Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. 89 aasta eest, 19. septembril pühitseti Eesti Wabariigi territooriumil Petseris vastvalminud luterlik kirik. Petseri luterlaste tegemistest rääkisime mõni kuu tagasi koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäeverega. Rajamine inspireeris mind ka kohapeale minema vaatama Petseri Peetri kirikut ja kohtuma sealsete eestlastega. Täna teeme juttu Petseri koguduse endise juhatuse esimehe Mart Kallasega ja saate teises pooles uurime diasporaa veest vastutavalt piiskopilt. Tiit Salumäelt. Millised on Eesti Evangeelse luterliku kiriku plaanid seoses Petseri kiriku ja eestikeelse koguduse töö säilitamisega? Tänase kirikuelu saate salvestame Petseris vestlen ühe kauaaegse koguduse liikme Mart Kallasega, kes on olnud ka Petseri koguduse esimees mitmeid aastaid ja kui ma võtsin ühendust õpetaja Andres Mäe merega, siis tema ütles, et Mart Kallas, teie olete selle koguduse raudvara. No võib vist nii öelda küll. No ma olen jah siin tänu jumalale ja et siiamaani olen jõudnud, aga kahjuks ja need on, need on, köik on soiku jäänud ja rahvast on palju, härra manalateele läinud. Need ingel, asi on palju ära läinud ja kolmendist kiriku vanemad on ära läinud, need siis nüüd nagu täidancy kiriku vanema kohuseid ja, ja kellale ei anna ja ja need peale minu keegi kellale Rotary teenistuseks valmis ja kahjuks ainult ja nüüd ei ole veel organisti ja õpetaja käib üksinda ja laene, Villentalile oli organist ja autojuht. Ja nii et oli ikka rõõmus ja, ja hea laul sagi. Oreli. Kolm inimest on jäänud, kes, kes on nii alalised käijad. Ülejäänud. Aga rääkige endast, kui pikalt on teie perekond juba Petseriga seotud. Meie perekond on, on juba neli põlvkonda, on, on siin need. Maja sai valmis 31. aastal isa ja vanaisa ehitasid maja ja kaua aega ja elame siin ajal. Teise maailmasõja ajal elasime vaatsel linnatava sugulaste juures. Sein sündisin aga siis ja peale seda siis kolisime siia, aga noh, muidugi meie maja oli ära lagastatud ja need oli ela poolt vabastajate poolt. Komandopunkti, et venekeelsed kirjad on selle katus loogi randi pääle kirjutatud. Täägiaugud on isegi katuse sees ja sõja alju võeti poolt maha kõik ja siis oli lage, need oli kaugele näha. Kui siis lennukeid tulid, need siis oli nagu see Ove staap, siis meie majas. Aga sellest koguduse elust ma vaatasin ta näitasite vanu pilte. Aitäh siin tundus, et oli kirik rahvast täis, nii et siin elas ka päris palju eestlasi ikkagi pärast seda, kui palju praegune eestlase järgi jäänud Söötudega kokku kuskil 200 inimest peaks olema too saa cache need eesti nimedega on, need käivad setu kirikus. On varem laine ülentaal käes, siis ka igal pühapäeval, kui saia ja pühade ajal väemaltiga käisin, nüüd nüüd on ainult öösel selle vaatuseline hapeta teenis. Siis oli üks kord kuus ja nüüd Andres Mäevere k teenib üks kord kuus. Aga laine viljantali mulle tundub, et meenutatakse väga hea sõnaga siin Petseri Stahli kaua aega siin õpetaja Eesti esimene naisvaimulik. Ja laine Vilientaal oli kõige droom ja, ja koose droom hapeta need temast paremat ei ole olnud. Siin on paljud tüdeninud. Laene, Villem, ta need koodi ema ikka sai, isegi ei saanud. See siis varem kui see raudteejaam oli Meesageevee kümnendat aastat. Need võeti ära nii et Eesti kaotas sellega otse rongiliikluse läbi Petseri Tartu peale need muidu Valga Petseri Tartu käis ühtepidi ja teistpidi ja. Aga siis kadus see asi need laine velantaaliaates