Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Täna tuleb meil juttu kahest kirikuhoonest, esimene neist, Tartu Pauluse kirik on ligi 100 aastat vana elanud läbi sõjakoledused ja okupatsiooni ning taaspühitsetud alles eile. Taastatud Tartu Pauluse kirikus on ligi 1100 istekohta. Sinna on paigaldatud uus ja Lõuna-Eesti suurim kontsertorel ja Tartu Pauluse kirik on Eesti ainus juugendstiilis ehitatud kirikuhoone. 10 aasta jooksul on kirik saanud täiesti uue ilme. Maha võeti vahesein, mis lahutas kirikusaali nõukogude ajal kaheks. Kolmandik võis olla kasutusel pühakojana ja kaks kolmandikku rahvamuuseumi laurumina. Tiibhoonet kasutati aastaid tagasi spordi muuseumina. Nüüd on kirik taas üks tervik. Ja räägime täna veel teiseski kirikuhoonest, mis alles ootab ehitamist mustamäele. Tänaseks saatekülaliseks Tartu stuudios on Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop, Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Tervist tervist, kuidas kirikuga lood on Tartu Pauluse kirikuga, et kui Tallinn ei saa nagu kunagi valmis ja ei saagi valmis saada, siis kas kirikuhoone saab lõpuks valmis? No tundub küll, et saab valmis, ega neid väikseid töid jääb muidugi kuhjaga, aga kiriku ehitamine on kord, nii et üks asi on hoone ja ja tähtsam osa on see nagu vaimuliku templi ülesehitamine ja selleks hoone tehaksegi, et et tegelikult see võiks hakata üles ehitama meid endid, nii et see töö hakkab nüüd alles pihta. Siis, kui teist sai Tartu Pauluse koguduse õpetaja, no kas te nägite ette seda, et tõepoolest kirikusaar on liidetud üheks see vahesein, mis on sinna nõukogude ajal ehitatud, on maha lammutatud. Kirik on uuesti täies hiilguses. Nägin ette küll jah, sest kui ma tulin, siis olid juba aeg läinud nii kaugele, et tagastamisotsused olid juba tehtud ja tol korral me juba teadsime, et 2005 tagasi saata, kas see meile ka kirikuhoone terviklikult 2000 tiibhoone? Tegime tol korral juba kiriku taastamise plaane. Me alustasime kohe töödega. Me tegime väiksemaid töid. Aastal 97 98 Tõime oreli sisse 99 tegime uue torni. 2000 tegime ümbruse korda sisendid tiibhoone kätte, siis korrastasime tiibhoonet. Nii et töö on kogu aeg käinud. Suurem töö läks lahti muidugi siis, kui 2000 riis saime terve kirikuhoone enda kätte. Siis tuli sein lammutada ja kirik sai jällegi taas paista välja täies hiilguses, sest vahepealsel ajal kasutati praktiliselt kolmandikku vaid sellest saalist. Jah, muidugi seina lammutamisega kohe ei alanud, me tegime paar teaduskonverentsi, siis moodustasime sihtasutuse, siis algasid projekteerimised ja raha nüansside otsimised. Ja seegi imehästi muidugi läks, aga ega ju midagi Te ei teadnud. Keegi ühtegi garantiid ei andnud, et see nii läheb. Tasapisi, samm-sammult astusime edasi. Need viimane etapp, kui me saime korraga võtta, see oli siis kiriku terve kirikuhoone korrastamise, see oli nagu ühe hankega. No lõpuks oli veel mõned hanked, mis oli haljastuse jaoks ja ja haljastuse hanked ei tahtnud nii pikalt mitte ükski firma, nagu teha. Need neid etapp oli üsnagi palju, aga aga paar aastat tagasi oli jah see hetk, kui vahe siin maha võeti. Kui suurt huvi selle kirikuhoone vastu on tundnud soomlased sellepärast, et selle arhitektiks oli eeliel Saarinen, kes on väga hinnatud Soome