Lood ja laulud, saade käivitub, meil on järjekordne külaline, Hendrik Sal-Saller on stuudios, tere tulemast. Rõõmud kutsumust. Maian Kärmas ikka saatejuhiks ja pinnin ühte teistpidi, mis võiksid olla need lood, need teetähised sinu senisel muusikuteel? Ju siis sinu jaoks see valimine oli ikkagi raske, kui pikk see lavatee vähemalt sinu rehkenduste järgi sul praeguseks on? Jah, see valimine oli väga raske ausalt öeldes, sellepärast et mul on mõni lugu siin nende aastate jooksul kirjutatud ja ma ei saa öelda, et üks oleks kuidagi olulisem minule kui teine. Et selle tõttu on jube keeruline, et kõik need lood, mis on plaadi peale jõudnud, need tegelikult juba ongi olulised lood, sest need kõik, mis sinna ei ole jõudnud, need on jäänud kuhugile kosmosesse hõljuma ja nendest me niikuinii ei räägi täna. Kõik, mis on plaatidele salvestatud, et need on ikkagi niuksed lood, mis on, on mu jaoks olulised ja nendes Eestis ennast korrates ei ole keeruline, on valida midagi, mis oleks siis nagu just see kõige-kõige-kõigem, aga jah, midagi midagi valida ja, ja midagi ma siis nüüd valisin. Aga ometi läheme täna seda rada pidi, mille pealkirjaks panna Smilers, Smilers või Smilers. Kuidas on õige mõelda seda nime? Õigekeelsust järgides peaks ikka Smilers olema, aga jumala eest, kuidas tahad, et seal on kõige lihtsam me ise räägime ka nii ja naa, et kuidas mingil hetkel parasjagu suhu sõna sobib? Jah, sellepärast et mis seal saata, see on ikkagi suur tubli tükk minu elust. Ja kõik, mis oli enne sõda, Ma olin enne sõda ja peale seda ei ole midagi muud. Olen ju kirjutanud lugusi ka mõnele teisele artistile oma elu jooksul aga lihtsam on nagu kuidagi seista nende lugude taga, mida ma ise esitan ja kus ma ise kuidagimoodi tegev, oleneb kui keegi teine laulab ühte või teist lugusid, ma võib-olla ei ole kõige kõige pädevam rääkima, et mis moodi ja kuidas, sest et teed loo küll, aga sa justkui annad selle ära. Ja mis sellest siis edasi saab, seda juba otsustab mingi muu olukorda. Kas sinu jaoks laval olemine esinemine on väga, väga oluline ja sa oled ka öelnud, et kuigi sinu lugude taustal on ikka midagi isiklikku, siis sa tegelikult väga ei tahakski lõpuni alati lugusid lahti rääkida, et see rikuks kuulajal selle elamuse või selle enese jaoks lahti tõlgendamise ära. Täpselt nii on jah, selle ma mõtlesin juba väga ammu välja enda jaoks ja ja saan täitsa põhineb mu enda omadele niisugustele kogemustele, et aga ma ju ka ei tahaks, et keegi mulle mõni filmitegija seletaks täpselt ära, kuidas see film nagu tema meelest on tehtud, et las ma ikka vaatan ise. Ja samamoodi on tegelikult lahe kuulata ka muusikat, sest noh, räägime kas või mingist poprokkmuusikast, et siis kui mina sellega alustasin, ma ju inglise keelest eriti mitte midagi aru ei saanud ja minu jaoks on olnud nagu tegelikult hästi põnev see, et kuidas musa töödanud ja toiminud minu jaoks ilma nagu sõnade tähendust mõistmata seitsmekümnendatel aastatel näiteks et lihtsalt see nagu energia, kõik see asi ja võib-olla see on ka üks osa, et et miks ma nagu tekste kuidagimoodi käsitlen hoopis teistmoodi, et see on üks osa nagu instrumentidest, et laulu tekst ei ole kunagi see, et ma nüüd kirjutasin luuletuse ja ja siis vaatame, et äkki paneme paar nooti kuidagi sinna ümber, vaid et pigem on see üks osa sellest loost, et see minu jaoks on kohutavalt oluline tekst nagu rütmiliselt haakuks muu looga lähenemisküsimus, kui ma praegu avastasin ise selle intervjuu käigus, et äkki see on sellest tingitud, et, et kuidas ma olen nagu oma tee leidnud üldse sellise musa juurde. Teeme korraks selles idee käigus peatuse, tutvustame esimest lugu, mille sa tänasesse saatesse oled valinud. Tähendab selle eelmise jutu jätkuks ongi väga hea, et see esimene lugu on inglisekeelne. Et selle lood on üldse niimoodi, et ma valisin ta puhtalt sellepärast, et see on kõige esimene smiliasse lugu, mis üldse on tehtud ja tegelikult ma tegin selle juba palju ammu enne Smilersi olles juba sellel hetkel lootuse