Tänase muusikalise tunni külaline on Rein Rannap ja kuuleme ka salvestisi 19. juunil Estonia kontserdisaalis toimunud klaveriõhtult mis oli üks meeldiv taaskohtumine ja üllatav nagu linnuklaveriõhtud ikka. Põnev oli kuulata Ta uusi teoseid, põnev oli kuulata ka Mozartit sopäenja kössenit. Aga minu jaoks andis kõige paremini edasi seda taaskohtumise tunnet sopäänis Kirso number kaks v-moll. Sellest on nüüd pisut üle kuue aasta, kui Tallinnas toimusid viimati sinna kontserdid. Kuus aastat on ju päris pikk aeg, maailmas on paljugi juhtunud siin Eestimaal ja loomulikult ka iga inimese elus. Ja siis, kui sa siin olid, siis tinakontserdid ja tegemised olid kõik ajakirjanduse luubi all. Aga sellest, kuidas Ameerikas elad, tead sinu lähedased ja sõbrad aga laiem kuulajaskond tahaks kindlasti rohkem teada sinu loomingust, elust ja kontserttegevusest. Ja loodan, et meie jutuajamise käigus selgub nii mõndagi huvitavat. Kuidas elasid sisse Ameerika elulaadi, oli see sinu jaoks väga teistsugune? Paljude asjadega on vist nii, et mingi asi on väga erinev ja mingitpidi, ta on aga sama ja sarnane. Ma ütleksin, et rohkem kui mingi ümbritseva keskkonna elulaad inimese elus on ikka olulisem see, mis seal ta sees, mis tuleb seestpoolt, see laad. Ja selles mõttes vahetades väliskeskkonda ikka inimene jääb rohkem samaks, kui ta muutub. Oma kreemide eest keegi ära põgeneda ei saa ka. Ka näiliselt suur keskkonnavahetus ei muuda nii palju inimese mõtlemist ja tundmist ja, ja olekut kui seda võiks arvata. Aga eks, eks muidugi, kogu aeg tuleb kohaneda, kõigil inimestel on tulnud ja tuleb ilmselt veelgi nendel, kes siin on kodus Eestis ja need, kes lähevad kuhugi mujale. Ma ei ütleks, et ja elulaad, mis see täpselt on ja mis, kuidas ta erineb eksiks? Inimesena omavahel erinevad ikka vist rohkem iga iga inimene, erinev, teised inimesed rohkem kui erinevad elulaadid ja, ja lisaks on ju võimalik elada teises ühiskonnad teises keskkonnas, säilitades oma vana elulaad kõige rohkem vahet. Koolil, kus ma nüüd õppinetsele sel kooli meelelaad on, on küll erinev sellest, kuidas näiteks meie õppeasutuste meelelaad siin aga, aga muidu ühiskonnas ja ma arvan, et inimene, kes tahab, võib, võib edukalt säilitada oma endise elulaadi. Üks põhjustest, miks ma soovisin ära minna, oli see, et saada rohkem informatsiooni, teada, mis maailmas juhtub ja mul oli see niisugune tunne, et me oleme nagu ära lõigatud ja isoleeritud ja isegi põrandaaluste lindikoopiate kaudu saiu vahel üht-teist kuulata. Alarva, isegi Acaniel tõsisemas muusikast oli Velegi mingi koopia oli ääretult vähe ja ja tahtis, tahtsid nagu rohkem, erinevus on rohkem detailides, esimesed ajad, Ameerikas elades ei olnud niisugust tunnet, et neid on nii palju erinevaid asju, mida ma ei teadnud enne või tähendab põhilised asjad olid ikka siin teada ka. Et kauem oled süvenenud mingisse detailidesse muusikas ja sisse nagu hakkad avastama neid. Sest ega huvitavad asjad on varjatud seal ka sama laadivanid keedu kandikul kätte, see, mis on suure kella küljes ja kättesaadavalt, see on ikkagi niisugune küllaltki konserv tiivne, traditsiooniline. Esinduskunst suured sümfooniaorkestrid või mingid suured ooperiteatrid ja niisuguse niisugune laad. Ja see inimesed, mis teevad midagi huvitavat ja omapärast. See tavaliselt ei pääse esile laiema vaatajaskonna ette. Seal samuti, kui, kui oli, see siin ei pääse esindussaalidesse, võib olla väga põnevaid hästi, aga kõike lihtsalt ei kuule ka ei tea, kus oskad nendest plaatidest valida, kus seal on kümned tuhanded plaadid, sa ei tea ju, mida võtta ja mida kuulata ka selles mõttes. See ülikool on mind väga palju aidanud, kontakti just annab informatsiooni selle kohta, et mis, mis võiks olla see, mis, nagu mulle sobiks, see mind huvitaks ja. Ka sa oled nüüd tudengiseisuses