arhitekt ja ja tema teoseid tema loodud kavandatud hooneid võime näha ka Helsingis. Ka laiemalt ka Tallinnas? Jah, Tallinnas ka ja ta on teinud ju suur Tallinna projekti. Pärast seda, kui Pauluse kirik valmis sai, läks, see sari on Ameerikas seda päris kuulsaks sai Ameerikas. Nii et tema kuulsus on palju laiemalt kui, kui ainult Soomes. See oli mõni aeg tagasi, kui ühel päeval peatuseks buss turismibuss ja oli üks bussitäis Inglismaalt kaasaegse või möödunud sajandi arhitektuurihuvilisi, kes tulid Inglismaalt spetsiaalselt Pauluse kirikut vaatama, siis oli muidugi kirik veel remontimata. Millisena on see Tartu Pauluse kirik taastatud, et missuguste tegevuste jaoks on see kirikuhoone nüüd välja ehitatud? See, et peetakse pühapäevased jumalateenistusi, on kindlasti kese, aga seal on ju ka kõrvalruumid. Tegemist on terve hoonetekompleksi ka tõesti? Jah, Pauluse kirik oli meie kiriku eesti kirikuloos esimene 100 aastat tagasi, kus ehitajad, eriti kiriku, abihoone, pastoraat või kiriku tööhoone kokku kiriku endaga ja hiljem on seda rohkemgi olnud. Aga see andis kohe võimaluse kirikule laiema funktsiooni andmiseks. Esialgu olid tiibhoones ka vaimulike korterit, aga kuna elu on aktiviseerunud, siis vaimulike eluruum enam seal ei ole. Praegu on meil mõned sellised töövaldkonnad, esimene on sotsiaaltöö, me teeme linnaga juba tublisti üle 10 aasta koostööd ja me toidame kõiki too linna kodutuid ilma sissetulekuta inimesi, anname nendele toidu- ja riidekuus päeva nädalas. Teiseks on meil lasteaed tiibhoone kolmandal korrusel, kus 35 last käib koos. Esimesel korrusel on meil kristliku kirjanduse kauplus ja keldris on meil kolumbaarium. Colobaarium on siis tuvastatud põrmude matmise paik. Need on nagu põhiliselt sellised lisateelõigud, mis jumalateenistuse juurde kuulub. Lisaks jumalateenistustele on muidugi selline muusika pool üsnagi tugevalt esil. Uus orel võimaldab palju kontserte. Kirikuruum annab oma akustikaga kontserdite jaoks võimaluse. Lisaks on täna kirik ehitatud kaasaegse nagu seal väga palju abiruume, mida tavaliselt orkestrite ja kooride dirigendid ja solistid vajavad. Nii et sellel on võimalik väga mitmekülgne kasutus. Meie kirikus on peetud ka mitmeid selliseid kirikule sobivaid konverents kuna meil on olemas nii toitlustamine kui selline konverentsisaal eraldi. Kirikul on täiesti igal päeval tihe kasutus. See uus taastatud saal mahutab üle 1000 külalise. Nii et selles mõttes ka suuri kontserte on tõesti võimalik seal siis läbi viia ja 1000 ligemale 1100 istekohta on kirikusse mahutaks veel 1000 juurde. Nii nagu jõuluõhtul tavaliselt juhtub. Teises pooles me räägime Tiina Klementiga ja kiriku rajamisest mustamäele, nemad alustavad ikkagi üsna algusest veel. Missuguseid soovitusi, piiskop Joel Luhamets, Tartu Pauluse koguduse õpetaja Annate nendele, kes praegu rajavad kirikut ma nendele andsid, nad on korduvalt käinud küsimas nõu ja ma andsin selle nõu, et kui te teete, siis tehke üks ilus asi. Siis te leiate neid toetajaid ja innustunuid kaasaaitajaid, et kui selline poolpidune asi tuleb, siis tundub küll nagu hoiaks raha kõvasti kokku, aga keegi ei ole väga huvitatud selle tegemisest, et kui teha, siis teha hästi ja väga hästi. Tartu Pauluse kirik on hästi tehtud ja aitäh Joel