Tere kaunist pühapäeva hommikut. Sirje Pärismaa kutsub sind ja kuulaja Eesti Raadio Tartu stuudiost järgnevaks pooleks tunniks maalehega maale. Saame teada. Ta teeb Euroopa Liidu põllumees oma söötis maal. Käime Lõuna-Eesti suurim astelpaju kasvataja juures saaki koristamas ning pakume ka retsepte, mida sellest tervislikust ning praegu väga popist kultuurist teha võiks. Jääge meie seltsi. Ühes Eesti lorilaulus teeb nupumees peedist pesumasinale trumli. Järgnevas loos kuuleme, et võib-olla polegi see varsti päris võimatu. Jutuks tuleb see, kuidas kasvatada põllul kultuure, milles töötlemise tagajärjel saab mitte toiduaine. Ehk lihtsamalt öeldes. Mida kasvatab Euroopa Liidu põllumees oma maa, sellel osal, mis kohustuslikult tuleb sööti Ta ja kus ei või toitu toota. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra käis hiljaaegu Taanis Bornholmi saarel kus oli Euroopa komisjoni poolt korraldatud konverents maaelu dünaamilise arengu kindlustamine balti mere regioonis. Mida seal räägiti? No põhimõtteliselt keskenduti seal kahele teemale niinimetatud uuele ärile põllumajanduses, see tähendab just seda, et põllumajandusse vabadustes toodetakse mitte toiduained, see nimetatud non-food. Ja siis väga palju räägiti ka alternatiivsetest tootmisharudest, mida siis Läänemere regioonis võiks kasutusele võtta. Millised võimalused siis mitte toiduainete tootmiseks on? Osalejaid oli seal kaheksast riigist ja toodi väga palju selliseid huvitavaid näiteid, millised projektid juba käivitunud, näiteks Saksamaal Mecklenburg, Horbommeni maakonnas toodetakse kaldale uhutud mererohust soojustusmaterjali idas pressitud plaat, võrke, mida saaks panna kallakutele Terussiooni pidurdada. Ja ka kõik need näidised olid esinejatel kaasas. Siis Saksamaal tehakse veel kõige tavalisemast põhust plaate soojustuseks, mööbli valmistamiseks. Need olid väga tugevad laadid mitmesuguse paksusega, et seal proovisime ühte põlve peal ära lõhkuda ja ausalt öeldes ei õnnestunudki ja tulebki välja, et tooraine on kõige tavalisem põsk. Niisiis Läti esindaja rääkis sellise loo, et neil on pandud püsti üks väga suur moositehas läti marju läheb tooraineks kuskil pool ülejäänud, siis veetakse sisse Tšiilist ja nad saanud kätte eksportturud Saksamaalt. Eriti huvitav oli see, et ka USA-s on neil turg ja USA-s on selle moosile siis pandud nimeks oktoober ja seda pidid siis ostma väga hea meelega just vene immigrandid. Ja siis veel Taani näide oli võib-olla see, et nisuteradest eraldatakse bioaktiivsed ühendid ja valmistatakse nendest suitsu, luisu lisandeid. Rootsis on väga laialt levinud biodiisli tootmine. Raviljeletakse seal ka energiapaju kuskil 18 1000-l hektaril, siis veel Rootsis kasutatakse soojusenergia tootmiseks sellist taime, mis kasvab ka Eestis, muidugi see on mingi teine, vot päide roog, mis pidi seal kasvama kahe poole meetri pikkuseks, siis niidetakse maha, heegeldatakse ära ja läheb ahju. Siis me külastasime sealsamas ilusal vaiksel Bornholmi saarel, mis on tegelikult üks suuremaid Euroopa Liidu puhkekeskusi. Ühte sellist firmat, mille nimi oli orav, Euroopa Liidu rahadega oli püsti pandud selline väike katsetehas. Seal töötas kuskil kümmekond atlast, kes siis uurisid just nimelt seda funktsiooni, reaalset