Rõndame koos Hendrik Relve Jätkuvad siis meie rännakud seal Lõuna-Ameerika mandril riigis, mille nimi on Venetsueela. Ja eelmises saates oli juttu sisened sõela lähiminevikust ja tänapäevast ja võimukast riigijuhist nimega Hugo Chavez kelle näopildid ja hüüdlauset siiamaani ehivad Venetsueela linnu, kuigi ta ise on juba kaks aastat surnud. Ja et selle mehe vari või vaim hõljub ikka veel Venetsueela kohal. Ja et sõelas tema alustatud muudatused jätkuvad õieti siiamaani ja see on kujundanud tänapäeva Venetsueelast väga paljus. Aga tänases saates läheme siis Caracases Venezuela pealinn. Põnev. Ja ka võiks öelda kurikuulus ja seal Caracases. Terve päeva olime siis need muljed ja elamused mõtted. Need andsid võimalust ka teha mõttes ka päris palju üldistusi Venetsueelast kui riigist ja Venetsueela lastest. Ja saate lõpus ma püüangi sisse nagunii hästi, kui ma oskan kokku võtta Venetsueela ühiskonna kõige olulisemaid näojooni. Selliselt kõlab siis üks väga tüüpiline Venetsueela pillimuusika ja siin mängimas erinevad pillid, siin on kitarr, Rev, flööti, siin on ka sellised pillid nagu quattro ja harf. Quattro Ta on noh, Ladina-Ameerikas, Hispaanias tuntud niisugune kitarri moodi pill, tal on natuke väiksem kui kitarr enamasti ja ja tal on enamasti neli keelt, sellesse nimigi quattro, Annely, aga harf, see on ka rahvapill ja ta näeb küllaltki sarnane välja sellel klassikalisele harfile. Aga seda mängitakse hoopis teistsuguse tehnikaga. Me nägime seda üsna pikalt ja põhjalikult, see, see on väga huvitav. Külamees, 10 sõrmega tohutu hoogsalt tohutu rütmikalt mängib harfil lugusid, mida sa usud, et Harryga pole võimalik mängida. Aga Ta mängib ladina-ameerika muusikat ja seda tuleb lihtsalt niimoodi mängida, seda tehakse siis harfiga. Aga ma alustaksin seda kõike siis sellest, et kui me üldse Venezuelasse jõudsime siis me olime ju üsna karakase lähedal ja paljudel oli sihuke kibelus, et meil on täna veel pool päeva aega Läheks õige omapead sinna linna ja ja meile tehti siis selgeks, et see on halb mõte. Aga mõned meist, eestlastest olid ikkagi maailmas ikka õige palju ringi rännanud ja ja nad lihtsalt arvasid, et teeks nii, nagu me oleme mitmes muus maailma nurgas teinud linnades, mis natuke kahtlased on, et tellime takso, lähme taksoga ja kogu aeg takso on juures, käime kuskil toredas kohas söömas, taks ootab, läheme mõnda ostukeskusesse, takso ootab üldse jala, ei liigu oma pead ja, ja pärast takso toob tagasi, et see ei saa küll kuidagi riskantne alla. Ja siis ütles meie giid sedamoodi, et mina küll ei riskiks võõra taksojuhiga karakasesse minna. Et siin on niimoodi, et ka taksojuhid võivad olla seotud kuritegelike jõukudega ja kokku mängida ja turisti paljaks röövida, see on nende lemmiktegevus niimoodi ta ütles, et. Ma ise, kui ma tahaksin minna niisuguse võõrana võtaks sellise taksojuhi, keda ma läbi ja lõhki tunnen, ainult temaga, keda ma väga hästi tunnen. Keda ma täielikult usaldan, ainult temaga ei julgeks sedamoodi minna. Aga vot mul käepärast praegu ei ole sellist võtta sellest autojuhtidele kohe täna. Aga et lähme ükskord hiljem pakases. Reis on pikk, tulen mitu korda siia tagasi ja ükskord me leiame aja, võtame kohe hommikust õhtuni terved päeva lähme bussiga mis kuulub ainult meile ja, ja liigume üheskoos ja sellisel moel saame karakas palju põhjalikumalt vaadata ja, ja niimoodi