Luhamets Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop, Tartu Pauluse koguduse õpetaja selle intervjuu eest. Ja palju õnne nii teile kui kogudusele. Suur tänu, võtame selle soovi rõõmuga vastu. Kirikuelu. Kogudus mustamäel tegutseb juba mõned aastad ja stuudiokülaliseks on Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse vaimulik Tiina Clement. Tervist. Tere õhtust. Kiriku ehitamisest rääkides, see on suur ettevõtmine, tõsine projekt, aga ma tean, et tasapisi liigutakse tõepoolest selle eesmärgi suunas. Ja alles hiljuti olid ju ka mustamäel. Kiriku hoiab päevad. Kui kaugelt tänaseks päevaks ollakse. Pean ütlema, et tänaseks päevaks me oleme juba päris kaugele jõudnud väikeste sammudega. Kui võtta nüüd sellist ajaloolist perspektiivi, siis see lühike aeg, mida pole mustamäel tööd teinud, selle ajaga on väga palju toimunud ja praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et kiriku eelprojekt on just antud sisse Tallinna linnaplaneerimisametisse. Ja nüüd me siis ootame vastust ja ootame siis ehitusloa saamist. Et järgmiseks etapiks on siis kiriku põhiprojekti tegemine ja sellega me loodame samuti valmis saada 2016. aasta jaanuarikuus. Kui kirikuprojekt on valmis, siis on meie jaoks juba päris suur töö tehtud. Sest algus on vist alati kõige kõige raskem käima saada. Ja kirikuprojektiga me oleme nüüd siis tööd teinud kaks aastat. Kuhu täpselt see kirik mustamäel tuleb? Mustamäe kirik tuleb Kiili tänav üheksal asuvale krundile. Seal on väga ilus, küllaltki tühi roheline maalapp kuhu me tahame siis rajada kiriku koos kauni kirikuaiaga. Et see võiks olla Mustamäe selline oaas, kuhu inimesed saavad tulla, olla natukene eemal linnamürast, sest tõesti, ta jääb kvartali sisse ja sinna nende suurte teede müra väga ei kostu. Et on võimalus luua selline kaunis vaiksem oaas mustamäele keskele. Selle kiriku arhitektid, eks on, üsna noored inimesed. Jah, tõesti, need on noored inimesed, karisma Arhitektide büroost ja meil on olnud väga meeldiv koostöö nendega. Ma arvan, et jah, et see on neile üks väga huvitav väljakutse, sest kirikuid ja tõesti ei ole palju Eestis ehitatud ja nemad ei, ei ole ka varem kirikut projekteerinud. Ja ma arvan, et me oleme mõlemad selle projekteerimise läbi päris palju õppinud, et siis meie loomulikult praktilisest poolest, kuidas üldse projekteerimine võiks käia ja nemad siis vast selle poole pealt, et mis koht see kirik üleüldse on. Milline sinu vaimusilmas see kirik välja hakkab nägema? Üks asi on see, et me kujutame ette umbes, mis on kirikuhoones, aga mida veel see kirik peaks lisaks siis sellistele pühapäevastele jumalateenistustele, Mustamäe elanikele ja üldse linnaelanikele pakkuma. See kirik minu vaimusilmas saab olema väga elav avatud ja väga mitmekesine kirik. Seal on ruumi igas vanuses inimestele ja erinevate vajadustega inimestele. Et seal on ruumi neile, kes vajavad abi ja seal on ruumi neile, kes otsivad tarkust. Ja lisaks jumalateenistustele tuleb siis kirikuhoonesse ruumid lasteaia jaoks. Et see on siis midagi konkreetselt. Meil hakkab olema kiriku lasteaed. Samas me tahame lisaks lasteaiale ka arendada laste tööd, sest me oleme mustamäel töötamise ajaga kogenud seda, et väga paljud lapsed vajavad meid ja vajavad, et nendega tegeletakse, neile