olnud ja kus see mõte tuli, et peaks veel õppima? Kaks aastat nüüd õppinud või vanasõna ütleb, et inimene õpib, kuni ta elab ja ma ei tea, kas seal, kes tingimata tõde kõikide elukutsete puhul, aga vähemalt helilooja puhul kindlasti. Ja ma ei tea koolis midagi, mida ma teeks nagunii igapäevases elus kuulata muusikat, kirjutada, muusikat, kuulata, muusikat, lugeda selle kohta, mõelda sellest ja ainukesena, mida ma võib-olla muidu ei teeks, on siis kirjutamine muusikast ja see on ka väga kasulik, milliseid aineid sa õpid praegu? Ja kusse ülikoolis? Seal Lõuna-California Ülikool ained on enda valida, ainuke, mis on kohustuslik, on see, mis eriala siis on. Kompositsioon jah, kui see komisjon, erialasid muidugi sa võtad kompositsiooni erialatunde. Aga muus osas tahaks võtta, mis teda huvitab muusikas või väljaspool muusikat, tsensuur, ülikonna, 30000 üliõpilast, seal on kõik maailmaained ja alad on seal esindatud. Aga kool on midagi, mida ma nagunii teeksin. Muusikaga, mis ta aitab, on see, et lihtsalt aitab organiseerida oma jaotust laiemas plaanis, sest muidu inimene ikka kipub edasi lükkama ja mõtleb ja seal oleks huvitav küll, aga noh küll ma kunagi vaatasin seda nii. Ja ma pean ütlema, minu jaoks on see kohustus kord nädalas näidata mingit uut muusikat õpetajale, see on seal vajalik, sest ka siin Eestis olles enamus aega oma lihtsalt unistasin ja kujutasin ette improviseerin seda muusikat, mida ma tahaks luua. Ma sugugi eba varile muudkui visandid tavaliselt ja ainult siis, kui mul oli mingi konkreetne tellimus tähtajaga see nagu aitas mul kokku võtta ja ja lõpetada, ja see on muidugi see mingi asi, mis ma räägin seal seal enesekriitikaga. Et see on väga hea praegu, et, et ma tean, et, et järgmine nädal on jälle jälle tund ja siis on nagu pidevalt mõtled, et ei ole nagu pidevas selles protsessis ja mõtted, mis teosema kirjutan, järgmisena juba kõik saab valmis, et siis teine kohe hakkab tulema. Tantsuõpetajad ja millised on nende meetodid õpetamismeetodid? Ka eriala õpetaja Stefan Hartke on täitsa helilooja. Hoia muidugi, kõik on ainult ise heliloojad ja tema tehased on mängitud isegi hirmust, kus tal on seal afiš ripub ülikooli, võetasin muidu õpetajaks, kui sa oled ikka aru, vähemalt ülaameerikalsed tunnustatud helilooja agaadista kirjutab. No ülikoolides erilaadne kipuvad ikka kirjutama, ehkki konservatiivses akadeemilises plaanis, mitte nad inimestena või nagu vaimulaalid oleksid konservatiivsed ja see stiil on lihtsalt niisugune, see helikeeleprobleem on, on väga, ma ütleksin, valus probleem praegu kõigile hell probleeme. Ja eks igaüks muidugi tahaks, et tollesama isiklik, kordumatu helikeel, aga ta on päris raske leida ja ja muidugi, mina ütlesin seda ka ja mul on tunne, et ma olen teinud viimastel eriti just selle ühe viimase kooliaasta jooksul. Saaks juba enne peale, tähendab, on nüüd on nagu nagu avaldunud rohkem nendest konkreetsetest teostest, mis ma olen lõpetanud nagu teinud suured sammud edasi selles oma isikliku stiili leidmisel ja sest noh, see muidugi igatpidi muidugi tähtis. Aga lisaks muule on ka see, et kui palju kiiremini ja rohkem sa jõuad siis kirjutada, kui sul on oma mingi kindel stiil, miks kirjutasid kaheksateistkümnendaile nii palju neil mingi stiili muret Tealsest Iisraeli ühine stiil oli kehtestatud ja sellele helikeele väljenduste sõnade üle ei tulnud üldse mõelda, naised rääkisid sellest keeled, mis oli olemas, kuivõrd tänapäeval iga helilooja pusib, pusib, et seda keelt leida või avastate praktiliselt uusi sõnu iga teose jaoks. Nii et ma ei leia, et see et praegu on niisugune nagu see tavaline kaasaegne muusika, mis me mõtleme. Et see oleks mingi mingi lahendus selles mõttes ta pakuks keelt tänava inimestele ennast väljendada või suhelda kuulajatega selle kaudu, ma usun, et