Meil oli kaks nädalat suurepärast suve keset talve Kõige külmem oli tellis pluss kolm teiste kõige soojem pumbeis pluss 37 kraadi. Ujumas käisite, käisime ookeanis. Vesi oli nende jaoks täitsa jääkülm, noh umbes 26, seitse kraadi. Me olime nende jaoks nagu talisuplejad. Nad ise käivad sulistamas jänes pesemas basseinides jõgedes ja meres nad lihtsalt ujumas käima. Kuna seal on haikalad lahedal kaitstud kuidagi hai kaladest, need seal haikalade ohtu rannaäärse ei ole. Madrase rannik on erakordselt ilus, seal veel küllaltki selline puutumatu loodus, seal üksikute onnide ja kaluri hütidega ja liivarand, väga ilus, Liivia palmipuud ja täielik eksootika ja ta oleks kindlasti üks maailma kuulsamaid plaase, kui seal oleksid drama ehitisi, hotelle, selliseid turiste seal nägi, võrdles väenooliga talveaeg ei olnud võib-olla päris suplussessioon, aga üldiselt ei pidanud seal ka eriti palju turistid olema. Kas hindud päikest võtavad? Üldiselt võtta, nad käivad isegi ujumas, käivad Saarides, naised ei vaja väikest võtta, nad on isegi pruunid küll. Nendel ideaaliks on rohkem selline roosakas nahk, nagu filmi reklaamides näha või sa kõikjalt. Reklaamiplakatitelt olid püüdlikult maalitud näod ja käed täiesti roosaks. Võimalikult heledama võimalikult elegantselt on, mida meie meil on jälle vastupidi, eks ole meie reklaame ja selle esise mehedastinist tumedaks teha. Päevitanud inimene seal meil oli nagu niisugune ilu ja tervise endale seal ilmselt on, vastupidi. Nüüd on tegevuspaik väga selgesti määratud tegelased tänases saates Taivo Linna, jäike Volkov kes koos teiste Kukerpillidega turismigrupi koosseisus Indiat näha said. Nad räägivad mõnda sellest maast, tema inimestest ja muusikast. Juhuslikult olid meil kaasas ka pillid ja grupi liikmeteks kuus paari rahvatantsijaid Nuia EPT Est. Andsime Indias seitse kontserti. Indial publikule jäi võib-olla muusika veidi võõraks, aga nad olid aga viisakad ja taktitundelised inimesed kuulasid lõpuni ja nendele eriti meeldisid sellised humoristliku sisuga rahvatantsud, millest nad aru said. Pole vist raske kedagi uskuma panna, et see kale Gustad meenutav lugu on pärit Indiast ja kohalike muusikute poolt mängitud. Nii vähe tunneme asja küll. Tegelikult improviseerid Kukerpillid selle pala minu palvel ja võimalikult indiapäraselt kale, kus ta Indias siiski võõras tegelane ei ole. Meloodiat on esitatud tõepoolest ka india rahvalauluna. Muidugi ei tule siit otsida Eesti ja India muusikavahelisi sidemeid vaid pigemini jälgida laulu rännuteed Inglismaalt üle mere Eestisse kui Indiasse. Ja üldse on vist kergem lähtuda india muusika võrdlemisel euroopaliku muusikaga rohkem erinevustest kui sarnasustest. Nüüd on küll üsna mitmed India rahvapillid Eestimaale jõudnud. Edaspidi võib ehk kuulda, mida siin nendega teha saab. Praegu aga, ah, kõlavad need pillid veel Kukerpillide esituses niimoodi. Me raiskasime Taskuraha muusikariistade muretsemiseks. Seal oli siis kaks sigaretti. Kaks komplekti tabla trumme. Siis ühest koolimajast kinnitamiseks suurem pittrumm, siis veel ostsime kaks maotaltsutaja pilli. Sestrile vilet teeb umbes analoogilist häält nagu torupillitaoline. Mina meie torupill, tal on kaks paralleelset toru, üks on see past toru ja teine seal kõrval on mille pääseme. Kõrvaline jah. Vello Maias proovimas ei ole käinud. Vajal vaata. Kobradega ei