Tere eesti keelest Eesti avalikus ruumis, televisioonis, arsti kabinetis, trollibussis, toidupoes ja mujal on uues keele, saatis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja ma tegelikult alustaksin ühest suve alguse uudisest, et teada saada, kas selle uudisega on kõik lõppenud, kes selle sündmusega on kõik lõppenud, kas sellel ei ole mingeid negatiivseid järelkajasid ja see on teadupärast uudis, mille püstitas Europarlamendisaadik Yana Toom sest kritiseeris eesti keeleseadust Euroopa Liidu tasandil ja sai sealt ka väikese vastukaja. Yana Toom siis nimelt ütles, et eesti keeleseadus on vastuolus Euroopa Liidu seadustega, sellepärast et meie keeleseadus on kahtlemata takistuseks nii kohalikule venekeelsele elanikkonnale kui ka Euroopa Liidu elanikele üldiselt. Mida sellest väitest arvata ja mis on siis olnud vastukajad Euroopast? Noh, kui see artikkel tuli, siis ajakirjanikud pöördusid ka minu poole ja esialgu ma andsin sellise lühikese vastuse. Et eesti keeleseadus ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus, siis Yana Toom pöördus isiklikult minu poole ja ma saatsin talle natukene pikema vastuse ja, ja põhjendasin, miks siis ma niiviisi arvam. Ja ajalooliselt on see ju nõnda, et kui Eesti hakkas ühinema või ütleme, hakati liitumisega tegelema 90.-te keskel siis see liitumise põhimõte on see, et Eesti õigusaktid mis tahes valdkonnas tuli viia kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ja alates 97.-st aastast koostas Euroopa komisjon nõndanimetatud eduraporteid, kus siis kõik erinevad valdkonnad analüüsiti väga põhjalikult läbi. Ja üks nendest valdkondadest oli ka vähemusõiguste kaitse ja demokraatia. Ja, ja selle valdkonna märksõna on Kopenhaageni kriteeriumid, et kas Eesti õigusruum vastab Kopenhaageni kriteeriumitele ja, ja keeleseaduse ja keeleseaduse nõuded analüüsiti siis nende kriteeriumide valguses läbi ja loomulikult 90.-te keskel leiti sealt mitte suuri väikseid vastuolusid üheksandail näiteks see, et meie keeleeksamite süsteem ei olnud objektiivne ja me teadsime seda ise ka korraldati nõndanimetatud kategooria eksameid, inimene läks eksamile, ta ju ise tegelikult täpselt ei teadnud, mis tasemeeksamit ta tegema läheb. Ja kui tal läks hästi, sai ta näiteks E või F kategooriatunnistuse. Kui tal läks halvasti, siis ta võis saada A või B-kategooriatunnistuse, midagi ta ikka sai muidugi nende eksamite korraldamisega. Noh, siin on väga palju juhtumeid ka vahepeal politseiga olnud, sellepärast et oli võltsinguid, oli eksaminaatorite ära ostmisi. Nii et see süsteem ei olnud objektiivne ja Euroopa komisjon tegi ettepaneku töötada välja ja rakendada objektiivne eksamisüsteem, mida eestiga tegi. Teine, millele meie tähelepanu pöörati, oli see, et meie keeleoskuse nõuded on liiga üldised. Me küll ütlesime, et eesti keelenõuded see tähendab, kui palju, mis tasemel keegi peab eesti keelt oskama. Kehtestatakse nendele, kes tööülesannete täitmisel isikutega suhtlevad, aga see isikute ring oli ebamääraselt sõnastatud. Tuntud ja Euroopa Komisjoni mõte oli see, et, et avaliku sektori töötajate keeleoskusnõuded nendega on kõik korras. Kas nad on riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud, politseinikud, piirivalvurid, päästjad, nemad jah, teavad kindlasti kõik eesti keelt oskama, aga erasektoris tuleb seda sihtgruppi piirata avalike huvidega, see tähendab seda, et ainult need erasektori töötajad, kes avalikes huvides tegutsevad tervisekaitse, tarbijakaitse, Tööohutusharidus, et ainult nendele tohib keeleoskusnõuded kehtestada ja, ja selle täienduse viis ka eesti keeleseadusesse sisse. Ja kolmas valdkond, millele Euroopa komisjon tähelepanu pööras, oli avalik teave. 