Maalehega maale. Tere hommikust. Pärast suvist vaheaega alustab maalast taas oma pühapäeva hommikut. Tõsi, saateid ja täna mikrofoni ees Sulev Valner. Aeg ei ole meil praegu muidugi üldse mitte mingi tavaline aeg, sest õhk on paksult täis euroreferendumi pinget. Täpselt nädal ongi ainult 14. septembrini veel jäänud, aga tegelikult ma isegi usun, et paljud inimesed lähevad hääletama juba homme algaval eelhääletusel sest kindlasti paljudel on otsus juba tegelikult tehtud. Maaleht on püüdnud anda oma panuse selleks, et kellelgi meie lugejatest ei oleks põhjust kurta, et midagi olulist jäi ikkagi, enne rääkimata. Korraldasime sel nädalal just sellepärast ka suure eurodebatti, mida täiel kujul saab lugeda neljapäevasest lehest. Aga siinkohal mängime ette sellest väga teravast sõnavahetusest, kus ühel pool olid siis peaminister Juhan Parts ja Villu Reiljan ja teised poolt siis eurovastased Ivar Raig ja Martin Helme. Mängime ette ühe lõigu, kus Martin Helme Villu Reiljani, Ivar Raig vaidlevad põllumajanduse tuleviku üle Euroopa liidus. Kuulake seda ehedamal kujul ja eks otsustage ise, kelle argumendid on tugevamad. Järjekordne Eurofiilide suund, vale põllumajandustoetused Euroopa liidus keskenduvad ainult suurtele ja rikastele, meil on umbes 11 või 12000 suuremat sorti põllumajandusettevõtted ja kui paljud said sappardist raha alla viie protsendi, 477 aparaadist raha, kusjuures aparaadi raha tähendab seda, et kõigepealt, et kulutuse ära ja siis sa saad tagantjärele pool raha tagasi, nii nagu omal toodia pangad tohivad neid, ülejäänud 11 Nad lähevad pankrotti. Sest et nad ei ole enam konkurentsivõimelist ja kui Villu Reiljan Rahvaliidu juhina kindlasti põllumeeste ja põllumajandus on alati kippunud rääkima häid inimesi, hästi palju, kas pole päevagi põllumajandustöötajatel kohtumisele? Minul on muidugi õudselt hea meel, tegelikult oled haige, on euroskeptik, sest see on kindel tagatis põllumehel annavad jaks, hääl vanemat asja ei saa välja mõelda, ausalt ütelda, see on teine karantii väär Arnold Rüütlit, julgen väita. Ju siste, sest härra lahe, isegi põllumeestel on väga hea mälu, ma tahan ütelda, Sibjoone, mida te arendate, see selline teooriate, et muidu jookseb vesi allamäge, aga, aga Eestis jookseb ostamegi, eks ole. Et Euroopa Liit on küll 24000 dollarit graafika sulle meelde niukene kolm korda vähem, eks ole, aga vaadake, see rikas mõju ja see rikastab, meid ei mõjuta, meil on vastupidi, jookseb nagu välja isegi veel, kunagi oli selles, et Euroopa liidust võidavad ainult suured põllumajandustootjad, vaikselt kaasa elanud hulka konnatootja, säärane oma pisikesele tanulama 1000 eurot. Ja see annab inimestele annab 1000 eurot, see on 5,6000 ja väga suur näha, muuseas ei, ma ei karda enam raha võlgu, ta Võrus on suur tänu, selle on maa, meie põhiline suurest, mida meil on inimese kohta väga palju, me saame juba kaotatud. Räägime ühekaupa. Martin Helme ei vaadanud ka neid numbreid natuke turvameestel õppida küll, eks ole. Et see on, see on nüüd nüüd võimalus meil tegelikult oma looduslikku potentsiaali kasutada mahepõllumajandusrääkijatel tunduda väikestes riikides väga ilusti, meie oleme paindlikud ja samal ajal on meil ka konkurentsivõimeline osa väga selgelt olemas, eks ole. Kui te väidate, et meil on kuskil mujal selline suurepärane turg, kuhu me võime minna, eks