praegune protsessid on toimumas selle uue keele, kindlasti ta on avastatud, on olemas, võib-olla ta on alati olnud lihtsalt et nagu et, et see keel muutuks kehtivaks. Kehtiv keel on siis, kui paljud tunnevad ja tunnistavad nõia ometi kõiki sõnu, võib-olla ka vähemalt mingisugust põhilist sõnavara võib-olla selleks võib-olla juba mõni olemasolev keel, kellel näiteks üks helilooja on, on, on noh. Aga ma arvan, et ei ole veel siiski vähemalt ma ei ole kuulnud, sest näiteks Steve Reichi viimased teosed on olnud minu jaoks ka suured suured sammud edasi selle uue tonaalse, aga mitte traditsioonilised tonaalse mitte niisugune, kus on see vana klassikaline funktsionaalharmoonia dominendistonikasse vaid, vaid see peab olema uus ja, ja kindlasti nagu, nagu ta näha praegu ta on mõjutatud kõikide teiste maailma rahvaste muusikates, nii et ta nagu ühendab mitte mitte ainult Euroopa, vaid ta võib-olla rohkem, isegi aluseks teistest kultuuridest ja, ja see on tekkimas ja ja ta on, esineb mingites erinevates üksikutes eksperimentides erinevate heliloojate loomingus ja võib-olla ma olen naiivne või muidugi, ma lihtsalt loodan, et, et need asjad nagu on võimalik võtta neid elemente ja kokku panna ja luua üks helikeel, kus on tõesti võimalik kirjutada, mitte, eks ole, et aasta aega peab istuma nagu paljud erinevad konstrueerida mingit pisikest teost, lihtsalt tegeledes kogu aeg ainult selle selle keelelise küljega, grammatikaga kõik sellega, mis, mis ei ole rajatud vaid et, et muusika loomine muutuks jälle iseenesestmõistetavaks loomulikuks protsessiks ja sa saad kogu tähelepanu pöörata ainult sellele sisule mitte sa ei pea akoniseerima just nende konktsiooni tehniliste probleemide kallal. Nii et need tehnilised probleemid on nagu sinu jaoks kergemaks läinud ja kirjutamine läheb libedamalt. Hoia selle aastaga ma panin, ma panin väga-väga suurt muutust tähele, üldsegi ma enne, ma ei ole ju nii palju kirjutanud, eks ole, noh, kui ma räägin siin üldist informatsiooni kuulajatele, siis ma tahaks olla kindlasti kogu Mu haridus varem oli ju klaverimängijana, ma võtsin mõned fakultatiivselt individuaaltunnid, mõned neist isegi juba viiendas klassis olles välja tormiliselt ja hiljem seal paar tundi Jaan Rääts alt ja ma ei tea, üks, kaks tundi Eino Tambergile, aga ma ütlen, et see, see oli niivõrd juhuslik ja, ja kõik lapse eas tähendab alates kontsert tooriumist. Ma ei võtnud isegi neid. Neid tunde ja enamuses ei õppinud ka neid muusikateoreetilisi aineid, mis olid ette nähtud heliloojatele ja selles mõttes on ääretult huvitavad on just näppide muusikat teoreetilised ained, eriti analüüs. Üks väga hea õpetaja on seal tema nimi Robert moor, kes õpetaja, kes väga erinevaid analüüsi klass, aga põhiline tema ala on 20 sajandi muusika muidugi armsad Ameerika muusika, eeskätt üldse võib-olla iseloomustamaks seda suhtumist seal Ameerikas eriti selles koolis on, ma mäletan. Esimene lause, mis õpetaja ütles esimeses tunnis, see oli üks üldkahekümne sajandi muusikaajalooklass, ei olnud mingi niisugune, mis kõik peavad võtma seal kõige alguses, otsin, esimene lausetest, näed, 20 sajandi muusikat, see on kolm põhilist mõjutajat või suur nime, on, edenes Stravinski Schönbergi airciana, Stravinski tuli Venemaalt ja siis õpetasin juues siis Schellenberg tuli Viinist õpetaja õpetas sind juues, siis no ja eks on ka Ameerika helilooja muidugi. Nii et noh, see on seal päris, päris niuke ameerikakeskne või konkreetselt selle, selle ülikoolikeskne suhtumine. Sest seal on suur Schönbergi instituut, tema küttima raamatukogu ja replica või isegi originaalne tema tuba, kus ta töötas eraldi hoone 200 ümber, Tutt ja Stravinski oli seal ja nad püüavad ikka olla ikka väga head seal, kui kursus ära lõpeb, siis iga õpilane saab väga põhjaliku hinnangulehe, kus ta peab