Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Neeme Korv, Postimehest Mikk Salu, Eesti ekspressist. Ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast. Ja võtame kokku lõppeva nädala ja see, see lõppev nädal Eesti sisepoliitikas võiks öelda, oli, oli erakordne, sest kohus otsustas prokuratuuri taotlusel vabastada ametist Tallinna linnapea Edgar Savisaare. Ja mulle tundub, et võib-olla võiks öelda niimoodi, et see, mida opositsioon on Tallinnas on aastaid ja aastaid üritanud teha ja pole saavutanud, siis selle tegi Savisaar ise ära. Ma ei tea, selles mõttes, Savisaar tegi ise ära või tegi siis nüüd prokuratuuri, kohus tegid ära. Ilmselt sisuliselt jääb Savisaare linna edasi juhtima, eks ole. Linnavalitsuses juba käib hundisilmal väljasõiduistungit või kuidas nad nimetavad neid samas loomulikult ta kaotab terve rea asju, eks ole mingisuguseid materjal reaalselt hüved, palk, ametiauto. Ma hakkasin mõtlema, et võib-olla Savisaare kõige rohkem hakkab pin käima isegi hoopis selline staatuse kaotus. Enam ei saa. Linnapeana ma ei tea mingit jõulurahu välja kuulutada ja mingisugusele kuhugi välismaale ei kutsuta teda enam tasuta ühistranspordist rääkima ja eks ole sellised asjad. Ma saan aru, et seda hakata nüüd lähimatel kuudel tegema Taavi Aas et kes on ju ka päris huvitava taustaga Keskerakonna poliitik, et ta ei ole ju näiteks olnud erinevalt paljudest teistest jaga noh, omati kaaslastest väga suur häältemagnet. Ei hakka külge, ta ise ütles kunagi. Hääled, hääled. Talle külge ei hakka, aga aga ta on ju kohusetäitja olnud siin seoses Edgar Savisaare haigestumise ka ju ju varemgi ja päris pikka aega ja saab olema tegelikult huvitav vaadata, kuidas kuidas ta siis nii-öelda avalikku rolli siis kandma hakkab, sest sest, et jah, päris ütleme päris sellist inimest noh, ütleme siin on juba kasutatud sõnaga mütoloogiliste tegelaste, on vist Sven Mikseri sõnastus nagu, nagu nagu Edgar Savisaar praegu ikkagi asendamas seal ei ole. Noh, ma arvan, et üks põhjus, miks Taavi Aas praegu ja juba nagu tükk aega on olnud Savisaar asendaja, ongi see, et ta on ta ei ole konkurent või vähemasti mingil kujul ei saa temast konkurent, on sihuke Tubi lojaalne ametnik. Need tundub, et tal ei ole Kasele missioone Undilist ambitsiooniga ei ole, eks ole Nojah, need samas need Tallinna teemasid kajastavad ajakirjanikud, kellega ma olen sel teemal rääkinud ja kes kindlasti Taavi aasa tunnevad ja on näinud pikkade aastate vältel, sest ta on ju Tallinna linnas linnavalitsuses olnud juba 10 aastat sellel ametipostil peaaegu vist 2005 või isegi rohkem rohkem kui 10 aastat. Et Nad ütlevad küll, et tegelikult talle endale selline selline roll tegelikult täitsa nagu kohati meeldib, et ta vähemalt niimoodi avalikes esinemistes paistab, paistab välja ja ajakirjanike ees Aga ta mingi hetk tõmbas ka nagu tagasi ajakirjanikega suhtlusele, et vahepeal oli, oli väga lihtne teda ka näiteks mobiiltelefonid kätte saada, aga aga pärast neid Parbuse skandaale ja kohtuasju siis siis ka tema nagu selline muutus kidakeelseks ja vähem kättesaadavaks öelda igal igal hetkel ajakirjanikele räägime tormame nagu siin ette, et me räägime juba sellest, kuidas Savisaar ei saa jõulurahu välja kuulutada, aga tundub, et, et selle kohtuotsuse puhul ikkagi võib arvata, et see kaevatakse edasi ja ütleme, Keskerakonna isegi juba ei kaevatud. Äkki jah, võimalik, et, et nad ei, ei lepi sellega ja ja kohati noh minu jaoks oli see isegi, ütleme, sellel nädalal natuke üllatav, et, et kohus otsuse tegi, siis kui ma kuulan neid prokuratuuri argumente, et et eesmärk on, et Savisaar lisaks mõjutada linnaametnike siis sekka Savisaar istub Vabaduse väljakul või istuta hundisilmal või on ta üldse Moskvas, et seal ei ole suurt vahet minu arvates, et see mõju on ikkagi olemas. Ma rääkisin paar päeva tagasi Reformierakonna kõrge poliitikuga ja üldiselt talle ei meeldinud see Savisaare tagandamine, ta arvas, et see ano tantsilist märtri oli juurde, et see ei ole noh, poliitiliselt ei ole, see ei ole see hea, aga aga kohtunik teeb oma tööd. Kohtunik näeb tõendeid, mida meie ei näe. Mida muuseas ei näe, kas Savisaar või Savisaare kaitsjad praegu veel. Et ma ei, ma ei oska kuidagi spekuleerida. Mis seal kohtuniku peas toimus, mida ta nägi, eks ole, nendest tõenditest. Et sellepärast ma ei saa kuidagi ette heita. Uurimisorganid, ja, ja kõik muud ju lähtuvad ikkagi Eesti vabariigi seadustest, Eesti on õigusriik ja me räägime siin, räägime siin siin ühelt poolt seadustest, mis kehtivad tõenditest, mis on kogutud kahtlustustest, mis on, mis on esitatud. Aga teised teisest küljest on see, et, et ikkagi see, see nagu meediasõda, mis, mis sel nädalal on puhkenud, noh, ma, ma ütleks küll, et et see on keelanud ikka sellise sellise lehekülje ja sellised reaalsuse saanud, et et ma küll ausalt öeldes tõesti-tõesti ei mäleta, et sellist situatsiooni noh, päris päris nii karmilt oleks olnud, et loomulikult Tallinnas välja antav pealinn ajaleht siis ja ka Tallinna televisioon oma oma eritama teatud saadetes kes oli täiesti suurepärane, no nad on, nad on nagu kogu aeg olnud ja sellist noh, ütleme sellist propomentistliku joont hoidnud ja, ja nii edasi, aga see, mis, mismoodi kesknädal sel nädalal ikkagi no põhimõtteliselt põhimõtteliselt peaaegu peaaegu et seal oli nagu lõks puud või peaaegu et riigipöördega ähvardamisest, kui, kui sinna ridade vahele nagu lugeda, vähemalt vähemalt selline mulje jäi, et, et see on ikka nagu päris kole. Aga noh, selles mõttes töötab ju keskerakonna põhivalija peale, kes on venekeelne elanikkond, et, et seesama, mis aga Mikk viitasid, et selline tekib nagu Savisaar, Savisaar, polaarsus