julge hästi kokku sattuda, ka räägitakse, et kobra ei kuule, aga nagu üks maotaltsutaja Sakkeersel pillipuhumise järgi jättis. Nicobra muutus väga rahutuks ja tahtis teda susata. Räägitakse, et kobra tunneb seda õhulainet missile pildist tulemas, kui see õhulaine lakkab, et siis kobra muutub ärevaks ja maataltsutajad puhuvad seda pilli niimoodi, et. Nad hingavad ninast sisse ja suust puue välja, nii et ühesõnaga vahetpidamata ajab see pill jorinat. Ja piuksud need, ühtegi pausi seal ei tule. Kas need maotaltsutaja pillid on tõesti ainult spetsiaalselt selleks või kasutatakse neid ka muusikainstrument? Kena jäi küll selline mulje, et nad nagu vist kasutamine madu juures temaga seal väga primitiivselt meloodiatel. No võib-olla 2,4 nooti seal üldse ongi, see vist ongi terve etenduse saitide palju seda näha. Noh, ikka igal pool, kus buss peatus peaaegu, et igal pool tulid nad fakeerid noh, isehakanud kindlasti need päris Faceerbiliselt päris vähe olema, kes siis mürgihammastega madudega tegelevad, aga neid sallatana ja neid oli seal igal pool näha, isegi etendati mõnel pool raha eest sellist vaatemängu, kus lasti kokku kobra ja mangust võitlema, aga meil ei olnud raha, et seda siis noh, nagu pealt vaadata, ütleme, et ei olnud aega enam ei olnud aega. Ja nüüd üks india ja popmuusikaühendus Pealkiri üksik ratsanik, kaastegev on anamgashankar. Huvitav on see, et näiteks enne Mehhikosse sõitmist mul oli võimalus kuulata paari mehhiko rahvamuusikaplaati ei tulnud ma selle muusika vastu mitte kõige vähematki huvi. Aga selle sõidu ajal ja pärast seda armusime sellesse mehiga muuseas, täpselt sama kordus ka Indias. Tõesti, see viibimine eksootilise maal tekitas suure austuse ja kiindumuse selle rahvamuusika vastu. Võib-olla eurooplasena tundub ta kitarri või mingi pilli häälestamise ennast, et see sita realisejal nagu pidevalt selline vinguv Aga huvitav oleks nüüd teada, mismoodi see indu meie muusikasse suhtub? Vaat seda välja nagu võimalust olnud küsida, kas see ka temale meie muusikaingel muuseas täpselt sama kaugel kui indie-muusika v muusikast? Kohtusime päist paari üliõpilased ütlesid, et kindlas muidugi leidub inimesi, kes uurivad Euroopa muusikate leidub fanaatikuid, leidub muidu huvilisi aga üldiselt ikka veidi võõraks. Euroopa muusika raadiost tuleb sealt ainult indie-muusika. Neurooplasele, võib-olla India muusikast vastuvõetavad variandid on Travis Ankari poja annan tasankari plaadid. Ühe plaadi peal esitab ta töötluse ansambli Rolling Stones repertuaarist. Milliseid tahate teie kaasabeite ravis Ankarast? Tõime me 2002 plaati, üks nendest on Yehudi Menuhin ega siis annan ta sankar tema pojaplaat. Ta võib-olla veidi nagu selliste isegi afrorütmidega, seal on väga palju löökriistu kast, kongasid ja pungasid ja ja noh, selline noh, biitmuusika näidis. Üldiselt ribad olid võrdlemisi tühjad, paar inimest, seal kuulas plaate ja plaadid on suhteliselt kallid, Indias ütleme Indias keskmine töötasu mustatöölisel on 60 80 ruupiat, plaat on 45 ruupiat keskmiselt 43 45 ruupiat, siis see teeb peaaegu et vaata kuupalga juba ühel väiksel musta tõelisel rikkamad inimesed, nagu keskel, kõrgem haridus on need, siis saad osta ribadel. Nende muusika on pälvinud paljude kaasaegsete kuulsuste huvi. Tõsise muusika vallast on kuulus viiulikunstnik Yehudi Menuhin on Indias elanud ja India kõige