on see ka täiesti ohutu. Pidime temaga nõusse jääma ja siis edasi juba läksime, sealt hakkas kaugemale kaugele Venetsueela Lukkadesse õhkkond üsna reisi lõpu poole tekkis siis ikkagi tõesti see võimalused, olimegi Caracases. Hommikust peale oli võimalik kohe teele asuda Caracases ja me läksime sinna, veetsime seal terve päeva ja see koht, kus me siis alustasime, oli tegelikult mitte linnas, vaid natuke linnast väljas paarkümmend kilomeetrit ja ja siis sõitsimegi karakase poola kraakas asub teatavasti sihukeses mägedevahelises orus. Ja juba vähemalt kümmekond kilomeetrit enne seda, kui see päris linn algas, hakkas mõlemal pool mäenõlvadel on täiesti niisugune, ma ei oska öelda, võib-olla siis kummituslik vaatepilt, sest et kõik olid kaetud, nõlvad niisugust majade kogu mikkudega. Madalad majad, enamasti värvilised, aga selgesti näha, et odavad, viletsad lagunevad ja neid maju oli lugematul hulgal, kõik nõlvad olid neid täis külvatud ja eks need olid need barjad, nii nagu Venezuelas nimetatakse lumme ja siis rääkis meie giid Felix siis seda, mida ma tõesti ei teadnud, et tohututes lummide asumeid ümber karakase. Need omakorda jagunevad nagu kolme täiesti eriastmesse ja vaat et nüüd kõige kaugemal linnast, mida me just parajasti nägime. Et need on siis need kolmanda astme Sluumid, need kõige armetumate inimeste elupaigad ja nendes elavad enamasti illegaalid, nad on tulnud kuskilt Venetsueelast väljastpoolt väga tihti näiteks naabermaalt Kolumbiast. Sest Kolumbias on elu selgelt viletsam kui Venezuelas ja need inimesed on asunud lihtsalt teele, saagu mis saab ja siin on nad osmikus olemas. Ja nad on valmis kõigeks ja nende hulgas on ka see kuritegevus kõige suurem, kuigi kogu Caracases on kuritegevuse aste väga kõrge, aga aga just siin on need kõige suuremad kuritegevuse pesad. Ja need inimesed, Need kolumbialased on omakorda tihti seotud narkokaubandusega. Sest Colombia on ju kogu Ladina Ameerikasse kuulus riik, mis toodab tohutult palju narkootikume. Ja niisugustel üldistel ja Annist arvamusel põhinevatel arvamustel keegi ju täpselt ei tea, siis kolmandik, terve üks kolmandik kõigist sellest narkootikumid, mis nüüd Colombias teile läheb, et see kulgebki läbi Venetsueela ja need inimesed, kes seal elavad, nad on tõesti ilma igasuguste kodanikuõiguste, keegi ei tea, kui palju neid on ja mitte keegi ei tea, palju neid sünnib, palju, neid sureb, neid tõenäoliselt on seal lõpututest lummides kümneid tuhandeid, aga keegi ei tea. Ja siis, kui me lükkasime edasi karakase poole, siis algas nii-öelda teise astme slummide vöö, no need olid paremad. Ja nende kohta rääkis siis Felix seda, et siin elavad siis samuti täiesti puruvaesed inimesed. Aga nemad on enamasti Venetsueela lased ja tihti on nad tulnud just kusagilt maa Kolgastest, kus nad ei ole lihtsalt suutnud ennast ära elatada. Ja nemad, kui nad on Venetsueela alased, siis nad saavad ka riigilt juba isegi teatavat abi ja toetada just, et kuidagi oma jalgu maha saada. Ja et vot lisaks nüüd sellele teise astme slummidele on siis need kõige paremad lombid, noh see kõlab nagu must huumor, aga et siis nagu kõige rikkam kamat slummi inimesed elavad nendes kõige paremates lummides ja, ja need on siis niisugused, kus inimestel on isegi tööd hästi ametlikult tööd ja enamasti saavad nad siis näiteks tööd just karakase keskklassi perede