Estonia teatri ooperikoor on oma teatrist vanem 40 aastat. Tänaseks töötab Estonia teatri koor ehk ooperikoor suhteliselt noores eas ja kunagist ema koori mäletavad õige vähesed. Teatrikooris eneses on mõndagi muutunud, lauljate professionaalne ettevalmistus on tõusnud, tõstnud nende ülesandeid, mitmekesistanud neid. Ooperi jaoks on mujal enamasti olemas eriteatrid kuid kasu kergema žanri viljelemisel Estonias on ilmne kooron, rütmierk ja liikuv. Teatri koori kavas on vokaalsümfoonilisi suurvorme. Algust tehti Sviridovi pateetilisaratooriumiga. Sellele järgnesid Bachi Johannese passioon ja Verdi reekviemi esitused Tallinnas Riias. Ooperikoori rikkuseks on olnud kaks väga erinevat isiksust ning ooperilavastajat Paul Mägi ja Udo Väljaots. 60.-te aastate lõpus debüteeris Evald Aava vikerlastega uus lavastaja Aarne Mikk kes on siiani ooperikoorile andnud uusi huvitavaid ülesandeid. 80.-te aastate külalislavastajate kutsumine aktiviseeris ooperikooril loominguliselt ning tõi kaasa põnevad lavastused. Georgia on Siimu Moskvast, lavastas Prokofjevi ooperi kihlus kloostris ning Detlev Roge. Saksa DV lavastas Wagneri ooperi Lendava hollandlase. Estonia koor on olnud kasvulavaks teatri, solistide ja lavastajaid. Telekoorilauljana alustasid Anu Kaal, Hendrik Krumm, Urve Tauts, Ivo Kuusk, Maarja Haamer, Tiina Jaakson, Voldemar Kuslap, Enno eesmaa, Lidia Panova, Leili Tammel, Ahti Männik, Helvi Raamat, Tiit Tralla teatri pealavastaja Arne Mikk, lavastaja Neeme kuningas ja teised. Koori on juhatanud Tallinna riikliku konservatooriumi praegune Viktor Venno Laul ja ERSO peadirigent Peeter Lilje. Estonia koori kuulub 65 lauljat, niisiis üks noorema koosseisuga koore Nõukogude liidus. 22 aastat on seda kollektiivi kujundanud ning tema käekäigu eest hea seisnud Eesti NSV rahvakunstnik Uno Järvela. Nüüd on töö usaldatud nooremale ametivennale. Ratt Estonia peakoormeister on vabariikliku dirigentide konkursi võitja Jüri Rent. Tema kõrval töötab koormeistrina Anne Dorbek. Estonia teatri ooperikoor, kangema osatäitja, suurima arvulisem osaline, palju päiline kangelane, kuninglik õukond, lihtrahvas, mustlased, balli daamid, mustad kättemaksuhimulised, mehed kaklevad suitsuvabriku tüdrukud, körlika, varajast kivid, kännud loomad. Ühesõnaga kõik kõik need, kelle nimed tihedamini puuduvad kavalehtedelt. Kuid sagedamini on nad oma osadest teatrilaval. Ooperikoori artist on võimeline suurepäraseks tumm rolliks. Ning samas on valmis esitama suur rolli esimest osa ooperis operetis muusikalis. Mida tere repertuaari alles planeeritakse. Korjertisti esimene kodu on teater. Teda piirab aeg ja kroonib menu. Ooperikoorilauljate hulgas leidub alati neid, kes on valmis nii-öelda lõvis hüppeks. Nii kui haigestub mõni osatäitja olen valmis teda asendama kasvõi kõige suuremas osatäitmises. Aitabki jutust, sest algab koorilaul. Publikuni jõuab aga see koos dirigendiga. Mustas frakis dirigent tõstab käed ning selle ühe taktikepi otsas on peale solistide kogu ooperikoori pere. Kuidas seda perekonda koos hoida? Muusikas, etendusel, mängulust viib tihtigi tähelepanu muule kuulakem dirigenti enne lavale minekut. Mida lavale mineku viisale võiks kirjutada? Teil peab aega jätkuma vaadata ka siia dirigendipulti, siin olen mina, kes teiega koos soovib tööd teha. Lootke mulle. Kõige kindlam on laulda selle järgi, mida helilooja kirja pannud. Temast üle pole mõtet mängida, nagunii jääte alla. Püüame siis nii, et dirigendi