Tänase maailmapildi saatekülaline on Katri Suubi meie alalistele kuulajatele tuttav inimene juba varasemast ajast. Aga me räägime nüüd reisimuljetest, Jordaaniasse ja Süüriasse. Tri Te võtsite kätte, ma tean, te läksite läbi Moskva Süüriasse, istusite lennukisse, lennukist läksite maha. Damaskuses, mis oli teie sõidu eesmärk? Ma tahtsin minna ennast natukene täiendama Damaskuse ülikooli juurde, et kohtuda inimestega, kes õpetavad sama eriala, mis mina, ja rääkida natukene, vahetada muljeid ja leida ka huvitavaid uusi raamatuid. Mis on see eriala, millest te rääkisite või mida silmas pidasite? Islanniks tahtis, kuidas? Islamiuuringud jah, seal ta jah, kuidas siis oli Damaskus ülikoolis? Ei olnud viga, ütleme nii, et ma leidsin sealt võib-olla hoopis teisi asju. Mis islamiuuringutesse puutub, siis muidugi kõik, kõik see, mis ma ütlen, on puhtalt subjektiivne, eks ma loodan, et keegi ei arva, et ma olen ülbe ja ütlen, et, et damaskuse ülikool on halb või, või sinna ei, ei tasu minna või midagi niisugust. Võimalik, et ma läksin ka väga suurte ootustega, aga Kaheksandal sajandil omajaadide ajal oli Damaskus kalifaadi pealinn. Ja tol ajal oli ta Moskvas ülikool, väga suur vaimne keskus. Aga võrreldes selle ajaga on on toimunud, ütleme paigalseis, kui mitte tagasiminek. Nonii, milles avaldub, tähendab, te läksite seal uksest sisse, kas te märkasite, et teiega ei viitsitud tegeleda? Ei, ei, ei, ei, ma ei pea silmas seda, vaid minuga kohtuma, olid kõik inimesed valmis, sellepärast et mu kolleegid olid, olid need kohtumised mulle ette valmistavad. Aga nende, ütleme see arusaam sellest, kuidas olla hea moslem, kes on hea moslem, piirdub võib-olla sellega, et hea moslem on see, kes kannab pearätikut ja igal igal reedel tuleb korralikud jutlust kuulama. Et see ongi hea moslem. No teie olete hea moslemitele rätik peas. Ja, aga, ega see, need on täpselt teate niisugune põhimõte, mille vastu ma olen alati võidelnud, sellepärast et minu meelest see, kas inimesel on rätik või noh, on hästi teisejärguline asi vaid oluline on see, mis on talle sisemuses ja mida, mida ta mõtleb. Ja vot ma tahan öelda ühte väga olulist asja, et, et seal Damaskuses ma sain aru, mis vahet on mõistetel konservatiivne ja vanamoeline, et minu meelest konservatiivne on see inimene, kes on teadlik oma valikuvõimalustest, aga ta teadlikult valib ütleme siis traditsioonilise tee. Aga vanamoeline on lihtsalt see, kes ei, ei viitsi mõelda ja, ja teeb lihtsalt nii, nagu kõik on, on enne teda ees teinud arutlemata selle üle, kas see on hea või halb ja kahtlemata süürlased üldse on, on vanamoeliselt. Kas teile jäi niisugune mulje, et nad ei ole eriti aldid mõtlema? Jah, nad ei ole eriti altid arutlema, ütleme nii. Aga võib-olla, et neile tundub, et nad said teada, et olete eestlane, see selgus meile, et nad võib-olla ei vaevunud ennast pingutama ühele võõrale avama ennast ja jamama. Teate, moslemid ei ole omavahel võõrad ja seda esiteks ja teiseks minu meelest näiteks mina aval ennast ka ühele. Mul ei ole see oluline, kes ta on ja mis ta on. Aga ma tahtsin selle mõtlemise kohta öelda või ka seda võsu arutlemise kohta, et uus president on Süürias olnud kolm aastat ja, ja vana presidendi ajal neil oli tõeline