siis kõiki iga detaili õpetaja teadmises ja käitumises ja hindama väga täpselt skaala järgi. Et seal lehti ikka püütakse, see aeg, mis, mis möödub selle tunni tunni raames, olgu see erialatund või olgu see loeng, aga grupi peal väiksed nagunii grupitunni nii-öelda on, on vahel on kolm inimest kuus inimeste avast alla 10. Ja noh, see aeg on, on ääretult tihe ja ja produktiivne ja sa küsisid, kuidas õpetaja õpetab lihtsalt, ega seal ei ole mingit mingit meetodit, mingeid põhimõtteid seal lihtsalt mida õpilane tahab ja mida vaja, keda ma võin ta, see aeg on kinni makstud 100 dollarit tund aega ega osalemas, on ise osa sellest skollaksepis, mis mul on. Nii et ega ma võin küsida ta käest kõike, mis ma tahan, nii et see on tõesti see, see 60 minut, et ei peaks seda sekundites ütlema, see on niisugune kuulipilduja. Intensiivsusega suhtlemine tõesti täitsa. Et sa saad, saad seal aega väga paljugi, sama tunne on loengutest tavaliselt tõesti, kui see läbi saab, siis on seal on pea on nii muljeid ja ideesid tulvil, et tahad maha istuda, täitsa ainult niimoodi lasta sellel seedida. Muidugi kirjutad üles või lindistada ka loengut, sest kui sa selle loengust oled maksnud sisse kuulub sulle, sa võid seal panna. Makki õpetaja nina alla, selle lindistada on ja see on, see on sinu omand ja, ja samuti muidugi väga palju abivahendeid hüppamiseks, nagu näiteks tavaliselt igas tunnis jagatakse igale õpilaseni händ aut lihtsalt kopeeritud valguskoopiaid on tehtud kõikvõimalikust informatsioonist, mis asi tihedalt Bambiooteriga kirjutanud, võtnud mis asi lisaks sellele, mida ta siis õpetab ja mis on õpikus või, või antoloogiates või noodinäidetes, on lihtsalt niisugune kõige värskem näiteks mingi viimase viimase eelse ajalehe ütleme, mingi uus uus informatsioon või mis õpetaja ise on mõelnud, eks ole, ta igaks tunniks mõtleb, eks ole. Varasemate asjade põhjal loengus, aga, aga siiski ta mõtleb iga tunni nagu loob uuesti iga loengu ja siis sellega seoses tähendab vahel kuni 10 lehekülge siis täiendavat materjali. Ja mis veel on rakendada, Huvitavad lindid, niuksed, antoloogiad, nendest valgus koopetest ütleme, muusikaajaloo tundides tavaliselt on kuni kuni 15 lintimise siis kursuse alguses, iga õpilane peab ostma endale. Näiteks oligi ma võitsin džässiajalugu sellesama analüüsi Ta moori poolt anda õpetab Charlesiga. Ja noh, muidugi enam suurt osa sellest, sina palun lihtsalt lihtsalt see on niivõrd huvitav kontseptsioon, Monika, niivõrd huvitavate ideede ja ühendustega on see paika pandud lisaks muidugi see on loomulik, et ta tunneb kõiki isiklikult, et ta on, et on elanud koos vähemalt nädalaid päevad läbi, rääkides Keitšiga ja kõikide kõikide suur heliloojatega, samuti muusikutega kõik isiklikud sõbrad silda eel areeni välja ja või noh, kui ta, ütleme ise sistanud vähemalt pikalt arutlenud Wellingtoni orkestri liikmetega, nii et ta teab täpselt otseselt isiklikult asjast, kuidas täpselt need elektroni lood, kuidas neid prooviti, kuidas need lindistati, kuidas, mis paljude noodivisandeid keelde. Nii et noh, see on nagu see ingliskeele first hand, nagu esimesest käest tuleb see informatsioon, et, et tema ei ole õppinud midagi raamatutest, vaid tema oma teadmised on saanud kõik vahetult kõikidega sajandi teise poole keskpaiga suurkujudega isiklikult või siis vähemalt üle ühe vahendaja suheldes ja näiteks selle saal oli 15 linti iga lind siis poolteist tundi. Nii et seal oli kaks, 22 ja pool tundi muusikat, mille sa pidid läbi kuulama ja siis ära tundma eksamile mitte ainult esindaja, vaid ka pealkirja. Nii et see oli päris. Ta pidi õppima no tavaliselt harjunud vähemalt Eestis kunagi õppinud midagi, aga aga no niisugusel puhul, kui sa pead 22 tundi muusikat, siis, siis sa pead ikka natuke istuma ja ette valmistama selleks. Ja teised