juures, mõnikord ka jõukate perede juures on seal kas koristajad, aednikud või mis iganes teenijat, teenindajad. Ja me nägime ka neid kõige jõukamaid lumme, noh tegelikult väliselt nad olid üsna sarnased nendele kõige armetumatele ikka pisikesed majad üksteise kukil järskudel mäenõlvadel aga oli selgelt näha, et tegelikult nende majade kvaliteet oli selgesti parem ja seal oli ka see, et, et seal oli kindlasti olemas elekter ja veevärk, see, mida nendes viletsamatel lummides mitte kunagi ei ole. Ja see on seal täiesti ametlikult sisse toodud seal elavatud sellised Venetsueela inimesed, kes on tegelikult kõige suuremad Venetsueela patrioodid, sest riik on neile palju erisoodustusi loonud. Ta alates sellest, et kõik see elekter ja vesi on neile tasuta ja palju muud riigi poolt sellist tuge. Eelmises saates me rääkisime sellest, et just nemad olid trump, kelle najal Hugo Chavez üldse võimule sai ja pärast tema kadumist on nad ikka temale tänulikud ja tänulikud Venetsueela riigile. Ja nad on patrioodid, tõelised Venetsueela patrioodid ja me nägime ka just nendest lummide tänavatel, majadel näiteks lehvimas Venetsueela rahvuslippe, kuigi ei olnud mingisugune riigipüha. Milline ordenit, sõela Lipp, ta trikoloor, üleval, kollane, siis sinine, kõige alumine, punane värv ja see kolme värvikombinatsioon on tegelikult samasugune ka Kolumbia lipul ja Ecuadori lipul ja sellel on ajaloolised põhjused, sest kunagi üle 100 aasta tagasi 19. sajandil oli siis niimoodi, et kõik need kolm riiki moodustasid ühtse suure riigi, selle nimi oli rand Kolumbia ja sellest ajast on siis jäänud see lippude värvi ühtsus. Aga Venetsueela lipp siiski erineb Colombia ja Ecuadori lipusta, kes oskab vaadata, see näeb seal keskel otse lipu keskel, on selline viisnurkadest kaar ja neid viisnurk, äkki on seal kaares täpselt kaheksa ja need siis sümboliseerivad selle suure Venetsueela riigi kaheksat erinevat osariiki. Aga jah, patrioodid nad on ja kui, kui tahate teada, miks Venetsueela on tore riik, siis mine küsi nende käest, sest neid on soosinud riik ja nemad soosivad omakorda riik. Ehkki see sümpaatia on siis nagu vastastikune ja ma ütleksin isegi midagi nagu sellist, et te sõelast teatud mõttes valitseb niisugune vaeste diktatuur või või kui natuke liialdada, siis vaesed ongi võtnud valitsuse oma pantvangi, sest tänu nende toele saab siis valitsus püsida. Aga siis tuleb ka pidevalt nagu märku anda, et me teame teist vaestest väga lugu ja, ja püüame teid igatepidi aidata. Ja, ja nüüd siis päev seal rakase linnas. Me tõesti tiirutasime seal täitsa hommikust õhtuni välja. Nägime väga palju ja nägime ka seda, et kui erinevad on need linnaosad seal pealinnas ja kehtib, nende välimus juba reedab, et milline ühiskonna kihtsale elab, et noh, nendest vaestekvartalites oli juba juttu. Aga näiteks keskklassi linnaosad, need on ka selgesti äratuntavad. Need omakorda jaguneb nagu meie giid seletas, nagu kaheksat vaesem klass, klass nagu jõukam keskklass ja ja noh, need vaesema keskklassi majad nägid välja päris sarnased Meie näiteks Tallinna uus linnaosadega või või siis Tartu annelinnaga enamasti nihukesed betoon, mitmekordsed majad. Aga ausalt öeldes keskklassi vaesem linnaosa need hooned nägid selgelt viletsamad kui meie Eesti linnade uus linnaosad. Aga siis jällegi need jõukama keskkihi kvartalid seal need hooned olid ausalt öeldes