sotsialism, mis ilmselt ei soodustanud mõtlemist, ma mingi jäävad, kui ma Jordaanias olin, siis ma seal inimestega rääkisin, siis siis nemad avaldasid Süüria kohta niisugust arvamust, et võib-olla see on tõsi. Noh, ma ei oska seda öelda selles mõttes, et ma ei tunne, ütleme, sotsialistliku süsteemi ja seda Süüria sotsialismi põhjalikult, aga, aga see võib olla küll. Nonii see oli siis vana moodsus, mida te seal ülikoolis märkasite kuidas mahub sinna pilti fundamentalism? Ma ei ole nagu enda jaoks esitanud seda küsimust, mis fundamentalism on. Teate, võib-olla see on niisugune asi, et tervikust otsitakse välja, ütleme, mingisugune väike osa ja siis järgitakse ainult seda, äkki seal fundamentalism Nonii te kvaliteetsel ülikoolist ja muidugi istusite raamatukogus vaatasite raamatukauplusi ja ma isegi ostsin raamatuid hästi palju. No raamatutega olid rahul. Ja raamatutega ma olen rahul, aga üldiselt ma pean ütlema, kuna üldiselt Tanja on parem kui Süüria. Isegi haavatuid oli seal rohkem, isegi paremad sümpaatia, olete te nüüd välja öelnud? Nüüd seesama ülikool, ta ikka seal liikusid, käisite, mis tähelepanekuid veel oli? Ei olnudki selles mõttes, et ülikool nagu ülikoolis ikka, et seal on üks niisugune Ülikooli osa islamiülikool kus on niisugune eraldi nagu haru, mis on spetsialiseerunud sellele, et nagu välismaa moslemeid kutsuda õppima ja eriti nagu mausoleum neil neil rõhk sellele, et siis need, kes on täiskasvanust peast pöördunud, et need siis tuleksid sinna õppima seal ülikoolis ma käisin ka seal ma tegelikult ma Pean lihtsalt vaatasin, kuna ma ise ma ei oska öelda, kas nüüd siin, Eestis või mujal, aga see on nüüd selgumisel paari nädala küsimus. Aga ma hakkan selle aasta sügisel õpetama araabia keelt ja siis ma just vaatasin seda, kuidas õpetatakse algajatel araabia keelt, aga see ei ole ilmselt nagu kuulajal. Väga huvitav, ma kujuta ette sellest rääkida, et sellega ma nagu peamiselt tegelesin seal. Teile kuulub see töö sära, mulle kulub see väga hästi, ei saa. Kui te ütlesite, et nad ei olnud võib-olla niisuguseid edumeelsed moslemid, siis võib-olla teie jaoks olid nad võib-olla vähe moslemid, nad olid võib-olla liigselt ilmalikud. Ma ütleksin, et Süüria on ilmalik maa suuresti. Et tegelikult oli näiteks minu jaoks oli mina ei olegi käinud ühelgi teisel nii konservatiivsel moel kui Süüria selles mõttes, vaadake, kui me jälle räägime nagu islami suhtes konservatiivsel, sellepärast et Süürias elab väga palju erinevaid religioone koos, aga mina ei olegi ühelgi teisel islamimaal näinud nii palju rätikutega, laiskus, sisu, ja see oli mulle nagu väga ega ei olnud, mulle tegelikult üllatas, ma aimasin seda. Aga nagu vaadake, õhkkon välisel, vaat see oli, mis mind nagu häiris, eks, et nagu õhk on välisel. Ma olin külas ühel oma sõbrannal päeval, et see vana on kõrgharidusega ja temale kui viis arutelu selleni, et et need ikkagi need naised, kes rätikut ei kanna, ei ole ikka õiged ja nii ja naa. Okei, ei ole, ei ole, ma ei hakanud olemas vastav hoida, siis tuli palveaeg ja ma küsisin, kus ma saan siin palvetada, ta näitas mulle, kus ma saan palvetada ja tema ei palvetanud. Ja ma küsisin, et miks sa ei palveta, kas sul on parajasti need päevad palvetada. Ja