1995. aastal vastu võetud keeleseadus ütles, et avalik teave on eestikeelne ja oligi kõik. Ja Euroopa Komisjoni seisukoht oli see, et jah, te võite nõuda eestikeelset teavet, aga seadusest peab tulema võimalus lisada avalikule eestikeelsele teabele ka võõrkeelset teavet ja ka selle muudatuse viis eesti keeleseadusesse sisse. Nii et 2002. aasta eduraportist võime me lugeda, et Eesti on oma keeleõiguse Euroopa Liidu põhimõtetega kooskõlla viinud. Nii et me ei takista mitte kuidagi tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidust See on tõesti üks põhivabadusi, on tööjõu vaba liikumine ja tööjõu vaba liikumist reguleerib üks juba 68. aastal vastu võetud määrus mis ütleb, et liikmesriik ei tohi teistest liikmesriikidest pärit töötajatele kehtestada mitte mingisuguseid lisanõudmisi, mis on erinevad oma liikmesriigi töötajatele esitatavatest nõuetest. Nii et kui me oma töötajatelt nõuame keele oskust mingil tasemel siis me võime sedasama keeleoskuse taset nõudega mujalt liikmesriikidest tulnud töötajatelt, nii et see on, see on võrdne. See ei ole diskrimineeriv, see on proportsionaalne. Nii et ka selles töötajate vaba liikumise osas Eesti ei riku Euroopa liidu õigust. Nii, aga mis on saanud sellest aru pärimisest, mille Yana Toom siis komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektor raadile on esitanud, et kas sealt on tulnud ka mingit arupärimist või ongi see jäänud sinnasamasse ja sellega ei enam mingeid järelkajasid. Minu jaoks see lugu lõpeb selle vastusega, mille ma saatsin Yana Toomile ja mille kohta tema avaldas minu teada ühe artikli, kus ta muu hulgas möönis, et jah, keeleinspektsiooni juhil selles mõttes on õigus, aga tal olid mõningad agad, aga Ma küll ei tea, et sealt edasi midagi oleks tulnud. Niiet et kui meie keeleõiguses oleks midagi, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, siis ei tegeleks sellega kindlasti, ütleme, Euroopa Parlamendi saadikud sellisel tasemel, vaid sellega tegeleks otseselt juba Euroopa komisjon ja tuleksid juba otseselt käsulauad meile, mida me peaksime tegema. Aga selliseid ettepanekuid tulnud ei ole. Praegu mina julgen küll öelda, et eesti keeleõigus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Siin tuleb ühte asja veel eraldi toonitada, et tegelikult Euroopa liidus on küll mitmeid ühtseid poliitikaid aga ei ole ühtset keelepoliitikat, kõik liikmesriigid töötavad välja oma riigile Optimaalse keelepoliitika ja, ja nad ei ole tihtipeale võrreldavad. Prantsusmaal on üks, Eestis on teine, Soomes on kolmas, nad kõik peavad vastama sellistele ühtsetele demokraatia põhimõtetele. Aga seal keelepoliitika rakendamine igas riigis sõltub ikkagi selle riigi olukorrast. Nii et me ei pea tegema täpselt 100 protsenti nii nagu teised teevad. Peame ikka, peame ikka iseenda peale. Tema seda, seda on tegelikult aja ajalugu näidanud kas või ütleme, rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamisel on erinevad riigid