nooblimad kui meil, kuigi need olid ka niisugused paljukorruselised ja enamasti betoonist üsna ilmetud karbid. Ja me saime näha ka karakase rikaste linnaosasid. No seal võib vabalt, et liikuda, kas sa tunned kohe ära, et see on väga teistsugune kui muuga rakas? Kasvõi selle järgi, et seal on liiklus väga vähe, seal on vähe autosid, seal ei ole üldsegi buss liikumas. Ja need elamud, need on seal siis sellised peened villad, lausa vahelduseks lossimõõtu, too luksuselamised. Teisest küljest, ega neid nii väga hästi näha ei ole pärast, et kõik nad on ümbritsetud hästi kõrge kivimüüriga ja selle kivimüüri otsas on siis veel okastraadikerad ja väraval seisab alati relvastatud turvamees, et ega sa sinna seda piiluma kuidagimoodi ei pääse sinna sisse, aga vaieldamatult Ta on seal siis ümber maja, aga kindlasti aed ja, ja rohelust ja, ja nii edasi. Teistpidi okastraati on need relvastatud turvamehed, see annab ikka märku, et elatakse nagu kindluses siin Caracases. Ja meie giid teadis ka seda rääkida, et väga tihti Nendes villades ei ela üldse nende omanikud sees. Sest nad on ikka tõesti väga rikkad ja väga tihti teevad nad niimoodi, et nad üürivad neid uhkeid maju välja isegi näiteks saatkondadele ja ise elavad hoopis väljaspool need sõelad näiteks Ameerika Ühendriikides, Miamis, seal pidi olema päris palju jõukaid Venetsueela peresid. Test üldise standardi järgi loetakse seda väga noobliks, et teie elate Venezuelas, vaid elatakse USA-s maja, mis. Ja no seal Caracases me saime ikka tegelikult mitte ainult bussiga sõita, vaid ikka täitsa paljuga jalgsiretki teha. Käisime näiteks väga pikki ja ka lühemaid käike südalinnas, aga sinna nüüd jalgsikäigule minekul, küll seal südalinnas, siis luges meie giid sõnad peale, ütles niimoodi, et buss on turvaline, kõik, mida vaja pole, jätate siia passi mitte mingil juhul kaasa ei võta passikoopia, seda ta ütles juba hommikul, see olgu kaasas, see pange taskusse, me küll viskasime natuke nalja sel teemal, et mis passi koopia siis annab, et kui meid rünnatakse ja pärast püütakse siis kukla järgi selgeks teha, et kes seal on või midagi nihukest. Musta huumorit me tegime, noh, natukene hoiatused. Noh, tõesti võtsid nagu valvel, et ärge võtke seljakoti, ärge võtke mingit käekoti, raha nii vähe kui vaja, mitte mingil juhul üleeilset raha ja peitke see raha kuskile hästi riiete alla ja kaamerat, ärge hoidke kaamerat nähtaval väljas käes, peitke kuskile põua ära, kui me seal liigume, kuigi me liigume koos ja on päevane aeg. Aga nii ta ütles ja ekstekki, kas endal ka niisuguse ohutunde, ausalt öeldes ja veel hoiatas selle eest, et vot kui tulevad mingisugused niukesed, noorukite joogud niimoodi kahekesi käsi siis olge eriti valvsad ja kui tuleb mingisugune tsiklimees, kihutab, et vot need võivad olla need kutselised röövlid, kes ongi turistide peal väljas. Noh, kõik need sõnad loeti meile peale, olime siis tõesti valvsad ja, ja liikusime üheskoos, aga kui juba seal mõnda aega sai liikuda, siis muidugi see esimene kramp nagu küll, kadus ära sellepärast et see linn, mida sa enda ümber näed, vähemalt seal kesklinnas südalinnas saan täiesti normaalne linn, tänavad on ilusad inimesed. Ta on täitsa kes sulle vastu tulevad, täiesti tavalised, et inimesed, ma ütleks isegi mised linnainimesed just küllaltki hästi riides ja keegi ei ole nagu hirmunud pilguga voorivad