Ülehomme, 10. jaanuaril tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva ja 30 aastat kestnud teadusliku tegevuse juubelit Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi osakonna juhataja, põllumajandusteaduste kandidaat Kristjan Jaama. Tehnika ja mitmekülgse teadusemehe auks täna instituudis korraldatud aktusel öeldi palju sooje sõnu. Rohkesti oli tervitusi ja häid soove tema õpilastelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Selle tähtsa päeva puhul palusime juubilari mikrofoni juurde. Meil oli suur tere seitse poissi ja üks õde, vaja oli meil seal poistel leiba tarvis oli ka pükse jalga. Et seda saada, siis muidugi vanemate kasvatasid seal ütleme ka küllaldased lambaid, meil oli tol ajal talus ikka oma 30 lammast, need olid küll väga kareda ja jämeda villaga, aga siiski ka pükstest see vill kah kõlbas. No esimene kokkupuutumine muidugi ikka oli loomakasvatusega karjapoisina ja võib-olla veel esimene kokkupuutumine lammastega, nagu vanem Nad räägivad, mul oli seetõttu, et ma sündisin kõige külmemal talvekuul seal veebruarikuul ja siis vanemate olid väga suures mures olnud, et kuidas seda väikest last nüüd üles kasvatanud, siis oli leidnud ja mõte, et panna siis lambanahas siis see vastsündinud laps ja siis suurte ahjukappi, see seal asju kapis, siis oli esimene kokkupuutumine lambaga. Juske saatusesse sõrme oleks mängu sallad, test nimelt lambakasvataja sai, kuid seltsimeesjaamal on oma lemmikloomadega ka kurbi kogemusi. Vanemad tulid toonud korda sealt ühe, nemad nimetasid teda saksa lamba ühe suure härra musta peaga ja kord siis suvel, kui mina siis seal karja uudsin ja lina leotuse ääres istusin ja olin võib-olla natukene tukkuma jäänud, siis äkki tundsin, kui sain suure müksu ja siis suur vana kaval saksa lammas oli löönud mind siis sinna tiiki. No see oli muidugi süsteemi kokkupuutumine, nii loomakasvatus tusega. Hiljem muidugi ei olnud kavatsus mul põllumajandusega tegeleb ta selles mõttes, et minu, ütleme seal naabrit ja siis sugulased soovitasid ikka, et mina rohkem, kas hakkaks siis kommersant iks kaubandusega tegelema või veel soovitati rohkem pika siis kirikuõpetajaks. Mina muidugi nagu maa poisse sellest huvitatud ei olnud ja vastu vanemate tahtmist, siis läksin, kui keskkooli olin lõpetanud Tartusse põllumajandusteaduskonda ja lõpetasimegi, siis selle põllumajandusteaduskonna teise lennuna 1900 89. aastal. Vahepeal tuli veel ka muud lisatööd otsida, oli õpitud ülikoolis maaparandust ja ja siis maamõõtmist, siis sai teesid mõõta ja maaparanduse töödega tegeleda. Ja hiljem siis praegune instituudi direktor ja asetäitja teadusega alal, seltsimees vask kutsus mind siis Tallinnasse. Ja tema oli tol ajal karjakontroll ühingude liidu sekretär ja ütles, et tule, hakkame siin Kuu loomi kasvatama ja jõudluskontrolli tegema. Teatab instituudi direktori asetäitja teaduslikul alal teeneline zootehnik Artur Vask. Kristjan Jaama ja kaaslasena mäletan teda ülikoolipõlvest aga ka ühtlasi olen temaga koos töötanud ka hiljem nimelt omal ajal karjakontrolli alal töötades oli kolleeg Jaama kontrollassi seediks, mõni aeg hiljem ta töötas Eesti lambakasvatuse seltsis. Olen tema poollamavas, seisis tuttavad külas olnud ja vaadelnud ka esimest Vila laboratooriumit mis tol ajal oli tõesti meie oludes. Esimesena. Hiljem olen pikemat aega taga koos töötanud teaduslikul alal, teaduslikul alal on jaama töötanud ligi 15 aastat Eesti Loomakasvatuse Instituudis. Tema peamine eriala on loomakasvatus ja tema on väga põhjalik töömees. Tema tunneb seda viljaasjandust lambast peale ja nii kaua, kui on kah kas kasukana Võriidena inimesel kandmiseks, ta tunneb