Pühakirja Johannese evangeeliumist loeb Einar Kraut. Jeesus ütles tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lamba Tarasse uksest, vaid ronib üle mujalt. Toon, varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält. Ta hüüab oma lambaid nimepidi ning viib välja. Kui ta saab kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõralinade järgnevaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält. Selle mõistujuttu rääkis Jeesus meile. No ta ka ei taibanud, mis tähendab, mida ta neile rääkis. Siis ütles Jeesus taas, tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks, kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, kuid lambad ei ole neid kuulanud. Mina olenuks, kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Mina olen hea karjane ja karjane annab oma elu lammaste eest palgaline, aga kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole. Kuid Hunti tulemas jätab maha lambad ja põgeneb hunt, kisub neid ja puistab laiali. Ta on palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind nõnda, nagu isa tunneb mind ja mina tunnen isa ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast neidki. Ma pean juhtima, et nad kuuleksid häält ning siis oleks üks kari ja üks karjane. Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et saada teda jälle tagasi. Keegi ei võta teda minult, vaid mina ise annan ta omal tahtel. Minul on meelevald teda anda ja mul on meelevald teda jälle tagasi saada. Selle käsu ma olen saanud oma isalt. Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe. Paljud neist ütlesid, temas on kuri vaim ja ta jampsi, mis te teda kuulate. Teised ütlesid, need ei ole kurjast vaimust vaevatud sõnad ega siis kurivaim suuda avada pimeda silmi. Pärast tulid Jeruusalemmas templiuuendamise pühad olid talv. Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus, kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle. Kui kaua veel? Sa pead meie hinge kahe vahel, kui sina oled messias, siis ütle meile seda täie selgusega. Jeesus vastas neile. Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usuteod, mida ma teen oma isa nimel. Needsamad tunnistavad minust, kuid ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. Mis mu isa on mulle andnud, on suurem kõigest ja keegi ei suuda riisuda isa käest. Mina ja isa oleme üks. Taas kandsid juudid kokku kive et teda nendega surnuks visata. Jeesus vastas neile. Ma olen teile näidanud palju ilusaid tegusid isa käest. Millise pärast neist tegudest te tahate mind kividega surnuks visata? Juudid vastasid talle. Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne ilusa teo pärast, vaid jumala teotamise pärast. Sest sina, kes sa oled, inimene, teed ennast jumalaks. Jeesus vastas neile. Eks teie seadusesse ole kirjutatud, mina olen öelnud, teie olete jumalad. Kui ta nimetab jumala, eks neid samu, kelle kohta jumala sõna käis ja pühakirja ei saa teha tühjaks. Kuidas siis teie ütlete sellele, kelle isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotav jumalat, kuna ma ütlesin, ma olen jumala poeg. Kui ma ei tee oma isa tegusid, ärge uskuge mind. Kui ma ka teen, siis uskuge tegusid. Kui te mind ei usu aru saama, hakkaksid aru, saaksite, et minus on isa ja mina olen isas. Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada. Ent tema libises välja nende käest. Sina oled andnud oma elu meie eest. Sina oled tulnud, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Täida meid oma armastuse küllusest igal mehe elupäeval. Aamen.