toitu, see funktsionaalne toit on siis selline. Toitmis arvestab individuaal reaalselt inimese organismi ja töö iseärasusi. Ja näiteks nad olid seal väga palju uurinud rapsiõli rapsiõlist oli välja töötatud juba täiesti puhas proteiin. Selline pulber siis oli päris hea maitsega rapsisiirup ja veel mitmesuguseid vidinaid. No tõenäoliselt pole see meiegi jaoks niisugune väga kauge tulevikumuusika ja peame hakkama samade asjade üle pead murdma. Kindel külme omavahel, seal arutasime, et mis oleks praegu Eestil välja pakkuda, Eestist esinejad kahjuks ei olnudki ja ausalt öeldes nagu ei mõtlenudki midagi muud välja sedasama peo plast mis praegu on soikunud ja siin olid veel sellised mõtted, et näiteks metsavenna talu puskar või, või midagi taolist. Te vaatasite Bornholmi saarel natukene ringi ka ja käisite sealsetes toidupoodides, kuidas see valik teile tundus? Ausalt öeldes see valik oli lihtsalt kohutav. Seal paar päris suurt spaari poodi, läksime sinna sisse ja noh, võiks öelda, et hullem kui, kui meie külapood näiteks vorsti oli ainult kahte-kolme sorti, kui meil on leivaletid ka külapoes, nii et on vähemalt kümmet sorti leiba-saia, siis seal piirduti kahe kolme sordiga ja ei saanudki aru, et miks, et kas siis sellepärast, et puhkajaid nagu enam eriti palju ei olnud või, või mida nemad söövad või toovad nad kuskilt hulgibaasidest, aga kui üks taanlane Meie kõige tavalisemasse Tartu konsumisse ja ma usun, et siis ta ikkagi kohe-kohe hakkab suuresti imestama Nagu eelnevast intervjuust kuulsite, on Eestis huvi asja vastu veel leige. Kui aga kellelgi on häid mõtteid selle teema kohta võiks neid jagada Tartu teaduspargiga, kes otsimas põllumeestele uusi tehnoloogiaid tootmise mitmekesistamiseks ja kuulub ka vastavasse üleeuroopalise võrgustiku. Talvel, uisud, talguid, suvel püüan kala mere ääres, kogun marke, joonistan spordis ikka lugu peal. Näiteks möödunud kolmapäev mängisin ma üksikkulli loodus, et mulle meeldib käia, siis saab linnulaulu kuulda, soleerib kõike teha igasugu vingeid, asju, näiteks läigib kokku suuretele. Juba poisipõlves olin päris hea fantaasiaga näitlejaks, palun mul probleemiks teha vannis padi, elus hätta ma ei jää, pole selles päris kindel. Kui sa ikka ikka oskad, siis ei ole karta miskit. Läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumlit inimlik ja ei ole tõesti asju, millega ei tuleks toime. Vaata, vaata, vaata. Vaata, vaata. Mulle meeldib mõelda igasugu asju välja parateegis neljalt asju, et ka teistel oleks hea. Suhtlemises olen tugev, suhtlen täitsa vabalt, näiteks eile terve päeva rääkisin sõbraga. Niisiis olen mitmekülgne, ilus, tark ja osav. Näiteks võin ma ära süüa tervet. Eile tellin väikse katse, panin pirukad muna, maitse oli nagu oleks pirukas pandud muna tulevikuks onul plaan teha võimas firma, seal mul töötab neli töölist, mina olen rahul. Kunagi mul pole igav, kuna olen huvid ja isegi kui mul on igav. Mul tuleb välja. Maalehega maale te kuulete Maalehe saadet, olen Sirje Pärismaa. Viimasel ajal on Eestis ja mujalgi maailmas saanud tõeliseks moekultuuriks. Astelpajumari näeb välja väga ilus, aitab külmetushaigusi ravida, operatsiooni ja traumade järel taastuda ning mis kõige peamine, tegevat ruttu rikkaks. Tartu mees Aare Miller on