rongiga algu siia jalgsi tuli raudteejaamast kirikusse ja aga hiljem. Ingerisoomlased kinkisid laele ülentaalile. Ja siis oli tal mitmeid autojuht ja ka üks autojuht oli ta organisti meil ja juhtis ka autot. Hiljem siis see oli organist äralt ja autojuht oli eraldi pildist siis käeslaine veel, et tal see meeleteenimas siin varem oli kehicu tänava Uskotit ja siis pääle Gagarini lendu, siis nimetati ümber tänaga kaarini säravaks ja siis vaatas Nelipühi kirik meiegi poolt ka kirjutasime Petseri administratsioonile kirjagi ja tahtsime, saaks nime tagasi. Ja, ja et saaksime endise pastoraadihoone tagasi ja ja siin oli sõjakomissariaat, see natsionaliseeriti sõja ajal. Vahepeal oli sõjakomissariaat koolis ära Ostrois ja, aga no nüüd mööda on ja mitmes aasta juba on jälle tagasi, nii et see impeeriumi taastamise eesmärgil ja on mena pöördusin ja siin kohaliku administratsiooni ülema mandaadi rovski poole kirjaga ja Pihkvasse saatsime kirja ja Lähme anda on raske, siis vastas meile, et emme võime eraldada teele maa, tee ehitage endale vaestori hoone ehitada, kui see hoone sai valmis 38. Igal aastal, kuidas praegu side Eestiga on, kas käite Eestis ka? Siis kui majanduspiir ühel oli, siis ma käisin, aga aga nüüd ja minul emal oli isegi eesti passi, aga NATO on kogunud ja nüüd ja enam ei vene välispassi ei ole taotlenud ja, aga no muidu ja hästi sugulased käivad siia. Minu arust oli arst ja. Ja telefoni teel oleme sidet pidanud ja ja kuulan Eesti raadiot ja, ja Eesti televisiooni vaatame ja need. Aga milline see elu siin Venemaal Petseris üldse on, et igapäevaelu, toit ja ja arved, mis tuleb maksta, et kuidas toime tulete, et kas on elu hea rahuldav, missuguse hinnangu annate? Tänu jumalale siin kahe pääle oleme kuidagiviisi toime tulnud. Ma ikka siiamaani ei usu, et hinnad on mitmekordselt isegi kümnete kordselt tõusnud. Kee sate, 200 rubla eest saab kolm päeva süüa. Ka. On ainult lei vara. Ja eriti kõige kallimaks on läinud arstirohud. Ka dollar on juba 68 rubla euro 70 rubla tänase numbriga. Aga pensioni maksab kas Vene riik või Eesti riik? No ikka Vene riik, need me, mina ja kena, et töötasin Eestimaal raadiokeskuses. Raadiojaam number CCD SC kirumpel. Kui suur pension Venemaal on? Käskimine seal kuskil 10000 ringis, no a'la laad milline tööstaadion töötavatel pensionäridel on praegu vist kuskil 8000 ringis? Kas seda mõtet pole olnud, et tuleks ära Eestisse elama? Ja no Vanematega olid selle vastu ja oma sünnikodu ja, ja ei saa kodu ja anemad Kado on ikka kõige kindlam ja et oma kodu seinad kaitsevad kõige eest. Siin väga paljut ja tuttavaid. Ja sugulasi on, on ära läinud Eestimaale need meie ja jäime siia. Aga mis te arvate, mis on selle Petseri Peetri koguduse tulevik, kiriku tulevik, koguduse tulevik? Sellisele küsimusele vastas ühele Tallina tudengile Et. Petseri kiriku tulevik on ainult kontsert, elamine. Et, et nüüd on aktiivsed ka kaks aastat, siis seal ei olnudki, muidu oli. Möödunud aastal oli kuskil köömne kontserdiringis sõna, aga nüüd on koos üheskoos isegi kuus kontserti päästutajate laupäeval ja pühapäeval ja linnapäevad need ühel päeval kaks kontserti. Aga Eestimaalt keegi seal seal aastal kontserte andmas ei ole käinud. Arvata, et kiriku tulevik on siis see, et peetakse kontserte. Paistab nüüd et meie käes oleme siin öel alused Mäeleme, nagu väljasuremisele jäetud. Need, ega meie pärast siin kelguks enam lahti ei tehta. Uus see kes need, et usus on need umbkeelsed need järgi, siis