kaotanud, et, et ma üldse kunagi mingit bändi kellelegiga koos tegema hakkan, sellepärast et noh, selleks ajaks ma olin käinud ikka ühel ja teisel ja kolmandal sellisel kokkusaamisel mänguproovil, aga küll siis ei sobinud mina ja küll siis ei sobinud see bänd mulle, et üldiselt sealt on igast naljakaid seiku meenutada sellest aastat. Et kuidas, nagu olulisemaks peeti seda, et hetk, et kas ma suitsu teen ja ja kui hästi mul nagu viiskiga läheb, et see pidi nagu häälele paremini mõjuma, et kui ikka suitsu ei tee, siis võib-olla ei sobi lauljaks nii hästi. Sa räägid praegu soomeperioodist, absoluutselt ta. Aga siis ma olen, ma töötasin ühes ühes stuudios ja öösiti, mul oli seal kohutavalt palju vaba aega ja kõik värk nagu kasutada ja siis ma sealt tiiksutasin vaikselt oma demosid teha. Ja ja siis jõge atmohaat on selline lugu, mis sai seal tehtud, vormistatud mingisugusesse, teema vormi ja hiljem siis, kui ma juba kliister siis tööl olin ja ja leidsin nagu selliseid tegevaid muusikuid juba, sain nendega sõpradeks tuttavateks ja ja mida kõike veel, et siis mul oli kohe hea tagant taskust võtta, et kuulge, mehed, et näed, et peale selle, et ma oskan kidra häälestada, et ma olen ise ka näinud ja, ja, ja sellest tegelikult saigi, saigi iseenesest mõelasse alguse, sellepärast et Lare, mu hea sõber, kes ka esimesed noh, ikka kõvad peaaegu 10 aastat, Smilers siis mängis, võttis asjast kinni ja talle väga meeldis kraam ja noh, me leidsime üldse nagu hästi palju ühiseid ühiseid, selliseid punkte oma muusikali sel teel, et meil oli hästi lihtne omavahel seda bändi hakata tegema ja kuna me niikuinii olime kogu aeg tee peal. Clippers Clippers oli sellel ajal Soome üks nõutumaid bände. Et sisuliselt. Me elasime hotellides, noh, aastaringselt ühes toas, et meil ei olnudki midagi muud teha kui vabal ajal bändi teha, et eks me seal siis nagu hakkasime, toimetab. Kuulajatele seletuseks sina olid siis klisterseid talle transamees. Ma olin transamees tema kõikides võimalikes vormides, et alguses kidra rootarbe. Loomulikult panin kola püsti. Vahepeal oli vaja lampi keerutada ja näidata Ta poistele vahepeal oli vaja Miksata kogu värki vahepeal noh, üldiselt ma sõitsin kõik need pikad otsad ja mingil hetkel käisin lava peal ka veel kõigele lisaks mängimas nagu lisairaat. Et ma tegin kõike, mida üks Rooder võid teha. Nõnda siis oleme ansambli Smilers algusaegades ja, ja Soomes, aga kuidas sa sinna Soome ikkagi selles mõttes jõudsid, et ma ei ole päris lõpuni aru saanud, miks sa sinna soome hirmsasti tahtsid minna? 90.-te algusest? No, ega ma ise ka selles päris kindel ei ole, aga ütleme nii, et kõik see perestroika ajud sellel hetkel tundus niukse tuna kõikide muude juttude hulgas, et ma nagu ei osanud ette näha, et võiks, võiks maailmas üldse midagi muutuda. Et sellise korraliku Nõukogude liidu aegse mehena noh, ma ei nagu ei näinud küll, et mingit sellist võimalustki, et juhtub nii nagu juhtus ja kuigi ma noh, nagu selles suhtes ootasin seda valget laeva võib-olla isegi rohkem kui mõned muud inimesed, siis siis selle tulekus ma küll absoluutselt kindel ei olnud võimalus lihtsalt avardada oma maailma oli nii ahvatlev, et et ma ei noh, nagu isegi ausalt öeldes ei kahelnud selles. Ma ise olen mõelnud, et ma just ju tulin ka sõjaväest tagasi, mis oli siis nagu selle reziimi nagu veel tõsisem niukene. Kuidas nüüd öelda niisugune tõsisem väljendusviis, et, et kui sa ikkagi oled olnud kaks taastat kuskil perifeerias krikide armsate vennasrahvaste, sellises mõnusas segapudrus pööbli koos et siis nagu väljavaade sellest, et sa võiksid kuhugile minna. Jumal teab, kuhu su ees on nagu teed lahti, see tundus kohutavalt ahvatlev tegelikult mõnes mõttes kahetsengi, et ma ei läinudki kuhugile edasi, kui äng hinnangus toppama sinna Helsingi vahele meil muidugi olid õudsed plaanid Smilersiga Me pidimegi minema, me hakkasimegi neid juba vaikselt nagu toimetama, et alguses skandinaavia pärast jumal teab kuhu veel kõik, et ega me ju ikka olime