juba viis aastat astelpaju kasvatanud. Tänavu sai ta teise saagi käisimegi koos põllu peal asja uurimas. Enne kui intervjuu käima paneme. Ütlen veel, et astelpajusaagist tuleb pikemalt juttu ajakirja maamajandus oktoobrinumbris. Seisame Aare Milleriga astelpajuistanduse keskel. Ilusad oranžid marjad on valmis saanud ja nagu nüüd siit kuulda on koristus käimas. Küsin Aare Milleri käest, kuidas tänavune saak on. Kõigile raadiokuulajatele minu poolt oleme Berry farmi nagu astelpajuistanduses Tartumaal räni külas kus meile on istanduse pinnaks 3,6 hektarit kande eas juba teist saaki korjamas oleme ja aastasaak on, on ka suurem laane. Keskmiseks ühe põõsa. Eks prognoosime praegu seitsme, kaheksa kilo vahele. Et on põõsaid, millelt noppime 18 15 kilo, Mario, aga ütleme, et samas mahus, et keskmine siiski jääb, jääb, jääb sinna realistlikult kaheksa kilo piiridesse. Teisel saagiaastal. Paralleelselt on korjamine käimas nüüd siin käsitsi ja masinaga kummaga siis tõhusam on. Vaieldamatult on masinkorje meile suureks abimeheks, sest nii suursulfaat käsi sorida, et me suudaksime mobiliseerida vaatamata meie heale asukohale Tartu läheduses, et on parimad päevad, kus võime siia ka 100 inimest nii-öelda kokku saada, aga see, see armee siiski ei suudaks meie istandust nii-öelda õigel korje ajal kõiki ära korjata. Nüüd on siin koostöös leiutaja ja tehnikamehe Hando gruuviga töötamas trimmeri baasil marjakorjamis raputi. Et kaks komplekti on meil töös ja, ja nende jõudlus on laias plaanis 20 25 kilo tunnis. Et see praktiliselt asendav kahtekümmend, et kätte paari ja parimal Päeval tuleb kuni 600 küla marja õhtul külmhoonesse, et sellest on tõhus abi. Kes teie peamised partnerid on? Kindlasti tuleb märkida kõige esimesi nii-öelda meie koostööpartnereid, kelleks salvest, kes esimesena This astelpaju kui tuleviku kultuuri oma Ta arendus ja täname kogu astelpajukasvatajate nimel seda seltskonda, kes on seda tööd teinud. Rõngu mahla on kahtlematult olnud. Noh, nii-öelda meie esmane partner ja, ja loodame meeldivale koostööle edaspidigi, sellepärast et. Baltimaade moodsam sisseseade ja suur tootmisvõimsus. Lubavad kindlalt lähiajal kogu. Timaal kasvatatud astelpaju esmatöödelda ehk siis mahla ja õli toorme nii-öelda eraldada. Aeg-ajalt on siin ajakirjanduses olnud üleskutseid, et hakakem kõik nüüd astelpaju kasvatama CD ratsa rikkaks, mis teie sellest arvate? Ma ei julge seda sajaprotsendiliselt väita, et nüüd lausa kullaauk on meie selleaastase nii-öelda projekti äri äriprojekti koostamise juures selle selle tegevuse juurde. Ja täna oleme veendunud, et ta on üks suhteliselt kasumlik tootmisharu, ütleme, kui rääkida üldse põllumajanduslikust tootmisest aiandusvallas sest ei saa märkimata jätmata. Suhteliselt vähenõudlik kultuur siin igapäevast hoolt ei ole kõige suurem nii-öelda kulu ja mure pool on, on kurje vool. Kui nüüd masinatest on laitmatu abi ja töötlev tööstus, nagu haarab selles tootearendusest kinni. Sellisel juhul ma suuri probleeme takistusi ei näe. Ja, ja turgu ei ole ühelegi kaubale nii-öelda valmis turgu olemas, kas seda tuleb leida, seda tuleb otsida, tuleb ise turg tekitada, kasvatada tarbija esmalt meie koduriigis ja vaadates väljapoole. Hando Kruuv, kuidas teie oma leiutise kasutad