võib sellest tõusta kui nii-öelda venekeelne inimene, kuidas kapo ja prokuratuur Tanel maha võtsid, eks, et et nemad võib-olla ei tõlgenda seda. Nii et on olemas kohus ja sõltumatud uurimisorganite sõltumatu kohus, et et see võib nende jaoks olla maaliks, et meie valikud pekstakse ja tehakse talle põhjendamatult liiga. Jah, vaata, selle sellepärast on natukene natukene nukker ka see, et nendel asjadel lastakse niimoodi minna, et kui, kui vaadata näiteks keskerakonnas ka seal juhtivpoliitikute sellist, et kas nad siis, kas nad siis taas on valinud sellise vaikimise, et lasevad sellel asjal niimoodi niimoodi, lasevad kellelgi teistel siis kisada. Või siis, või siis on vastupidi, et on ise ka nagu läinud seda umbes sedasama teed võib-olla võib-olla natukene leebema sõnastuses, aga ikkagi samamoodi on öelnud, et tegelikult umbes umbes tehakse liiga ja see on hoopis hoopis mingisugune poliitiline kättemaksu aktsioon, et et see, see on tegelikult ikka ausalt öeldes päris uskumatu, päris päri, päris uskumatu. Samas annab see jällegi on andnud keskerakonnale võimaluse võtta see ütleme nendel olulistel teemadel, selles mõttes, millele kahtlustused tuginevad nagu tuld ära, et, et vähem räägitakse sellest, kui palju Savisaar midagi tahtis ja mis need tehingute sisud olid, et pigem vaieldakse selle üle, et kas, kas poliitikule tehaksegi liiget saanud hääled ja nüüd tuleb, tulevad nii-öelda uurimisorganid sekkuvad rahva tahtesse ja nii edasi. Eks, eks ole asi ju selles, et et praegu me ei tea täpselt kahtlustuste sisu, eks ole, me teame neid üldraama. Aga mis juhtus, kus juhtus, kes kellega juhtus? Mida pealt kuulati, millised maid, lindid on kaitsepolitseil? Noh, raske on näiteks kirjutada neil teemadel, et seepärast see kogu see poliitiline nagu dimensioon, need poliitilised järeldused tulevad nagunii jõuliselt ka esile. Noh, eks see See, kuidas, kuidas, kuidas asi asi välja paistab, see on ju selles tohutus meediatulvas, mis meid igapäevaselt ümbritseb, kuidagi selline tunne, et see ongi järjest-järjest-järjest olulisem, aga, aga mulle küll tundub see, et ühel hetkel keeratakse vint ka lihtsalt, et üle ja, ja ja, ja see see võtta ja tegelikult ühel hetkel muutub iseenda karikatuuriks, et. Ja mulle tundub, et see, see ülekeeramise moment, et see, kas juba tehti ära või, või see on väga-väga-väga lähedal. Sa mõtled need ülekeeramise? Kesknädala pealinna ja selle meedia poolt. No just just seda peaasjalikult ikkagi seda, et, et noh, et lihtsalt see see, et, et opositsiooniliidrit rünnatakse, et loomulikult kui meenutan seda pressikonverentsi, kus need kahtlustused välja käidi, siis, siis peaprokurör Lavly Perling oli, oli tegelikult noh selles mõttes ta väga selgelt väljendas mitu korda seda, et selle taga on suur avalik huvi ja sellest sellest lähtutakse ja nii edasi ja nii edasi, minu meelest oli see väga tähtis, sellepärast et, et kõik ju saavad aru, et kui, kui, kui on tippopositsioonipoliitik satub, satub löögi alla siis kahtlustuste Allased taolistel taolisel puhul, siis seda vaadatakse natuke teistmoodi ja sellel on mingisugune laiem laiem pilt ka. Aga, aga noh, ma ütlen, et noh, lõputult ei saa sellel kaardil nagu mängida. No ei tea, ei tea midagi, et 10 15 aastat on saanud, et miks, miks ei võiks teine 10 15 aastat veel saada. Ja võib-olla küll vaadata, kuidas on tegelikult Keskerakond, linnavalitsus, linnavalitsuse juhid sellel nädalal käitunud, siis nad ikkagi on võtnud nagu sellise ärritava positsiooni on ju tegelikult noh, oma oma käitumisega see samad need kogunemised, eks ju, hundisilmale, kogu linnavalitsuse nii-öelda tippkoosseisuga abilinnapeadega Keskerakonna tippjuhtkond, et nad nagu annavad selle sõnum, et jah, kohus küll nagu ütles ühte, aga aga sai nagu ei tähenda, et me küll välja öeldakse, et me seal käisime ja toetasime ja inimene on haige ja avaldasime toetust, aga tegelikult see sõnum on see, et me teeme ikkagi edasi nii, nagu me tahame, mingit lõhet nagunii meie vahele löödud ja Savisaar on ikkagi oluline. Sellisel väiksemal tasandil on seda Eestis juhtunud, et paar aastat tagasi kohus tagandas kallaste linnapea kes seepeale kohe hakkas kallaste linnavalitsuse nõunikuks ja kui keegi helistas linnavalitsusse ja küsis linnapead, siis suunati noh, nõunikuna see telefone. Sarnane, mitte küll tagandamine on toimunud Maardus, kus, kus Maardu nii-öelda tegelik juht aastaid olnud, võeti pidi ametist, aga kui ma sellepärast, et ta oli, ei osanud eesti keelt ja, ja siis pandi ka keegi asemele, kes oskas, aga tegelik juht oli teises ametis lihtsalt. Nii, aga sellel nädalal tulid erakondade populaarsuse küsitluse tulemused septembris ja ja noh, need olid küll. Meedias oli pealkirjastatud, et Keskerakonna toetus on kõvasti kukkunud, kui vaadata protsent august võrreldes templiga sissekukkumine oli seal üks protsenti, aga ka Aivar Voog, kes seda uuringut nii-öelda juhib või tõi välja, et, et see küsitlus langes just sellesse aega, osa küsitluses toimus Stahli puhkemise järel ja pärast seda oli Keskerakonna langus olnud tugev ja langusele just tugev olnud eestikeelse valija hulgas. Otspärane ei, see on väga ootuspärane seesama asi, millest me ennem rääkisime, et et kõik need korruptsioon, skandaalid mõjutavad ainult ühte nagu Keskerakonna valijate segmenti, eks ole, need eestikeelsed valijad kes kes siis ilmselt kellest suur osa või mingi osa, eks ole, mõistab hukka selle Savisaare korruptsioon rooli ja, ja tuleb ja ei toeta teda enam, aga ka need venekeelne nagu vari ja see on täiesti ükstaspuha. Savisaar kannatab ja kannatame temaga koos, kannatab meie eest. Aga mis te arvate, mis mõju võib nüüd sellel juhtumil