meeldib kirikus käia. Nii et me soovime pakkuda lastele erinevat ja mitmekesist laste tööd, samuti noortele. Meil tulevad sinna ka mõned eluruumid, mida me oleme siis planeerinud või siis nimetame neid nagu noorte tugikeskuseks. Ehk siis eelkõige mõeldes nendele noortele kellel ei ole võimalusi õppimiseks, kes soovivad õppida, aga võib-olla neil ei ole nii head elamistingimused niivõrd hea kodune olukord. Ja see kõik takistab nende õppimist, et me tahaksime toetada noori õppimises. See on üks võimalus. Aga need eluruumid võivad ka vastu võtta teisi, kes vajavad mõneks lühemaks perioodiks elamispinda. Samuti meil on kirikusse planeeritud mõned ringiruumid kus on siis võimalik koguneda väga erinevatel inimestel vastavalt huvidele. Ja meil on planeeritud kirikusse ka kirikuköök, mis võib hakata siis tulevikus toimima kohvikuna, mis võib pakkuda toitu nii lasteaiale ja lisaks kohvikule veel ka neile, kellel on toitu vähe või kes on puuduses. Me näeme, et kirik on lahti ka nädala sees aastaringselt siin on võimalik tulla, on kirikuruum, mis on püha paik, kus saab vaikuses istuda ja on siis kiriku, kantselei või mingi muu ruum, kus saab juttu ajada. Ja siis on need erinevad tegevused, mis siis hakkavad toimima ja loomulikult need tegevused, mis hakkavad toimuma, oleneb ju kõik inimeste vajadustest ja nendest tegijatest ka, kes soovivad panustada sellesse töösse. Ja ma näen, et see kirik saab olema välimuselt ka väga kaunis. Ta on moodne ehitis ja ta muutub meil järjest kaunimaks koostöös nende arhitektidega. Et see võiks ka kaunistada seda ümbruskonda. Ja praegu käib Mustamäe kogudus koos põranda all. Jah, kas nüüd mitte põranda, jah, otseses mõttes küll. Me oleme keldriruumides jätkuvalt. Mustamäe linnaosavalitsuse majas Jah, Mustamäe linnaosavalitsuse maja keldrisaalis ja oleme seal juba olnud viis aastat. Aga selge see, et, et need ruumid mõne ürituse jaoks jäävad juba väikeseks kuigi me oleme ka neid saanud väga funktsionaalselt kasutada ja nad on just meie lastel eriti armsaks saanud, kes ei, ei olegi kuskil mujal kirikus käinud, kui ainult meie juures. Kui olulised on ruumid ültse ühe koguduse või kiriku tegutsemise jaoks, sest tõepoolest praegune tegevus, mis mustamäel on toimunud on ju praktiliselt noh, kuidas öelda, ilma ruumideta. Jah, keldrikorrusele on kokkusaamise koht, aga kui oluline on see, et oleksid olemas ruumid ja, ja kui oluline on see idee ja inimeste valmisolek tegutseda. Ma arvan, et ruumid on väga olulised. Jah, et Jeesuse ajal tõesti ei, ei olnud selliseid kirikuid ja koguneti kodudes. Esimesed kristlased said kokku siis väikeste gruppidena. Aga see oli ka soe maa, seal ei olnudki vaja erilisi ruumi, nad võisid ka mõnikord võib-olla lageda taeva all olla. Kuid meie kliimas meie ühiskonnas on ruumid väga olulised, et nad oleksid soojad. Et nad oleksid ka ilusad. Ja ma arvan, et mustamäel on see eriti oluline, et need ruumid oleksid ilusad sest inimene vajab enda ümber ka ilu. Sest see ilu, mida me silmadega näeme, see aitab korrastada meie sisemust ja aitab otsida siis sidet jumalaga. Ja ma usun, et paljud inimesed, kes mustamäel elavad igatsevad seda ilu enese ümber, mida nad võib-olla alati kodust ei leia. Aga samas on märkimisväärne see, et vaatamata praegustele