olemisega rahul olete? Sedapuhku, mida ma täna siin olen ma väga rahul, kuna noormehed, kes raputajaga töötavad, on hästi omandanud nii-öelda oskused või tehnoloogia ja mari tuleb nagu lennata, sest puu otsast maha. Muidugi see on, sõltub, sõltub ka sordist. Ka olen väga rahul, on, kuid nisukesi tähelepanekud veel teatud täiustuste juures, aga, aga põhitöö on tehtud. Kui keegi nüüd tahaks endale samasugust riistapuud kodus meisterdada. Kui keegi tahab meisterdada, siis ma muidugi hakkan talle vastu mitte ainult sellepärast, et mul on nii kogu ja kui ka raputa peale patent võetud, aga kui ta ei ole nii, kvaliteet ei tee nii kvaliteetset tööd siis ta teeb kehva masina ja see hakkab minu mainet juba alla vedama, siis minu töö jookseb luhta öeldes, näe, Kruuv tegi kehva masina ja nii edasi. Aga kas tellimuste teeksite? Aga muidugi, mul on praegult üle 10 masina, mis ma jõudsin talve jooksul ära teha, on see aasta nagu põllu peale viimata, nii et viimane aeg, kes soovib, see proovib kohe. Astelpajujutuga läheme ka edasi. Riina Tammsaare nõuandeminutid räägivadki sellest, mida sellest kultuurist talveks võiks teha. Astelpaju ladinakeelne nimi hipofree on kreeka hobuste järgi. Neil hakkas karv läikima pärast astelpajulehtede söömist. Ja astelpaju on tõepoolest üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Raviks kasutatakse astelpaju puhul peaaegu kõike. Nii vilja, neist pressitud mahla kui ka lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Kahtlemata kõige enam tarvitatakse vilju toorelt ja tehakse neist mahla. Vilju kogutakse kas küpsemise algul või talve hakul. Väga väärtuslik toode on aga astelpajuõli ja seda õli saab väga hästi ise teha. Kui viljadest mahl eraldatud, ükskõik kas siis väljapressitud või aurutatud, jäävad järele seemned ja kestad. See järelejäänud mass kuivatatakse, peenestatakse ja sellele lisatakse taimeõli. Mahu järgi eri pannakse umbes poolteist korda rohkem. Sigu hoitakse lihtsalt toatemperatuuril, nii kaks, kolm nädalat, aeg-ajalt teda segades. Ja seejärel on kõri valmis. Lihtsalt vedelik eemaldatakse sädemest ja õli hoitakse pimedas jahedas kohas. Väga mugav on astelpaju panna ka sügavkülma. Lihtsalt astelpaju viljad pannakse karpidesse, keevitatakse suhkruga ja pannakse sügavkülma. Muidugi võib ka mahlakuubikuid külmutada, selleks siis tuleb mahl eraldada, ükskõik kuidas kellelegi mugavam on, kas pressides või kuumutades. Mahla võib lahjendada veega näiteks suhtega üks, kolm. Soovi korral võib ka suhkrut lisada ja seejärel kuubikut külmutada. Külmutada võib esialgu nendes sügav külmakuubikute karpides, seejärel valada nad sealt välja panna kas siis vastavasse kotti või suuremasse karpi hoida sügavkülmikus. Peale nende on aga veel üks väga maitsev hoidistamisviis. Puhastatud marjad laduda purki ja valada peale mesi. Muidugi see mesi imbub pikkamööda sinna marjade vahele. Nii et seda võib-olla tuleb valada kord ja siis oodata, kuni ta ära imbub ja siis valada uuesti niikaua, kuni purk on lõpuks ääreni täis. Seda hoidist võib hoida tavalises külmutuskapis ja tarvitada vastavalt vajadusele ja soovile. Aitäh kuulamast tänast Maalehe saadet pooltunni tõid teieni Sirje Pärismaa, Margus sõlg ja Anna-Maria Currel. Päikselise päevi sügistoimetusteks.