Esson antoloogiad Eda siis kahes osas muusika üks on, mis sisaldab muusikanäiteid tavaliselt kuskil 300 400 lehekülge, kus on siis valitud nendest teostest, mis tuleb juttu või sa pead ostma kõik endal noodid, nagu näiteks meil oli Mahleri sümfooniat peale üks klass oli ka väga huvitav, sest ega neist meil siin ka palju ei räägitud. Et iga iga loeng oli siis pühendatud ühele sümfoonia-le ja siis muidugi igaüks pidi ostma endale kõikide nende sümfooniat, noodid ja enne juba selle läbi kuulama. Ja tulema ja siis tunni ajal siis sa pidid keerama lehti siis sama väljaanne kui õpetavanetasist, laialdane seedokt, see lehekülg siit alt on see asi ja mis on võimatu teha, kui on, eks ole, klassi pole üks, kaks või kolm nooti, tähendab, lööb ikka. Ja, ja samuti antoloogiad veel valitud lugemistest. On need siis katkendid raamatutest või artiklitest või terved, terved teaduslikud tööd või tähendab, see on selleks õpikud? Iga klassil on muidugi õpikaga, aga need võivad olla natukene nagu ajast maha jäänud, võib-olla seal 10 aastat tagasi tehtud ja seda loetakse muidugi kohutavalt aegunuks, nii et selles mõttes nende lisalugemistega ikkagi igas klassis sa pead saama selle teadusliku mõtte viimase momendiga, et senised huvitav asi, mul on meelest sinika, meelika peeti heaks ikka seda, mida, mida rohkem sõbralikud tsioonidele tuginen, mida klassikalisem sa oled oma õpetuses ja ja olles kursis viimase momendiga, see oli nagu mingi alb niisugune umbes ja sa oled nii kerglane, sa jooksed kaasa kõikide tuultega õpetajate õppimise suhtes aga seal ka üks, mida ma nagu ma mainisin, et need õpilastele annaks hinnangu lehed. Üks küsimus on ka, kuidas teie arvate, mõttes on õpetaja kursis kõige viimase hetke nagu teadmiste või saavutustega sellel alal. Vaata lihtsalt kahtlemata väga tähtis olla, olla siis kursis kõigega, et omada autoriteeti ja. Lihtsalt omada oma oma kohta ja seda saada sellepärast et neile makstakse ka päris kenasti, ütleme meie koolis paremate õpetajate palgad on 140000 dollarit aastas ja ma rõhutan, et nad töötavad tavalise kaks vahel kolm päeva nädalas ja suvel on neli kuud vaba, talvel üks vaba nihed. No sa oled seal väga palju põnevat kuulnud ja, ja nähtavasti ikkagi küllaltki suur rõhk on olnud kaasaegsel muusikal, mida sa oled tahtnud põhjalikumalt tundma õppida, siis kes on praegu Ameerikas juhtivad heliloojad? Kui me selle järgi vaatame, siis me jõuame just nimelt selle niukse ametliku akadeemilise esindusmuusika juurde, olgu see siis esituses või ka samuti heliloomingus. Nii et need juhtivad juhtivad on loomulikult need kõige rohkem kõige rohkem mängitakse, kellelt kõige rohkem kirjutatakse, aga see ei pruugi olla see, mis on võib-olla kõige kõige huvitavam või, või tuleviku juhtiv, selles mõttes kaasaegse muusika analüüsi klassis me saime väga palju nimekirju ja mis on head plaadid ja mis on head teosed, head heliloojad ja nii, aga aga kõik ei ole netti jõudnud päris enda selgeks teha ja msnis nimedestki palja Toristada, aga ega raske on seda leida, aga näiteks on palju kaasaegse muusika, kontserdid ja kaasaegse muusika ansamblid teevad ja kui sa tahad midagi leida, sa pead käima, käima ja käima nendel ja vahel mõnel kontserdil ei ole mitte midagi huvitavat. Noh, ma ütlen, ma võin neljandaks on professionaalselt kirjutatud ja hästi mängitud, aga minu jaoks on see väärtustegur on null, sellepärast et see on konservatiivne ammu tuntud helikeel, see ei anna mulle mulle mitte midagi ja aga samas võib vabalt avastada uut ja kasulikku ja vajalikku kui endale ja noh, ilmselt üldse tegutsevale muusikule praeguses momendis ka suhteliselt varasemate heliloojate loomingus, nagu, nagu aids näiteks ta oli ikka nii palju ajast ees, et on ka veel praegu täitsa tänase ajani välja ees või tähendab praegu veel täiesti samuti