ooperikoor poleks viisakat inimest, et mine sina ees, ei mina, hoopis sina. Aga peadirigendi Eri Klasi nägu on Loomingu pisarates murelik ning öeldu kuulub sinna aega, kus mussarski ooper, avanssina etendus käimas. See hetk, kui praegude küsiti mu käest, muidugi pole roosilisem, sest et praegu on vaheaeg ja nagu ise näete osa ja sa mul terve suur akordion kordsuse, sest et ma pole täna sugugi mitte rahul sest et ooperiteatri koor on siis tubli, kui see ka muusikaliselt on korras, mitte ainult näitemänguliselt, aga praegu need üle mängitud rollide jääb võlgu juba laulmisest, siis, siis on asi nagu kehvasti. Aga üldiselt muidugi ma pean ütlema, et parem selline aktiivsus, sest et see, et, et meie koor laulda oskaks, seda ma tean, see tähendab palju näidanud. See, et aga aga mängida oskab, on ta viimasel ajal eriti oma südameasjaks võtnud ja ma pean ütlema, et siin sekundeerib temale ka meie praegune külaline ramm, kes samuti sellest tööst eriti aktiivselt osa võtnud ja meie kool on näidanud ennast nii-öelda liikuva näitleja kuurina. Kuid ma ütlen, et päevi üle päeva vend ja seetõttu on õnnestunud ja vähem õnnestunud päevi. Muidugi, kui ma tulen mõne teise kooli juurest või mõne teise seltskonna juures, siis on alati põhjust võrrelda, kuidas näeb välja meie oma maarjamaakoor ja seetõttu näiteks viimane kord, kui ma tulin suure teatri juurest, kus juhatasin Arhipova õhtul osa maskiballist, jäi mul täiesti arusaamatuks, kuidas võib koor olla küll nii tuim. Sama täheldasin maga Howansson etendusel, mida vaatasin seal, sest et värskelt tuli silma ees see töö, mille oli teinud Pokrovski meie kooriga ja kui tublisti müüa. Koor oli ennast näidanud. Muidugi tore on, kui koor elab ja musitseerib aktiivselt laval. Ülesandeid on tal niikuinii palju ja ei ole suuremat rõõmu, kui näha, et koor on üks tähtsamaid osi ooperis. Seda ta meie majas ka on. Võib saavutada väga toredaid resultaati ja seda on ka tehtud. Ma tahaksin väga loota, et meie koor sammub ka edaspidi tõusuteed nii lavaliseks kui ka muusikalises mõttes. Vaatamata õnnestumiste ja ebaõnnestumiste üle, mis etendusel juhtub, on lava taga alati Bear koormeister, Jüri Rent söekaevurilampi meenutava seadeldisega peas, sest kaks silma näevad, aga üks silm valgustab noodimaterjali kaevanduses lava taga etenduse aeg kus tihti tuleb puudu kahest dirigeerivast käest. Ja seal nad ongi need kaks lisakätt abistavalt, Anne Dorbek juhatab mürisevad pandat. Siis jaotuvad koorid ühel pool lavanaiskoor, teisel poolmeeskoor, laval solist ning veel üks koor. Katsume siis kokku hoida ning igal oma sõnaõigus on ta. Muide, on ka väikesed töö saladused. Pealegi kooriproovisaali ja muude suurte saalide on kooriartistidel veel üks salatöökamber, kuhu raske südame ja mahuka kooripartiiga vastu tahtmist lähevad. Sedasama kambrit nimetatakse omavahel öeldes kambriks vist sellepärast, et võis Teie lihasteni väriseda. Sest peale sinu oskuste, mis nüüd luubi alla lähevad, pole sul kõrval sõbra koorilaule abistavad ja õlga. Etenduse ajalgi võid peit ainult kaasa laule selja taha isegi aevastada. Eks igaüks teab isegi siis, mille pärast. Aga siin luukambris on koormeistri vastas koorilaulja ja tema hääl ning oskused intoneeri õigesti, pea rütmi ja tea õigeid sõnu. Mõni ooperikoori tööst ja tegemistest räägivad siis peakoormeister Jüri Rent. Sa tuled saalist ja ja nende sõnadega, umbes, et mul olid, jookseb tõesti omavahelisi on peaaegu et maa alla, mida te seal