seal, nii nagu igas maailma suurlinnas midagi erilist ei ole, majad on ilusad poode, söögikoht, kõik on ja parkides, noh see hakkaski nagu silmad. No kohe nagu hakkab silma, et mõni üksik mees, kes on silmatorkavalt viletsast riides ja sihitult, kõnnib seal ringi või pargipingil, et järsku see on ohtlik, mõtled, aga siis ma tuletan meelde, et no kuule, et Eestis siin Tallinnas Ta võib kappargist liikuda, selliseid tüüpe ringi, et kas sa siis neid tõesti kardad, et nad on vaesed, aga igaüks neist ei ole siis ju kurjategija ja nad ei tülitanud meid näinud, ei tulnud midagi nuruma, niisugust asja ei olnud. Ja siis no mis seal veel silma hakkas? Ikka see, et sa oled Lõuna-Ameerikasse tänaval vastu tulevad inimesed, nad, nad on niuksed, tõmmud ja väga eri tüüpi tõmmud mestiitse ehk siis valgete ja indiaanlaste järeltulijaid või siis multikat, et mustanahaliste ja valgete järeltulijad ja siis kõikvõimalikke kombinatsioone nendest line karakase inimene, kes sulle vastu tuleb, aga tegelikult selles ei ole midagi erilist, võrreldes teiste Lõuna-Ameerika maadega, kus ma käinud olen seal täpselt seesama, et rahvad ja rassid on Lõuna-Ameerikasse ikka väga segunenud ja mitte kunagi mitte keegi ei pööra sellele mitte mingisugust tähelepanu, et kuhu sa siis nüüd oma nahavärvi poolest täpselt kuulut, sellel pole mitte mingit tähtsust kellelegi jaoks. Aga silma hakkas ka veel üks niisugune asi. Et kui tuli vastu mõni sõjaväelane, mõni ohvitser, siis ta oli kahtlemata väga uhkes mundris, munder oli kindlasti uus, väga hästi hoolitsetud. Ja ohvitser. Ta oli vabandust taga, nagu Kukk, niisugune uhke, endast väga heal arvamusel olev tüüp. Ma olen teist parem, seda ta peegeldas kõikidele ümbritsevatele inimestele ja isegi sõdurit, kui nad tulid, nad olid väga ilusates puhastes riietes, sageli relvastatud ja väga ise teadvad. Jana Me käisime seal Caracases ka siis ühes sellises linnaosas, kus sai siis ka oma peast täiesti vabalt ringi käia, see oli päris suurlinnaosa ja me olime seal kohe mitu tundi ja meie giid viis meid sinna sellepärast et ta ise oli kunagi seal päris mitu aastat elanud, ta tundis sealseid inimesi, tänavaid, poode, söögikohti. D täiesti isiklikult. See oli niisugune keskklassi linnaosa ja nii nagu Caracases just tüüpiline, et, et sellesama linnaosa kõrval mäenõlval oli siis ka jälle üks variasse slumm kõige jõukamate slummi elanikest lummaga ametis, lumm Nad olid ilusti üksteise kõrval ja mitte mingit probleemi ei olnud, seal igaüks käis oma pead, niipalju kui tahtis. Vaatasime natukene poode ja, ja inimesi ja ja rahvas tooris tänavatel päris palju, sest see oli parajasti Venezuelasse mitmepäevase karnevali viimane päev. Ja simega lõunastasime, et käisime kuskil rõdul. Toredat traditsioonilised Venetsueela toidud, jõime mitmesuguseid Lõuna-Ameerika veine, kõik oli viimase peal ja seal oli ka siis elav Venetsueela ja muusika ja, ja seal rõdul istudes ja seda veini juues ja seda muusikat kuulates tundus, et mida, mis asjadest rakasest siis räägitakse, sellel linnal pole häda mitte kui midagi. Noh, ja siis õhtupoolikul pöörasime siis Caracases talle koduteele, et sinna oma hotelli natuke linnast väljaspool ja pea oli tulvil neid igasuguseid eredaid pilte kogu sellest päevast, mis nüüd oli selja taga, nad olid hästi mitmesugused põnevat, kirevat pea oli neid täis. Et ikka tõesti Venetsueela