olla Keskerakonna sees, et, et nad küll praegu näitavad ennast üpris ühtsetena, aga, aga kas, kas võib tekkida keskerakonnas ikkagi mingi selline tugev tugev jõud või opositsioon Savisaarele, kes ühel hetkel otsustab, et, et võtame selle juhtimise üle ja proovime nii selle skandaali mõju raputada, raputada eemale seda? Selge on see, et see kogu see juhtum saadab keskerakonda? Kaks-kolm aastat vähemalt. See, see opositsioon on tegelikult ju Keskerakonna sees juba tükk aega olemas olnud, et ta ei ole küll, võib olla väga tugev noh eelkõige selles mõttes, et need opositsiooni viited ise on üli üli ettevaatlikud ja nad ei taha minna sellisesse otserünnakule Savisaare vastu, ma pean siin Kadri Simsonit, Jüri Ratast silmas, aga aga nad on kindlasti ja noh, ütleme niimoodi, et, et Keskerakonna sees on üks seltskond, kes aastaid nagu mõtisklenud, rääkinud, et miks me nagu meie kunagi valitsuses ei ole ja miks, miks me nagu isolatsioonis poliitiliselt oleme ja kas ja kuidas sellest välja tulla saab? Jah, et. Ma Mikk võttis tegelikult mul sõnad suust, et meenutada siin ühte Keskerakonna kongressi, ma praegu ei julge seda aastaarvu peast öelda, ma olen ise küll seal kongressil kohal ja see oli see, kui kui Jüri Ratas ikkagi väga-väga tõsiselt kandideeris Savisaare vastu. Ma mäletan seal selliseid, et ka ka nagu selgelt toetavaid päris vägevaid kõnesid ühe nendest pidas Rainer Vakra toona veel enne seda ei teadnudki, et Vakra on nii kõva kõnemees, on aga aga et vaadata toona kasvõi seda hääletustulemust, siis siis ega sisurattasse päris tugeva toetuse toonud ja ega need, et need jõujooned tegelikult ei ole, ei ole kuhugi kadunud. Aga noh, siin vist ei pea küll olema mingi eriline analüütik, et see Keskerakond ütleme noh, ilma savi saareta päris sellisena ta, ta on liidrikeskne erakond ja sellisena ta päriselt ikkagi ilmselt ei säili. Tegelikult juba sellel aastal me ju nägime, et kuidas kombiti võimalusi koalitsioonis Keskerakonnaga, ehk siis et Keskerakond On ütleme viimasel paaril aastal muutunud salongikõlbulikumaks näiteks ilmselt osade Sotside osade reformierakondlaste seas noh teatud mõttes oleks okei teha Keskerakonnaga koalitsiooni. Aga. Lükkab jälle selle kõik nagu lükkab selle kogu nagu erakonna, nagu küll enam sellises eesti poliitika mainstream-ist eemale. Aga noh, kui ma siin enne rääkisin seda, et noh, natukene pettumust valmistav on, et kui need Keskerakonna natukene opositsioonilised jõud on ka nüüd kas siis kas siis vaikinud või siis isegi nii-öelda ka õiguskaitseorganid kuidagi kuidagi nagu tauninud, et siis tegelikult ma arvan seda, et, et see võib olla ka selline mõnes mõttes selline selline poliitiline käik, et, et ühel hetkel on need asjad ikkagi meelest ära läinud ja selge on see, et et keskerakonnas on terve rida inimesi, kes on inimestena vägagi vägagi vastuvõetav kas või nendele samadele sotsidele, koalitsioonipartneri Reformierakonnale, kellele iganes, et inimestena no inimestena kõik need teavad, tegelikult usaldavad ja ja ilmselgelt, kui, kui seal toimuvad mingisugused arengud Aga aga samas, et ütleme, sellist inimest seal erakonnas minu meelest küll ei paista, kes, kes võtaks nüüd üle ütleme sellise näiteks sarnasegi mingilgi sarnase liidrirolli et ta suudaks ühendada kõik need Jah, kahte nagu poolust või ütleme, kasvõi kahte keele keelekeskkonda, eks, vene ja eestikeelseid liikmed. Seal vist seal ütleme nii, et ta suuresti on küll see, see ikkagi see keelepõhine noh, nagu nagu, nagu veelahe ka olemas või noh, nii-öelda poolte vahel, kuigi ma arvan, et mitte ainult mitte ainult kindlasti kindlasti mitte ainult. Keskerakonna kongress, eks ole, novembris tulemas ja seda ei ole tühistatud, see tuleb ikka. Ja seal valitakse esimeest Savisaar kandideerib ja noh, üks kahest, kas Jüri Ratase või Kadri Simson ilmselt ka kandideerib. Ja ega praegu ka ütleme, Jüri Ratase, Kadri Simsoni puhul võib-olla kehtib ka see põhimõte, et ära ära sülita enne vanasse kaevu, kui uus pole valmis, et tegelikult need sündmused on ikkagi väga värsked ja kui sa sellised tugeva autorid taarse juhiga erakonnast tahad nagu mingit pööret teha või taat sellel autoritaarsuse jõule konkurentsi pakkuda siis eeltöö peab olema. Te näete Seegelikumise, nende opositsioonile, kus ma mõtlen Simsoni Ratase opositsioonilisus on, on ka nagu väga tinglik, see. See on pidevalt sõnastavad seda, et see pole Savisaare vastu, eks ole. See võib tuleneda sellest, et paljud teised konkurents, erinevad erakonnad tahaksid näha, et opositsioonilise oleks nagu tugevam ja jõulisem, et, et sellepärast võib-olla ka seda vastandamist on, on meedias palju, aga mis ei pruugi olla nii sisuline. Ma nüüd korra veel sellest Savisaare ümber puhkenud skandaali palun viiks jutuga ka teistele osalistele, et meie äriliidritele, et nad seni pole paljud sõna saanud või sõna tahtnud sõna neile pakutud igal pool. Aga et Hillar Teder nüüd tegin öelda suu lahti. Nädala alguses avalduses märi päästama ka intervjuu ja ja noh, ega seal ütleme, kui lugeda seda, siis, siis ikkagi Teder ju ütleb ka, et ega noh, uurijad saavad valesti aru, asjadest on pannud erinevate nii-öelda tegevust kokku ja et mingit nii-öelda süüta endale ei tunne, et kui palju see nagu selline noh, kogu see skandaal võiks sellist nagu äriliidrite mainet kahjustada. Me räägime, et Keskerakonna maine langeb, aga, aga mis nendest ärimeestest saab? Ma tahaksin tegelikult põrgatada korraks selle palli sinuga tagasi, et sa tunned meist ilmselt kõige paremini Eesti ettevõtjaid ja sa kasutad sellist sõna või terminit nagu liider, et, et kõigepealt, et, et kas me mitte küll mitte, küll otseselt eliit, eks ju, aga, aga