tegite või on see meie jaoks lihtsalt piltlik väljend, noh, mis ajaks meile juuksed püsti hirmuna. Aga eks see etendus on mitmesugused, tühjad õnnestuvad paremini, teised halvemini. Mõne etenduse puhul on tõesti niisugune tunne, et ei taha saalis istuda ja kuulata ja ega see ilmaasjata ikka räägitud ei ole. Kõige suurem raskus meie kooril seisab korraga laulmises. See on tekitanud väga paljudes ooperites ja väga paljudest dirigentidest väga suurt probleemi, miks koorilauljad ei saa korraga laulda, muidugi, see sõltub ka sellest, et laiali hajutatud lava peal ja on tegevuses ja alati ei ole võimalik dirigenti näha. Aga üldiselt siiski peaks ikka olema võimalik korraga laulda. Peale selle muidugi esinevad ka üksikud puudused intonatsiooni puhul ja samuti ansambli laulmises. Eriti muidugi see puudutab meie tenorit, rühma, aga ka altide rühma. Nagu ütleb Boris Pokrovskoye kestrees, olete te kõik geniaalsed ja kõik olete professorid, aga mäng et tema taotleb nagu seda mängu, et me oleme siis nagu artistid, koorilauljad, siiski artistid, kas ennem lauljad ennem? Ma arvan, et need on väga võrdsed komponentid ooperi puhul ja mõlemad peavad korras olema nii mäng kui laul. Aga nüüd näiteks on hulk inimesi, on 63 inimest, eksivad ja keegi tuleb ja ütleb, et tema püüdis laulda õigesti või vastupidi, et kuidas siis mina õigesti seal laulda. Ja sa oled vastanud mõnikord Egnateesis, sina õigesti, aga kas saab 63 inimese vastaseks? Loomulikult ei saa, siin, piisab sellest, kui üks eksib ja see võib ka Saarile kostaja võib-olla kõik ära rikutud, aga püüdma peab ikka õigesti laulma. See jutt on natuke selles otsas, praegu mustades värvides, ega asi nii hull, võib-olla enamasti siiski ei ole. Ooperikoori laulja on võrreldes teiste kooride lauljatega pidevalt eriolukorras. Ma tean, et osa kooride proove niimoodi, et hajutatakse lauljad segamini ühe häälerühma lauljad ei istu kõrvuti ja see tõstab iga üksiku laulja vastutust oma tegevuse oma laulu eest. Ooperikoori laulja on praktiliselt kogu aeg sellises olukorras, et tema kõrval ei ole häälerühma teiste lauljate tuge. Tähendab iga laulja peab väga iseseisev olema. Kahjuks jah, siis esineb selliseid intonatsioonivääratusi ja rütmilisi lahkuminekut, aga need on siiski erandlikud juhud, nii et üldreeglina ooperikoori laulja peab olema Ma iseseisev, väga tugev laulja ja õnneks enamus meie lauljad on ka seda Et. Alati on ju väga palju Alpe jälle. Üks nali on käibel teatris, et koor, see tähendab purunenud unistuste kalmistut, et kas see on nii tähendab, et kui täiesti solistiks ei saa ja jääd heaks koori lauljaks, et kas see on siis nii kangesti purunenud unistus? Minu arust ei ole sugugi häbiasi olla ühel kutselisel lauljal, kes on saanud professionaalse, kas muusikakooli või konservatooriumi hariduse töötada ooperikooris lauljana, see on väga auväärne elukutse ja on tore, et aja jooksul Estonia päriteater on saanud palju väga võimekaid soliste ja suure osa nendest on kasvatanud välja ooperikoor. Need praegused tublid meie esilauljad enamuses on olnud noorpõlves ooperikoorile lauljad ja on saanud siit väga tänuliku kooli. Ja ma arvan, et see töö on neile kasuks tulnud ja need inimesed, kes praegu pürgivat solistiks, teevad oma tööd ka ooperikooris hästi, sellepärast ei pea keegi kurvastama kunagi ei saa solistiks, sest et see töö on igal juhul väga huvitav ja kõigi võimed paratamatult ei küüni selleni, et olla rahvusooperis solist. Kes üks ooperikoori