üsna kesist tale tingimustele mõeldes nendele ruumidele on Mustamäe kogudus päris palju suutnud juba juba hetkel organiseerida. Jah, see on tõesti nii ja ma olen selle viie aasta jooksul jõudnud veendumuseni, et kirik saab olla igal pool, kus on inimesed? Selleks, et teha kristlikku tööd, ei ole esmajärgus vaja ruume. Aga Me vajame ruume sellepärast, et arendada seda tööd ja et rohkem inimestel oleks võimalus osa saada sellest, mida me praegu teeme. Praegu on teil töö lastega, kui palju on noortetööd? Noortetöö on nüüd meil käima läinud, eelmisel aastal käis väike grupp noori, kes Mustamäe noori kooskodudes ja ka koguduse ruumides. Meil oli väga tore noortejuht, väga entusiastlik, kes nendega tegeles, kes vestles, kes käis üritustel ja kes tegi ka väikese koguduse bändi mõne noorega ja ma loodan, et sellel sügisel see noorte töö laieneb, et tuleb rohkem noori. Ja mis on veel väga tore, meie koguduses on see ja mis puudutab võib-olla esmajärgus noori ja lapsi. Et Norra misjoniselts saadab igal aastal üks või kaks vabatahtlikku norra noort Eestisse selleks, et siis teha misjonitööd meie koguduses mustamäel ja kas aku koguduses? Need on olnud väga andekad noored inimesed kes on olenemata sellest, et eesti keel on raske. Ja et kõik eestlased inglise keelt ei oska saanud hakkama siin Eestis ja noortele on nad olnud väga suureks eeskujuks. Kuidas tundub, milline see vajadus on ja kui suuri hulki see võimalus puudutab, rajada kogudus mustamäele? Seda on siin ju viimastel aastatel ka räägitud ja varem oli nagu see seisukoht, et mustamäelt Lasnamäelt saab väga kenasti kesklinna tulla ja kesklinn on kirikuid täis. Aga, aga nüüd on siis nagu liikumine teises suunas natukene tundub, et seal kohapeal on ka seda kirikut ikkagi tarvis. Kindlasti on tarvis, sest meil on käinud mitmeid inimesi, kes on tulnud meie kogudusse lihtsalt sellepärast, et see on neile kodule lähemal. Alles eelmisel pühapäeval tuli kogudusse uus inimene, kes on küll teise koguduse liige, aga kelle teenistus algas siis hommikul ta ei jõudnud sinna hommikul ja tuli siis meie kogudesse seal lähemal ja ka väga heal kellaajal. Ja ma arvan, et see on oluline väga paljude inimeste jaoks. Ma arvan, et me ei teagi, ehk kui paljud inimesed oma südames seda toetavad, sest meie toetajaid on olnud palju ka väljaspool koguduse liikmeid. Ja siinkohal ma tahangi tänada kõiki neid inimesi, kes on annetanud Mustamäe koguduse kiriku ehitamiseks tänu nendele annetustele. Me oleme ka kirikuprojektiga nii kaugele jõudnud, kui me oleme täna jõudnud. Lasnamäele tahetakse ka tegelikult ju teha kogudust, seal on ka üks rühm koos käimas ja loodab, et, et see tegevus võiks seal ka edasi areneda. Kuidas tundub, et kui palju kirikuid Tallinnasse veel mahuks? Oi, siia mahub palju kirikuid. Kui meiegi rikku saal hakkab mahutama umbes 200 inimest, pühapäeval ja meil on plaanis maksimum kolm teenistustehases iga pühapäev siis ei mahuta Tase ära kõiki mustamäelasi. Võib ju öelda, et jah, et kõik inimesed ei tule kirikusse, aga seal võib-olla täna. Me ei tea, kuidas on olukord 50 aasta pärast et mustamäele, kui Lasnamäele kuluks ära palju kirikuid ja väiksemad kirikud, ongi palju praktilisemat, inimesed tunnevad 11 paremini, et kirikuid on parem üleval pidada, need