kuulsama Citarri mängija ravi Šankrega koos musitseerinud. Peale selle on nii-öelda avangard, istliku muusika valdkonda kuluv kitarrimängija maha Višnu son, klahvlin on india muusikaga tõsiselt tegemist teinud. MAHA Višnu John McLaughlin tala number üks. Ja siis prantsuse helilooja, mis seal on väga palju võtnud India muusikast arenenud euroopalikku suunda, võib-olla selles Mis jään katkenud sümfooniast sulanga Liila? Siis muidugi ansambel piidus. Seal võis kohata mitut plaati ravi Šankarand Franz ja seal olid mitmed laulud George Harrissoni töötlusega. Kas Piiteris ei olnudki esimesed üldse india muusika laiema avalikkuse ette toodud? Nojah, võib-olla see tohutu India muusikavaimustus, kuuekümnbiaal stuudioplaati viitasite plaati. Aga tõenäoliselt Euroopa muusikakultuur on ka võrdlemisi sügavad juured sinna sisse ajanud, kus on turiste, seal mängivad ikka tüüpilised popmuusikaansamblid. Näiteks madrases hotellis, kus me elasime, seal mängisid staaril ansambel. Nende pillimeestega oli meeldiv võimalus vestelda. Ega see muusikamehe eluslinde seire Teamis lillepidu, nad olid iseõppinud muusikamehed ja nad ise veel ütles niimoodi, et Indias muusikat üldse õppida ei ole võimalik. Muusikakooli üldse sellist ei ole, ainult eraõpetajad. Nendel oli selle hotelliga kuueks kuuks tehtud leping ja siis, kui enam hotelli juhtkonnale ei meeldi, siis nad lihtsalt heidetakse tänavale. Ja nad mängisid õhtul kella kaheksast 12-ni. Ja hommikul pidid jälle minema oma argitööd tegema, millel ei olnud muusikaga midagi pistmist. See oli siis lisateenistust seal, jah, lisateenistuse küllalt mõõduka lisateenistus. Ülekantuna otse valuutakursi järgi umbes 50 rubla kuus. Nende muusika kunst on väga traditsioonilisel rahvuslik ja, ja, ja seda vist kuskil konservatooriumis õppida, Jaagi inimene soovib õppida india muusikat, siis nemad soovitavad võtta endale guru, guru on indu keeles õpetaja, õpilane, siis peab elama guru juures, kusjuures guru hoolitseb täielikult tema ülalpidamise eest riietuse eest söögi eest. Isegi kuni me abiellume siin välja, et kuulu isegi valib sellele õpilasele, siis pruudi, kui nad kauem nii koostajad. Meil oli hotelli vastas, mingisugune tantsida, tean, mis usulahk seal oli. Nendel oli igal juhul lipuvardasse tõmmatud kollane lipp ja tänaval mingisugune pillerkaar käis juba hommikul kella neljast alates. Hommikul jagati kereostele Armo Aindia valati nendel tasside sisse piima, riisi ja ööd, kui päevad läbi luges seal templi osas luges sisiks õpetatud guru, vaatasid seal, luges pidevalt pühasid tekste, pool valju häälega. Me käisime mitmeski templis kõige suuremaid elanud aserid, sainistide tempel, Tseenismaniks vanemaid india usulahke ja see tempel letis suure elamuse, seal mängisid Sansambel. Seal toimusid mingid veeprotseduurid, meile arusaamatud mingit vaidlused ja siis hakkas äkki keegi meesterahvas seal kõva häälega laulma, hakkas ansambel äkki mängimas Pisat riisi, õhku. Elurõõm, elurõõm, Atmos. Nüüd improviseerin Travis Ankar koos Hollywoodi sümfooniaorkestriga. Hinduismi ja kõigi nende uskude järgi nagu see elufilosoofia endale, et nad tunnetavad ennast universumi ühe väga väikse osana. Häving ei ole mitte mingisugune. Nüüd tagasipöördumatu, lõpetasin mingi uue alguse kuskil alateadvusesse 7000 aastane filosoofia võib-olla nendel siis peitub üldiselt tahvlid, lehmad