laulja, peab tegelema omaette, omaette iga päev tööd tegema, solisti kohta öeldakse küll nii, et kui üks päev ei harjuta, siis märkab õpetaja, kui teine päev ei harjuta, siis märkad ise. Kolmas päev märkab juba publik iga päev harjutama, mitte siit kohe minema koju ja tulema tagasi jälle ainult lahti laulma. Arvates kindlasti peab, sest sellega hoiab ta ennast vormis ja nagu ooperikoorilauljal on väga rasked ülesanded, nad tihti laulavad ju ka. Solistirolle laulavad tihti väiksema koosseisuga ja minu arvates see, et ta on suuteline seda kõike tegema, eeldab ikka seda, et ta peab iga päev enda kallal ise tööd tegema. Siia juurde võiks lisada veel nii palju, et ooperilaulja koormus on väga suur ja võib-olla Estonia ooperiteatris koorilaulja koormus võrreldes teiste teatri töötajatega on kõige suurem hommikul kolmetunnine proov ja keskeltläbi kolmel neljal õhtul tuleb osaleda etendustes tähendab seda vaba aega tööpäevadel on minimaalselt ja see on muidugi iga laulja südametunnistuse asi, kuidas ta ennast vokaalses vormis hoiab ja sellepärast me soovime näha, et meie lauljad oleksid hästi haritud korraliku vokaalse kooliga. Sest neid puudusi, mida nad koolist kaasa toovad, kahjuks siin ei suuda enam maha nivelleerida. Kas teil oleks praegu sellele koorile asendust või oleks vaja, et, et keegi ei olevat sellel tasemel nagu vaja nagu öeldi, et järjekord oli kuni Tammsaare monumendi nii välja? See oleks ju väga hea ja sellest on ka meie ühiskonnas aru saadud, et konkurents on see, mis viib elu edasi, mis tõstab kvaliteeti. Kahjuks Eestis ei jätku piisavalt professionaalseid lauljaid ei jätkusoliste. Ja samuti jätkub koorilauljad. Ooperikoori seisukohalt võib praegu öelda, et naishäälerühmad on komplekteeritud suures osas väga heade lauljatega ja nende suhtes ei ole pretensioone. Samuti laulab kenasti ooperikoori bassirühm. Suurt puudust tunneb oleme praegu tenori lauljatest, aga see puudus ei kummita mitte üksnes meid. Näitlemine selle töö juures on väga oluline komponent ja, ja seda ei tohi mingil juhul alahinnata. Samas võib öelda, et kui väga heal näitlejal ooperiteatris ei ole ka väga head häält, siis ta siiski oma kohta ei täida rahuldavalt, need peavad väga käsikäes olema kogu aeg. Kuidas teil oli seekord, kui te esimene kord tulite, koori, ütleme lahti laulma, siis räägime veel, mis eladile on meil üldse on, et te avastasite hoopis mitte need inimesed, vaid mingisuguseid üle määritud sõja maalingutes kujudorid. Esimene üllatus oli juba siis, kui ma üldse siia majja esimest korda tulin, sattusin kooriproovisaali. Proovisaal on kahjuks niisugune väike, suhteliselt madal ruum ja kui see 60 viieliikmeline koor oma suu lahti tegi, siis ma olin väga üllatunud, et kuidas nii väike koor teeb nii palju häält. Varem töötasin 12 aastat raadio segakooris, mis on natukene suurem koor ja millel on hoopis teistsugused ülesanded ja, ja tähelepanu pööratakse selles kooris ka võib-olla teistele komponentidele, kuna peab palju laulma a capella muusikat. Ooperikooriülesanne on laulda põhiliselt koos kogu aeg orkestriga. See eeldab väga tugevat tooni andmist selle tugeva tooniandmise juures kahjuks kohati ka kannatab ansambli ühtlus ja need on niisugused. Paratamatud küsimused aga üllatas selle koori olekus väga head kõrget sopranit ja väga tugevad aldid ja mahlakad bassid ja see jättis kõik üllatavalt hea mulje. Kammertooni ja ooperitoon, need on vist vähe erinevad või? Eks nad kindlasti