vara ees näiteks samuti, mis seal veel jaam Nänkarro või paaž või noh, vana vana varasematest. Nii et need nimed, keda sa nimetasid, ongi nagu sinu vapustavamad kontserdielamused olnud seal Ameerikas. Ma ei ütleks vaba kaks asja, mida ma võib-olla nimetaks esimene vapustus, mis on võib-olla kõige suuremaks üllatuseks jäänud või no mis on tõeline niisugune vapustused, ma ei kujutanud ette, et see on olemas, ma avastasin midagi täiesti uut kurdiew mõttes need lood välja siis tema õpilane Hartman kirjutas nagu üles Scurdee voli, niukene salateadused ja tema muusikaharidust tal või noh, niisugust oskust üles kirjutada ei olnud, tal ei olnud ka seda vajada, lihtsalt mängis, võib, helistas ja siis. Teine oli nagu personal helilooja ja paneerida mingit viisi paberile. Ja seda, kui ma esimest korda raadiost kuulsin, teadmata ta poole pealt teadmata, mis on, tulid need lood, ma mõtlesin. No mis muusika, see, ma pole midagi näoga, et ei ole, kaasage muusikat on ikka las sajandi esimesel poolel. Need lood on kas 20.-te aastate, mis põhilis kirjutada ja see oli noh, niivõrd erinev muusikaline mõtlemine, niivõrd erinev loogika. Et lihtsalt kuulsin, et tahaks nagu, kuidas on võimalik niukses kirjutada, mis, mis kust tuleb see muusika, mis perioodis, kes võib-olla see helilooja tähendab peaaegu iga järgmine kord, mis seal tuleb, üllatav, aga see on suures osas erinev selles loogikas, millest meie kasvanud ühes Lääne-Euroopa muusikakultuuris ja seda kuulad kogu aeg õppinud ja teinud, suudaksime mõelda või väljendada, aga seal on, seal on mitu asja muidugi tema puhul üks on tõesti tema vaimne kõrgus ja tema teadmised mittemateriaalsetest maailmadest, aga, aga seal on, lisaks on see, et oli tõesti diletan teda ei olnud saanud seda niisugust maast madalast, mis hakkab nendest Köödikese paladest, et see, see kindlasuunalise muusikalise mõtlemise ladestumine ühele puhta puhta lehena üles kasvavale õpilasele, muidugi enne ta juba kuulav, aga isegi kui ta mängima hakkab, seda riista reisis väga palju Aasias idamaades ja sealsed sealsete muusikakultuuridega ta ka neid imiteerinud ja tsiteerinud, aga ma neid lugusid ei võtnud praegu mängida. Teine asi, mis oli küllaltki vapustav üllatus, oli meie oma kooli kaasaegse muusika ansambel, mis, mis ma olen seal isaga mänginud vahel kaasa ja see on, see on väga kõva tasemega ansambel ja väga huvitavaid gaasid asjadega ja nemad esitasid. Stefan Scott on selle helilooja nimi tema teose klaveril, kus tähendab üks klaveri 10 mängijat ja need mängijad on selle lahtise klaveri ümber ja kõikidel on käes poognad. Poognad on tehtud kalapüüdmise nailonniidist on pandud väga palju puntrasse ja kinnitatud mingite eriliste asjadega, tohutu imelik heli, mis tekib ja noh, 10 inimest saavad igasugu akorde ja muutumisi ja ja ühed ülemhelid hakkavad mängima seal ja see on, see on, heegel on natukene niimoodi nagu Steve rahhist mõjutatuna selles samas suunas. Aga, aga vähemalt kogu see tunnetus oli siiski erinev, kui need meeletult pikad helid, eks ole, mis tekivad. Milliseid teoseid sa ise oled siis nüüd kirjutanud nende aastate jooksul? Kas need ainult paaril viimasel aastal oled keskendunud loomingule või pead arvestatavaks kan varem seal tehtud. Ja kas kirjutad ainult endale või on sul sõbrad muusikud, kellega arvestad? Ma olen kirjutanud kogu aeg läbi läbi kõikide nende aastate ja erinevas laadis. Alguses ma kirjutasin rida aastaid ainult endale mängida, kuna ei olnud nagu mingit vajadust või kontaktigi. Erinevas laadis klaverimuusikat alguses oli see rohkem nagu impositsioonilisem lihtsalt helilooming, selleks et saaks esineda improvisaator ina ja järjest edasi rohkem ma hakkasin seda üles kirjutama viimistlema lõpuni, nii 89.