suurim linn ja ametlikult seal oma kolm miljonit elanikuna tõeline suurlinn, igas mõttes. Mitte midagi ohtlikku seal ei ole, kui sa seal niimoodi teadlikult ringi kõnnid päevasel ajal ja mitmekesi ja ka need slummid, mis kuuluvad karakase juurde, et. Ta on osa suurlinnast ja ja mina ei tea, kes siis ütleb, et elanikke on just need kolm miljonit või paarsada 1000 rohkem. Sest neid slummi asukaid ma arvan, et nende arvu ei tea mitte keegi, ometi nemadki kuuluvad karakase juurde. Aga me sõitsime siis oma hotelli ja see oli parajasti meie reisil üks tähelepanu väärne päev, sest see oli viimane Venetsueela reisiõhtu. Järgmisel päeval pidi hakkama siis kodu poole lendama ja sel puhul, et oli viimane õhtu, siis oli plaanis. Korraldame seal hotellis nüüd ühe niisuguse piduliku õhtusöögi. Teeme niukse kena lõpu oma reisile. Ja kindlasti tellime ka mingid näid veine ja jooke ja, ja nii edasi ja vot seal tabas meid järjekordne üllatus. No me olime ju käinud Venezuelas juba üle paari nädala ja ja me olime ikka seda alati kogenud Venezuelas, ole alati valmis üllatusteks ja nii ka seekord. Et noh, ma läksin siis sinna hotelli restorani läbi rääkida, et mis me seal lõpuõhtuks kõik siis soovime. Ja et muidugi peaks seal olema nüüd ka veinid ja milliseid veinedel pakkuda on, ja vastuseks öeldi siis nii et mitte mingisuguseid veine täna ei pakuta. See lõi natukene nagu pahviks, et miks siis ei pakuta? Vastus oli selline, et praegu on Venezuelas karnevali viimane päev. Ja siis ma küsisin, et noh, et, aga mis siis, et me ju ei pea karnevali, et me oleme välismaalased. Me oleme linnast väljaspool, mitte mingit karnevali ei toimu hotellis ega hotelli ümber. Miks siis, aga vastus oli väga selline ametlik. Et kui on Venezuelas karneval, siis võidakse seal karnevalimöllus väga ülemeelikuks minna ja vot kui veiniga juuakse, siis pannakse toime vääritu tegusid, sellepärast meie teile täna veini ei Anna. Ja no siis ma ei teadnud, mida teha. Kutsusin siis meie giidi kohale Felixi, kellega me olime terve Venetsueela ringreisil koos olnud, et saada siis temalt nagu ausad Te ütlesite, et mis, mis siis toimub? Et me olime ju täna Caracases pärast lõunat? Me istusime ju, mäletad seal kohvikus ja meile valati veini, veini voolas ojadena, mitte mingit probleemi polnud ja nüüd järsku tuleb selline seadus välja. Ja siis tema ütles niimoodi, et jaa, et vot seal kohvikus kehtis, kas see seadus, aga see omanik tema siis leidis, tasub kostitada inimesi, ta võttis riski enda peale ja teadis ise, millega ta riskib ja Jutanski veini. No see oli siis väga kurb, et nüüd siis ei võetud riski enda peale. Siis ma vaatasin järsku sealsamas me olime seal restoranis laudade vahel sealsamas kuskil kõrvallauas istuvad kaks meest, nende laual on veinipudel ilusad pokaalid veini täis, rippavad seal täitsa rahulikult ja avalikult veini. Siis küsisin Felixi käest, et mis, mis see nüüd seal siis on, et miks nemad siis tohivad, meie ei tohi. Siis Felix seletas, et vat nemad ostsid selle veinipoest ja ei tellinud siit restoranist ja Venezuelas on selline kord, et kui restoranid ja kohvikud tõesti ei tohi mitte mingisugust alkoholi pakkuda, aga poest palun väga, igaüks võib osta veini nii palju, kui ta ise tahab. Ja tood selle poe veini nüüd siia laua peale nagu õige mees palud kelneri lahti korkida ja palun väga joo ja kõik on