siiski liider, kas me siiski neid inimesi, kes seal on, võime siiski ka pidada eesti äri? Liidriteks ma Nendest nelja puhul, siis ma arvan, et, et Tuulberg võime selleks pidada, et ta on ikkagi ehitusturul Rand ja Tuulberg, see ettevõte ja tema kosuma Aivar Tuulberg koos äripartneri rannaga on tegijad ja Raivo Rand minu teada juhib ka ühte. Erialaliitu on nagu sihuke esindusnägu seal. Ja Marek Teder vaadates. Hävi ärid on enamjagu Ukrainas, aga vaadates seda, milline mõju kasvõi see, et Tallinna Sadama nõukogus ja, ja olnud seda mitte küll nüüd enam. Teder on, eks ole ma ei tea, kas nüüd viimase tabeli järgi vist Eesti rikkuselt teine või oli viiendanud, no okei, nojah, põhimõtteliselt on olnud seal tipus nüüd juba aastaid, kuigi suurem osa tema rikkusest on tõesti ärid välismaal, aga ta on tegelikult samas just viimastest oli aastatel on üha nähtavamalt Eestis just nende tänu avalikele opositsioonide lähedal hakanud ja kas siin Eestis rohkem äri tegema vähemalt üritab teha? Ja Tederi puhul ikkagi, see on suurimaid erakondade toetajad, ettevõtja, kes andnud viimastel aastatel kõige rohkem raha erinevatel parteidel, et see ka peaks näitama tema sellist olulisust või mõju. Võib-olla kõige selline tagasihoidliku poolne on ikkagi Kofkin, kelle puhul me võime öelda, et tema on olnud väga selgelt seotud Edgar Savisaar, aga ega Keskerakonnaga ja ja kui me ka tegime selliseid väikseid persoonilugusid nendest ettevõtjatest, siis Kofkin oli, oli see, kelle kohta Eesti teised suurettevõtjad võib-olla kõige vähem oskavad midagi midagi öelda või hinnangut anda, et nad ei suhtle temaga nii palju. Kofkini ole Eestis, eks ole, suuremates aega ja Vello Kunman, kes on neljas On ju hoiab küll madalat joont, aga kui vaadata, et kus ta on osaline olnud, siis juba kunagi, kui 20 Eesti ettevõtjad tahtsid koos raudteed erastada, oli ta seal pundis nüüd anest eteni fondidega koos tegutsemas, et, et ta on, on ka selles mõttes mõjukas. Eks, eks mu küsimus, mis ma sulle tagasi põrgatan, mõnes mõttes retooriline ka, sest eks nad on ju oma tegevuse tõttu kõik üht või teist viisi ju tuntud või, või siis isegi Kofkini kohta ütleks isegi seda, et ta on isegi mõnes mõttes selline legendaarne kuju, et keda tavalised inimesed ju teavad siin juba nii-öelda meie sellest ülemineku ajast ja tegutsemas erinevate igasuguste märkide kaubamärkide tõttu, eksju, Est kompeksim, pean meenutama siin pingviini jäätist ja kõiki selliseid asju. Kusjuures eks tema on ju see, kes tegelikult on nii Edgar Savisaare lähedane tuttav kui Andrus Ansipi Reformierakonna esimehe selline hea tuttav, kuna Ansip alustas oma karjääri eraettevõtluses just Kofkini, vaatame natuke valdkonda. Põhiliselt siis nende neid ärimehi ühendab muidugi sarnane sarnane tegevus, ma pean sinna kinnisvara arendamine, ehitamine. Aga see on üldse meie, neil on omad mingid valdkonnad, aga nad kõik peaaegu kõik on on paigutanud ka kuhugi kinnisvaraärisse oma oma oma raha, mis võib-olla veel nende äriliidrite puhul mind nagu hämmastab, vaatame ka, et nad tõesti, kui palju neil võiks vara olla või kui, kui palju nende ette neile kuuluvad ettevõtted on väärt. Et, et sa nagu lähed, noh, ütleme sellisele teele, et kahtlustused üldse saavad, tekib, et, et sa. Et kui palju sa pead nagu last nagu seda jõukust või kasu taga ajama, et, et võib-olla võiks mingil hetkel panna nagu jala mõelda, et ma nüüd enam ei tee midagi, millel on, ja eetili. Ma ma lihtsalt arvas, et kogu see arendamine, ehitamine, kinnisvara valdkond, mitte ainult Eestis vaid ülemaailmas ongi noh ilmselt ma julgelt kõige korruptiivsem ärivaldkond. Taas kord vaatame Eestist välja, eks ole, kus kohas igasuguseid skandaale, maalid ja altkäemaksud tulevad siia, tulid just sellest valdkonnast ja ja võib-olla see on siis nagu selle nagu valdkonna mingi paratamatus, et kõik need äriliidrid on harjunud sellega. Nad on aastaid niimoodi tegutsenud. Nojah, eks, eks see ongi ju, et kui me räägime siin üldse korruptsioonist kui niisugusest, siis räägime tegelikult selle, see on nagu kultuuriga sarnane mõista, et me räägime sele tajumisest mõõdetakse ka ju mõõdetakse tajumise, indeksi järgi ja erinevates ühiskondades on, on, see on see on see erinev, aga, aga mis puutub jah, kinnisvara, kuidas see siis seal on, seal on see, et näiteks on mingisuguste planeeringute algatamise, et mõni asi jääb venima, mõni asi läheb millegipärast lähedalt käima, see on kui seesama samal ajal tegelikult on ju nii, et kogu seda, seda valdkonda reguleerivad ju tegelikult seadused. Ei seda küll, aga vaata. Noh, ma arvan, et see valdkond ongi sellepärast korruptiivsed, nagu paljud teised siin on avaliku võimul on on väga suur võimalus määrata, ma ei tea, kas maja on kolmekorruseline või kuuekorruseline, kas sa saad mingi tüki vahetatud või ei saa Saatse planeeringu või ei saa, saad ehitusloa või ei saa nii edasi. Et kui me vaatame sel nädalal, mõtlesime rikaste topi, et seal võitis transerwaysi üks rajajatest, Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, teine tema äripartner oli, oli kolmandal kohal. Ja üldse on nagu idufirmade omanikud, nagu noh, ütleme Eesti äriilma peale kasvanud ja nende nii-öelda vanade liidrite kõrvale jõuliselt tõusnud. Nendel ei ole vaja, eks TransferWise ärile ei ole oluline, kas sul on head suhted Tallinna linnaametnike või, või ka Eesti, Eesti valitseb poliitikutega, et nii globaalne, et, et sellest väga palju ei sõltu. Et seal võib, seal võib olla see, et kui nende uute äridega mõnikord nii, et nad liiguvad ise kuidagi kas siis seadustest ees, eks ju, et et siin on näiteks nendesamade takso takso appidega on olnud ju see teema, et nad nagu