ole, jahe, kus meid oodatakse, küsis ka, et nad istuda siis seni ei ole ja miks Singapur ja Hongkong ei taha hiina vikeret. Võtame realistlikult kõige vanema kvooditurg ja siis lähitunud kõige vanemad ise. Tühja maad ja muuseas liikmena õnnestub meil palju paremini, kui Venemaa kombel pole midagi teha. Leiaga. Tuleme selle juurde tagasi turgude juurde. Valla Ivar Raig, ma tahtsin ka küsida, et nii palju kui mina majandusest aru saan, peaks majanduskasv põhinema sellele, et tõesti suudab kuhugi oma kaupa müüa. Kui see koht ei ole Euroopa Liit, tähendab kuhu siis Venemaa, Hiina, USA annab saatele konkreetselt? Ma vastan kõigepealt järele ja siis ma ei ole veel rääkinud täna põllumajanduse teemadel, kuigi siin härra väljanud kõvasti kinno taga mõtlesime latva torgib veel, et siis ma nagu vastlatuleb sellele asjale. Ja nagu ma juba mainisin, kui me ei möll, Euroopa liit, too, siis on võimalik müüa kogu ülejäänud maailmale väiksemate piirangutega kellegagi nendest riikidest, kellega meil on vabakaubanduslepingud ja ma usun, et isegi Venemaa turg läheb lahti. Ma olen nõus, et, et ma olen täiesti nii selge ühine seisukoht. Euroopa Liiduga ühinemine avab meile Venemaa turu. Muid turg avaneb ka selle läbi, et Venemaa liitub WTO, kus me oleme juba sees ja siin on vaja küsimuse. Mis võib-olla see on Venemaa tahtis juba oktoobris, kahe aasta pärast, kas see on nii väikene aega seda aega ära oodata? See on esimene asi ja juba juhin ka tähelepanu, et et see on Maalehe ajakiri, kus viidati sellele, millised on uued Aasia turud piima, lihasaadustele, kus maks, jõuline nõudmine väga kiiresti kasvas maailma kõige suuremal hulgal Euroopa Liidu liitumisleping võtab meil võimaluse toota rohkem saadusi ära sellest see kvoot meil on 642000 tonni piima ja kõike rohkem ei ole võimalik toota liitumislepingu alusel. Aga kui me ei liitu, siis meil on võimalik taastada oma tasemel, ma oleksin vähemalt miljon tonni piima tootma aastas ja müüma seda. Hiina oli juba muuseas meie impordipartneritest jõudnud kolmandaks. Ja, ja maailm on lahti, Euroopa liit ei ole kaugeltki ainuke turgu kudumeid põllumajandusse siis näiteks aastal 2004 on võimalik tõesti, hakkab juba Eesti kaubavahetus Hiinaga plahvatuslikult suurenenud. Ei 2004 kahtlemata mitme neil on teatud protsessid Euroopa Liiduga ühinemist üldse, tulebki vaadelda liitumismõjud lühiajalised keskajalised pikaajaliselt fikseerima hingedeajaperioodi ja eelkõige on ma pean silmas praegu nendest, kes pikaajalist perspektiivi ja samamoodi olen nõus sellega. Ta on vara mõelda globaalselt ja on vaja mõelda dünaamiliselt aja pikema ajaperioodi peale, ega me Mulle tundub, et see on väga päevapoliitiline, ühinemine on, meil praegu on raske, võib-olla saame kuidagi rohkem sotsiaalseid probleeme. Natukene raha, aga mispärast enam ei mõelda. Ja mis puudutab põllumajandust, siis praegu on, härra Reiljan siin tõi verselegi esile ja rõhutab seda asja. Eesti põllumehed võiksid veelgi rohkem lõhenenud olla, minul omad toetajad, talunikud helistavad ja kirjutavad suurtootjad, kes saavad, oli suurtootmise tagasi, eks, ja sellepärast ongi see maaelu hirmsasti lõhenenud. Et ühelt poolt põllumehe suur põllumehed on jälle taas võitjagna kooli vanadel headel aegadel. Ja nad juba saavad avad saama siis seda safardid ja liftiprogrammides raha ja optimistlike