu rahvas on nii palju aastaid 1944 põles ju meie Pauluse kiriku vileorel. Ja järgnevatel aastakümnetel oli kasutada elektripill prelüüdi ja, ja seejärel 97.-st aastast Eesti suurim digiorel. Ja need olid ka käepärased ja sobivad. Aga nüüd on üks elusorganism, mis hingab seal fantastiliseks. Selline oli Vestlus Pauluse kiriku orelikomisjoni liikmetega. Need olid Kriste loer, Anna Humal ja Jerand. Kroon on. Kui Pauluse kiriku oreli avakontsert oli toimunud, siis oli võimalus küsitleda Pauluse kiriku sündmuste muljete kohta Tartu Jaani kiriku organistilt ja muusikajuhilt. Elke hundil. Jah, tõesti, meil Tartus oli nüüd eelmisel nädalavahetusel niivõrd võimas ja meeliülendav ja ja võib-olla aeganõudev, et üldse kohale jõuab, et millega oli tegu Pauluse kiriku avajumalateenistus või ütleme taas pühitsemisjumalateenistus, et sinna ma jõudsin, see oli siis laupäeva hommikul ja jõudsin ka siis järgmise päeva Stahli avakontserdile see oli siis pühapäeva õhtul ja muidugi muljed on suurepärased mõlemast, kus ma sain osaleda. Kahjuks oma kirikut seetõttu kõigile teistele üritustele ei jõudnud. Aga tõesti see rõõm, mida me nüüd ka mitte ainult siis Pauluse kirikuinimesed, vaid ka kogu Tarta inimesed, saame jagada selle üle. Selline uskumatu suur ettevõtmine, ütleme, 10 aasta ettevõtmine siin Tartus ikkagi on teoks saanud organistina loomulikult minul on kõige suurem heameel selle oreli ülemissija Pauluse kirikus, kus saia ja see avab meile tart organistidele tohutud uued võimalused, avab uued võimalused Tartu kooridele, võib-olla enesearenduse ja harimise mõttes, et tasapisi saab hakata võtma repertuaari ka selliseid kirikumuusikateoseid ja ettekandeid, kus siis sedalaadi orelit, Põhjamaade romantilist oreleid, noh ta on hästi väga palju ikkagi ütleme, saksa romantiline orel. Aga et, et sedalaadi paari kõik, mis on need, siis võib-olla jääb sellise Pramsi listi võib-olla vara romantika ajastusse ja sealt edasi, et kõike seda on nüüd võimalik Tartus ikkagi väga-väga hea ja, ja tämbrite rohke ja nüansirikkam esitada. Kuidas sa kirjeldaksid selle saali, akustikat, saali, Akunstlikat ma sellele väga palju tähelepanu pööranud, sest ühelt poolt kiriku organistina minu jaoks, kui ma osalen teenistusel, ma osalen ikkagi seal nagu kristlane ja et ma ei pööra võib-olla sellistele asjadele niimoodi kontserdisaali mõttes otseselt tähelepanu vaid minu jaoks hakkavad seal oluliseks muutuma, teised toimivad, kuidas muusika on seotud sõnaga, kuidas ta toetab palvet, koguduselaulu ja et kuidas teostus siis omakorda võib-olla võimendab seda sõna, et see sõna saab täiesti muusika kaudu ka lihaks. Seda võin küll öelda, et laupäevane teenistus, kus siis esmaettekandele tuli Mart Jaansoni just selleks otstarbeks kirjutatud 84. salm mis oli äliturgiliselt väga osavalt dramaturgiliselt jaotatud, nii sinna jumalateenistus, see algusosasse kuuluva pühitsusteenistuse osas, kui ka hiljem Needsamad tekstid läbisid kogu jumalateenistustel seal psalmi, siis räägibki jumalatempliks olemisest, jumalahooneks olemisest, nii inimesena kui ka siis võib-olla sellisest inimkätega kiitusest, et kõik, mis me loome kõik jumala hooned, et need on ikkagi nagu kiituseks eelistuseks jumalale ja see oli muusikaliselt väga peenelt ja nüansirikkalt tehtud. Seal olid väga hästi Pauluse koguduse enda koorid anna humala juhatusel ja samuti oli toredasti sisse toodud ka harf, mida väga palju ka salmides mainitakse. Tülistagem jumalat Harstide Chimblitega, et et see harskas seal ikka oli hästi mõjus. Marty Hansonil oli õnnestunud salv niimoodi toredasti ja samas need osad ei olnud nii pikad, et see muusika oleks saanud sellise omaette rolli, vaid et ta oli hästi-hästi sümbioosis kõige selle liturgia, aga samas andis ikkagi sellise piduliku ja üleva üleva tunde ja loomulikult kiriku akustikat. Alati mõjutab ka see, kas kirik on rahvast täis ja nii suure hoone puhul nagu Pauluse kirik on kindlasti vahe vahel, kas seal on 200 inimest või 1200, mis sinna tõesti mahub akustika mõttes võib-olla rohkem, sain tähelepanu. Et ta tõesti orelikontserdil, mis toimus pühapäeva õhtul, võib-olla ma ikkagi rohkem pöörasin tähelepanu nende oreli tämbrid rikkusele, et mis seal nüüd tuli siis esile nende teoste kaudu, mis siin oli valitud. Esitusele võib küll öelda, et, et ka kõige vaiksemad registrid, mina istusin üsna eespool saalis peaaegu altari lähedal, et et need kostuvad väga selgelt ja hästi ja samas, kui seal hääl kõlab Cableenas ehk siis kogu Varel registrid on lahti tõmmatud. Et ka see kõla ei lähe selles ruumis kuidagi laiali või, või ei ole valus kuulata. Loomulikult see orel on sellisena ka juba ehitatud. Romantiline ja ja pehme ja laulev ja, ja kaunite ämbritega. Selliseid muljeid vahendas Tartu Jaani kiriku organist Elke Unt. Te kuulsite saadet heligaja nihe, toimetas Liina Vainumetsa ning teostas tehniliselt helioperaator Helle Paas. Tänan, kaasteest toimetajaid, nelevastenfilt, Jeanne Brummikut. Tänan kuulamast ja kaunist päeva jätku.