maailmavallutusmehed ka. Aga lihtsalt kuidagi Moody, see jäi, asjad vist liiguvad nii aeglaselt. Ja noh, see kurikuulus lugu, kuidas PM keele ütlesime, et kuigi vennad paks plaadi diili, et, aga et noh, selle klausliga, et, et tuleb uuesti salvestada ja kõik uuesti teha algusest peale, et nende produtsent ja värgid ja ma ütlesin, et et me teame, isad täpselt, meil on õige, et plaat kõlab täpselt nii, nagu me tahame, mingit uut produtsent ei ole, võtke või jätke. Ega mina ei tea, mis siis oleks teistmoodi olnud, võib-olla ei olekski midagi teistmoodi olnud, oleks lihtsalt teistsugune plaat olnud, aga aga, aga see on lihtsalt üks nagu näide sellest, et kui, kuivõrd nagu väga sirgjoonelised ja sihikindlad, noored mehed sellel ajal olime. Me tahtsime nagu minna, aga tahtsime minna omadel tingimustel hiljem pisut vanemana ja võib-olla ka mõnevõrra targemana võin mõelda, et vähemalt selles muusikatööstused asjad nii ei käi, aga sellel ajal me mõtlesime, et me teeme kõike ise, teame täpselt ise. No ja siis tuligi juba Eesti periood ka üsna peatselt otsa ja siis kuidagi uppusime nagu selle laeva reisimise sisse ära, et hommikul siia ja paari päeva pärast tagasi ja vastupidi, et ühesõnaga panime korralikult seda vahet ikka, et selles suhtes, kui praegu räägitakse ehitusmeestest ja nende sellest igapäevastest muredest, kuidas tuleb sõita ühele ja teisele poole, eks ole, laevaga siis noh, Ma võin öelda, et ma tean, millest te räägite. Ma tean Võtame ette järgmise loo, mis on samuti inglisekeelne. Ja see oli meie järgmise plaadi nii-öelda niuke noh, nagu stardilugu või niimoodi järgmise plaadi, mida iseenesest kaua mängija vana ilmunudki kunagisest jõudnud nii kaugele, et materjal oli kõik salvestatud. EP tegime viie looga, mõtlesime, et noh, et teeme mõned keikad, vahepeal kogume raha ja siis teeme järgmise plaadi nagu lõpuni valmis ja siis anname selle alles välja, et noh, niikaua stardime selle viie looga EP-ga ja müüme seda ise kuidagi põlve otsast käikadele kogume raha. Ja paraku siis läks aega ikkagi nii palju mööda, et seda plaati kunagi ei ilmunudki. Osa selle plaadi materjalist, mis Me salvestasime tol ajal nagu pikka kauamängiva plaadi materjalist tulidki juba nagu meie eestikeelsele plaadile lihtsalt siis nagu veits teises vormis ja selgelt teises keeles laulduna, aga õitsvat ees ja oli niisugune lugu, mida mängisime väga palju keikadele, mis oli üks minu nagu niukene vaieldamatu lemmik sellest perioodist, et see kuidagi alati kontserdil vähemalt ennast tõmbas käima kui teist. Et selles suhtes, et seal lae lahe lugu ja, ja siiamaani üks mu lemmikutest sellest ajast Loo pealkiri Snariisi Hendrik Sal-Saller on meil saates külas ning ikka ansambli Smilers radadele jätkame ennega, põikan korraks minevikku selles mõttes, et sinu ema on laulja Anne Velli, sinu isa Tõnu Sal-Saller puhkpillide peal. Sulle üritati klaverit õpetada mingil hetkel, mis on juba meediast läbi käinud, et sulle väga ei istunud ja mingit teed pidi jõudsid ikkagi kitarride. Kui sa Soome kolisid, siis töötasid ka plaadipoes, töötlesid helistuudiosse, see kõik kõlab sedapidi, et sul oli kohe. No ütleme nii, et juba sellest hetkest, kui kõndima õppisid, selge, et sinus peab muusik saama või oli sul ka mõningaid muid karjäärivalikuid kuklas. No kindlasti ma väiksena soovisin saada pikamaa autojuhiks. Et rekkamees oli minu nagu selline alternatiiv ja eks ma selline olen nagu veits niikuinii, et ainult selle vahega, et kauba asemel on pillid kogu aeg kärus. Ma istun autos tegelikult sadu ja tuhandeid kilomeetreid kogu aeg ja, ja see kuidagi. Mul ei ole ju tegelikult selle vastu eriti midagi, et ma saan ka sellega hakkama, et selles suhtes jah, kõik oli otsustatud, ma arvan juba ennem kui ma sündisin. Aga ma ei tea ja ma ei olegi nagu ausalt öeldes selle kunagi sellise nagu teevaliku peale võib-olla liiga palju mõelnud, et mingil hetkel keskkooli lõpus ilmselt tekkisid niuksed pinged, et noh, mis nüüd saab edasi ja kuhu nüüd edasi nagu ikka