seadusekohane. See selles oli midagi, noh, ma ütleksin Venetsueela kui aga siis ma ikkagi mõtlesin edasi, et kuidas siis ikka niimoodi, et aga et kas meie siis ei saaks nagu sama teha, et ostame endale, kas siis poest veini toome siia, paneme lauale nagu õiged mehed säiliksid. Et praegu on ju selline kellaaeg, et poed on juba kinni, ei saa veini, siis ta küll võttis kohe oma nutitelefonijaks kuskile helistama, rääkis seal midagi ja siis ütles, et no vot praegu püüdsin leida, et mul on üks tuttav, poemüüja ja pood on kinni, oleks selle lahti teinud, mulle oleks lahti teinud veinid kätte saanud, aga ma ei saanud teda praegu kätte, aitäh. Ja, ja muidugi, et me tegime üldse valesti. Me unustasime ära, me olime nii heas tujus, seal Caracases oleks pidanud ise võtma mingi kasti veini, sealt kuskilt poest lihtsalt kaasa bussi, kõik oleks korras olnud, aga need on nii ja teha pole midagi ja, ja nii oligi ja nii see meie lõpult läks. Olime ikka täitsa karsket seal lõpuõhtul ja sellest ju tegelikult midagi katki ei olnud. Seltskond tore, meeleolu hea. Ma tahtsin selle loo rääkida ainult sel põhjusel, et see on nüüd siis nagu selline ehe kild Venetsueela tegelikkusest. Et mingeid umbes sarnaseid imelikke kentsaka arusaamatuid juhtumeid olime me Venezuelas ikka kogenud nadolid, täiesti erinevad. Aga nad olid alati ootamatud ja need olid sellised, et sa ei oska uneski näha, et siin on siis nüüd selline seadus või selline reegel, keegi täpselt ka neid ei teadnud seal nendes paikades ja ja nad mõjusid ausõna, väga tihti väga absurdsem. Ja sa juba nagu kohanesid sellega, et kaks võimalust, et kas sa siis lepid selle mõttetu seadusega keelu reegliga või siis iilid sellest mööda ja seda me tegime ka korduvalt seal Venezuelas. Sest selline on elu nagu öeldakse. Ja vot selles on midagi Venetsueela ja minu meelest väga omast. Ja üldse ma katsun siis siin lõpus kokku võtta selle noh, pigem selle tunde või taju, mis ma seal Venetsueelast sain, sihukese kokkuvõtliku, et mis on selles Venezuelas siis, mis on tema, on niisugune omapära või, või niisugune oma eriline hõng. Ma alustaksin siis sellest, et noh, minu kogemuse ja kõigis mille järgi ma ütleks niimoodi, et need sõela on üleüldse selline väga niisugune ebamäärane, raskesti liigitatud, tav riik. Et ta on niisugune nagu poolik, kuidagi nagu pool sotsialistlik ja ta nagu pool militaarne ja nii edasi nagu võlgneb raskesti lahterdada, tähendab et noh, mida see näiteks pool sotsialistlik tähendab, see tähendab näiteks seda, et riigi ametlik ideoloogia on see, et väärtustatakse, ülistatakse ja hinnatakse kõigepealt neid kõige vaesemaid, neid kõige lihtsamaid inimesi ja neid rikkamaid inimesi, noh, neid otseselt nagu nagu ei ahista. Ta, aga neil on nagu kuidagi halb maine. Et kui ta rikas, siis ta ei ole ikka õige inimene või noh, midagi sellist. Aga tegelikult, ega siis ei minda selles asjas ka lõpu, need näiteks need sõelas meise nägime kraakases rikaste linnaosad, neil lastakse seal rahulikult olla, tegin neid, ei tülita. Ta, nad võivad olla edasi, sellepärast ei ole ta ikka tõesti mitte mingil juhul niuke sotsialistlik riik. Ja noh, rääkimata sellest, et avalik saladus, et ka Venezuela riigi ladvik, et nemadki on rikkad ja ma ütleksin siis natuke irooniliselt, et nemad on siis sellised ametlikud rikkurid kilekottigaüks küll teab, et nad on pururikkad ja siis on