on nendel pühad loom, on, need on nende mingisuguse legendaarse kangelase oma abistajat. Kui raama käis oma naist vangistusest päästmas praeguselt Seiloni saarelt, siis olid ahvid need, kes teda abistasid ja maod. Kui Afaivitab näiteks talupojaviljasaagi, siis talupoeg ei ole sugugi väga õnnetu, vaid on vastupidi, õnnelik, et jumalast saadetud loomad on pühitsenud siis tema põldu Suuremates linnades püütakse lehmi koondada linna äärealadele farmidesse, et nad ei takistaks liiklust ja neid lehmi jäta siis vitsaga või piitsaga või kaid viisakalt. Veenmismeetodil püütakse meid siis koondada Sis farmidesse, samuti ahve. Tellis oli väga palju ahvenat, neid mitte ei hävitatud, vaid maalidega püüti neid siis puuridesse ja viidi kaugele küladesse lasti põldudele lahti. Muidugi nad tekitasid suure kahjutalupoegadele. Kas lehmi lüpstakse? Lüpstakse küll, aga piimasaak pidin väga väike olema, sealpool liitrit liiter päevas. Nendel tabu, lehma, liha söömine. Aga mis lihasele, mis me seal meile pakuti restoranis iga päev seal. Ma ei tea seal väiksed kannikesed, võib-olla natuke kitseliha söövad koera, koera, kassi või ei tea täpselt, kas üldse on väga vähe ja samuti on seal väga lugupeetud olendid, sisalikud, Kekkodges söövad kärbseid, ronivad mööda seinu, lagesid ja kukuvad vahel voodisse. Ja, ja väga sümpaatsed, sellised sisaliku moodi. Ega elevandi seljas pilte jäänud ka tegemata. 26. jaanuaril on India vabariigi aastapäev. Ja seetõttu kõik elevandid olid tellil loomaaiast nii-öelda kursustel. Sest et laadijate paraad viiakse läbi elementidega ja nendel on seljas kuldse hõbedase tikandiga tekid on seal peale, siis on veel korvi korvides istuvad siis hindu sõdureid, seal need ja need siis parasjagu seal treeniti, selle tõttu on võimalik nendega sõita, aga Me nägime üpris ligidalt ja tegime nende taustal fotosid. Pakkusime neile kalevi diskiita ja nad võtsid meid suure hea meelega vastu. Eelviimasel päeval oli meil meeldiv võimalus külastada teeli loomaaeda ja on Aasia suurim loomad. Ja seal on tõesti nii, et mäleta mitusada. Eriti suur oli, see on kohutavalt suur territoorium, seal sõidab pisike ronge, käisime eksootilisemad Loomaaianurgad seal läbi. Linnud flamingod, ninasarvikud ja kaelkirjakud muidugi lõvid ja gepardid ja tiigrid, valge lõvi oli seal, eks ole. Ja pidi olema 13 isendit üldse maailmas. Selliseid loomi nägime väga suurtes. Tarandikes jooksevad ringi ümbritsetud siis võrkude ja võredega. Need reisijutud on väga-väga põnevad, aga me oleme eemaldunud põhiteemast muusikast natukene. Piharist pärineva rahvalaulu esitab suda malt otra. Endi muusika meile jäide suureks mõistatuseks sest see on niivõrd keeruline, kui nüüd mõne sõnaga rääkida ühest tuntumast india muusikavormist Raagast siis tagasi on seitsmest noodist koosnev heli. Vaade erineb igast järgmisest traagast just selle tõttu, et need noodid eri järjekorras tunduvaid ragasin umbes üks, 70 tükki ja nendest võib-olla esitatakse kuskil seal 30 viite. Igaraga kellaajal ei sobi üldse mängida. Sest iga tunni jaoks on ise rahaga üks aga on sellise soovitusega, et mängida ainult õhtul siis kui lehmad karjamaalt tagasi tulevad. Tolm, mis nad on külateel üles ajanud, ei ole jõudnud veel langeda. Praegu aga katkend ühest hommiku Raagast esitab Ali Akbar kaal. Raagasid on üldse kuuel teemal. Kolm nendest teemadest on, on