mingid etapid. Mina ei tea, ma vist ei olegi ausalt öeldes väga nagu elukutset valinud, et see on pigem mind valinud kogu aeg. Võtame ette järgmise loo. Läheme üle eesti keelele. Läheme jah, sest nagu ma eelmise loo saateks ka ütlesin, et pool sellest vaadist sai tehtud juba eesti keeles ja olen kuul plaatas, see oli üks lahe plaadisessioon. Ja selle plaadi peal oli nii palju nagu lugusid, mida ilmselt ei oleks üldse põhjust väga mängidagi, sest igaüks teab neid nii kui niigi, et aga ma võtsin selle loo lihtsalt sellepärast, et et mulle meeldib see lugu ja me mängime seda tänapäeval võib-olla teenimatult vähe. Vahepeal me jällegi mängisime mõned päevad ja oligi lahe. Nüüd jällegi vähe, et võib-olla ma saan siit praegu innustust juurde. Õpin selle loo uuesti selgeks ja hakkan seda ka igal õhtul mängima. Loo nimi on sinust mööda ei saa. Sinust mööda ei saa ikka ansambel Smilers ja ikka Hendrik Sal-Saller lood ja laulud saates külas. Kuivõrd lihtne või keeruline oli see ühelt keelelt teisele lülitumine ja Soomest Eestisse ületulek, kaasa arvatud siinse publikuga harjamine. Ma arvan, et see ei olnud raske, pigem oli see nagu mõnus vaheldus, sest meie bänd mängisin kohutavalt palju. Me mängisime Soomes lihtsalt ennast ribadeks tegelikult, sest vahemaad on pikad, palju mängida ja igas jumalaurkas, kus meid vastu võeti, seadmega esinesin. Mis samas ladus nagu jube põhja meie bändile ja üldse mulle siiamaani meeldib igaõhtune lavale ronimine palju rohkem kui kuskil stuudio nurgas nokitsemine, et et sellega ühest küljest hoiab bänd ennast heas vormis ja teisest küljest noh, see ongi see, miks me seda teeme, et, et ma ei ole niuke väga omaette istuda ja nokitseja varem olnud, ma ei tea, võib-olla mus alles avaneb see, see koht mingil hetkel, et ma ei taha kuhugile minna ja tõmban nagu Bob Dylan, et kui on vaja kuskile suurele staadionile esinema minnes tõmban kapuutsi silmini pähe, et ei näeks ise kedagi. Ega keegi jumala eest mind ei näeks. Laulan oma laulud ära. Praegu mul veel sellist tunnet ei ole, et et meil on nagu iga iga õhtu nagu väga lahe ja me läheme nagu iga õhtu mängima nagu viimast Kreekat, et selles suhtes see on huvitav lugu meie bändis, aga ma ei, ma ei tea, miks see nii on, aga see on niimoodi, et, et me nagu, et see võtab endal ka nagu hääle värisema, kui mõtled selle peale, et kogu meie lamp nagu niimoodi tegutseb. Ja et Eestisse tulemine oli tore, selles suhteliselt vahetuus oli asja nimi nagu ennekõike. Ja ega me ju siit ei oodanud mingit erilist edu ega midagi, ma mõtlesin lihtsalt, et lahe on vahepeal siin panna ja ja vahepeal on midagi muud nagu tore teha. Keeleliselt oli muidugi huvitav jah, sest ennem seda ma olen ju aastaid puteldanud inglise keeles laulda Smilersi lugusid ja eks ilmselt sellest ka tulenevalt kuidagi nende lugude tekstide. Jah, olid imelikud äkki tänu sellele, et me ikkagi proovisime jääda endale truuks ja mängida nagu rock ja popmuusa nagu edasi, nii nagu me olime harjunud seda tegema. Jah, see keele olukord oli kummaline, õnneks mul sõber Sven, kunagine geneka trummar, tema elas minust mõned kümned kilomeetrid kaugemal vandaal ja ma siis igaks juhuks näitasin talle nagu eestikeelset teksti alati ettevaatusega üle mingit segast ei ole pandud sinna väga kahepeale nikerdada, saime aru, et, et on, et kõik on nagu õige ja vastu, kui ta midagi parandaski, siis ma ei saanudki aru, et miks ta seda teeb, aga aga, aga ilmselt ma olin siis ikkagi nagu kuidagi kuskil kahe keele vahel on asjadega. Siiamaani räägin veel vahest võib-olla väga segast segast jutust, mulle meeldib mõningaid termineid kasutada. Noh, nii nagu inimesed kasutavad inglisekeelseid väljendeid, siis kõik sõnad nagu keika ja need on nagu neid 96. 