Ja nüüd on mul hea meel öelda, et saatesarjas on meeles veel. Avaldab oma saladuse isikliku suhte ühe vana hea looga endine diskor, praegune lehemees, kelle väljaandeks nädal JÜRI laudik ole hea, endiselt neid lugusid, kui hakata mõtlema, mida võiks rääkida, mingi kindla looga peaks olema üsna hulka, sest omal ajal sai ju saiu kogutud muusikat ohjeldamatult ja ja lindistatud ja kuulatud ja mängitud ja ja ma isegi ei oska öelda, miks just see üks konkreetne lugu, no ilmselt sellepärast kohe tuli mõelda millelegi. Ja vot see lugu, anna Emerson, lõikan Palmeri, üks selliseid romantilise maid. Jaa, jaa jaa, õrnemaid lugusid. See oli siiski haigla Eiki lugu, see laviin. Ja vot selle looga seoses tuleb mul meelde üks, üks pulmamäng, mingid tuttavad kutsusid nende tuttavalum pulmad, tule mängi muusikat tagasihoidlikult B, aga kas see suhteliselt ja me hakka bändi kutsuma ja ja siis sai, mängid, tulid tuttavad inimesed sai seda, muusikud mängitud ikka koiduni välja, neetud võõrad hakkas juba valgeks minema ja siis ma mõtlesin. No nii, nüüd on, nüüd on aeg asjad kokku pakkida, et noh ega silm enam ei taha hästi lahti minna ja, ja noh, kõik oma kohustused olin ma täitnud ja ja pulmarahvas hakkas siukest teist päeva pidama. Juba noh, mina ei olnud enam oluline, sest oli enam-vähem ükskõik missuguse polka järgi need, kes jõudsid kepsu, said lüüa. Ja panin lõpetuseks peale sellesama loo Slovi. Ma ei mäleta, kas ma isegi enam lõbusõnu hakkasin ütlema või olid need juba mitu korda selle jooksul ära öeldud. Ja nagu see hakkab nagu mängima tuleb sinna laua kõrvale neiu ja hakkab ohjeldamatult nutma. Ja siis ta tükk aega soristab, mina püüan lohutada ka siuke ummikuselt juba noh. Omadega nagu mõnevõrra läbi ja mis sa ikka oskad enam öelda, seda ei ole palju, on juba öö jooksul räägitud. Ja, ja sisse ütleb, et tantsimuga natuke. Naasistantsin ja. Noh, püüan ikka lohutada ja pintsakuväel on korralikult märgia. Ja siis ta ütleb, et oi, mängis seda lugu veel korra. No kuna rahval oli juba enam-vähem kama, siis ma mõtlesin, et no hea küll, noh kui nii südamlikult palutakse juba uuesti mängima ja tema purskab uuesti nutma. Ja see kestis ikka hea tükk aega. Sest noh, kuidagi oli nagu piinlik öelda, et kuulge Ma ei jõua teie murega tegeleda ja ma ei saagi nagu aru, mis mulje see on. Vist muutus natuke sellest, et tal on selle looga seotud üks imeline mälestus ühe noormehega, kelle ta selle loo saatel leidis ja kes nüüd on umbes nagu selle loo saatel tema juurest lahkunud. Ma ei, ma usun, et ma ei liialda, kui ma ütlen. Et ma olin ikka üsna üsna niiske pintsakuga, kui mul lõpuks õnnestus ta kuhugi transportida kellegi teise kõrvale, sõbranna kõrvale. Ja, ja vot see lugu kui sa mulle meenub või kui seda kuskil mängitakse, siis selle loo selle looga seoses on minu elus olnud kõige rohkem pisaraid. Ja noh, mõnikord on muigonnaga aga paljude kõvasti haledamate ja kõvasti senti mentaalsemate lugude kõrval oli see lugu minu jaoks tõesti kõige pisarate rohkem. See oli väga liigutav lugu ja muide, Jüri laulik, sa tegid ajalugu meie saatesarjas mul meeles veel, sellepärast selles loos peitus kohe kaks story't sinu enda ja selle neiu oma. No minu jaoks ta ehk nii kurb ei olnud, ma olin lihtsalt õudselt kohmetu ja ei osanud midagi teha ega midagi lohutavat öelda. Aga, aga neiu neiut, ma ei ole kunagi hiljem kohanud, ma arvan, et et ma ei mäleta tema nime. Muidugi ei mäleta tema nime. Tema nägugi ei mäleta, aga lool on oma pitseri küljes. Ja lugu on väga ilus ja seda me kohe ka kuulame.