on nüüd need mulle ei ole mitte midagi näidatud ja ma ei ole näinud, et neid kes siin töö juhatuses ka on, kahte noormeest nägin, üks. Üks oli siin valge maasturiga. Aga aitäh selle intervjuu eest. Mart Kallas, Petseri elanik ja Petseri koguduse liige. Jah, suur tänu teile. Rõõm oli teiega kohtuda ja, ja rääkida. Meie kahjuks hääbuvast kirikuelust siin. Aga samas on rõõm, et, et siin siiski raudvara veel koos käib ja, ja vähemalt kord kuus pühapäeviti jumalateenistused toimuvad. Aitäh veelkord. Mart Kallas. Kirikuelu. Minu vestluskaaslaseks on Tiit Salumäe Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop ja teie vastutusalaks on just nimelt need puudused, muuhulgas mis tegutsevad siis väljaspool Eestit ja tänases kirikuelu saates me räägime Petseri kogudusest. Milline on selle koguduse tänapäev, seda me kuulsime, aga mis plaanid on luterliku kiriku, selle koguduse ja kirikuga? See on hea küsimus, Petseri on nii hästi eesti kui väljaspool Eestit. Oleme lähtunud sellest, et seni kuni piirileping ei ole alla kirjutatud. Me käitume Petseri kogudusega nii nagu ühe EELK kogudusega. Ja Andres pere on seal tänuväärselt tööd teinud ja võime tagasi vaadata teistele, kes seal on käinud ja tööd teinud. Aga seal nagu jaguneb praegu õietise kaheks kiriku hoone ja kirikukunstivarad siis vastavalt nendele vene seadustele. Nende eest vastutab Ingeri kirik ja Ingeri piiskop kuu kaupiga olen olnud kontaktis. Nad leiavad ka sinna omalt poolt tööjõudu, kes seda tööd teeb. Nii et see oleks siis nagu teine liin. Aga igal juhul, kuna Petseri on ikkagi ajaloolise kultuuritaustaga nii Eestiga seotud, siis me tahame jätkata Eesti tegevust. Mitte ainult nii palju kui võimalik, vaid natuke kauem. Ja eriti puudutab see surnuaiapüha ja surnuaedadel käimist. Nii et terves selles piirkonnas sellega on tegeletud. Ja palju on ka neid, kes sooviksid tegelikult petsialisse minna näiteks kontserdile, nii et oleme püüdnud seal selles mõttes ka kiriku uksed avatud hoida. Kontserdite jaoks on ka neid eesti interpreet, kes tahavad tingimata Petseri kirikus kontserti anda, nad on teretulnud ja selleks tuleb siis vastavad kokkulepped teha. Ja nii, et minu arusaamise järgi peaks igal juhul säilitama oma eestikeelse kogukonnatöö. Mida see tähendab, et kirikuhoone eest kanna poolt ingeri krikas kirik on siis nii-öelda ära antud ingeri kirikule või kuidas need seadused Venemaal üldse kirikuhoonete suhtes hetkel on ja kehtivad? Venemaal on päris teised seadused, seda me näeme ka Peterburi Jaani kiriku puhul kus nüüd väga pika taotlemise järgi siis ingeri kirikusse kuuluv kogudus on saanud õiguse hoonele, aga Petseri eestikeelsel kogukonnal ei ole kindlasti seda võimekust, et selle hoone saamist tagada. Ja, ja sellepärast Singeri kirik, kellega meil on ka leping ja võib-olla tuleb see Petseri tulevikus kirjutada meie lepingusse, mis peab siis nüüd veebruarist tulema, uus leping Ingeri kirikuga, aga igal juhul eesmärk on see, et säilitada kirikus hoone, kas tema eest vastutab ELK või hingeri kirik, aga et ta oleks oma algses funktsioonis ja teeniks siis eestlasi nii palju kui võimalik? Mõnes mõttes on see ka märkimisväärne, et regulaarselt kord kuus on eestikeelsed jumalateenistused Petseris kirikus ja koguduses, kus pühapäeviti käib kohal kolm või neli inimest. Jah, see on hea küsimus, kas seal maksimum miinimum, ma olen ikka seda näidet toonud, kus kaks evangelist istuvad kõrvuti ja kümned tuhanded inimesed on Evangeelsel