97. aastal Eestis keegi ei rääkinud, et aga noh Need on nagu niuksed, sõnad, mis tulid paratamatult ilmselt koos meiega siia üle, et, et neid on veel, neid termineid mul tuleb meelde, aga, aga jah, vahest ma vaatan, meil on noored Roodorit tänapäeval bändis, teinekord vaatad mulle suurte silmadega otsa, et mida see vanamees ajab, aga. Aga nad ei ole küsinud ka, et ma ei tea, võib-olla nad siis vaatavad pärast kuskilt või uurivad, et mis värk on. Aga kuidas see vanamees ikkagi kirjutab selles mõttes, et, et sinu tekstid ikkagi on üsna otsesõnu ütlevad väga sellist sümboolika mudru saama tekstidesse ei pikki sisse ja nagu meil on ennistatud tulnud sinu jaoks on oluline, et kõigepealt on see meloodia ja teksti selle muusika järgi. Kas sul on veel mõningaid selliseid põhimõtteid teksti kirjutamise puhul? Laulukirjutamises? No, ega mul mingeid erilisi põhimõtteid kui selliseid ei olegi, pigem on see, et, et noh, et kui ma mingi teksti kirjutan, et siis ma pean mõtlema selle peale, et ma pean ise seda laulma ja inimestele otsa vaatama, et mida ma laulan, et see on nagu, et noh, ma ei saa nagu päris nihukest mingit Mulaga ajada. Mingil hetkel sain aru, et ei ole nagu üks kaks korda vajas ta laulda, et on vaja võib-olla mõni rohkem korda ja siis kui sa, kui sa nagu endale kuidagi ei sobi või kui sa ise sellega kuidagi sina peale ei ole siis on jõle raske seda vist tulevikus teha. Äkki see ongi see, mis paneb nagu paljud kuidagi muretsema. Et, et nüüd ei meeldi see või teine või kolmas asi väsivad oma lugudest ära. Ma ei tea, ma olengi mõelnud selle peale, et, et kui ma midagi kirjutan, et siis siis ma nagu justkui seisan nende sõnade taga ka, mis ma ütlen, et niisama lihtsalt ei räägi midagi. Aga kuidas tuleb muusika, mis toimub sinuga, kas see on selline, ma olen seda kõikide lood ja laulud külaliste käest küsinud, kas midagi metoodilist või midagi antakse kuskilt ülalt ka mingi inspiratsiooni, näpp puudub sind. Raske öelda, ma arvan, et see on nagu mõnes mõttes mõlemat, et selge on see, et mingid lood on sellised, mis nagu vajavad väljakirjutamist ja väljaütlemist aga mõned väga head lood on tulnud täiesti selle käigus, et lihtsalt jäämit kodus või mängib pilli ja siis korraga tuleb mingi ris või, või mingi mõte pähe, et see, ma ei tea, siis kumba arvele sa seal kirjutada, aga sünnivad kuidagi nagu nii eri erinevatele hetkedele erinevatest asjadest tingituna mul ei ole nagu sellist kindlat vormi. Tõsi, kui mu pilli üldse ei puuduta ja üldse muusikaga tegelenud, siis nagu harvem ikka midagi niimoodi tuleb ka, et sa pead ikkagi nagu kuidagi selle Vaivi sees justkui olema, et midagi hakkaks tulema, et noh, nii ei ole, et näiteks ma ei tea, laod puin seitse päeva nädalas ja siis korraga tuleb mingi hea lugu, aga mina tean, ma ei ole proovinud muidugi seda ka, et äkki äkki mingil hetkel hakkab midagi kummitama. Et mul ei ole kindlad reeglit ja ma ei oskagi öelda praegu siiamaani on olnud nagu hästi, et lugu siis sünnib ja, ja, või neid samamoodi sureb ka, et ega ma kõiki, mis mul pähe tuleb nagu välja ei tahagi paisata. Osaliselt ongi sellepärast, et teatud lood, mis nagu ei, ei läbi minu sellist kvaliteedikontrolli, siis nad nagu lendavad minema igaveseks ajaks igaveseks sellepärast et ma ei viitsi neid nagu säilitada ja kui ta ikkagi täna ei toimi, no ega ta ei toimi homme ka. Ei ole ju mõtet nagu kvantiteedi rõhuda, et lihtsalt uputada kõiki kogu maailmalugudega file, et jah, mulle meeldib nagunii. Ja jälle võtame ette järgmise elu, mis see võiks olla? Sinu küljes kinni, mõtlesin seda sellepärast, et et see oli niukene lahe lugu, mis mulle meeldib endalegi siiamaani. Seda keegi vaevalt et mäletada enam, aga mida mängiti sellel aastal, kui ta tuli ikka elajalikult, palju sellest algas minu niukene huvitav. Pärast mitu korda veel proovisin sedasama nippi anda esimesel jaanuaril singel välja ja see töötas nagu ei ole hästi, et uuel aastal uue hooga seda nagu mängiti mängiti hästi ja, ja see oli, ma arvan, hoopis teistsugune smilias kui selle hetkeni inimest seal noh, kellel oli üldse meie bändist mingi pilt kujunenud. Sellel hetkel oli see pilt kindlasti teistsugune kui see, kuidas lugu tööle hakkas või mis siis juhtus nagu edasi. Peale ei ole aga nuga käiku no ei olnud