tõlgendanud raamkonventsiooni erinevalt ja neil on see õigus. Ja täpselt samamoodi on Eestil on sellised aluspõhimõtted, mis on kõigile ühtsed, aga sellised rakenduslikud nüansid, need valib iga riik ise. Aga nüüd keeleoskusest konkreetselt arstide liit nimelt on teinud väga tõsise ja väga mureliku avalduse Eesti arstide keeleoskuse kohta ja nad on öelnud oma avalduses, et riigikeele oskus peab olema arstikutseoskus. Aga paraku Eesti arstid, eriti mõnes piirkonnas, ei oska kõik riigikeelt. Minu selline kõige üldisem tõlgendus on see, et keeleoskus sellel ametialal, kus inimene peab kas klientidega või patsientidega suhtlema või avalikkusega on kindlasti kutseoskuste lahutamatu osa. Ja keeleseaduse alusel on arstidele ja meditsiiniõdedele ja teistele tervishoiu valdkonna töötajatele kehtestatud eesti keele oskuse nõue arstidel tasemel C1, mis on siis kõrgtase õdedele tasemel B2, mis on kesktase ja sellest peaks piisama. Nüüd, et meie järelevalvepraktika näitab, kui ma mõtlen siin viimase kahe-kolme aasta peale, siis igal aastal. Me kontrollime mõnesaja tervishoiutöötaja keeleoskust, kas siis kaebust alusel või varasemate kontrollide järel kontrollidena. Ja, ja siin on ikkagi sadu. Jah, ma võin öelda sadu, ma ei saa täpselt öelda, kui palju neid on, aga sadu arste, kelle keeleoskus on ebapiisav, ma ei saa öelda, et on null keele oskusega arste. Aga on väga palju neid, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele, see tähendab, et ei vastad C1 tasemele. Ja enamik nendest arstidest on saanud hariduse Eestis Tartu Ülikooli, Tartu Ülikoolis. Või on siis saanud hariduse mujal ja on Eestis väga kaua elanud 10 20 30 rohkem astet. Et kõige rohkem on neid. Aga on ka neid, kes on nii-öelda kolmandatest riikidest tulnud, kolmandad riigid on need riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Näiteks Venemaa, Ukraina, Valgevene ja juba umbes 10 aastat tagasi tekkis nende kolmandate riikide arstidega selline probleem et kuna meie oma arstid kipuvad minema teistesse riikidesse tööle, siis oli vaja leida nendele asendajaid. Ja loomulikult nendes piirkondades, kus rohkem inimesi räägivad vene keelt on ju Venemaalt Valgevenest, Ukrainast pärit arstid täiesti teretulnud. Ja, ja minu jaoks on siin probleem see, et need keelenõuded, mis on keeleseaduse alusel kehtestatud hakkavad nende arstide suhtes kehtima sellest hetkest, kui ta oma kabinetis tööd tegema hakkab, kui ta hakkab inimesi vastu võtma. Sel hetkel, kui ta taotleb tegevusluba arstina talle Eesti seaduste kohaselt ei öelda et ta peab eesti keelt oskama. Kui vaadata neid dokumente, mille siis kolmandast riigist või mujalt riikidest pärit arst peab esitama selleks et Eestis arstina tegutsema hakata, siis oma keeleoskust ta tõendama ei pea. Ja praktikas näeb see välja niiviisi, et Eesti riik annab talle õiguse arstina tegutseda tema arstidiplomi alusel. Ja kui ta hakkab arstina tööle juba reaalselt ja tuleb patsient, kes vene keelt ei oska ja esitab keeleinspektsioonile kaebuse, siis riik teise käega tuleb ja ütleb, et sa pead eesti keelt oskama. Aga arst ütleb, mulle ei öeldud. Ma ei teadnud. Ja, ja see ongi see vastuolu, mida mina siin näen kõige suuremana. Ja selle probleemi lahendus oleks see et neid arste, kes meile kolmandates riikides tulevad, tuleks enne seda taotlemise protseduurid