prognooside kohaselt saavad nendest programmidest otse raudselt kahju, minu hinnangutel kuni 20000 inimest. Kuid teiselt poolt kasu saavad, et kuni 20000 ja redel, eks siis natukene vähem ja praegune aparaadist kuskil 500 seal on juurde 500, ettevõtet on saanud meid saparti toetusi ja neid miljoneid oli seal sadamas. Aga, kuid teiselt poolt tabab maale valus kaotus taas väiketootjaid, kellest ainult üksikud saavad. Mulle teie suur sõber härra, surra Jaan Sõrra, meil oli temaga üks niukene debatt või mitte kellegi tavat vabadust. Debatt julge julgete vastu tulla, aga Iisraeli debatt oli raadio debatis sõbra autosse mulle otse välja, et tekitasime Zapati programmidest väiketalunike osatähtsus protsenti ainult 15 protsenti ja ehk siis väiksema osa ettevõtjatest. Ning Euroopa Liit kehtestab, nagu ma ütlesin, juba Meie põhilisele sissetulekuallikale, mida maarahval on piimale tootmiskvoodid ja väga ranged tootmis- ning realiseerimisnõuded ning paljud peavad lihtsalt lõpetama, mulle on ka juba helistatud. Vana võib-olla tead, kohan, lumi on hooli kunagi Plaanikomitees. Ja praegu peab, viib inimestele koju ahje, müüb piima, tal tuleb ära lõpetada see äri kõik seepärast, et ei ole võimalik enam Euroopa Liidu tingimustes ja tal ei ole ka pensionist midagi saada. Ei ole parlamendi pensionär, pakane vastu. Ka praegu veel väike-väike-väiketootjad. Ja ma arvan, et kokkuvõttes Euroopa Liiduga ühinedes maa elanikkond vahetub veelgi rohkem võitjaid ja kaotajaid on enam-vähem ühel pool. Ma pean tootjafirmaga, kuid ma arvan väga palju pensionärid, kes on kaotajad, siis kokkuvõttes maa rahvastik tervikuna isegi kaotab ja need üksikud kotti ja mis on seal minister ja ministri nõunikud ja abid ja ministeeriumi töötajad. Ära raid, palun siis sellest ausalt ütelda, mis on väiketootja perspektiiv, juhul kui me Euroopa liitu ei lähe, toit? Lisand? Villu Reiljan ütles, et laagri saama kaks miljardit aastas liin otsetoetusi tekilt toa selgeks, mida nad saavad, ükskõik, ei ole, tähendab, see ei ole raamatuid, aga ütleme niimoodi. Et liitumislepingu järgi Eesti põllumajandus hakkab esimestel aastatel saama neli korda vähem toetuses Euroopa Liidust, kui saavad vanad liikmesriigid selle ees ja meil on lubatud maksta ise endal juurde oma riigieelarvest 30 protsenti, ehk siis me hakkaksime saama poole võrra see inimene või kus see raha on meie riigieelarvest. Kas see raha on olemas CD valimislubaduseks? Kas see raha on kokku leppinud, kas te olete omavahel kokku leppida nii? Eelmisel aastal aastal 2001 2002 võrreldes vähenes Eestis põllumajanduslikku pinda 22 protsenti. Kadola number Soomes on 10 aasta jooksul alates 93.-st aastast vähenenud põllumajanduslikku pinda kolm korda seal noh, natukene rohkem pikem periood tulevad olnud Euroopa Liidu liige ja nii see on toimunud, kelle arvelt see on toimunud väiketootjate arvelt, eks ole, sest et samal ajal soojustootmine suurenenud, aga tootmist me ei saa suurendada, sest meil on liitumislepingu järgi väga piiravad kvoodid. Need selts on jälle niukesed toredad üheni valguses näidatud, optimistlikud jõudma, jätkaks seda küsimust Reiljaniga ja sellega, et ma mäletan, et rahvaliit oli opositsioonis olles päris pahane nende liitumistingimuste üle põllumajandusega üsna kurja, eelmisel sügisel. Oluliselt leplikumad ja küsimus on ikkagi selles, et kõigepealt