vaja. Ajavad. Hulluks. Mida vanem kui kunagi teha? Ei saa. Sinu küljes kinni päris paljudes tekstides. Räägid sa ikkagi sellest, mismoodi üks naine võib-olla selline, kellest ei saa mööda vaadata või et neil on mingisugune lummav omadus mis haagib külge, et seal mulle tundub üsna sage ja läbiv teema sinu laulutekstides. On jah, ma nüüd vaatan ise ka neid pealkirju, et siit kuidagi kogemata Ta selline jutul. Absoluutselt, see on mingi üks joon, jah. See on vist nagu kuidagimoodi jube oluline teema, ma arvan mitte ainult mulle, vaid kõikidele inimeste omavaheline läbikäimine ja kõik see muu sinna juurde. On ka muid tekste, aga need ei ole tänases listis ja selle tõttu noh nüüd ma silmatäitki sinna, vaatan kogu aeg, kui üks ja teine ja kolmas lugu, kõik läheb niimoodi. Et ma ei ole selle peale varem mõelnud, aga, aga ja ja ei, joo, joo siis sees kuidagimoodi niimoodi pulbitseb, et peab niukseid lugusi kirjutama, ma arvan, et ega ma neid nagu pastakas, Teime. Kas on ka selliseid lugusid, mille puhul näiteks on lausa raske Ki laulda neid sellepärast, et kas nad on piisavalt isiklikud või sa üldse ei laskuks sellesse sa laiemale publikule jagaksid väga isiklikke laule. Noh, eks nendes kõikides on midagi isiklikku, et lihtsalt ma ei ütle, millal on midagi isiklikku ja ja need kõik on sellised. Kuula ja mõtle ise, kuidas tahad, et mis pidi, et nad ei asja väga keeruliseks teha, aga tegelikult on hästi lihtne, et, et millest ka alguse poole juttu oli. Et mul lihtsalt nagu ei taha ühegi looga rääkida seda lugu, et mis mul endal on, vaid pigem jutt on sellest, et iga inimene võib siis nagu ennast selle loo siis kas siis mõelda või siis mitte mõelda. Et ma olen lihtsalt üks niukene kanal, mida kaudu see jutt tuleb ja lõppkokkuvõttes ma arvan, et erinevatelt tasanditel see võrdusmärk on meie kõigi vahel kuskil olemas, et asjad juhtuvad ühel ühtemoodi, teisel teistmoodi, aga asjad, mis juhtuvad, on suhteliselt samasugused. Käisin et nii ma seda võib-olla mõtlen, et maid see on ka üks põhjus, miks ma tahan öelda, tead nüüd näiteks järgmise looga nüüd oli mul täpselt selline toimus 15. detsembril 1900 seeria see pigem on asjad kuidagi. Nad ju ladustuvad sinusse kuhugile. Maale on muidugi niisugune mees, ma ei tea, kas kas kõik on üldiselt halvad asjad, nagu unustan ära ei ole kiiresti. Et kas või näiteks nõukogude sõjavägi tagantjärgi vaadatuna praegu tundub mulle niukse noh, nagu imelise mälestuse. Nalja sai palju ja, ja et oli lõbus, aga aga kõik see kaks aastat kannatust ja muud nihukest jama nagu sulgen kuhugi mingisugusesse ruumi, mille, mille, mille võtme ma viskan hästi kaugele, sügavale merre ja ideest tõusta enam kunagi lahti. Üks saatekülaline on siinsamas saates öelnud väga tabavalt, et tema jaoks laulud on nagu pildialbum iga kord, kui ta kuulab neid kas siis enda kirjutatud või esitatud laule. Talle tulevad asjad meelde, et see on palju vägevam kui fotoalbumi vaatamine. Kas sinul võiks ka nõnda olla? Vabalt võib olla, miks mitte, kindlasti tulevad meelde erinevad situatsioonid, et kus on kirjutatud ja, ja, ja mis mõtetega on kirjutatud. Aga ennekõike ongi oluline, et see, kes need lugusid kuulab, et alga, tuleb pildialbum, et tegelikult see ongi sellel musa mõte on ju, et ta, tal on kuskilt aastast see ja see sellega seoses seoses juhtunud mingi asi. Et tegelikult mitte ainult mina ei vaata seda pildialbumit, vaid igaüks, kes meie musa kuulanud, et vaatab samamoodi seda pildialbumit. Võrreldes eelmise looga hüppame ajas mõnda aega edasi, paar albumit jätame vahele, järgmine lugu kannab pealkirja, sina ei tõota head. Jällegi selline. Sina sõnade algav lugu jah, et, et ma ei mõelnud selle peale absoluutselt, ma lihtsalt võtsin kätte plaadi nimega ainult unustamiseks ja vaatasin sealt, loomid on kõige vähem mängitud, sest et need vahepealsed plaadid ka, millest me üle hüppasime näiteks jalgpall, on parem kui seks, et kui ma seda natuke lapp, on siin 10 lugu. Ja me andsime sellelt plaadilt välja, kui ma hästi