ka need tööstusprotsesse ka lugenud inimene, ta tunneb hästi kirjandust ja Taal omal alal tõesti kompetent, sest nii laiahaardeline teadlane just lambakasvatuse erialaljaamal on palju teaduslikke töid, neid on ligi 50 jaama, on ühtlasi ka uut noort teadlaste põlve kasvatanud ja juhendanud ja märkimisväärt on, et praegune Puka lambakestele katsemäe juhataja Kees on Jaama õpilane. Sageli arvatakse ekslikult, et lambad on vähetasuvad loomad. Lambakasvatuse madala rentaablus põhjusi ja seal loomakasvatusharu tasuvuse tõstmise abinõusid on laialdased uurinud Kristjan Jaama. Tema on tuntumaid vabariigi lambakasvatuse eriteadlasi. Tema on töötanud välja ajakohased meetodid ja annud aretustöösuunad lambakasvatuse alal, mille tulemusena on välja kujunenud eesti tumedapealine ja eesti valgepealine lambatõug. Lammaste aretustöö tegemise eest on Christian jaamale antud üleliidulise põllumajandusnäituse poolt kaks suurt kuldmedalit esimesest jaanuarist käesoleval aastal on organiseeritud Puka lambakasvatuse katsejaam. Nimetatud katsejaama põhiülesandeks on vabariigis ratsionaalse süsteemi väljatöötamine. Selle katsejaama organiseerimise küsimustega on palju kaasa aidanud ka Kristjan Jaama. Teie kui tema kasvandik ja õpilane kuidas ta oli juhendajana õpetajana No peab ütlema seda, et Kristjan Jaama kui minu juhendaja isolatsioonide koostamisel oli väga asjalik, oli väga nõudlik ja tema pidevalt aitas mind isolatsioonide vormistamisel. Minu esimesed kokkupuutumisest saatsime, aga on pärit 1961.-st aastast, mil ma peale ülikooli lõpetamist tulin siia instituuti. Nimelt organiseeriti siin kalakasvatuse osakond esialgu koos lambakasvatusega, et off panna meie põllumajandusliku kalakasvatusse vähendamisele. Põllumajanduslik kalakasvatus on senini olnud söötis haru. Läätsed oodatud armuande vee tuhanded järved on kasutamata ning vajavad inimese kätt. Seltsimees Jaama tõstis esimesena instituudis selle küsimuse üles, et ka meie põllumajandusliku kavaga sattus või panna jalad alla. Täna on suure entusiasmiga süvenenud sellesse töösse, nagu ta seda on teinud ka mitmete teiste teadusharude arendamisel. Niiviisi rääkis loomakasvatuse instituudi teaduslik töötaja Mare Puhk. Kuid mida arvab asjaosaline Kristjan Jaama ise? Ja meil on üldse niiviisi, et uusi alasid tuleb alati juurde. Meile on põllumajanduslik ala kasutus senini päris, ütleme nii, maha jäänud ala. Kuid meie värsket kala tahame igaüks, et see oleks võib-olla meil iga päev laua peale tuli siis ka hakata tegutsema põllumajandusliku kalaga otsusega organiseerida seda ja rajada kalatiike. Et meil oleks siis värskes kalas küllus. Meie põllumajandusteadlaste hulgas ei puudu vist ka need, keda teie olete. Tead sa lätete juurde juhtinud, neid nüüd mõned ikka on, see on võib-olla selles mõttes tingitud ette, need noored on minu nii vanamehe juttu jäänud vahel kuulama ja leidnud, et seal on mõned õpetuse sõnad sees ja mul on nii kogunudki seitse aspiranti ja teaduslikku töötajat keda mina olen võinud siis teaduslikult juhendada, kes on kaitsnud oma dissertatsiooni tööd. Ma tulen võib-olla kõige rohkem rõõmu sellest, et neist on saanud heata teadlaseta võib-olla võiksin mainida seltsimees partsi, kes juhib meile Instituudis majandite osata. On ta siis võiks veel nimetada ka kaugem Balta, seltsimees Vambola Laanmäe, kes juhib meie sigade kontrollkatsejaama Kehtnas. Ja veel. Riisi kõiki muidugi ei jõua siin üles loetleda, sest teaduslikke töötajaid jaga zootehnikuid on meie vabariigis palju. Keda on välja õpetanud Kristjan Jaama? Kõigi raadiokuulajate nimel soovime Tehnikale teadusemehele veel palju viljakaid ja töörohkeid. Aastaid.