tuleb etappidel teha Ahikud, eks ole, läbirääkimisi lihaga meiliread. Ega need ei ole kuidagi Euroopa Liidu pea, eks ole, meil. On inimesi, kes ei suuda koalitsioone kaitstes ei suuda positsioone kaitsta. Tõsi, paljud positsioonid pesega tagasi tähendab voolariitile mõnedes maa müügi piirangute seitse pluss kolm, eks ole, ja ja, ja seetõttu asi mahenes vahelist ka. Aga ilma tahan teile ütelda Soomest, Soome põllumajandusest, süvenegi nappucker, ma annan teile ka enne, soovitan Soome põllumajandusnautis enne Euroopa Liitu minekut 65 70 protsendilist otsetoetuste taset ja nad langesid 40 protsendi peale ja tõepoolest olukord finantsiline vähenes ja tulla asju kokku tõmmata. Aga muuseas, maa turguse maha turvaline, võõrastav, et meil vastupidi, meil ei ole kunagi otsingut, tase ületab üheksa protsenti, praegu vaevalt et seitse, eks ole. Aga minge vaadake, meil on nagu teistsugune olukord, meil on nagu ellujäämises vaja tegelikult teda maha, jah, ja meil on vaja tegelikult sedasama, mida ma olen kõikidele tootjatele soovitanud nii väiketootjatele tootja rüüted ühendada, jõud, selle jookseb saada, oma kaupa. Viitsehinnaga müüa ei ole selleks Euroopa liidus tegeleb võimalus on muidugi see, et seda me keegi taha pilsi lundki ajada, Jagnagaan aeti oma omalajal lõhki, eks ole, talulid ajasse oma jutukest ja lõppude lõpuks kaotas kõik kahju, et ei suudetud ühistööd teha, eks ole, ja oma poliitilise kuuest kaitsta, seetõttu võib olla olukord jutule. Nüüd ei tohi nagu teist viga mitte kuidagi teha enamusele sest tuura kohtlustab siin palju-palju rohkem, muuseas, kui nad otse otsetoetused peale selle iga kvoodid ei ole, igavoodid on ka muuseas juurde kaubeldavate tõenäoliselt 2007 segmenteerimine kaob. Nii et ma ei näe siin sellist probleemi, meerime kõlvatu konkurentsi tingimustes pidamisel 30 aasta olema. Veel ma mäletan seda, et rahvaliit ei olnud rahul nõnda tingimustega. Tingimused on väga oluliselt varastada, aga muutunud ei ole. Muuseas, kas nüüd sa peate seda Euroopa Liidu liitumislepingut põllumajanduse osas siis juba päris heaks? Ei, meie ei pea ja me räägime sellest, et meil pole valikuid tegelikult meil saada ja peenraha ja iseseisvuspuudega võrrelda. Nüüd tulebki sellest uuest korrast edasi minna ja Euroopa liidus oma huvide eest seista ja oma vigadest. Aga mis puutub sellesse sellesse Euroopa Liiduga liitumisprotsessi, siis rahvaliidu eelkäija Maarahva Erakond juba siis ütles, et kui me hakkame Euroopa liit minema, siis katsun oma taset, kuida katsun oma taset hoida, aga siis oli väga palju tarku majandustegelasi, kes arvavad, et ei ole vaja hoida, saab niisamagi, saadi samuti, eks ole, tasemete piinati tegelikult need poodi tantiga, mille pealt siis. Nüüd aga siirdub meie jutt Tallinnast õige kaugele. Kuhu täpselt, seda ütleb kohe järgmise saatelõigu autor Rein Raudvere ise. Maalehega maale mikrofon on esimest korda Petseris Petseri eesti koolis ainsas koolis Venemaal, kus õpetaja käib eesti keeles on esimene september ja äsja lõppes just kooliaasta pidulik avaaktus kooli direktor Svetlana lakkuda kas viis last esimeses klassis on seda Petseri kohta Petseri oludes vähe või palju? Petseri teise keskkooli jaoks on väga tore ja seal on väga palju ja loodan, et edaspidi tuleb veel rohkem lapsi. Kõik nad vist ei ole küll puhtalt eesti perede lapsed. Viis last