mäletan, üheksa singlit, mida mängiti täiesti normaalselt, et üks lihtsalt aja tõttu jäi andmata, kuna tuli järgmine plaat ja unustamiseks plaadiga juhtus sama lugu, siin on ka 10 lugu. Ja siit singliks iseenesest ei läinudki vist, või läks, aga noh, sellega ei juhtunud suurt midagi, sina ei tõota head. Mulle veendu, et see oleks kunagi väga kõlanud kuskil raadiotes või, või üldse ei ole ka seda väga palju nagu mänginud oma esinemistel. Ja küsimus, miks, aga millegipärast ei ole? Ansambel Smilers on teinud aastate jooksul, mis selleks algaastaks, võib lugeda 93 94 90 kolmikuks lugema ja see ansambel on teinud väga palju muudatusi läbi üks põhjuseid loomulikult selles, et Smilers nii-öelda kolis Eestisse üle. Aga, aga kas see sind kuidagi nagu ei ole kuidagi heidutanud või miks see sind ei ole kuidagi heidutanud, et Smilersi läheb väga hästi jätkuvalt ja see ei ole kuidagi loksutanud selle ansambli alustalasid ja ka sinu tegevuse alustalasid? Üks kindel Põhjus on selles, et et kui keegi tunneb, et ta aeg on bändis nagu läbi saamas või läbi saanud see kõik, see juhtub kuidagi mingisugusel niukesel inimlikul tasandil, et me ei tülitse keele kunagi, me ei lähe riidu omavahel, meil ei ole ühtegi nagu sellist tüli või asja, mis oleks meid lahku ajanud, et lihtsalt elude omad korrektuurid kellele ei meeldi laevaga sõita, kellel hoiab kodu kaugeks pidades soomlasi silmas, eks ole, kellel on lihtsalt mingid teised huvid elus, et ütleme nii, et kui sa ikkagi mängid 10 aastat ühes bändis siis võib tunduda, et stopp, et kas ma nagu, et kas see ongi see, mida ma, mida ma teen, et noh, näiteks minule tundub, ma olen 20 aastat selles bändis mänginud, et mulle tundub, et ja et mulle meeldib ja ma võiks teise 20 veel panna, et mul pole probleemi, et mulle meeldib selles bändis mängida. Aga inimesed on ju erinevad ja ei saa ju kunagi nagu lõpuni teada, et kellel või mis, mis põhjust täpselt on. Aga me oleme nagu omavahel kõik sõbrad siiamaani edasi ja võib-olla üks nagu suur põhjused. Et kui sellesse bändi üks või teine mees tuleb, et siis lõppkokkuvõttes nagu mängimine selles bändis on nagu mingi üks asi, aga, aga võib-olla isegi olulisem asi on see, et omavahelised suhted, et kuidas me läbi saame läbi käime ja kes me teineteisele oleme. Et ennekõike sõprus on võib-olla see nagu see selline märksõna, et isegi kui sa tulles bändi veel ei tea, siis mõne hetke pärast on sul uued sõbrad olemas ja nii lihtne see asi ongi, et see kui see nagu liigub sellel tasandil, siis on seda asja nagu kuidagi väga-väga lihtne teha ja mina, mina nagu pean seda oluliseks ja ma usun, et kõik meie bändiliikmed peavad seda oluliseks. Vastasel juhul noh me ei oleks nii palju ja nii kaua koos, kui, kui me oleme Selline natukene ketserlik küsimus, samas kui Smilersi koosseisus algsest koosseisust oled järel vaid sina, kõik muud liikmed on liikunud vahetunud ümber veel mitu korda. Ja et miks mitte jätkata sel juhul lihtsalt artistinime all Hendrik Sal-Saller, rääkimata sellest, et sa oled ju enamus lugude autor, niiehknii. Nojah, tegelikult see algne smiliasse juurde, minu nime kleepimine oli ka pigem see, et, et võib-olla siin keegi teadis mind sellel ajal, kui me siia tulime, et oli lihtsam nagu Smilers viia viia publikuni, et muidu on lihtsalt mingi tundmatu soome bänd, aga, aga ma ei ole tahtnud kunagi ollagi midagi muud kui üks mees bändis, et selles suhtes ikka majan seda bändi asjad. Ja muud ma nagu selle kohta ei oskagi öelda, et mulle meeldib ikka olla niuke bändimees. Mulle meeldib see rohkem. Järgmine lugu pealkirjaga varjud. Ja varjud on selline lugu, mida tegelikult, mis tüüpi lugu leiab praktiliselt igavalt Smilersi plaadilt ühe ja see on nagu niisugune. Tasa, aga sellest järjekindlalt nagu oma ussiajamine eesti muuseas, et et niisugust kraami lihtsalt tuleb teha ja teha ja teha. Kuigi võid olla kindel, et kunagi ei saa mitte ühtegi nagu singlit mitte iialgi. Me oleme nagu kõige oma muu siis alati nagu kruvi topin, nii palju vähegi on