Need need, kes olid Stefanuse pärast sündinud viletsuses hajutatud käisid mööda maad finiikianya, Küprose saareni ja Antiookia Ni rääkides sõna ainuüksi juutidele. Nende hulgas oli aga Küprose küreene mehi. Need rääkisid pärast Antiookesse jõudmist ka Helleenistunud juutidele kuulutades neile evangeeliumi issandas Jeesusest. Issanda käsi oli nendega ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid issanda poole. Aga jutt nendest, ku ühtis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnaba Antiookiasse kude pärale, jõudis ja nägi jumala armu. Ta rõõmustas ja julgustas kõiki jääma kindlameelset issanda omaks. Sest ta oli hea mees ja täis püha vaimu ja usku. Ja üsna suur hulk rahvast lisati issandale. Seepeale läks Barnabas Tarsusesse Saulust otsima. Ja kui tuli tema leidnud, tõi tema Antiookia esse. Ja nemad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid üsna suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookia, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks. Noil päevil aga tuli prohveteid Jeruusalemmast Antiookia esse. Üks neist Akapos nimi tõusis ja andis vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas kogu riigis. Nõnda sündis keiser Claudius ajal jüngritest, aga igaüks otsustas saata juudamaal elavatele vendadele abi. Nii kuis kellelegi käekäik lubas. Seda nad tegidki. Läkitades annid Barnabas ja Saulus käe läbi vanemate kätte. Aga rajal pistis kuningas Heroodes käe välja et kurja teha mõnedele kogudusest. Ja ta hukkas mõõgaga Jaakobuse. Johannese venna. Aga Herodes kandis hirmsat vimma Tüürose ja Siidoni rahva vastu. Need tulid ühel meelel tema juurde ja saanud oma nõusse plastuse kuningakambriülema. Palusid rahu sest nende maa sai oma toiduse kuningamaast. Ühel seatud päeval Heroodes pani ülle kuningliku rõivastuse ja istunud kohtujärjele pidas neile kõnerahvas, aga kisendas see ei ole inimese, vaid jumala hääl. Aga issanda ingel lõi teda otsekohe seepärast, et ta ei andnud au jumalale ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge. Jumala sõna, aga levis aina ja kasvas. Issand, Jeesus Kristus. Sina oled imelisel viisil viinud oma koguduse läbi katsumuste jälitamist, et. Sa ei ole lasknud raskemal ajal kaduda tõelia valgusel jäägitult. Vürstide vägevad on tulnud ja läinud. Aga sinu sõna ja riik jääb igavesti. On armu, et meie võiksime olla tõesti sinu omad nüüd ja igavesti.