esimeses klassis kolm valdavalt siis veel kord eesti keelt ja kaks on siis vene perekonnast. Aga ma arvan, et algklasside õpetaja ja need kolm eestikeelset last, kes valdavad keelt, aitavad ka nendele õpilastele, kes on vene perekonnast. Ja aasta lõpus nad ikka oskavad, mitte puhtalt nagu eesti keelt, aga pale pika lapsi rääkima ja nad saavad aru ja võivad siis suhelda võib-olla nii palju, mitte nii kõrgel tasemel nagu puhas eesti keel, aga kõnekeel ja väga palju sellele aitab ka veel kaasa klassiväline töö. Ja koolilõpuks on neil juba keel üsna hästi suus keskkooli lõpuks. No see oleneb ka veel lapsest. On lapsi, kes on meil rääkima hakanud viiendas klassis. On lapsi, kes on keskkooli lõpus rääkima, hakkab seal täielikult, oleneb lapsest endast milline tahtmine, millele tahtmine lapsevanemal. Kui palju on koolis üldse õpilasi ja kas neid jätkub igasse klassi? Algklassides on meil 13, keskaste on 12 ja vanem kuus ja kokku teeb 31. Ja ma loodan, et tulevikus tuleb neid veel rohkem. Kui suur on koolis lõpuklass ja mis on saanud viimastel aastatel kooli lõpetajatest, kas nad on jäänud siiakanti või on läinud ka Eestisse õppima? Tänavu on meil kolm lõpetajat ja enamus enamus lapsi suundub meil õppima Eestisse. On lapsi, kes on jäänud Pihkvasse ja olnud edasi, õpivad ka Moskvas ja töötavad seal aga agagi kokkuvõttes võib öelda, et enamus lapsi suundub õppima Eestisse. Kuidas leiate õpetajaid kooli? Ega seegi vist lihtne ole. See on kui minul kui koolidirektoril väga valus küsimus ja mõne aasta pärast on nii, et ma pean jällegi pöörduma ja kui mind ikka saavad abistada Eesti haridusministeeriumis, oleks väga, väga nii, nagu see aasta ja eelmine aasta eesti keele õpetajaga Valli Tamm on meil nüüd koolis ja eelmine aasta oli siis oleks väga tore. Lapsi tuleb kindlasti, aga õpetajatega on suur probleem. Nagu ma aru saan, üks võimalus abile on Eesti haridusministeerium. Kas on ka veel muid sidemeid Eestiga, koolil? Meil on sõprussuhted, Meremäe põhikooliga, me oleme mitu korda seal käinud, esinenud jaa, oleks hea meel, kui Meremäe kool saaks ka Meie Petseri kooli külastada. Ja muidugi suur hobi line on meil haridusministeerium, Eesti haridusministeeriumil on ühine projekt. Selle projekti kaudu saame meie käia ekskursioonil. Õpetajad saavad käia täienduskursustel ja mina kui koolijuht saan ka koolis remonti teha. Te, näete kui ilus koolimaja meil on, puhas. Ja tänu Eesti vabariigi haridusministeeriumile, suur tänu nendele ja loodan edaspidi ka, kui see võimalik on, et nad osutavad meil abi. Ma ei tea, kas see on imeaga, mõned peavad seda imeks, et Petseris on alles eesti õppekeelega kool. Ta muuseas Vene Föderatsioonis üksainuke keskkool eesti keele õppega. Mis te arvate, kas Eesti astumine euroliitu, kui see nii peaks juhtuma, võib kuidagimoodi mõjutada ka teie kooli käekäiku? Praegu on sellest raske rääkida, aeg näitab Aga milliseid kõhklusi või kahtlusi tekitab teis endas Eesti võimalik astumine Euroopa Liitu? Kõigepealt see, et mu vanemad elavad Viljandis tekib kohe piiri ületamise probleem. Kas ma saan nii vabalt kui ma praegu käin, ema juures, kas ma tulevikus kohas on niisama vabalt ületada piiri? See on põhiprobleem minul kui mitte kooli direktoril, vaid kui inimesel lihtinimesel. Ja sama probleem on kindlasti väga paljudel, kes siinkandis elavad. Aga loomulikult, sest