on, sest ooperis on ikka paraku vaja suuremat toni andmist kui kammerlaulus. Aga no ega seisega kammerlaulu puhul minu arvates, kui on suur hääl, siin peab ainult oskama nii ühte kui teist laulda. Aga mida tähendab siis selle alati laulmine, kas see tähendab häälest lahtisaamist, kas see tähendab vigadest lahtisaamist ka see tähendab vigade otsimist. Ega me üldreeglina Dylan vist ei ole pannud, kui hommikul on proov olnud, aga on niisugused rasked etendused, kus eel peab mõnda kohta, mis niuke kriitiline on ja ei kipu alati välja tulema. Seda peab kindlasti üle, kordume selleks pannakse. Aga kui hommikul proovi ei ole, siis kindlasti tuleb mõned hääleharjutused ka teha, kohe hääl hakkaks selle normaalselt funktsioneerima. Ooperilaulja esinemiskoormus ei ole üldsegi võrreldav ja ooperikoori laulja esinemiskoormus ei ole üldsegi võrreldav teiste koorilauljate koormusega, kuna täiesti vormis peab olema pidevalt, kui riiklikul akadeemilisel meeskooril või filharmoonia kammerkooril või Eesti Raadio segakoorile toimuvat kontserdilt keskeltläbi mõnikord kuus või raadiusega kor peab iga nädal lindistama kus peab näitama väga head vokaalset taset, siis ooperikoori laulja peab praktiliselt oleme hommikust õhtuni väga heas vokaalses vormis ja kogu aeg tasemel tähendab meil nagu seda puhkehetke või seda laadimisaega jääb väga väheks. Me peame kogu aeg näitama ainult väga kõrget klassi ja sellest paratamatult on tingitud mõningate etenduste madalam tase, kui me seda sooviksime. Ja sellest ei ole võimalik lihtsalt seda seltskonda kogu aeg hoida sellises vormis, nagu me seda sooviksime näha. Paratamatult inimesed väsivad. Nagu praegugi, kus käib Huanssina ettevalmistusperiood, kus hommikused proovid kestavad neli tundi või mõnikord rohkemgi. Inimesed väsivad väga ära, aga samas tuleb tulla õhtul lavale mängida opereti või ka ooperit ja olla jälle värske. Puhanud see nõuab väga suurt eneseületamist väga suurt pingutust ja sellepärast ma hindan väga kõrgelt nende inimeste tööd ja seda suurt vaeva, mida nad siin ooperiteatris näevad. Kahjuks siiski selle väga väikese tasu eest. Kuid keset proovi öeldakse kellelegi, äkki laula see üks fraas siis korraga on niisugune kohutav pabin, nagu oleksid eluilmas teinud ja teed valesti ka, kui pabistad. Ma arvan, et meie ei tohiks väga seda üksinda laulmist karta, sest me oleme meie lauljad on tihtipeale laval üksinda, nad ei saa kellelgi teisel peale loota, kui iseenda peale. Selles mõttes enamus koorilauljaid teeb oma tööd ausalt ja tublilt. Vestleb ooperikoor koosseisus i Kikase Alt Sirje Toomla sopran Neeme Enc bariton Jaan Willem Sibul bariton ja virvel uudsalu sopran. Me pidime esinema koos Katrin karisma lõbusas lehes tantsima sealt ühte numbrit ja üks läti solist, kes ei teadnud, et me oleme koorist jäi siis meie nii-öelda lahti tantsimist vaatama suure huviga ja kuna me sealjuures veel laulsime vilja laulu kaasa lava tagant teistele kas niimoodi väga tunnustavalt, et victatinitšibo, Pajoti koor on meil praegu väga heas vormis ja ja küllalt noor naiste osas, et neid nagu rakendada tantsulist, siis numbrites, siis on väga hea näiteks sama lõbusele see number, mida me alguses nagu pelgasime ja ei tahtnud sugugi võtta seda endale teha, siis peaks meil on ka oma kompleks või et nad ei esine nagunii tasemel, kui seda võib-olla tahetakse näha. Aga kui ikka väga tahta ja, ja väga harjutada ja ma mõtlen, et et isegi praegusel juhul seda võiks nagu paremini