kui ma ütlesin, eelne ta ei palvetage üldse, ta lihtsalt ei palveta. Eks see tähtsuse järjekord oli nagu paigast ära natukene on ju, et, et nagu väeticon prioriteet, aga palvetada ei ole oluline. Kas nemad ise peavad oma maad sotsialistlikuks, milleks peavad eelmine president? Teatavasti oli silmapaistev isiksus, vägev juht, vägev poliitik. Elas üle väga suured konfliktid, sõjad 12 atentaati tehti talle vist kõik edutult. Aga tema poeg on võib-olla vähem silmapaistev. Võib-olla, aga ma päriselt niimoodi ütleks, sellepärast et vot Eesti ajakirjanduse jõuab sellest hästi vähe. Mina algul arvasin ka muuseas, kui tema silmaarstist poeg sai presidendiks, et kindlasti sealt ei tule midagi või, või ta on mingi pehmeke. Aga see on tegelikult vapustav, kui nagu julgeid täita avaldab, ütleme näiteks Ameerika või, või Inglismaa vastu, see oli visiidil Inglismaal ja olles visiidil Inglismaal, mis oli peamine, USA liitlane, oli tal oli pressikonverentsil sõna otseses mõttes sõimas ameeriklasi. Noh, see nagu hästi vahva, sest ikkagi ülejäänud araabiamaailm nagu õudselt poeb. See on nagu toe, aga Süürias ma tahan seda öelda, et et seal elu ei ole halb. Tegelikult elu on, on päris hea. Mina olen näiteks käinud maadel, kus elu on tunduvalt hullem, kui Süürias. Nüüd see suhtumine Iraaki, ameeriklased süüdistasid Süüriat, toetab vaikselt Iraaki, isegi nende diktaator olevat seal varjul olnud või üritanud sinna minna ja ikka läbi Süüria käis varustamine relvade ja naftaga ja kuidas sari suhtumine Iraaki? Loomulikult kaasatundev, see on ju arusaadav, et keegi ei poolda sõda Iraagis, aga ma võin ausalt öelda seda, et et mul oli nagu sellest inimestega pehmelt öeldes võrdlemisi vähe. Kas nad vältisid seda teemat? Ei, aga et noh, see ei tulnud selles mõttes, kui me uudiseid vaatasime, siis uudiseid vaatas, ikkagi, kommenteerib on ju, et noh küll see on jube, et on seal Iraagi sõda ja ja küll need ameeriklased teevad jubedaid asju ja nii edasi. Aga ma niimoodi nagu arutama ei, ei hakanud. See oleks üks väga põnev teema. Kes kindlasti aga, aga noh, ma ei, ma ei tea, mis seal ikka põnevat on ka? Vaevalt keegi nüüd Süürias on, ütleb näiteks, et et süda Iraagis on hea või noh, jube lahe, et see ette võeti, ma ei, ma ei kujuta seda, et iga normaalne Mina olen selle sõja vastu, aga see, et Hussein diktaator julm vereimeja kõrvaldati võimult. Ma ei tea, võib-olla vaadake siis praegu on nagu sõda niisuguses järgus, et või noh, see asi on juba läinud nii kaugele, et, et paljud inimesed, sealhulgas ka mina arvavad, et oli see diktaator, mis ta oli, aga, aga praegu on ikka veel hullem. Noh, mul on küll niisugune tunne Süütuid inimesi ei tapeta oma õemeest maha koksata. Hea küll, aga ma ei, ma jällegi, võib-olla siin küsiksin, et kui ma olen lihtne tööinimene Iraagis on ju siis mis seal ikka huvitab, kui president. Mu õemehe maha kukkunud ja seda küll nonii, liikusid ega Süürias ringi. Mis eesmärgil, mida te nägite? Eesmärk oli külastada vaatamisväärsusi ja vaadata, mismoodi Süüria välja näeb, teha hästi palju pilte ja seda ma ka tegin. Sirje ei ole turismimaa, tähendab, seda peab kohe öelda. Seal käib väga vähe turiste, aastas käib allapoole miljoni turisti, kusjuures seal on noh muidugi