justkui justkui väljuvad seadustest ja siis üritatakse seda ära kasutada, samal ajal ikkagi tihtipeale tihtipeale on nii, et seadused tulevad järgi. Pärast, ega see ei tähenda seda, et Transferwise ühel hetkel võib-olla juba peaaegu ma ei tea, päris täpselt ei, ei põrkaks selliste dilemmade ja mul tuli praegu meelde, et kuul paar aastat tagasi oli Prantsusmaa ähvardas mingisuguse kohtuvaidlusega maksude küsimuses lahendati niimoodi, et Google ehitas Prantsusmaale suure kontori ja president Prantsusmaa president käis avamas ja surusid kätte. Me teame, et Microsoftil on olnud, on olnud selliseid sedalaadi sedalaadi tülisid. Aga sellest Tederi juhtumist veel, mis sealt välja tuleb, oli üks huvitav nimi, kes on olnud Paavo Pettai, kes jookseb sellest Tederi kahtlustest läbi ja, ja tegemist on ju ju Keskerakonna ajuga, kes on olnud Keskerakonna valimiskampaaniate taga. Selline tuntud reklaamiärimees Eestis. Teder küll ütleb, et sellel ärisuhtel Paavo Pettai mingit seost tema kruntide vahetamisega Covid, et seal olid hoopis teised põhjused. Aga teisalt on, on Eestiski olnud avalik saladus, kuidas erakondi varjatult toetatakse, see käibki läbi erinevate ravimifirmade, kus siis on üks klient on ettevõtte ja teine klient on erakond ja siis lihtsalt erakonnale tehakse väga suur Ale ja ja et hinnaalanduse ettevõtetele esitas selle võrra suurem arv. Ma kujutan ette, et kaitsepolitsei teab üsna hästi juba millega pao petajamiidilt tegutsevad ja kui palju selle firma nagu tegevusest on seotud Tallinna linna ja keskerakonna ega ju, kui palju mingite muude raamidega, et ma kardan seda, midagi muud on nagu ülivähe. Et kõik teavad, on Keskerakonna, Tallinna linna reklaamifirma. No vaata, siin ongi see koht, et kui sa, miks siin rääkisid sellest, et, et mingitel ärivaldkondadele on kokkupuude avaliku võimuga ja ja tegelikult on ju nii, et, et kes selle selle avaliku võimu määrab, et selle määrab jällegi valija, et kas siis valija on siis andnud kuidagi nagu mingil määral oma omalt poolt rohelised, see nagu teatud käitumiseks või me lihtsalt pole veel jõudnud areneda mingisugustest käitumismustritest edasi näiteks näiteks välja. Aga ma arvan, valijast suhtumine sellistesse juhtumitesse, mis praegu nagu ilmiks nendesse kahtlustesse ongi nagu erinev, et, et seda võib-olla paljud valijad võtavadki loomul, et mis siis on, eks Alexander Kofkin maksis kinni Savisaare puhkusereisipiletid ja mis sellest siis on? No hea, et noh, näiteks siin, meie meil on üks kõrval, üks suurriik siin ida pool seal on näiteks on, oli üks kodanik nimega Jakunin, kes oli tähtis autojuht ja kellel oli suured mõisad ja värgid ja pildid ja ma ütleks, et suur osa sealsest ühiskonnast nagu ka ütleb, et aga mis siis on, ongi nii tähtis mees, et tal on niisugused asjad, on. Aga lähme, siit selle seal võib olla ka valijatele nagu arusaadavamat nii-öelda pahategude peale, et teine hoog, mida, mis keskerakonda nädalal tabas, oli siis Mihhail Stalnuhhin oma nii-öelda autosõiduvajaduste lahendamisega ja Eesti Päevaleht teisipäeval kirjutas, kuidas Stalnuhhin võtab riigikogu liikmele ette nähtud kuluhüvitist, liisib selle eest autot, aga selgub, et tal juhiluba ei ole. Autot kasutab Stalnuhhin abikaasa ja eelmise riigikogu koosseisu ajal. Stalnuhhin kasutas sama skeemi ja see auto oleks tema pojale, et et siin on tekkinud nagu väga tõsine kriitika, et kas need kuluhüvitised ikka on, on eesmärk. Põhimõtteliselt, eks ole, süüdistus on suhteliselt lihtne, et Stalnuhhin on riigikogu kuluhüvitisest ostnud auto oma pojale ja nüüd parajasti ostab autot samuti kuluhüvitiste eest vanaisale. See on mõeldud selleks, et riigikogu, et kata riigikogu liikme tööga seotud kulud Mul eile öeldi riigikogus, üks inimene ütles, et paar tükki paari kuulas, ta on nagu rääkinud, et nad on tegelikult Stalnuhhin näinud autoroolis paar korda, et kui kui see peaks tõsi olema. Muidugi on siin juba järgmine nägu. Tead, kui lähtuda otseselt mingisugusest mingisugusest paragrahvist, siis inimene, kes võib-olla ei ole päriselt jurist, et tal tekib küll nagu küsimus, et kas see ikkagi on, et kas on nagu kõik korrektne või, või ei ole korrektne ka seaduse mõistes. Kuigi jah ütleme ütleme kindlasti kindlasti ei ole see korrektne, nüüd ütleme nõnda südametunnistuse või no tähendab nagu eetika seisukohast, eks ju, südametunnistus on igaühe enda asi, aga aga eelmise aasta lõpust ma panin kirja ühe lause. Mille ütles siis Stalnuhhin erakonnakaaslane Kadri Simson, see lause on selline, et järgmises Riigikogu koosseisust alustavatele parlamendiliikmetele annab hea tava eelnevatele lisaks ka lihtsad viited selle kohta, kuidas täita oma kohustusi väärikalt, nimelt riigikogu sai endale ju pärast seda suurt eetikakoodeksi kähmlust, kõik fraktsioonid kiitsid heaks ju siis selle nõndanimetatud riigikogu liikme hea tava. Ja seal on ka selline punkt, kus öeldakse, et riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist, tarbetut raha kulutamist. Olles nüüd Kadri Simson, Stalnuhhini juhtum, tuli välja, et tal pole olnud aega sellega tegeleda, sest ta loeb riigieelarvet. Nojah, ta ta noh, ta, miks, miks ma teda tsiteerisin, see on see, et ta ise ju oli ka üks selle hea tavakoostajaid ja. Mis on, laias laastus, on tegelikult ju see, kuidas ütelda noh, pseudoprobleem minu jaoks, mis kuru vits on 1000 eurot kuus või 30 protsenti riigikogule palgast sõltub peks seal sõltuvalt, mis rollis oled seda ja, ja noh, mingis mõttes oleks võib-olla lihtsam lahendus, et okei, et kui on niisugune kokkulepe, et saadikud saavad, ma ei tea, 1000 eurot nagu lisaks kulutage nii nagu ise tahavad. Ja siis ajakirjandus võib siis kirjutada ja siis