-st aastast umbes on see tsükkel. Pärast seda ma püüdsin nagu läheneda sellele muusikastiilile, mida kutsutakse New York Winston, kõige tundma Tom, selle stiili esindajad klaverimängija ja see on just sel ajal, kui ma jõudsin Ameerikas 87, siis ta just nagu tuli välja see stiil või saavutas niisugust avalikku kõlapinda. Ja väga ruttu täiesti liialdamata, tuhanded muusikud läksid sellele ahvatle valealale niueitš muusika alal ja ta on küllaltki ruttu ennast ammendanud ja, ja see turg on, on väga vähenenud. Teatud osa sellest muusikast oli väga lähedane sellele, mida ma olin ka ise teinud ja püüdlenud ja, ja, ja hinnanud. Teadmata muidugi, et seda stiili kutsutakse nii teatud osa ainult ütleme helikeeles just justin, meloodia, lihtsus ja, ja harmoonia, puhtus ja selgus ja teatoonilisus ja, ja teatud teatud niisuguse sisulised asjad ka, kuid kunstniku tüübina olime muidugi täiesti erinev sellest teatud Aja jooksul ma püüdsin, need lood, mis komponeerisin osa introatsiooniliseks, osa enam-vähem, ma kirjutasin üles, nagu püüdsin ühendada seda, mis ma ise olen selle laadiga, mis oli nagu. Mulle lähedane sellest heitsist ja ma lootsin, et võib-olla see sellega on võimalik saavutada mingit laiemat kõlapinda oma muusikale. Aga muidugi see oli üks vale mõte, sellepärast et see turg sai nii kiiresti täis ja õieti seal ei olegi mingit turgu, sellepärast et kõik see muusika on tagapõhja, muusika inimesed tarbivad seda tagapõhjamuusikat ja kui palju neil on siis vahendid erinevaid plaate, kui nad kasutavad seda tagapõhja, nad ei kuule seda nagunii tähelepanelikud ja kui tal on praktiliselt juba kaks plaat New Heightsi klaveri tagapõhja muusikaga, siis ta võib selle peal elada kogu oma elu. Ja peale selle seal väga kiiresti muutusse, et alguses oli nagu klaver see põhiinstrument, aga hiljem tuleks rohkem siiski ansamblitele, kus on ka väike kerge trummi tee sees ja seal oli California, Los Angeles, San Franciscos olid omad jaamad, kui ma sinna jõudsin, mis mängisid 24 tundi päevas, ainult nii võiks muusikat ja need on seni ajakirjale töötavad, aga nad on rohkem läinud kaikavuse trummar. Trumm on seal rohkem, seal on sees ja rohkem süntesaatorid ja alguses oli rohkem, võib olla puhtalt sooloklaveritants oli algselt see pill oli ikka täiesti niisugune väga aeglane rõhutatud, primitiivne nagu vaimselt, tõstab sind nagu mingitesse unistuslikutesse sfäärides suures osas teraapiline tagapõhjamuusika, aga mõtlen jälle, ta hõlmab väga palju erinevaid asju, ju mõned asjad muusikaliselt on kohe-kohe väga head, väga hea, mis seal on andekaid muusikuid hulgas ja ja on õnnestumisi, tähendab tõesti muusikaliselt kusse. Olen aateline ka seda väga suures osas oma loomingut, seda ääretult lihtsust ja selgust ja mingisugust niisugust nagu sõnast, vaimsust, vaimsust ja nagu nagu mingi pühadusemomenti sealjuures. Ja teistel siin ka ju ju nagu Pärdi muusikas ja Rene eespere ja ja sama sama taotlust aga, aga mitte on 99,9 protsenti kindlasti see muusika on lihtsalt halvasti tehtud muusika mis määrasele helikeele kohta midagi, aga mõned asjad on, on mulle väga meeldinud, seal kuuleksime vastu siinkohal kahte pala sinu loomingust. Mis on lähedased stiilile ja mis kõlasid ka kontserdil, need on siis tuulekannel ja Hollywood. Aga nüüd need viimased teosed nüüd midagi. Teil on koolis ja koolis muidugi ei ole, ma kirjutan seda muusikat, mis ma, mis mulle meeldib, aga iga järgmine ülesanne peab olema ikka väljakutse iseendale, sa pead ikka seadma kõrgemad eesmärgid püüdma seda ületada ja ja selles mõttes. Aga, aga muidu on muidugi muidugi sa kirjutad, mis tahavad ja ma kirjutasin ühe orkestri loom. Eelmine aasta sellel aastal kanti ette, tähendab kool kord aastas palka sümfooniaorkestrile, siis õpilaste teoseid kantakse ette ja isegi isegi orgestreerimise klassis, kõik kõik algas tudengid, kes teevad organisatsiooni. Kõik need