tohutult palju vaatamisväärsusi. Alates sumeri linnadest, kuni siis kõikvõimalikke Kreeka ja Rooma mustisteni ja, ja loomulikult ka siis aabia kultuuri, jaga türgi kultuuri muististe, nii et vaadata on seal väga palju. Aga individuaalselt reisida on seal üsna raske, sellepärast et selleks peab ikka oskama araabia keelt, selles mõttes, et muidugi noh, kui te lähete turule onnide, saate oma ostu sooritanud inglise keeles kindlasti. Aga kui teil ringi eriti maapiirkondades, te peate arvestama sellega, et on piirkondi, kus ka sildid on ainult araabia keeles. Et vaadake ise, kuidas saate Süürias on pal müüra pal müüvad ka väga paljud inimesed, teavad kuninganna Zenoobial linn asub niimodi poolel teel Damaskusest Iraaki asuval müürad ja see on nagu niisugune kohustuslik vaatamisväärsusi Süürias, ütleme, et et noh, kui sa lähed Süüriasse, kuidas sa siis ei vaateline, pal müüvad? Noh, muidugi oli ka suvi kõige palavam aeg, sel ajal on ka tuist hästi vähe ja ma teadsin, et siin ja seal vähe puister. Aga no see niisugune turistide täielik puudumine, noh, oli oli minu jaoks küll üsna suur üllatus. Aga võib-olla mõnes mõttes kergem? Liikuda, ja võib-olla küll, aga ei müüdud ka niisuguseid turismiraamatuid või noh, mida oleks nagu tahtnud näiteks ütleme nii. Aga vot siiani jah, selles mõttes on väga jama. Et seal on tõesti tohutu palju kultuure koos. Et saab vaadata, et sumerite asju ja kreeklaste asju ja roomlaste asjad kõik on nagu ühel maal, ei, ei pea käima mitut maad korraga ja ma katsun midagi veel positiiv hiire kohta, et et see on väga odav. Ta on tohutult odav, aga kõik kaup on suurepärase kvaliteediga. On olemas näiteks sihukesed maikus, odav, aga, aga on ka vilets kvaliteet, aga, aga Süürias on nagu see väga niisugune Damaskus on tõeline ostuparadiis. Siia see on väga hea kohvi, seal on maailma parim kohvi päevas on tähtis asi seal väga. Aga nüüd teie valdate araabia keelt, küll ma Raccoon dialekti. Kes teie olite Süürias? Alguses ma olin ikkagi makolane, sest mul on mõned sõnad, mis mul ei lähe kuidagi nagu ära ära noh, teate eriti kui kiiresti räägite, eksis mingisugused sõnad, millega te olete harjunud noh, tulevad sisse. Aga kusagil esimese nädala lõpus ma sain nendest lahtisest, ma ütleme, Süüria, Jordaania, Liibanoni ja Palestiina piirkonnas on, on üks dialekt ja asjad ja elektriõppinud ja see on üsna sarnane klassikalisele araabia keelele, noh, ta on isegi väga sarnane pääseda siis keegi kahelnud eriti selles, et ma olen süürlane ja seal on vaatamisväärsustele kaks piletihinda, üks on välismaalastele ja, ja teine on, on siia lastele ja see vahe on natuke rohkem kui kümnekordne. Et selles mõttes oli mul väga hea, kui hoidku süürlase hinnang, tasus ära? Jah, tasus ära küll. Sest kõik teised maksid 150 liiri ja mina 10, siis oli päris tähtis. Kas süürlane on uhkema riigi praeguse olukorra seisundi staatusele? Suhteliselt uhke, mis pärast tähendab seda, et vot see õudselt uhke. Ma tean muidugi, et on väga politasid inimesi, kes praegu juba praegu võib-olla kuulavad, ma seda ütlen, mõtlevad, et noh, loomulikult onju, aga vana presidendi ajal ei tohtinudgi ju keegi olla mitte uhke, eks. Tegelikult ma teadsin seda, et, et vana presidendi rajal ei tohtinud