anda nagu mingeid hinnanguid, et kas kas ta kulutas nagu eetiliselt või mitte eetiliselt, et. Aastaid nendest hüvitisest kirjutatud ja vahel on tehtud tegelikult ka liiga saadikutena, sest seal ongi nagu väga raske tõmmata piiri. Mul on, eks ole, see juhtum selle majoneesiga, mille vist saadik Kundla kunagi ostis selle üle nagu irvitati tükk aega, aga tegelikult ma mäletan, et kui seda uurite, siis tuli välja, ta käiski valijatega kohtumas ja ta oligi mingi kohaliku sööklad oli palganud, kes kartulisalatit tegi nagu temana. Pooleli veel seeme, kui ma õigesti mäletan, et ta tegelikult võttis vastu mingi Hiina delegatsiooni ees, otsustas rämpsu selgitusi, nimelt otsustas odavamalt läbi ajada ja, ja käis põhimõtteliselt ise poes ja tegi ise söögid. Selle asemel, et, et võib-olla teha suuremat kulu ja viia viia kuhugi kuhugi välja. Söögikoht. Mulle rääkis üks saadik eile, et kuidas see oli mõned aastad või olis paar või mõned aastad tagasi, kuidas oli mingisugune Valgevene mittetulundussektori delegatsioon käinud. Nad olid saanud toetust mingisugust eurofondist Euroopal või Eestil, et need, kes nende sõidukulud kattis, aga siis nad olid Tallinna Asianatoodi Toompeale siis valik, see oli selline noh, niisugune kokkulepetest saadik oma kuluhüvitisest neile välja hobusele pundile tegi selle. Riigikogu sööklas, eks ole söögi välja. Ja teine, kusjuures kasutatakse enne valimisi on ju tegelikult erakonna nii-öelda üritustel ja, ja nii edasi. Selles ma olen nagu Mikuga nõus, et ta peab, kõige lihtsam oleks, et kui nad ütlevad, et neil on vaja seda kolmekümmet protsenti oma palgast, et siis tõstamegi nende palka 30 protsenti ja las nad siis kulutavad, kui tahab. Selline, eks ole, mida ma tean mitmeid saadikuid ja mitmed juhtumid, kutsutakse pensionäre, õpilasi Toompeale, tehakse see buss või, või mis iganes välja, siis seal Toompea sööklas tehakse lõuna välja sedasama kuluhüvitise rea pealt. On kõige sellega ka nõus, aga, aga üks asi, millega mina, Ma kindlasti nõus ei ole, et senikaua kui see süsteem sellisel moel kehtib, et hakatakse ütlema, et ajakirjandus tegeleb nagu pseudoprobleemiga, minu meelest ei ole pseudoprobleem. Et milline on ikkagi, et valijal on tegelikult nagu õigus teada ja siis pärast hiljem kas siis otsustada, et nagu ma aru saan, siis härra Stalnuhhini valija ütleb, et see on okei, sellepärast et see on ka varem nii olnud ja sellest on ka varem räägitud. Jah, aga võib-olla mitte sellisel kujul ja ma kujutan ette, et võib-olla selline käitumine on, on, on Stalnuhhini valijale mõistetavam kui, kui see, mida, mida teeb Edgar Savisaar, et need valijad mingil määral ka tõenäolist kattuvad. Aga üks teema veel võib-olla, mis, mis sellest nädalast on, puudutab riigikogu liikmeid ja see puudutab Eerik-Niiles Krossi, et et kui meil see autode kasutuse puhul on, on asjad nagu selged ja läbipaistvad, siis Eerik-Niiles Kross, kes oma kõue mõisa jaoks võetud laenukohustuse nüüd lahendas nii ära, et, et selle laenukohustuse võttis üle üks siis maksuvabas piirkonnas registris peeritud ettevõtte Blue Oil Limited it's, et et noh, see on nagu näide, kus riigikogu liikme selline nagu äriline tegevus majandushuvid ei ole, ei ole piisavalt läbipaistvad ja, ja kui selle saate algusega paralleele tõmmata, siis tegelikult sellist noh ma ei tea, kas skeemi või või võimalust on kasutanud Eesti poliitikas ka sagedasti Edgar Savisaar, kelle kellel on olnud suured laenukoormused ja Ühel hetkel on kuidagi ära kustutatud mingi salapärase abilise abil, et et see krossi jutt, kui ma loen neid kommentaare kuidagi juhuslikult Swedbangas olles lahendati muu asja käigus ära ka tema laenu probleem, et noh See mulje tegelikult jääb täpselt selline, et Kross pangast laenu võtnud. Ja ta ühel hetkel ei suutnud seda sellises tempos tagasi maksta, nagu Swedbank tahtis ja tal oli vaja kuidagi siis see probleem lahendada. See probleem siis lahenes mingisuguse, ma ei tea kanali või neitsisaarte või mingite sooja lõunamere nagu saarte nagu abil. Aga küsimus ongi. Kas see probleem on lahenenud, et ega see rahavõlg on üleval ja see võlg tuleb poliitik krossil ära tasuda ja küsimus on nüüd, et mismoodi see tasumine käib, eks, et et tal on ikkagi väga suur võimutäius, olles riigikogus ja kuuludes valitsusliidu ühte erakonda? Noh, see võrdlus savisaarega, mille sa alguses põimisin, oli iseenesest selles mõttes kaval, et kui ma meenutan siis Kross oli ka ju üks inimene, kes on päris reaalselt suutnud Savisaarele nii-öelda noh, väljastpoolt siis noh, niimoodi rivaliteeti pakkuda siin Tallinna Tallinna siis kohalikel valimistel, eks. Ja kross on kahtlemata üks ongi üks ju tegelikult üks üsna ja selline salapärane persoon igatepidi, et et aga jah, eks need küsimused olid ju, kui ta riigikokku kandideeris, et noh, need asjad olid ju teada, et ta selline salapärane persoon on ja ja, ja selline ütleme nii, et et ühel hetkel ilmselgelt ajakirjandusavalikkus hakkab nagu küsima rohkem nende nende saladuste kohta, see on ikka täiesti loogiline, arvestades tema sellist positsiooni rahva esindajana. Jah, aga lihtsalt, ega sealt seda selguste vastust selles mõttes ei tule. Ei tule muidugi. Eiland Eerik-Niiles Kross on? Ma ei tea, väga huvitav, kihvt tegelane, et ma olen temaga rääkinud, et väga põnev, intelligentne, aga tema minevik, tema äride, tema tegevus, et jah nendest ei tea kuigi palju. Teame, et nendega on olnud probleeme, teame, et Ameerika ühendriikidel on temaga mingisugune väga suur. Probleem, eks ole, et kuhu ta sõita ei saa. Aga lähme siit edasi järgmise teema juurde, mil, mida on ka sama Eerik-Niiles Kross sellel nädalal kommenteerinud. Et eelmisel nädalal, kui