teavitada sellest, et meil on keeleoskuse nõue, see on C1 tasemel. Ja, ja meil on siis võimalus mitu erinevat võimalust kas nõuda enne tegevusloa andmist enne tervishoiutöötajate registrisse kandmist juba seda, et tal peab see keeleoskus olemas olema, nii nagu näiteks Põhjamaades tehakse, seda ei saa enne praktiseerima hakata, enne, kui tal on keeleoskus olemas. Kui meil on tõesti neid arste väga vaja ja ilmselt on, siis on teine võimalus, on natukene paindlikum võimalus. Ta asub eesti keelt õppima sellises keeleõppefirmas, kellel on tegevusluba. Ja ta tõendab, et ta õpib eesti keelt ja tema tööandja vastutab selle eest, et õpib. Aga mingil juhul ei tohiks see olla niiviisi, et inimene, ta võib töötada mitu aastat niiviisi, et tal ei ole eestlastest patsiente. Aga ühel päeval tuleb ja ta ütleb, ma olen kolm aastat töötanud, mul ei ole keegi öelnud, et ma pean eesti keelt oskama. Nii et nii et siin on see vastuolu ja tööandja praeguse keeleseaduse järgi tööandja vastutab selle eest, et inimene oskaks eesti keelt, aga tööandjal on see ka väga raske, kui, kui riik ei, ei teavitanud ta seda tegevusloa taotlejad sellest, et meil selline nõue on. Nii et, et see, et, et arstid ütlevad, et eesti keele oskus on kutseoskuste lahutamatu osa, see tõesti nii on, aga see tuleks teatavaks teha sellele Eestisse tulla soovimale arstile, enne kui ta tööle hakkab pärast ja mitte keeleinspektsiooni nii-öelda järelevalvemeetmetega ei peaks seda ütlema, vaid seda peaks ütlema enne. Ja, ja see olekski minu ettepanek, et, et need keeleoskuse nõuded tuleks enne teatavaks teha ja nende dokumentide hulgas, mis välismaalt Eestisse tulev arst esitab, peaks olema ka kas keeleoskuse tunnistus või tõend, vähemalt selle kohta, et ta õpib vastava taseme kursustel. Mis te arvate, kas sealt endistest nõukogude liiduvabariikidest tulijaid jääks vähemaks, kui nad saaksid enne need keelenõuded teada? No nii nagu tegelikult ju Tartu Ülikooli tudengid arstitudengid praegu õpivad soome ja rootsi keelt, et hiljem minna Soome ja Rootsi tööle. Noh, kui mõelda nüüd millist keelt oleks kergem õppida näiteks Venemaalt pärit arstil, siis võib-olla on tal isegi soome keelt natukene kergem õppida. Ma mõtlen, kui ma ise olen soome keelt üsna palju õppinud ja võrdlen seda eesti keelega, siis minu meelest eesti keele grammatikas on rohkem selliseid erandeid soome keele grammatika rohkem süsteemsem, et kui kui ma nii-öelda noh, vaatan neid keeli, siis ma ütleks, et võib-olla tõesti on soome keelt lihtsam õppida. Samal ajal Soomes ei ole sellist noh, ütleme Venemaalt pärit arstile, sellist kodust keskkonda nagu tegelikult on Ida-Virumaal, sest suurema osa oma tööst saab ta ära teha vene keeles. Nii et ma arvan, et neid arste ei jää vähemaks ja teiselt poolt ma arvan ka, et neid arste on meil väga vaja. Me ei saa öelda, et me ei võta neid, aga me lihtsalt peame seda tegema õiglaselt, õiglaselt, nende arstide seisukohalt ja õiglaselt patsiendi seisukohalt, sest noh, ühtepidi võib öelda küll, et Ida-Virumaal suurem osa inimesi räägivad vene keeles olla venekeelne arst, aga ka üks eestikeelne patsient vajab eestikeelse tähelepanu. Ja arsti juures arstiabi saamise juures on see keeleoskus ikka eriti oluline, sest kui siin arst ja patsient teineteisest mööda räägivad, siis sellel võivad olla ka ju halvad