koosolekul ja tohutu vaimustus ja üks küsib teise käest, kuidas õieti on kirjutatud, et kus kaks või kolm on koos kas see maksimum või miinimum. Nii et seal peab ka seda küsima. Aga mis puudutab näiteks muid hooneid, mis sinna juurde on ju ka kuulunud, sealsamas kirikuaias on praegu endine pastoraadihoone, mis minu teada on hetkel kasutusel sõjaväekomissariaadi na et sellele ligipääsu kogudusel, kas tulevikus võiks olla seal tegutseval kogudusel, olgu see siis eestikeelne või, või mitmekeelne? Endine pastor raat läheb ka Ingeri kiriku alluvusse ja selleks on kokkulepped olemas, et sõjakomissariaat kolib seal välja. Ja selles pastoraadist näeb kogudus ka teatud tulubaasi, selle kasutamist. Tulu, eesmärgid. Aga et seal eestikeelset kogudust võiks suurendada, kas see on selline unistus või lootus või, või pigem on reaalsus see, et eestikeelne töö on ikkagi hääbumas? Eks ta karta on et sinna nüüd eestlased väga palju juurde ei lähe. Et kui meil oleks samuti nagu soomeminejaid, sinna Petseri kantiminejaid, küllap siis oleks teine pilt. Mõni päev tagasi just kuulsin, et Wanda koolis on 500 Eesti õpilast. Nii et kui see nii oleks, ka seal, kui majandus õitseb, võib-olla läheb sinna eestlasi ja tekib uus eesti kogukond. Mis see miinimum siis on, kui kaua Petseris jumalateenistusi peetakse? Praegu on kolm-neli inimest, kui edaspidi on üks-kaks inimest, kas jätkuvad? Eks see on ka ressursside küsimus, et kui palju seda on võimalik toetada. Teatavasti ju nüüd sel nädalal olime koos Narvas rahvuskaaslaste programmis ja see on üks osa rahvuskaaslaste programmist seda tööd ka misjonikeskuse kaudu toetada. Nii et noh, me ei saa ainult lähtuda sellest laarsusesti ühest-kahest inimesest, vaid eestikeelne töö laiemalt ja ja päris kindlasti ikkagi kirikupühad, mis peaksid rohkem tooma inimesi kokku. Ma olen kuulnud, et seal on regulaarselt kirikus kontserdid ja need on väga populaarsed just ka kohaliku rahva hulgas vene keelt kõneleva rahva hulgas. Jah, seal on see probleem praegu, et see orel vajab muidugi tõsiselt remonti, et seal edasi kontserttegevust arendada. Aga orel iseendast, Venemaal on muidugi müstiline pill, nii et venelane väga armastab orelimuusikat. Kui Peterburis on koostöös Eesti kontserdiga väga oluline ja hästi käima ainult siis eesti kontserdi huvi siinkohal Petseri suunal, kas võiks olla? On ka olemas ja ma olen Jüri Leiten ega ka sel teemal rääkinud. Praegu on jah niimoodi, et Eesti kontserdil on ka oma võimekused, kui palju on võimalik nii-öelda neid uusi objekte juurde vaadata. Aga kui ma õieti seal on, siis seal on ka olnud selle Eesti kontserdi kaastööl vähemalt kontserte. Nii et eesti kirik hoiab silma peal Petseri kirikul ja kogudusel Ja kahtlemata ja jääb ainult soovida, et ta on praegu üks meie Võru praostkonna kogudustest. Et Andres Mäevere oleks ikkagi jõudu nüüd põru kiriku remontimise kõrval ka Petseri kogudust teenida. Aitäh selle intervjuu eest Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe. Tänaseks ongi kõik palju õnne kõikidele Petseri kirikuga seotud inimestele seoses kiriku 89. aastapäevaga. Kirik pühitseti 19. septembril aastal 1926 ja tean, et järgmisel aastal meil kiriku püüdsemisest möödub 90 aastat on koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere plaanis seda väärikat sündmust suurejoonelisemalt tähistada. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast, kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame head õhtu jätku.