rahva teenrid Need, kes olid, siis oli teada, et tuleb mingi oluline uudis. Spekuleeriti, et Eston Kohver tuleb tagasi koju ja, ja siis pärast, et see uudis tuli, et lõppeval nädalal on sellel teemal päris palju arutletud ja mõtteid vahetatud. Ja võib-olla üks teema, mis tõstatus, et noh, ütleme kaitsepolitsei käitumine selle vahetuse käigus ja siis vene FSB käitumine, eks, et et pool tegi sellest sündmusest Kohveri vahetamisest. Riigireetur Aleksei asjaniga tegi sellise meediasündmuse Kaitsepolitsei Eestis otsustas, et ta annab selgitusi nii-öelda võimalikult vähe, et ta ei, ei vasta soengu samamoodi ja ja nüüd on tekkinud diskussioon, et kas kaitsepolitsei ei oleks pidanud olema avatum, oleks pidanud näitama oma salvestusi ja nii edasi või kutsuma Kui ajakirjanik siinkohal ma arvan, et see oleks küll vale olnud, aga noh Üks variant oleks muidugi olnud see, et nad ise oleksid seda jäädvustanud, võib-olla teadustest ka, kes seda teab, oleksid siis seda jäädvustust kuidagi kuidagi jaganud, et seda nad on jäädvustatud, seda vähem on ka loogiline, eks, et, et eks see ole nii ja naa, aga, aga noh, ma arvan, et kui, kui lugeda täna Postimehes ilmunud usutlust väga head intervjuud minu arust kolleeg Oliver Kund on teinud suurepärast tööd ja küsinud häid küsimusi Kaitsepolitseijuhilt Arnold Sinisalu, siis siin me saame natukene ka selgust, kuidas Sinisalu näeb ja positsioneerib kaitsepolitseid üldse üldse ühiskonna suhtes ja minu meelest on see erakordselt tähtis teema, sest et kui me mõtleme, mis siin viimasel ajal uudised on olnud ikkagi kahtlustused poliitikute suhtes kahtlustus, et ettevõtjate suhtes kohalike omavalitsuste uurimine, et, et, et noh, et siin siin siin siin peab nagu no selle avalikkusega selles mõttes nagu tööd tegema. Et kerge on tekkima igasugused vandenõuteooriad ja politseiriigi kuvandit ja niisugused asjad, et, et me oleme tegelikult ju ikkagi sellest sellest ajast läbi tulnud. Aga kahtlemata kaitsepolitsei peab arvestama ka seda, et, et ühiskonnas on endiselt ju väga palju inimesi, kes, kes mäletavad ja teavad ja tajuvad täpselt, missuguseid meetodeid kasutas KGB ja missugune noh, missugust jõududa enda endast kujutas, et, et selles mõttes selles mõttes ost Sinisalu, selle, sellise tänase avatuse ja seal sul hea intervjuu ja selle selle avatusega ta ta tegelikult näitabki seda, et, et ei ole tegemist mingi salapolitseiga ja nii edasi. Et, et ma sooviks jõudu sellise tegevuse juures ja võib-olla et oli seal mingisuguseid, selles selles sillaloos, mingisuguseid asju, mida oleks võinud teha teistmoodi, aga, aga noh, kindlasti ei hakka Eesti kaitsepolitsei ei hakka kasutama selliseid selliseid võtteid nagu, nagu siis vastaspooltäidet Ma tegelikult isegi ei kujuta ette, mida nad nagu väga teistmoodi oleks pidanud, kõik, nagu ajakirjanikud sinna kuskil hommikul sinna võssa vedama. Tehke nüüd pilti, et siin hakkab nagu huulepulk, et mitte kõik, vaid vaid oleks nii-öelda võetud üks või kaks välja valitud ja mis, mis selles mõttes? Ei oleks olnud, ma arvan ka sellele meediaväljaandele väga võib-olla hea märgiti, et ja noh, teisalt muidugi on öeldud, et, et nad oleksid pärast seda juhtumit kui ka see pressikonverents oli võinud anda, ütleme siis Eesti meediale neid salvestada, et me ei oleks pidanud kasutama telekanalite ülesvõtteid, mis mis võivad näidata seda toimunut. Kuidagi kallutatuna, aga samas vahetus, noh, sa, kui palju sa ikka saad seda? Näide üks, üks mees tuli vasakult, teine tuli paremalt ja siis nad said keskel kokku ja siis üks läks nagu vasakule ja teine läks paremale ära, et mis on nagu ikka vaadata anneta. Ta on nagu kaitsepolitseijuhid, mitte ainult Sinisalu, vaid ka teised sellel nädalal seda teemat üldse kommenteerinud, nii, nii oli Päevalehes on olnud raadiotes intervjuusid teles, et et selles mõttes noh, avatus on olemas, et vähemalt on võimalus olnud ajakirjanikel päris palju ikkagi esitada küsimusi ja ja tegelikult meil on tulnud ka vastuseid, mitte nii nagu mõnikord poliitikud vastavalt ühe lausega ja ja kirjalikult Ma arvan, et seda üldse, et kaitsepolitseiamet on ka, on ka nagu selgelt muutunud nüüd selle senise eluajal, et ta on ka pisut teistsuguse taustaga juht, kui, kui on tema olnud tema eelkäijad. Aga minu meelest selle selle Eston Kohveri küsimuses on veel üks selline artikkel, millele võiks viidata. Nimelt reedel kirjutas Postimehes Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Kadri Liik viitava huvitava loo ja mõtlemapaneva artikli, kus ta siis ikkagi püüdis nii-öelda omalt poolt siis esitada seda küsimust ja siis sellele ka mingil määral vastata, miks Eston Kohver üldse rööviti, ehk siis milline oli see sõnum, mida, mida sellega esitati noh, nagu esitada vaheti ja et, et täiesti võimalik, et, et see ei olnudki nii suur ja nagu selles mõttes selline poliitiline teema, kuivõrd lihtsalt ka ka ametkondade omavaheline omavahelised sõnumid, et need on vist mingid niuke jälle selline luurajate Valhalla teema. Sellel sellel nädalal ongi ju väga palju spekuleeritud, üks spekulatsioon on olnud see, et Kohver rööviti ka sellepärast, et, et siis vahetada välja Aleksei dresseni vastu. Teine teema on ju üldse selline nagu laiem, pean muidugi ütlema, et see spekulatsioon tundub mulle võrdlemisi absurdne. Et pigem ette rööviti lihtsalt võib-olla noh, sellepärast et et kuna Eesti pool on nii palju kinni võtnud meie nagu omasid, et siis me teeme ka kellelegi võtma kinni. Teine teine ju spekulatsioon, mis kogu kohe hakata rääkima oli, oli see, et Venemaa tahtis näidata kuna see röövimine sattus Ameerika Ühendriikide president Obama Eesti-visiidiga samal ajal, et siis Venemaa tahtis