teha. Aga ta no ma olen koori patrioot, ma ütlen seda, et ta tuli paremini välja. Oleksid võib-olla balletitantsijatel numbrites ei olnud, nad on minu arvates nonii, suguseid, steriilsed või liiga ära lihvitud. Aga meie oma bravuuriga võib olla, no ei tea, tegime seda nagu tasa, et meil on jälle tehnilised puudujäägid. Mina olen tõesti koori patriaat. Kui mina lõpetasin konservatooriumi, siis mulle pakuti, ma võin seda nüüd saladuskatte alt välja tuua, sillas ja mulle pakuti minna Vanemuisesse solistiks. Ja muidugi oli noorele spetsialistile väga ahvatlev ja maisu nad endas nagu üle saada, sellest, et ma peaksin minema ära Tallinnas minu meelest Tallinna muusikaeluga pakkus sellel ajal mulle nii palju, et ma ei suutnud minna Vanemuisesse ära, see oli minu jaoks nagu liiga palju. Ja ma valisin seda täiesti meelega, et ma jäin Estoniasse koori lauljaks. Selleks, et üldse kunsti nautida ise ja selleks, et seda naudingut pakkuda ka teistele, selleks peab tegema see kunstiinimene või antud juhul näiteks teatris laulja ise fanaatiliselt tööd. Nii ei saavuta seda täiust eneses ja selles hääles mitte kohe. Ja ma ütleksin, et kui me tegeleme just klassikalise laulmisega ja klassikalise kunsti omandamisega siis see tuleb väga raskelt ja see võib tulla väga pikalt. Väga kaua. Ma ütleksin nii, et klassikaline laulja, ooperilaulja, kammerlaulja, kes teeb klassikalist tööd, see ei lähe kohe välja ja ta ei ole kohe täht ja täis suuda kohe pakkuda kuulajale-vaatajale seda, mida võib suudab pakkuda just estraadilaulja. Ta tuleb hetkeks. Ta on ta lähed, see on niisugune kiire hetkeline sära. Aga kes on juba saanud kätte, nagu öeldakse, selle hasartmängu ja selle Tunde klassikalises ooperilaulmises, see sellest ei lähe niisama lihtsalt ära, sest see on nagu mürk, mis on sulle sisse söödetud ja seda mürki sa püüad neid suure jõu ja väega väga elamiskõlblikuks muuta ja lauljad on täpselt seesama, ma leian nii jama. Ma arvan, et et see ei ole üldse palju öeldud, et igaüks peab ise tegema tööd just eriti just kunsti vallas, sest meie siin ei saa minna kaasa uutmisega. Sest minu arust kunsti on siin juba ju ammu teatud tõde, et kunsti on ikkagi tehtud südamest ja kunstile mindud sellele raskete teedega Mõtteta muutuks geniaalselt lihtsaks. Kooris see võimalus võib-olla on olemas, et kui juhtub midagi, siis aitab sõber sind välja ja, ja vastupidi. Juhtub sõbra midagi, aitad sina tema välja. Siin ongi see vahe, tähendab vastutuse vahe on teine. Ja aga samal ajal kooriproovisaalis tingimata iga kord öeldakse laulge ja olge vait, esimesed ette siin ei ole tõesti nii, et teine sinu kõrvalt laulab, küll ma siis ise hakkan, aga kui kõik niimoodi mõtlevad? Kõik niimoodi mõtlevad, siis ei tule sest laulmisest eriti midagi välja. No selge on see, et iga seal rühmas on ka oma oma juhtlaulja või, või kuidas seda nüüd öelda? Tahes-tahtmata ikka joondutakse selle juhtlaulja järgi. Kui seda ei ole, siis võib-olla jääksid kõik pooldakti hiljem oma laulmisega hiljaks. Konservatooriumi diplom kooris küsitavaks väärtusega konservatoorium tegelikult ei anna koorilaulja diplomit. Ma arvan, nemad, ses mõttes meil mingil määral haridus ei ole nii paindlik. Tähendab, siin võiks lauljad lehvitada. Või ta on, et neil oleks võimalus valida. Polo rolle tegema või seda vähemalt õppejõud peaksid ära tunnetama. Kui mitte ise üliõpilane, siis oleks võib-olla õigem talle pakkuda võimalust midagi muud õppida, no näiteks kas või