armastuse teemat traga esitaja on ühtlasi ka selle rahaga looja nagu midagi džässi, improvisatsiooni taolist, võib-olla seal on ka omad kindlad kaalunid ja kuidas seda rütmifaktuuri üles ehitatakse. Helisüsteem koosneb 22-st noodist, seitse nooti nendest on umbes meie mosoorse helistiku taolised ja neutraalsed esitatakse põhiliselt siis kahe sellist sitta. Nende keelpill on selles teatavas helistikus mere või maailma suur meie mõistes näiteks algselt oli sital kolmekeelne. Nüüd on talle lisatud juurte keel, need on seitse keelt pluss 11, resoneerivad pill on seal umbes 300, nendest siis keelpillid on Citari tüüp ja siis on seal mitut liiki trumme. Tablattamlad on pilliroovilesid. Nii palju, kui ma aru sain, siis aga on mitte heliteose nimetus, vaid heliastmestik, mida kasutatakse ühe või teise Raaga puhul. Pillimees ei kordan kellelegi varasemat loomingut, vaid loob selle heliastmestiku põhjal ise. Ja viga Raaga esitus on unikaalne kunstiteos, improvisatsioon, mis kunagi kordu. Mis üldse kõige põnevam muusika mulje võis olla? See oli meie ühiskontsert Pompei ülikoolis. Meil andsime kõigepealt oma lühikese kontserdi ja peale seda siis pakuti meile india tantse, laule. Kas on ka muidugi väga keeruline asi, klassikalisel tantsul on neli vormi välja kasvanud rektuaalsetest tantsudest iga kulmuliigutusi, ka sõrmehoid on mingi kindel tingmärk on üldjoontes kahte tüüpi tantsu, ühed on siis nagu sõjatantsust välja kasvanud ja teised Šiva naise õrnemad rituaalsed tantsud. Just need rituaalsed tantse esitas meile üks, üks üliõpilane, väga sümpaatne neiu ja tantsis meie mõiste järgi fantastiliselt professionaalsed tantsijad võrdlemisi vähe ja nemad on 15 20 aasta jooksul omandavad siis kogu selle võtete arsenali mis on india tantsus kindlaid figuure pidi olema 108, peale selle veel igasuguseid nüansse, need üle 350 käehoiu ja, ja kulmukergitus on siis india tantsus ja tants koosneb nagu sellistest üksikutest poosides tundus, nagu oleks tegemist selliste moment võtetega, nii et kogu see tantsu nagu mingite pooside hoiakute vahetamiseni sujuv vahetamine ka pidevalt oli aru saada, et mingisugune nüüd moment fikseeritud, igal hoiakul, selline stoppkaadrite järgnevus, umbes selline mulje. Taas alandoshankar tantsivad trummid. Ma unustasin ütlemata, et me nägime veel peale selle nägime teatri etendust tõelist balletietendust. 1000 tehisja see oli, see oli väga huvitav tõest, balletist, draamateosest, ooperist selline näitemäng tab päris ballett, võib-olla peaaegu polnud seal väga palju oli tantsu. Hüüdsid, on midagi väga traagilise häälega ja kõndisid seal laval ja nutsid ja ja ta päris meie mõiste järgi klassikaline ballett tantsisid rahvuslaste lausele. Ikka loeti nagu balleti alla kuumusega, väga palju oli seal. Muusika tuli kõike ja laul tuleb leida kesknii, et nad ainult liigutasid sünkroonis soid ja see natuke võõrastav. Indiasse läheksite muidugi hea meelega gaasi, kui niisugune võimalus avaneks ja võib-olla et natuke teisel kujul nii lähemalt tutvuma india kultuuris, muusikaga, Nende rahvakunstiga või niimoodi noh niimoodi ma mõtlen, nii, lausa isiklikke kontakte nende rahvakunstimeistritega ja muusikameestega sellist kontakti muidugi põgusal turismireisil tekkida ei saa. Aga või on selle asja vastu, on suur. Ja lõpulugu meile, india juttudele ilusa ja siia sobiva pealkirjaga.