keegi olla mitte uhke. Ja algul ma, ma nagu püüdsin, ütleme, selle uhkuse taga näha ikkagi seda, et, et inimesed, noh, on on ka tõesti oma riigi üle uhked. Ma olen siukene toengu, baas on harjumus. Eks, üks asi, võib-olla see on lihtsalt harjumus. Noh, on ka neid, kes virisevad, loomulikult kõike virisevad, ega ma ei ole eriti palju elus kohanud üldse inimesi, kes, kes ütleksid näiteks, et oh, mul on nii palju raha ja ma saan nii palju palka, et, et mul on väga tore elada. Vaid ikka igaüks viriseb, et ikka palka on vähe ja, ja nii ja naa ja aga üldiselt nad on rahul. Tegelikult ütleme kui noh, kui vaadata seda elatustaset ja nii, siis neil ei ole põhjust mitte rahul olla. Tegelikult ei ole. Nii te läksite siis Süüriast edasi Jordaanias ja mis eesmärk seal oli? Ma tahtsin natuke puhata Süüriast ja, ja ma läksin Jordaaniasse. Jordaania on niisugune maa, mille suhtes ma pean tunnistama, et enne kui ma sinna läksin. Mul ei olnud erilisi teadmisi, sest vot kindlasti kõik inimesed teatamaskuste teavad. Kairot ja Jordaania on niisugune koht, millest nagu eriti palju informatsiooni inimesed ei ole minul kaasa arvatud. Ma teadsin muidugi seda ilusat roosat Petrat. Ja ma läksin seda vaatama. Ja rõõmuga ma avastasin, et et sellele Petrale taustaks on Jordaania väga suurepärane maa, nii et ma jäin sinna nagu päris päris kauemaks. Mul hakkaski pererahvas muretsema, kus ma olen nii kaua, sest sattusin niisugusesse vaimustusse, et moosisin isegi koju helistada. Võtame selle Petra kõigepealt tähendab, see on liivakivisse uuristatud linn. 300 aastat enne Kristust oli vist nende kõrgaeg. Jah, naba, dialaste riigi pealinn on see ja, ja no ma räägin ta, kes näiteks tahaks minna paikneb väga suurel territooriumil. Ütleme, see päevane läbikäimine on noh, ma pakun, et isegi võib-olla kuskil kümme-viisteist kilomeetrit, noh, ta on väga suurfilmides, kõik näevad ainult seda, seda kui läbi selle kitsa läbikäigu minnakse ja siis avaneb see roosa varamus, aga see on alles väga algus, nii et see on niisugune tõsine tõsine jalutuskäik. Aga teate, seda ei ole tegelikult võimalik kirjeldada, sellepärast et seda peab ise nägema. Majad, Sisvee ja ajada varemed, seal on noh, suurem osa, ütleme neid ehitisi, mis on alles, on hauad hauakambrid tegelikult ja see ilus roosa, mida kõigist filmidest nähakse. Et see on ka tegelikult ühe kuninga hauakamber, ta nimi on, on varamu sellepärast et et omal ajal levisid legendid, et sinna on maetud kuninga varandus ja, ja seetõttu nagu kohalikud hõimud, kes seal elasid, ei tahtnud ka välismaalasi sinna ligi lasta, arvati, et tegemist aardeküttidega. Aga tegelikult need on jah nagu, nagu siis hauakambrid. Majad on lihtsalt uuristatud, koopad kaljude sisse, no mis seal kliimas on ka väga hea jahe. Muidugi, kui Petro sajab talvel vahel lund, seal seal on näiteks rooma teatri varemed ka. Ja paar Rooma sammastan veel. Teate seal vapustav ei ole mitte see, mis on inimkäte tehtud, vaid see ikkagi, mis on jumala tehtud ja no need need kaljud, mis on kõikvõimalike värve, mida võib endale ette kujutada, see on, noh see on tegelikult üle igasuguse mõistuse, seda ei, seda ei saagi tegelikult rääkida, ausalt öeldes. Ükskõik, mis ma ütlen, see ei ole, noh, see ei