jõudnud ja käik kaldal mänginud hästi palju just niisugust kraami, et mets on osa meist ja, ja see on hästi loomulik, et, et igal, igal plaadil peab üks selline lugu olema. Lugu varjud, lood ja laulud saatekülalisega Hendrik Sal-Saller iga tutvustame ka tänases saates viimase loo, aga enne seda veel mainime ära. Tegelikult saaks sinust teha terve saate ka nende lauludega, mida sa oled teistele kirjutanud. Et kuidas see selline nii-öelda tellimustööna teistele kirjutamine sinuni on jõudnud ja kas see sulle üldse meeldib selline öös? Ja vot see ongi niimoodi, et tellimustöö on selle Poola puhul võib olla pisut nagu liialdatud, isegi, et ega ma väga palju tellimise peale ei kirjuta lugusid. Mõned on olnud sellised juhused ja, ja ja ega ma nüüd hambad ristis, neil ei ole kunagi teinud, et, et mul on hästi lihtne ära öelda, tegelikult et ma olen õppinud selle kunsti selgeks juba ammu, et jah, pigem pigem nagu üldse kõikide asjadega minu elus, et pigem vähem, aga see-eest korralikult. Mida toob tulevik ansambli Smilers ja ma ei mõtle seda, et millal tuleb järgmine plaat või või järgmine singel vaid millisena sa näed iseenda, ansambli Smilersi tulevikku, kas kuni uhke lõpuni välja. Hea küsimus, aga ma ei näegi seda praegu, et ma ei, mul pole õrna aimugi, me lihtsalt kulgeme ajas ja teeme omi asju, et jõua, kui see kõik on meile endale nagu ilgelt lahe. Nii kaua me seda teeme, et selle me oleme nagu ammu selgeks teinud, et kui sa nagu kuidagimoodi peaks nagu muutuma selliseks nagu kohustuseks, et siis seda küll ei, parem teha hoopis midagi muud. Mulle meeldib see, kui saab anda kontserte ja, ja olla kuskil laval. Paaditegemine on niisugune, noh, et see on tore küll, aga aga see ei ole nagu primaarne minu jaoks teha nüüd ühte plaati sellepärast, et oleks, mida müüa, et see on nagu jube banaalne, et seda ma ei viitsi teha. Meie jaoks plaadi tegemine on ikka nagu midagi muud, ma arvan, vist olnud algusest peale. Pigem see on ikkagi nagu sihuke mingi hetke niuke dokumentatsioon ja visiitkaart, et bänd on praegu selline ja võta või jäta. No võtame viimase raua nagu Chuck Norris, mänguline Pealkiri, sellel ole hea juhataja, seega sisse. Oh, see on nii pikk lugu, et miks just see lugu, aga ma üldse ei peatuks absoluutselt sel tekstil, mis on nagu noh, selle üle võiks nüüd hakata siin igast kunsti rääkima, et kui mitu erinevat leierid sellel lool on, aga tegelikult ma valisin selle hoopis teistel põhjustel. Et kui me ennem rääkisime pildiraamatutest, siis konkreetne pilt selle looga jääb mulle elu lõpuni meelde, see, me käisime selle loo siin on nagu mängitud niisugune väike klaveri intro või rif niukene või seal loo nagu läbiv klaveriteema ja ma sain mingisugused Fixi tee, et ma leidsin selliseid paberi, mis parasjagu häälest ära, see on siin Eesti Panga selles mõisas seal Maardu mõisas. Aga millegipärast ma ei mäleta, kas nad olid mingid segased ajad sellel ajal, et me kuidagi pidime selle mõtte ümber vahetama, et me ei pääsenud sinna lindistama. Ja siis ma mõtlesin välja tood teine lahe koht, kus on kindlasti häälest ära, klaver on linnahall. Maja sealse linnahallis see klaver tõesti oli valge suur Estonia klaver, mul on isegi pildid ja video sellest tehtud, kuidas me seal lindistasime, seda lükkasime selle suure Estonia keset seda linnahalli suurt lava ja siis panime ühe lambi või kaks põlema ja siis lindistasime lihtsalt seda nagu klaverit seal linnahallis keset seda suurt laua kogu selles nagu tühjas ja, ja sellist kopitanud saalis. Sellele lisaks ma kukkusin seal pimedasse auku, veel. Tahtsin filmida seda kaugemalt, seda, kuidas Mikko mängib klaverit üksinda linnahalli laval, aga põgusa saal oli pime ja seal saalis on käigud ja kukkusin sinna auku läheb, surma ei saanud. Vot see on üks niisugune põnev laul selles suhtes, et see saundi saundi värk on hästi. Sellistel rõõmsatel nootidel ka on tore lõpetada, aitäh, Hendrik Sal-Saller lood ja laulud saatesse külla tulemast toredat jätku, toredaid kutsusid mu roosa.