organisatsiooni harjutused isegi mängitakse sümfooniaorkestriga, et nad saaksid kuulda, kuidas see kõlab elusalt ja saavad lindi. Ja seal on ooper kaks korda aastas, Nad teevad tähti, kogu kogu ootage, kostüümid, deklaratsioonid, orkester, valvatakse nii, et seal ikka tehakse. Nii et ma kirjutan selle orkestri looja, siis see kanti ette ja selle nimi on, on vihmavarjud. See muidugi natuke naljakas. Tegelikult naljakas lugu ei ole. See tuleb sellest, et Kristo eks Bulgaaria päritoluga New Yorgist tegelev kunstnik, kes teeb nihukesi suuri maastikukunsti, ta paneb maastikud, midagi, ta on teinud seda juba kaua ja seekord ta pani mitu 1000 kollast hiigelvihmavarju niuksed, majasuurused, vihmavarjud ja suur poleemika kada vist kulutas 20 miljonit selleks jäidet, et näed, et aga oma raha ainult nii, et ta ei võtnud mingit toetust. Ega ta ei teinud mingit äri. Nii et rõhutatult kõik need, kes müüsid seal nagu särg, Nende vihma, harju kujunditega või muud suveniire sellel igal pool rõhutatud ja sellel ei ole, Kristab endal ei ole mitte mingit pistmist ja ta ei saa mingit kasumit sellest nii-öelda täitsa võttis, võttis oma taskust kõik selle raha, ma käisin vaatamas tõesti vapustav elamus sellega olete Tallinna mägisesse maastiku, paigutas neid ja siis need, kas silmapiirini need read eemaldusid ja samal ajal hinnad olid suured lähedal juba auto peal sõites kiirteel läbi selle mäestiku või oli oma mitu kilomeetrit seda täis. Küsin, hakkasin kohe mõtlema, kuidas ma saaksin seda midagi sarnast väljendada muusikas ja orkestrile, kammerorkestrile ja pigem kammerorkestrile ja ma panin, puhkpillid, olid kõik lava taga, nad tegid niukseid, foone, erinevaid foone, nii et praktiliselt noh, see muusika oli ikkagi ainult keelpillid, mängisid laval ja löökpillid. Esis diskammermuusikat ma olen kirjutanud põhiliselt sellel aastal, ma kirjutasin akordionil loo soolotšello flöödid kitarrile sisse. Klaverisoololoom, see on nagu Alatooriline lugu, et see noodis on ainult antud elemendid üksikud muusika elemendid, isegi, isegi ma ütleksin kontaktid, sest mõni moodustab takti. Nad on erineva pikkusega, nagu nad naguniisugune muusikaelement, mida siis mängija mängides korratakse. Ükskõik kui palju kordi ta tahab, noh tavaliselt ikka nagu kaks või kolm korda seda kõlama panna ja see on organiseeritud. Horisontaali pidi erinevate faktuuride kaupa. Mul on nagu viis erinevat faktuuri tüüpi ainult ja ülevalt alla on nagu tonaalsete keskuste kaudu, tähendab, see ei ole nagu mitte üks kord või helistik. Eksakord helistaks, on seal midagi nagu selle nähtavam, tal on ikkagi oma mingi helistikuline karakter ja mingi no nagu ühe ühe akordi variandid, seda siis kuus erinevat, et noh, kordi nii, et siis on nagu, nagu mäng, mängija nagu vaatab, võtab siit ja sealt ja kus tal silm satub ja, ja üks element on seal niisugune Atonaalne element, seal nälkaro, mehhaaniliste klaverite stiilis natuke mõjustatud niukene erandina käib seal vahel ja selle loo peal Orion kruuscontraal ja see on eesti keeles siis autopiloot, see kruus kontroll on niisugune asi, mis on peal, sõiduautodele, hoiab ühte kindlat kiirust. Keerata sinna, kui sa tahad sõita, siis saab ja gaasipedaali vajutama, vaid hoiad ainult rooli ise selle kiirusega, siis viib sind läbi. Ja see lugu on nagu pigem nagu ütleme mitte kiirteel, vaid tõesti kuskil kuskil väikelinnas. Et see auto on selle Cruzcantrolli programmiga veel autopiloodi peal, et juht ei saa teda pidurdada ega kiirustada, vaid lihtsalt ainult püüab rooliga päästa, mis päästa saab, nii et see on niisugune nagu vaimne agoonia, kuidas kuidas tohutu kiirusega sõidad läbi ohtlikest situatsioonidest või igasugustest imelikest olukordadest ja ja püüad püüad mitte kokku põrgata, sa ei saa aeglustada, ega sa pidurdad, ega sa ise seisma jääda.