ole ikkagi küllalt hea. Katri Suubi, kuidas selle kõrval mõjub Amman, seal on vist niisugused heledad kahe-kolmekordselt lubjatud majad. Amaan on väga tore koht, kuigi tegelikult ka see maal on, on olemas olnud ikkagi juba enne Kristust päris kaua aega. Aga see, mida tänapäeval on näha, on, on täiesti tänapäevane linn. Ja teate, Ammal on nagu, see on nagu Berliin või, või nagu Tokyo niisugune kiiresti arenev linn, kuhu tuleb hästi palju investeeringuid ja kuhu kõik rahvusvahelised firmad ehitavad oma oma suuri, suuri peakonto enda, niisugune linn, kus tohutult elu keeb, mis on nagu nagu tohutu metropol selles mõttes, et muidugi ta on väike linn on ju, kogu Jordaania elanikkond on üldse neli ja pool miljonit aga sellest hoolimata ta niisugune niisugune hoogne, uus linn ja ma olen ka väga ilus sest ta paikneb küngastel niimoodi, kui linnas sõidad, sõidad üles-alla ja ja, ja see on kõik hästi ilus, aga igal juhul tal ei ole niisugust vanalinna võlu nagu ütleme, on, on ta maskusel või nagu on, Tallinnal aga selle eest on, on seal niisugused 21. sajandil. Võlud, kuidas riietatud Omaani naine Täiesti seinast seina ta võib-olla riietatud niimoodi, et tal on, on rätik peas ja mingisugune pikk kleit või, või mantel. Aga ta võib-olla riietatud ka näiteks T-särk ja teksapükstesse või noh. Iganes suudad endale ette kujutada. Nüüd on see jor, taanlaste põhiprobleeme ja mure elanikkonnast 60 protsenti on palestiinlased. Ja öeldakse, et palestiinlased on nende nuhtlus, aga teisest küljest ka nende riik ei oleks nii edukas ja nii tänapäevane, kui palestiinlasi oleks. Milles on põhjus? Ma ei taha, ma ei tahaks kuidagi nagu seda Jordaania edu palestiinlaste arvele kirjutada muidugi nende palestiinlaste jah, on olnud väga palju probleeme kuni isegi riigipöördekatseteni, ütleme nii, aga praegu veel Jordaania on, on ainukene riik siis, mis annab palestiinlastele kodakondsust, ülejäänud araabia maad ei anna palestiinlastele kodakondsust. Nii et Ariel Shaun olevat kord öelnud, et Jordaania ongi palestiina, mis nad veel tahavad? Sageli räägitud niimoodi, et võetakse seda piirkonda Süüria, Jordaania ja Liibanon nagu, nagu ühtse piirkonnana, mis on täiesti vale. Sellepärast et kui otsida Yodaaniale paralleele või mis maadega ta sarnaneb, siis need maad on kindlasti Saudi Araabia lahe riigid, sest nii Liibanon kui kui Süüria tegelikult need on nagu rohkem niisugused Türgi ja pärsia mõjutustega maad, mitte nagu niisugused päris araabia maad. Aga niisugune praktiline edumeelsus see ongi nagu päris araabia tunnusjoon minu meelest niisugune, mida, mida ei ei kohta mingil juhul Põhja-Aafrikas ega ega siis ütleme päris Lähis-Idas ega, ega, ega isegi Egiptuses. See ongi araabia maa araabiamaa kõige-kõige paremas mõttes. Kas te mõtlete tehniliste uuenduste suhtes vastuvõtlik või, või ärisuhtes või, või milles seisneb? Ma arvan, vot see on nagu see paindlikkus või see kaasaminek ajaga, eks see ongi tegelikult praktiline, see ongi vajalik kaasamine kajaga. Vaadake tegelikult oma olemuselt islami teistest religioonidest helistabki, see distants on väga paindlik. Eluk, kes seda eitab, nagu siis asjast õigesti aru saanud. See on teie seisukoht, nüüd palestiinlane, kas ta on välimuselt erinev