tagajärjed. Sellel võivad olla halvad tagajärjed ja tihtipeale tehakse nalja tahetega, ei, arst ravib oma teadmistega, et mis see keeleoskus siin loeb, aga see, mida patsient oma noh, endale teadaolevate sümptomite kohta ütleb, see on ju arstile aluseks näiteks diagnoosi panemisel ravi määramisel. Nii et see on igal juhul äärmiselt oluline ja seesama puudutab tegelikult ka apteekrid proviisorid ja muide ka veterinaararste. Sellepärast et loomulikult, kui, kui hakkas kehtima nõue, et veterinaararst peab peab oskama eesti keelt, siis jällegi visati nalja, et kas meie sead, hobused ja lambad siis oskavad eesti keelt. No ei oska suure tõenäosusega sellele väga andekas loom olema, kes oskab, aga selle looma omanik on jälginud seda looma, ta teab, mis temaga on toimunud ja ta peab suutma seda arstile seletada, arst peab sellest aru saama. Nii et igal juhul see eesti keele oskus on äärmiselt oluline. Ja, ja seetõttu tuleks neid õigusakte natukene kohendada. Ja, ja ma arvan, et see ei tähenda seda, et nad arstid jätavad tulemata. Siin on selliseid juhtumeid, kus kus jah, meil, Ida-Virumaa inspektor ütles, et enne Eestisse tulekut Moskvast pärit arst hakkas eesti keelt õppima ja kui ta siia tuli, kui ta hakkas praktiseerima, oli tal B2 tase juba olemas. Ja tal oli motivatsioon. Ja, ja tema teadis, et eesti keelt on vaja ja ta tegi selle asja endale selgeks. Ja siis vist isegi oli niiviisi, et teised kolleegid, kes siis olid pikka aega Eestis töötanud, arstid olid isegi pahased, et näed, kus on pugeja, et nüüd on eesti keele ära õppinud. Et selliseid, selliseid juhtumeid on ka, et arstid on suhteliselt nutikad inimesed ja kui nad on suutnud endale ma ei tea, mitusada 600 luud ladina keeles selgeks õppida, siis ma arvan, eesti keele õppimine ei ole väga raske, aga küsimus on teavitamises ja selles selles korraldamises ja kindlasti meil on piisavalt keeleõppefirmasid, kes oleksid nõus nendega tegelema. Teistesse ametitesse meil tulijaid ei ole. Vähemalt vene keeleruumist ütleme trollijuhtideks tuletõrje öeldakse ei tule. Trollijuhte tuletõrjujaid, neid ju on meil endalgi ja trollijuhtide trammi- ja bussi juhtida eesti keele oskusega me oleme ka aastaid tegelenud ja sealgi on kirjas niiviisi, et tööandja vastutab selle eest, et need töötajad oskaksid ja keeleinflatsioon on siin erinevatel aastatel lausa sadade kaupa neid trolli, trammi ja bussijuhte kontrollinud ettekirjutused on tehtud ja noh, töö käib, ei ole praegu loomulikult niiviisi, et kõik ühistranspordi juhid oskaksid B1 tasemel eesti keelt, nii nagu on nõutud, aga tasapisi läheb ka seal asi paremaks ja palju sõltub palgast. Täpselt sama kehtib ju ka kaupluste kohta. Müüjad õpivad kenasti eesti keelt. Aga kui neil on eesti keel selge, siis nad kipuvad sealt ära minema või lähevad teistesse kauplusekettidesse, kus makstakse rohkem. Nii et on mõni kauplusekett, kes maksab vähem palka, me teeme seal ettekirjutused ära, õpitakse ära ja minnakse minema ja asemele tulevad jälle keeleoskamatud. Nii et hästi palju sõltub ka sellest tegelikult uuele palka makstakse. Et tegelikult on meie eesti keeleruumis siin Eestimaal olukord hakanud minema ikkagi ülesmäge. Et suhtumine eesti keeles on, on muutunud. Ütleme, kui mina nüüd vaatan oma oma keeleametnikku, 20 aastase ajalugu, siis tasapisi, aga järjekindlalt võib-olla välja arvatud avaliku teabe ja reklaami valdkonnas, kus meil on kus meil on ikka veel neid samu probleeme, mis meil, millega me võitlesime 90.