vokaalpedagoogikat, võib-olla ta seal saavutaks rohkem. Aga kooris laulmine on tore töö ja meeletu vastutusega ja nõuab häälelist treeningut, nagu siin kolleeg Sirje Toomla ütles, et ei ole siin midagi, et konservatooriumi diplom võib-olla on päris paras laulda kooris. Ma ei ole päris nõus sellega, et ta kontsi diplom peaks olema koorilaulja tase muusikakool annab selle, aga noh, kahtlemata tööd peab tegema, see on väga õige ja, ja noh, vastutus on muidugi siis igaüks peab enda eest seisma. Ma olen ära tunnetanud, et minul puuduvad vokaalseb eeldused solistina tegutsemiseks, seepärast ma püüan leida koorides seda, mida ta suudab pakkuda inimesena. Aga sulle pakub ta niimoodi, mäletan seda aega, kui, kui leidus inimesi, kes ei tahtnud, vaat seda oli võimalused teha ühte ühte ja samasid, kes siis seda deebet täpselt ikaid virve tuleb, virvemil teeb, sest virve on meil nõus tegema kõike, tema lausa tahab teha. Samas ei olnud sellele mitte mingit konkreetset, ei tasu ega alust. Miks virveneid tahab teha seda virve, tahtis laval olla, alal tegutseda ja sellepärast ma lihtsalt võtan vastu kõik ülesanded, mis võimaldavad ennast avaldada rohkem. Meil räägiti nendest inimestest kunagi, et inimesedki arvavad, et nad teevad väga palju tööd. Teatris istuvad ainult teatris ja siis noh, elu nagu teatris, aga sina tahad olla laval, artisti koht on ju laval, on aga nüüd, kuidas sul õnnestub olla vormis ja mitte hankida omale sinist lehte tuleb lihtsalt palju liikuda, võimelda palju. Ülle Ulla tunnistas, tuleb käia. See on õige, et tööd on palju ja koormus on ikka väga suur küll. Hommikul proovid seal kella kahe kolmeni õhtul etendus, et vaba aeg on ikka väga vähe. Seal on nii, külg on muidugi ükskõik, millest võiks rääkida. Korja artisti palk peaks olema tunduvalt suurem, kui ta seda on. Kui meil öeldakse, et vabariigi keskmine palk on seal 200 rubla, siis põhipalk tuleb 140 150. Et seal on ikka tunduvalt alla keskmise. Kõige kõrgem palk ei ulata ikka vabariigi keskmiseni. Kõrgem palk on 180 veel kooris praegu. Aliide Halliste inimene ja teatriinimene, kes siiani ei saa möödakäija teatrimajast, vaid on jäänud sinna veel pärast lavatööd teatrimuusa teenima. Kutsunalideaaliste oma garderoobi ajame juttu, meenutame möödunud aegu. Tema tee algus, diaatri koorisi langeb sõjajärgsesse aega, mil Estonia oli varemeis. Etendusi anti kitsukeses kloorias, kus polnud õigeid karderoobegi. Meil olid kaks hööveldatud lauda, see läks siis ühest seinast teise, siis vahepeal oli uks, teises seinas oli siis ka samuti ühes pool olid siis sopranit ühel pool seina ääres, teisel pool seina ääres olid siis aldid ja see oli nii kitsas, et näiteks kui meil olid Ravjaata, ega me siis saime ainult istuda nii ja käia, et kleidid olid tagantpoolt kõik üleval. Me vahel naersime vendid, aga midagi polnud teha ja me kutsusime seda siis omnibuss, eks, ja siis ta vastas täielikult hommi bussile kitsas ja ja siis pikk-pikk ligi niisugune, kui oli karakter tarvis teha, siis tehti hästi. Ja vahel tahtsime teha nii näiteks selles muinasjutus, no siis me olime juba siin Estonia teatris. Meid oli neli puru vanakest, kes laulsid siis viimati veel lastele õpetussõnad. No ja siis mina tegin ennast nii suure küüru selga omale ja me laulsime seal ära, kõik, muidugi kõik vaatasid, tundsid kõiki äragi, ainult seda küünlad, kas ette nad ei tundnud ära, see oli väga tore ennast tunda, nii-ütelda, sellesse sisse, elada üldse minule isiklikult