teistest Araablastest, kas ta on keele poolest või see, et sealtmaalt pärit kesse palestiinlane ikka on, see tuleks? Ta ei ole erinev välimuselt ega millegi poolest, aga jutu sees ta üsna kohe alguses ise ütleb, et on palestiinlane. Miks ta kindlasti ütleb selle ära, miks stan palestiinlane? Sellepärast, et on olemas Palestiina kõik, mis tal. Suleva nonii, see ta on sealt pärit või territooriumilt. Ja seal territooriumilt ja, ja ma arvan, et, et ta loodab, et tühjal ajal ta saab elada oma riigis võrdväärsena nagu nagu kõik teised, nagu kõigil teistel on oma riik, eks, et ta ei kavatse jääda, ütleme, Yodaalaseks vaid ühel ajal on tal oma riike, siis ta on päris palestiinlane omal maal. Kas palestiinlane olla teiste araablaste hulgas on uhke jaja, kas ta peab ennast paremaks? Ei, ma ei arva seda, ma ei arva seda, aga ma arvan seda, et et võtan nagu ei jäta jonni, eks, et ta ei taha olla teine, ta tahab olla palestiinlane. Ta tahab juhtida meie tähelepanu sellele, et, et see olukord, mis seal praegu on, ei, ei ole õige ja see peab viskad lahenema. Jordaania kuninga suguvõsa on väga väärikas, ta põlvneb otse Muhamedist. See on väga oluline faktor ja jälle selle praeguse kuninga isa oli väga jõuline isiksus, silmapaistev riigijuht. Kuidas suhtutakse tema pojasse? Väga hästi muidugi vaadake ka Jordaanias on inimesi, kes virisevad jällegi eks, ja, ja ütlevad, et ai, palka on vähe, tööd on vähe ja nii edasi. Aga vot kui te tulete sinna sinna Jordaaniasse, teate Ma olen päris palju maailmas käinud, lugupeetud kuulajad, ärge arvake, et ma olen kusagil kolkas olnud ja ma olen käinud ka peaaegu kõikides Euroopa riikides, muide ja ma ei ole mitte kusagil näiteks näinud nii häid maanteid kui odaalias. Ma ei ole mitte kusagil. Arvestades seda, et ma olen käinud väga palju kordi Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja kus iganes te veel suudate ette kujutada, et ma olen käinud Prantsusmaal. Ma ei ole mitte kusagil näinud nii häid maanteid kui Jordaanias. Ja seal on iga sammu peal mingisugune pank, seal on iga sammu peal internet, seal on, seal on iga sammu peal mida iganes te tahate, et seal iga iga sammu peal oleks, eks. Ja seal on inimesed õudselt kihvtid inimesed. Selles mõttes oli väga kihvt, et ma käisin just Süürias, Jordaanias korraga, et need riigid on erinevad nagu öö ja päev süles sünged seal on sünge, et inimesed tulevad bussi, istuvad maha sõnagi lausumata, siis tuleb sünge bussijuhte, sõidutab nad kuskile süngesse kohta, kes niimoodi jah või ei, ma ei tea, mina kohtasin seal muuseas inimesi, kes olid käinud Eestis ja ja kes ütlesid, et et eestlased on õudselt kihvtid ja avatud inimesed. Nii et see asi ei olegi nii hull, et te olete siis tunduvalt ahvatlevam kui süürlasel. Aga Süürias on jah, tõesti niimoodi nagu, et ma ei tea muidugi ma arvan, näiteks võib-olla turistidele naeratavad on ja võib-olla nad siis ma seda ma tajusin küll, et nagu toit on neile kindlasti palju tähtsam kui, kui oma inimene oma inimesi peale keegi ei viitsinud muidugi naeratust raisata, see on arusaadav. Aga jordaanlased on, vaata, ma olen küll niuksed, lahedad, nad natuke tahe tahavad suhelda, nad tahavad rääkida. Vot mina olen ka niisugune, ma tahan suhelda ja ma