on ka kergem ehitada. Nii et meil on veel palju arenguruumi siin Eestimaal. Millal kopp maasse lüüakse, millal hakkab siis tõesti see Mustamäe kirik kerkima kuigi tegevustest on võimalik osa saada ka täna, kuna koos käiakse siis Mustamäe linnaosavalitsuse keldrisaalis? Seda küsimust on väga palju minu käest küsitud ja kõige ausam vastus on, et siis, kui jumal lubab. Aga siiani on ta lubanud meil kõik väga rikkalikult, et ma loodan väga, et me saame ehitusega alustada hiljemalt 2017. Kui kiriku projekt saab valmis aastal 2016 jaanuarikuus siis on võimalik alustada kirikuhoone ehitamise ettevalmistamisega. Selleks kulub ka võib-olla umbes pool aastat. Kuid selleks, et me saaksime alustada kiriku ehitamisega, meil peab olema juba kogutud nii parajalt suur summa, et me julgeme selle kopa sinna maasse lükata, teades, et me suudame selle eest tasuda. Praegu seda raha veel ehituseks ei ole. Hetkel me ka seda ei vaja, vajame alles 2016. Aga mul lootus on, et hiljemalt 2017. Kust te selle raha siis ühtäkki võtate? Siiamaani me oleme kogunud raha annetustest oma koguduse annetustest nende inimeste annetustest Eestimaal, kes on Meie eest palvetanud või kellele me oleme silma jäänud, kes meie peale mõtlevad. Norra misjoniselts on annetanud ja mitmed sõpruskogudused on annetanud. Ja muidugi poole kiriku projekteerimise summast on meile annetanud Tallinna linn. Kas võib siis loota ilmselt, et Tallinna linn toetaks ehitust? Seda ma ei oska täna öelda, aga ma olen kindel, et, et meile tuleb annetajaid, meil on nüüd plaanis siis, kui kiriku projekt saab valmis seda laiahaardeliselt tutvustada nii Eestis kui välismaal. Ja loodame, et siis leidub ka neid inimesi, kes on nõus meie kiriku ehitamiseks annetama. Ise tuleb loomulikult palju tööd teha, selleks. Kas mõned lubadused on ka mõned ärimehed või kiriku toetajad välja andnud, et nad on granteerimas mingisugust summat sellest ehitusest? Ei mingeid kindlaid lubadusi meile antud ei ole. Aga täpselt samamoodi oli ka meil siis, kui me saime maa ja kui me teadsime, et me peame alustama arhitektuurikonkursi korraldamisega, siis meil ei olnud ei raha ega ei lubadusi. Aga me saime arhitektuurikonkursi korraldatud ja oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et saame ka selle projekti valmis tehtud. Ilmselt on seal väga usklikud inimesed koos, et saab nõnda asju ajada, nii et ehitate usust ja usk on kandnud seni. Usk on üks väga suur kanda tugi. Kui usku ei oleks, siis ei saaks midagi tehtud. Et see on peamine, mille peale saab midagi rajada. Kui me mõtleksime niimoodi, et me saame ehitada kirikut, siis kui meil on selleks vajalik summa kogutud siis me ei saa kunagi sellega hakkama. Aga kui me hakkame seda ehitama? Ehk siis, kui me hakkame ettevalmistusi tegema, ilma et meil midagi oleks siis aeg on näidanud, et need ressursid tulevad täpselt õigel ajal. Aitäh selle intervjuu eest. Tiina Clement, Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse vaimulik. Soovin kogudusele jõudu nendes tegemistes, mis praegu on ja loodan, et tõepoolest õige pea võib siis mustamäele kerkida ka päris uus kirik. Aitäh ja soovin kõigile väga õnnistatud õhtu jätku. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Kui jumal lubab, jame, elame kõike head kuulmiseni.