vot need ütleme altkäemaksud ja, ja, ja sellised asjad ka riigijuhtide poolt, need on kuidagi nagu tunnustatud nagu teisiti, et muidugi kui riigi käes on kogu naftatööstusriik, saab palju naftast tulusid. Loomulikult see vaene minister, ta ju peab ikka saama sealt ka mingit tulu, mis sest, et see on mitmekordne võrreldes palgaga. Et selline suhtumine seal Venezuelas paraku normiks. Aga miks siis venet sõelad nimetaksin ka pool militaarseks maaks. Et see on nagu see, et armee ja relvajõud on riigis väga võimukal positsioonil, et see oli ju seal karakase tänavapildiski näha, et kõik sõjaväe väelased käituvad nii et meie oleme teist paremad. Ja Venezuelas on kahtlemata nii, et see valitsuse ladvik ja armee juhtkonnad on omavahel täielikult läbi põimunud. Üks toetab teist, teine ei saa olla ilma esimeseta. Ja tegelikkuses on see siis kuidagi niimoodi, et ütleme, et tuleb vastu Venetsueela reamees kusagil kas maal või linnas, seda me saime korduvat kogeda. No ta on iseteadev, ta näitab oma olekuga välja, mina olen parem, sina oled tsiviilisik, mina olen sõdur, ma olen sinust parem, see kuulub Venetsueela juurde. Ja veel üks väga iseloomulik asi, noh, vot see, et Venezuelas on kehtestatud ikka lõputul hulgal igasuguseid seadusi ja reegleid, neid on nii tohutult palju, et mitte kee ei jaksa neid meeles pidada. Ja paratamatult põrkud sa sellega kogu aeg kokku. Et noh, et kui on selline riik, kus on väga palju ülirangeid seadusi, siis see ju tähendab seda, et mitte keegi ei suuda neist kinni pidada ja neid siis rikutakse kogu aeg igal sammul ja tõeluses seda me saime jälle kogeda seal Venetsueelast ringi liikudes, et tegelikkuses valitseb selles kuulge korraga riigis, ausalt öeldes korralagedus ja kaos ja rikutakse kõiki reegleid. Mõnikord, kui on selleks paras hetk. Ja kui ma nüüd veel lõpuks võtaksin siis kokku, noh nagu võib-olla ühesõnaga selle Venetsueela ühiskonna omapära siis selles riigis valitseb topeltmõtlemine. Mida see tähendab, see tähendab üldiselt seda, et mõeldakse midagi ühte asja räägitakse teist asja ja siis tehakse veel mingit kolmandat asja. Ja kui sa nüüd tuled siia Venezuelasse väljapoolt, sa pead sellega arvestama. Ja tõtt-öelda see toob kaasa ebamugavusi, aga teisiti sa ei saa. Et kas siis mõnikord kuuletud nendele asjadele, mis sunnivad sul plaane käigult muutma või mõnikord lihtsalt rikud neid kuidagimoodi. Selline see on, see topelt mõtlemisega ühiskond ja, ja kui nüüd siin eestlasena järele mõelda, et kas meile siis nii väga võõras ongi see kauge Venezuela mõtteviis. Vähemalt see põlvkond, minuealised, vanemad inimesed, kes on maitsta saanud seda nõukogude aega, see ühe rääkimine ja teisest mõtlemine ja tobedad seadused, mida tulebki pidevalt rikkuda, see oli ju seal kõik täiesti olemas, nii et, et selles mõttes, kui sa Venezuelas ringi käid, siis õige tihti tuleb ikka päris tuttav tunne peale. Nii ja selline tubli siis see tänane saade Venezuela pealinnas Caracases ja ja üldse Venezuela tänapäeva ühiskonna iseärasustest. Aga järgmises saates, vaat siis pühime linnatolmu jalgadelt ja läheme ära maale, läheme loodusesse. Suundume sinna kuskile Venezuela keskosasse, seal levivad Lianosed. Need Lianosed, need on Venezuelas väga suurtel aladel, nad on väga põnevad, väga iseäralikud. Ja tõepoolest elust otse pulbitsevad looduskooslused. Rändame koos Hendrik Relve.