unustasin täielikult ära perekonnanime, ma olin see, kes ma pidin olema ja isegi ma tean, kui me saatsime näiteks hädad selles deemonis saatsime ära siis ta määrad kloostrisse, no ta muidugi tema, see peigmees sinod all saab surma, siis ta seal nutab tema Sarga juures ja ja siis meie oleme siis seal nagu gruusia kommete kohaselt leina puhul meil on need rätikud üle, hiljem saadame teda kloostrisse, siis tõesti niisugune tunne olid, issand, et nüüd läheb ära, me kõik ei pane sõbranna ja mul kippusid pisarad silmi. Mul oli piinlik, et distil võib-olla ei olnud, et minul kogu aeg teate, kipaat, pisarad silmis. Ja see on tore tunne niimoodi naha teate sisse elada, minule isiklikult muidugi sai väga tükile kaasa elatud, aga meie olime ka noored, kolisime ka muidugi inimesed ja vahetevahel muidugi võiks ka niisugune asi olla. Nii eriti kui sa natuke võisid selja pööranud, vaata, mul partner oli Olvidsolvite mäleta, teda oli selja taga. No ma siis seal ees elasin väga ilusasti kaasa miimikaga ja pärast siis Omariisin tema poole pöörduda. Ja siis ma ütlesin tahet, siis võiks juba varsti ära minna, aga, aga kõik seda teate nii sujuvalt, nii kenasti pealiigutusega tuisk, küll sa mulle meeldib praegu või nii edasi. Segakooriartistile ei ole kerge, sestap Tapio etenduse vältel ta peab. Ja ta peab nagu näitleja olema ka, ega muidu ei nimetatakse siis koorilauljad, korja artistidega, see on täitsa õige. Täielikult teiega jagan arvamist ja sealjuures, kui tema on ja kooriartist mikspärast mitte ta ei mõtle. Tal ei ole mõttes, et ta võib saada ka solistiks ja eriti praegusel ajal on väga kerge. Omal ajal näiteks kodanlikul ajal oli siiski teistmoodi natukene. Koori noored on kõik väga kaunid ja tõesti väga kaunid, väga kenad ja ma ütlen, et just ütlesin, koori noored ja ütlen ka kooriartistid, kuigi taha tahaks, et sealq kõik eranditult tunneksid ennast artistidena, ma olin saalis üks kord ja mina kui endine koordi. Laulja, mina vaatan ikka koori, vaatan kõike, aga tahtmatult läheb mul koori peale kõige rohkem pilk. Ma vaatasin ka, et üks väga kaunis mees oli, no sellest on mõni aasta tagasi, ma ei mäleta, mis etendusse oli ja midagi oli seal ees oli mingi sündmus, mida kõik niimoodi jälgisid, enam-vähem aga tema vaatas siis ringi. Ja nähtavasti seal siis ikkagi mõtlesin, et nüüd peaks sinna ka vaatama ja siis ta lõpuks vaatas ka, et no mis seal siis nüüd lahti on, vaat mina sain niisuguse mulje ei pruukinud olla, aga, aga ta siiski jälginud seda alul. Kuna töötasin valvelauas, siis muidugi see päevane töö oli väga tihe üldse, see tööaeg oli 24 tundi hommikul kella üheksast järgmise hommikuni kella üheksani. Töö oli väga tihe ja kui siis see etendus lõpes ja kõik ära läksid ja rahu tuli majja. Ruumis siis läksin klaveri juurde, hakkasin natukene häälitsema. No ja siis sattusin uhku Jaama, kel võis olla üks, aga kedagi majas ei olnud, no teadsin ainult ainult tuletõrje ja tõrje andnud natukene eemal kuskile, siis ma ja siis ma hakkasin isegi tegema harjutusi ja ja siis ma olnud proovisin ja fileerisin ja nii et ise muigasin, mõtlesin, et mul on homme etendused, ma pean nüüd väga töötama ja, ja siis mis ma siis mõnes laulus näiteks proovisin mõnd nii raskemat kohta ja kõrgusi proovisin jahtiktsiooni jäliksin, võtsin jälle uuesti seda fraasi, et kas nüüd ikka lõppu, need tähed on ikka kohal ja nii edasi, kõik, ma ütlen siis lõpuks muigasin, et homme on etendused, ma pean nüüd tööd tegema.