kõikidel õpetajatel, kas on sugulased või on vanemad Ajame juttu kahe abituriendiga, õde ja vend, kati ja Jüri kraanoviga. Olete nüüd jõudnud lõpuklassi? Kas olete otsustanud, mis teist saab pärast kooli, kui aasta pärast kool läbi saab? Pärast kooli ei tahaks minna õppima edasi ikas kõrgkooli. Seal kuidas välja kukub? Mul on samuti siis kas õppida Eestis või siis võib ka minna sõjaväkke Eesti pool. Nii et teie mõlemit plaanid on seotud ikkagi rohkem Eestiga? On seotud, aga mis saab siinsest kandist kodust? Kodus aga köisi pole teha, eriti nagu pole võimalust ka nagunii tuleb kuskile ära sõita mingisse teise linna, sest siin ei ole mingisuguseid õppeasutusi. Ikkagi tuleb kodunt lahkuda. See on väike linn ja siin nagu ei, sellist töökohtades head ei ole ja kõik inimesed, noored lähevad suurematesse linnadesse. Noh, vahepeal ikka külastajad omal oma kodulinna seal vanemate juures käib pärast, aga te olete mõlemad ka Eesti vabariigi kodanikud, taskus on sinised passid. Eestis on praegu väga palju jutuks euroliite, kindlasti olete ka ise mõelnud selle üle, kuidas see teile mõjuks. Eestile ta arvatavasti mõjub hästi, aga kuna me oleme veel siin elame ja me ei ole veel läinud Eestisse õppima, siis ei tea, kuidas see meile mõjub, sellepärast et võivad tekkida raskused piiri ületusega. Kordeks. Peri surra. Kohtas hiid, alame. Ütles kuradi kurat. Ühes ennetas vees. Vanamees pidas aru Ja siis vangutas pead. Kas üks on meil, palu vaimente sõlli maadlejad? Lõi too paiku hüppaja sootumaks hoolsamad. On leedu? Surra ida. EPO liiteeri pra veel loll, laulupidu vaid. Reima. Seega kaalu alla? Ja see päri käe poiste kortuaal jooksma peale. Ja nüüd me läheme siis meie tänase saate kõige vähem poliitilise osa juurde. Nimelt on stuudios minu juures Riina Tammsaar, üks Maalehe targu talita tegijatest ja ja Maalehe tugevaks kaubamärgiks on alati olnud head nõuanded, eriti just aiapidajale ja kindlasti ka sellele raadiohooajal. Me kavatseme seda traditsioone siin saadetes jätkata, et anda võimalikult ka igas saates mõni hea näpunäide praktiliseks tegevuseks praegu sügisel, mis siis praegu kõige aktuaalsem on? Ma arvan, et praegu oleks kõige kiirem sibullillede sibulad maha panna kuigi teistega ei ole veel muret. Kui nüüd nartsissisibulad maha panemata. Ta siis sellega on nagu natukene hiljaks jäädud, sest nartsisse ainus sibullilledest, mis vajaks juurdumiseks natuke suuremat soojust, nartsissi puhul, võiks mulla temperatuur olla kõrgem kui teiste lillesibulate puhul. Aga no kui nad on tõesti maha panemata, võib ka praegu veel maha panna, üldised põhimõtted kõikide lillesibulate maha paneks. Mul on peaaegu sarnased. Sibulad pannakse sellisele sügavusele, et see sügavus võrdub kolmekordse sibula läbimõõduga või siis sibulakõrgusega sibulad on enam-vähem ümmargused, need läbimõõt ja kõrgus on peaaegu ühesuurused. Ja vahekaugus võrdub siis mahapaneku sügavusega. Üldpõhimõte on selline, et kõik sibulad tuleks maha panna, nii et nad enne külmade tulekut jõuaksid juurduda üle mõned väikesed eritingimused näiteks tulp. No väga raske on mõelda, kas meil praegu septembri alguses jääb jahedaks või ei jää tulbi jaoks ideaalne oleks mulla temperatuur kusagil 10 kraadi. Tavaliselt pannakse tulbid maha kusagil septembri teisel poolel. Jäätsintidega on täpselt samasugused tingimused, muidugi