Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Facebooki Mark Zuckerberg olin firma loomise algusaastatel keerulises olukorras kui mitte millegi poolest eriline ettevõtmine hakkas saama esimesi ostupakkumisi. Täna tagasi vaadates olid need esialgu üpris tagasihoidlikud kõigest mõne miljoni dollari kanti. Aga ajaloolisest olukorrast kuvadades polnud ju tulevik toona sugugi klaar, pigem vastupidi. Ehk parem varblane peos kui vares katusel. Kergust lisas seegi, et pakkumised kippusid küll tasahilju kasvama, aga keegi ju ei teadnud, kui kauaks. Juhul kui väga venitada ning huvilisi minema ajada, toob järsku keegi teine turule alternatiivse lahenduse. Zuckerberg küsis stiiptšopsilt nõu. Viimane oli olnud keerulisemates olukordades neist edukalt välja tulnud. Jobsi nõuandesisuks oli minna Indiasse, kus tema oli ühes sealsetest templitest kogenud elumuutva spirituaalse kaemuse episoodi, mis oli, on nutele otsustavust Apple'i ülesehitamisel. Zuckerberg olevatki käinud samas templis Jaan pärast seda hoidnud firma tüüri sedavõrd kindlalt, et ettevõte läks müüki alles siis. Kui seda hinnati juba 100 miljardi dollari kanti Too juhtum tuli avalikkuse ette Facebooki asutaja kohtumisel India peaministri Narendramodi iga kui viimane väisas ränioru tehnoloogiaettevõtteid. Pole teada, mida Zuckerbergi kogetu depifanya sisaldas, aga võib spekuleerida, et see pidi olema. Midagi väga suurt. Nimelt püüate teha kõik võimaliku selleks, et arengumaade neli miljardit internetitud saks sellega ühendatud. 2013. aastal käivitas sky Facebook'i internet punkt OMG algatuse. Meile visiooni kajastas Zuckerbergi 10 leheline dokument. Selles käsitleti internetti inimõigusena, mis tuleks teha arengumaadest tasuta kättesaadavaks. Ja loomulikult asuti seda ideed materdama. Levinud arvamuse järgi peetit Zuckerbergi oportonistlikuks kapitalistiks, kes nägid teenimisvõimalust ja mitte abiprogrammi. Nendega kardeti, et Facebook tahab arengumaade internetti muuta täis pukiks. Mõneti vaks kritiseerijaks oli tehnokraadina tuntud Bill Gates, kes arvas, et jutt kala asemel õngeandmisest ehk arengumaade probleemide lahendamiseks. Interneti kasutamine kuulub pigem naljade sekka. Zuckerberg esines laupäeval ÜRO 70. üldassambleel korrates varasemat interneti leviku suurendamise eesmärki seekord püüdes apelleerida internetile, kuid Globaalse õigluse ja võimaluste eeldusele. Muuhulgas avaldas ta ülemaailmse kollektiivsuse deklaratsiooni sooviga et maailma liidrite eks interneti kasutamise võimaldamise omale prioriteetseks üles. Näiteks huvitava tähelepanekuna on seekord deklaratsiooni allakirjutajaks Cap Bill Gates kes võib-olla käis vahepeal India templis. Lisaks leiab avaldused veel prouad Melinda Gatesi, laulja Bono miljardärist mobiilsideettevõtja Mo Ibrahimi näitleja Charley Sterone-ettevõtja, Bransoni pikiperlased, siin pulsi ja ajakirjaniku, Ariana, habringtoni ja veel kuulsaid inimesi ning mõned organisatsioonid. Paraku on korra rikutud renomee taastumine raske. Sest Zuckerbergi internetialgatuse tegelikkus osutus käivitamisel valikuliseks nii juurdepääsu kui interneti kiiruse osas. Ja viimane Oluline temaatika seoses interneti neutraalsusega, mille järgi ühegi kasutaja kiirus ei tohi sõltuda ühe kasutaja helistamisest teisele ja kellelelgi Pole õigust osta demokraatlikus inforuumis endale teiste arvelt eeliseid. Koostöös sideettevõtetega on täis pukki internetiprogramm käivitunud tänaseks 19. riigis, peamiselt siis arenguriikides. Aga kevadel avaldasid netti juurdepääsuprobleemide teemal 70 erinevaid huvigruppe esindavat organisatsiooni 31-st riigist ühiselt avalikud. Kokku ja kriitilise kirja, milles nähti taas kord ilusate loosungite taga täispukki küünilist äri. Sessi sest internetile juurdepääs toimub läbi nutiseadmesse installeeritud Facebooki rakenduse. Vaadates need Steve Jobsi rollile meie elus ja nüüd siis ka seda, kuidas Facebook hakkab internetti taskusse ajama peaks sellesse müstilise india templisse saatma ilmselt spetsiaalsed vaatlejad, sest järsku on seal peidus midagi olulist kogu tehnoloogia arengu osas.