tahan rääkida. Ja ma hakkan igaühega rääkima ja, ja sellepärast nagu meie vaimud sobisid väga hästi kokku, nendega ma ei hakka, nad on palestiinlased. Aga mõned olid ikka jordaanlased ka, mõned olid ka kurdid. Siiski ei pääse mööda Iraagi küsimusest, Iraak on nende naaber. Kui palju oli juttu Iraagist, Jordaanias? No see jutt piirdus võib-olla sellega, vaadake jällegi, et see on väga halb, et, et Iraagis on sõda ja et seal on mõjutanud väga halvasti Jordaania majandust ja noh, kindlasti on mõjutanud selles ma ei vaidle, sellepärast et kindlasti on seal väga palju vähem turiste ja kindlasti vot Jordaania on üks suur transiitmaa. Ja kuna sõja ajal mingisugust transiiti ei ole siis majandusele ütleme, põnts on, on väga korralik. Aga võib-olla ma toon niisuguse niisuguse näite, näiteks, et mina ka millegipärast nelgijaamadele avaldused. Minagi arvasin millegipärast, et, et just Tanja on seal Iraagi sõjaga nagu väga-väga seotud ja seal võetakse mingisuguseid väga-väga äärmuslikke seisukohti. Ja kui May Jordaania piiri peal ootasin, kuni mulle viisa tehakse siis tuli minu kõrvale üks, üks mees, kodanikes, ulatas passi United States of America. Ja kordasin huviga vaatama, mis nüüd siis saab. Ma eeldasin tõesti, ma vist ootasin põnevusega, et parimal juhul tale vähemalt lisatakse pass näkku mingisuguse kommentaariga ongi, mitte midagi niisugust ei juhtunud. Ja ta sai oma viisa ja kõik oli väga hästi korras ja hiljem Jordaanias olles. No seal olid hästi massiliselt tuiste Ameerikast. Ja lõpuks nagu ütleme, teadlane minus sai võitu ilu, inimlikest põhimõtetest ja ma läksin ühe ameeriklastest abielupaariga juttu ajama ja küsisin, et kuidas on võimalik siis, et niisugusel ajal, kui kõik peaksid õudselt vihkama siinkandis ameeriklasi, ameeriklased peaksid õudset kahtlasi tulla, kuidas nemad on tulnud siis siia ja nemad ütlesid, et et nemad tulid siia sellepärast, et, et Ameerika telekanalites Jordaania reisifirmad teevad ohjeldamatult reklaami ja kutsuvad Jordaaniat külastama, nad tulidki, nad olidki õudselt rahul, et vastuvõtt on suurepärane ja ja noh, nad olid täiesti tohutus vaimustuses, ma ütleksin ausalt. Et nagu Jakse sõda, siis ütleme kellega ei ole ka mingisuguseid seisukohavõtte. Ärge näri, turism, toob raha sisse ja loomulikult siiski mind huvitab veel südamest on, muidugi tunnevad kaasa Iraaklastele. Kas oli jälle ikka seesama Hussein Saddam Hussein, antud juhul? Et vaadake, mul on niisugune tunne, et kuna teie töötate ajakirjanikuna, siis teid muidugi huvitab väga, sa saad ammu sein, eks aga, aga tavainimesed neid lihtsalt ei huvita. Et nad lihtsalt noh, nende jaoks on olemas mingisugused teistsugused küsimused, hoopiski see, et Saddam Hussein või mitte, saad ammuseid. Mis vahetama? Nii on võimalik jutuajamist lõpetada ja ma saan aru, et te ütlete, et Jordaania on väga sobiv turismiobjekt. Jah, ja seal on väga palju vaadata ja, ja seal saab inimestele osaks väga suurepärane teenindus ja ma kuulsin, kuidas inimesed räägivad seal turistidega inglise keelt ja teate, täiesti kümneaastased poisikesed räägivad inglise keelt täiesti vabalt. Aitäh. Meie saatekülaline oli Katri Suubi Me kuulasime muljeid Süüriast ja Jordaaniast, küsitleja rollis oli Martin piiranud.