väga armsad on kõik need varakevadised, madalad sibullilled nagu lumikellukesed, märtsikellukesed, siniliiliad, kobar, Sindid, krookused, kirgaslilled, nende sibulaid tegelikult ei ole vaja eelnevalt kuivatada, aga kui nad on ikka on näha, et enam ei õitsegrupid on liiga tihedaks läinud siis võiks nad välja kaevata ja lihtsalt kohe tagasi maha panna uutesse kohtadesse natukene hõredamalt. Ega need lillesibulaid ei pea sugugi iga aasta välja võtma, aga kui nad on heades tingimustes, siis tuleb sinna kogu aeg tütarsibulaid juurde ja lõpuks nad on nii tihedalt omavahel, et neil ei jätku mullast toitaineid ja selle tõttu on kohe näha, et õitsemine hakkab vähenema. Aga noh, tegelikult võivad nad ühel kohal olla neli-viis aastat ja mõnikord isegi kauem kui nüüd sibulat ütleme, kui osta nüüd sibulad ja natukene mõelda, et kuhu neid panna siis lumikellukesed, märtsikellukesed, siniliiliad võiks täitsa panna puude ja põõsaste alla sest nad kannatavad tugevamat varju ja nad õitsevad nii vara, et kui puud ja põõsad ei ole veel lehes ja hiljem ei ole neil nagu enam päikest vaja. Samal ajal aga kobarad, Sindid, krookused, kirgaslilled on pisut valguse nõudlikumad, nad tahaksid nagu rohkem päikest, neid päris puude alla ei maksaks nagu panna. Samal ajal on need ja võib-olla ka paljud nartsissid imeilusad, kui nad on muru sees. Muru sissepanekul natukene teistmoodi tingimused, mingit mõtet ei ole, kaevata need murusse augukesi topite, need sibulad sinna, palju õigem on see murumätas kolmest küljest lahti lõigata ja siis keerata kõrvale nagu, nagu potikaas siis sealt alt muld välja võtta ta sinna võib-olla natukene panna liivapõhja. Kui muld on toitainete vaene, siis paremat mulda peale ja sinna laduda need sibulad. Ja siis panna see murumätas tagasi sinna. Nii jääb muru täiesti terveks, need sibullilled tulevad väga ilusti sealt murust kevadel välja. Minu kunagine õpetaja Linda patune mulle on meelde jäänud, et tema ütles, et siniliiliad ja joonud oksad ehk kirgaslilled kasvavad eriti hästi sirelite ja kaskede all võib-olla tõesti, et on neil nende puudega mingi eriline suhe, aga teistpidi, eks ole, imeilusat ka seal valge kasetüve kõrval. Nonii igal juhul sibulate mahapanemise ja, ja hooldamisel vist mingit olulist vahet ei ole, et kas Euroopa liidule jah või ei öelda. Ei vahet ei ole, aga kuigi sellega seoses tuli mul meelde üks huvitav asi, mille peale ma juhuslikult tulin. Mulle kingiti just Porsukene tulbisibulaid, mis olid Hollandist toodud. Ma sain selle sünnipäeva kingituseks, aga mu sünnipäev on juba niiviisi oktoobri alguses ja siis ma mõtlesin, et kui ma panen nad maha, et äkki külm võtab ära. Ja siis ma panin paar tükki küll aiamaale, aga lihtsalt panin teised kasvuhoonesse tavalisse suve kasvuhoonesse. Ja see tulemus oli väga tore. Nüüd ma teen iga aasta niiviisi. Kasvuhoone soojeneb kevadel varem. Need tulbid hakkasid seal õitsema peaaegu kuu aega varem, kui nad avamal õitsesid. Nüüd ma olen juba pannud kasvuhoonesse igasuguseid sibulaid maha. Lihtsalt kevad tuleb kuu aega varem. Aitäh, Riina Tammsaar ja head toimetamist siis veel sügisel aias, nii palju, kui seda ilusamat aega veel on. Tänase saate kokkupanijad Sulev Valner, Joanna Maria korrel tänavat kuulamast ja soovivad ilusat puhkepäeva järgmist Maalehe saadet nädala pärast. Pannika polder. Kohtumiseni.