näidata ameeriklastele Euroopale, et ärge siin, et võtke hoogu tagasi, meie oleme ka siin tegutsema. Ja nüüd, kui see vabas ütleme, see vahetus toimus, nüüd on ju ka hakatud rääkima, et mis see, mis see eesmärk on, et kas nüüd Vladimir Putin, Vene president tahtis selle sammuga mingit sellist soodsamat positsiooni saada, vaata kui ta enne kohtumist Obama või ÜRO peaassamblee peaassambleel. Et lükata selline väike vastik teema nagu laualt ära. Ja on, on, on see nagu selline globaalselt oleme me nii meelide Saidi oluliselt noh, mina, mina arvan seda, et kujutle kujutlus võib-olla ikka ikka suurem kui tegelikkus, et ja tavaliselt ikkagi arvan, et asjad asjad on natukene natukene lihtsamad, aga loomulikult selliste asjade puhul saab rääkida erinevatest versioonidest ja ja nagu need kadri tublid versioonid oma artiklis välja. Arnold Sinisalu ütleb ka, et, et, et ma ise kinnitada 100 protsenti ühtegi nendest versiooni Nendest, aga ta ütleb, et ütle lühidalt öeldes versioon, et võib-olla kõik kuulajad seal artiklis teenistuste vaheline. Et tegelikult me oleme need siin juba välja toonud ka, et üks asi oligi siis see, mis puudutas seda oma visiiti. Teine asi oli see, et see sõnum oli, oli nii-öelda riigile suunatud, siis oli see sõnum või siis oli see sõnum suunatud siis ikkagi kaitsepolitseile teenistuste vaheline asi, mida, mida tegelikult noh, avalikus nii täpselt ei teagi, et omavaheliselt eks, eks nad ju üsna täpselt jälgivad, mida üks ja teine pool teeb ja ja võis olla ka sellist liiki asi. Ei tea. Klientidele siinsetele, et tegutsege julgelt edasi, et kui kinni võetakse, siis me siis me päästame siin kuskil oli intervjuu, juba räägiti, et on olnud mingid brigaad, kellase dresson sind juhtis ja keda ta nüüd hakkab edasi juhtima. Seda ma küll ei usu, ma arvan, see dresson pannakse nagu kuskil ilusti kenasti ära, et saab mingisuguse personaalpensioni ja käib, võib-olla annab paar loengut, näidataks tema nägu. Ja seda kindlasti, et selline persoon on ta kindlasti, kes, kes saab anda intervjuusid ja, ja vajadusel, keda kasutatakse. Selliseks lõpuks dressional ikkagi reetur, tähendab, seal, seal seal on, seal on väga põhimõtteline vahe, eks ole, et ta ei olnud. Ta ei olnud mingi Stirlitz, mingisugune vene agent, kes nagu algusest peale, kas ta oli Eesti vabariigi kodanik, kes töötas aastaid kaitsepolitsei heaks ja siis ühel hetkel nagu otsustas, et nüüd töötab nagu. Teise poole ja ma arvan, et see on ka võib-olla üks peamine põhjus, miks ma ei usu, et Venemaal tuleb väga suur pikaajaline edukas karjäär jäätmetemast väga palju kuulamata. Kuulsushetked tal olidki, võib-olla sellel nädalal või siis eelmise nädala lõpus. Kui välisteemadest rääkida, siis tegelikult on, on tõenäoselt kõige olulisem praegu see, mis Süürias toimub ja ja Venemaa käitumine seal, et Venemaa nüüd alustas, sekkus Süüria konflikti sõjaliselt, et mis me, mis me sellest võiksime järeldada, et et kas see on nagu olukord, kus nüüd Venemaa taas jõuliselt lääneriikide ja, ja Ühendriikide puhul nagu laua taga temaga räägitakse, antakse andeks see, mis ta on Ukrainas tehtud ja üritatakse koos Venemaaga Süüria asjad ära lahendada. Mingis mõttes on nagu süüriapoolsed on nüüdsest nagu paratamatu. Et kui Venemaa assaadi toetab, Venemaa toetas Assadi isa, Nõukogude Liit, toetas Assadi isa, et noh, selles mõttes nad on vanad liitlased, eks ole, ja ja Venemaa, ja ja nüüd ja paratamatult on nüüd Süüria lahenduses on osa nagu noh, Venemaal ja sellest Süüria lahenduses on nüüd osa kaassadinat ilma soovita seda lahendust kuidagi paista. Eksam. Et mina kusjuures ikkagi seda ei arva, et siin mingisugust mingisugust suurt andeksandmist toimub, aga, aga see, et nad ühises, mis on, noh, see on nende Kasele Miku toodud põhjustel, et, et see on nagu hetkel paratamatu, et nüüd nad seal ühise laua taga on, aga küsimus on see, et ja siis need konstruks aktiivseteks nimetatud kõnelused, kus suurriigid laua taga istuvad, tähendavad väikestele, et kes on, kes on ühel või teisel põhjusel ka ju ju erinevate laudade taga, et et aga noh, ma, ma arvan seda, et meie noh arvestades meie oleme ikkagi NATO laua taga, et ei maksa seda unustada see selliste selliste asjade juures, et, et maailm ei ole kindlasti selline, nagu, nagu ta siin võib-olla aastakümneid tagasi oli kui, kui, kui meie meie mingisugust saatust määrata, et siin on väga lihtne selliseid paralleele tuua, aga ma arvan, et see ei olnud ühegi laua taga mitte ühegi laua taga täpselt nii oma. Me olime kusagil eemal kaugele ära ja me isegi ei teadnud, et kusagil mingid lauad on. Just nimelt ja öeldi, et meie siin talitama oma loom ja teeme, teeme põldu, ärge muretsege ja kõik on korras. Aga jah, et see Venemaa sekkumine ütleme, näitab, et Putin Putin üritab enda nii-öelda mõjuvõimu taas näidata, aga on ka öeldud, et, et võib-olla lääneriigid võiks selles suhteliselt rahulikud, et lasta olla ja võiks tsitaat Eesti lehtedes ei meelde, et äkki ta jookseb siis vene nii-öelda Venemaa, laseme Venemaa jookseb seal verest tühjaks ja siis tal jääb vähem aega. Ja raha sealsamas on väga keeruline täitsa kõrvalt vaadata, kui Vene lennukid pommitavad mingisuguseid võitlejaid, kes omakorda saavad toetust. Ma ei tea Türgilt või, või Ameerika ühendriikidelt. Kui nad ei pommitaks ole islamiriiki, vaid just mingisuguseid võitlejaid, kes on türgi või Ühendriikidega seotud. Jah, aga see näitabki, et see konflikt on, on nagu oluline ja võib-olla ka väga-väga tõsine ja kerget raskesti nagu lahendatav. Meie sitaga täna lõpetame, stuudios olid ajakirjanikud Mikk Salu, Neeme Korv, Aivar Hundimägi ja järgmisel nädalal rahvateenrite juba uued liikmed, kõike head.