-te alguses. Aga keel on muutunud. Aga uusi probleeme tuleb juurde. Meil on praegu siin palju pahandust tekitanud küsimus pagulastest pagulaste lõimumisest enne kui pagulased kohalgi on, mis on ju tegelikult mõnes mõttes õige või kindlasti õige, et need asjad tuleb enne selgeks. Äkki ta üks küsimusi ongi eesti keeleküsimus, kas keeleinspektsioonil on mingi roll selles protsessis, kuidas pagulased keeleliselt lõimuvad? Otseselt ei ole aga kaudselt küll sellepärast, et, et alates selle aasta esimesest juulist kontrollib keeleinspektsioon ka keeleõpe firmade kvaliteeti, me vaatame üle tegevuslubade taotlejate õppekavad, õppematerjalide loetelu ja õpetajate kvalifikatsiooni, see tähendab seda, et esimeseks juuliks 2016 peaksid nii-öelda keeleõppeturul tegutsema. Ainult need keelefirmad. Küsimus on siis nendes, kes valmistavad töötajaid ette tasemeeksamiks. Et need firmad vastavad kvaliteedinõuetele, mis on, mis on seadusega kehtestatud, seal on üks pool ja teine pool on see, et kõik need töötajad. Meie ju ei tea, kas tegemist on pagulasega, kas tegemist on mõne kolmanda riigi kodanikuga või eesti kodanikuga. Kui ta on supermarketi kassas, siis meie ei vaata tema staatust, vaid kui ta töötab seal kassas siis ta peab eesti keelt oskama. Ja, ja see on, ütleme selline. Esimene nii-öelda tööellu sisenemise tase on kaubandus- ja teeninduset. Kui me käime mööda Euroopat ringi siis kolmandatest riikidest pärit töötajad mis tahes erineva staatusega on nad siis pagulased või immigrandid töötavad esialgu üldjuhul kaubanduse teeninduse valdkonnas ja seal on selline peaaegu kõige madalam keeleoskuse taset B üks. Ja loomulikult seda kontrollima, nii et kui nad tulevad kaubandusse ja teenindusse, siis võib juhtuda, et nad puutuvad kokku keeleinspektoriga kes siis, kui nad keeles oskust piisavalt ei tõenda, ettekirjutuse nõuab eksami sooritamist ja nii edasi, aga otseselt me selle lõimumise küsimusega ei tegele, ainult nii-öelda järelevalve käigus. Sellel nädalal alustas tööd ETV pluss ehk siis võõrkeelne telekanal ja enne selle töö alustamist oli palju juttu ka sellest, et telesaadetele peavad olema eestikeelsed tõlked. Kas inspektsioon on juba jälginud seda kanalit? Selle pilguga inspektsioon kohtus rahvusringhäälingujuhtidega enne ja, ja me rääkisime sel teemal ja härra Margus Allikmaa küll kinnitas, et tõlked pannakse, kas siis subtiitrid täna või peale loetuna, et seadust täidetakse, aga siin on nüüd üks väga huvitav nüanss, mis hakkab välja tulema praegu üle Eesti. On see, et me oleme ju üle läinud digi-TV-le. Ja selle subtiitrite ja tõlgete nii-öelda seadistamisega on inimestel väga palju probleeme, meil on tulnud kaebusi näiteks Viljandist. Mitmed inimesed ei näe subtiitreid, et milles asi ja just nimelt viidatakse rahvusringhäälingule ja siis lõpuks on selgunud, et tegelikult on siis selle teenusepakkuja poolt antud üks pulti ja puldi peal on üks nupp, kuhu tuleb vajutada, et need subtiitrid sinna manada või sissetõlge saada mõnelt teiselt teiselt kanalilt juurde. Nii et minu esimene soovitus on see, et kindlasti mitte kahtlustada, et rahvusringhääling seda tõlget ei taga vaid pöörduda oma teenusepakkuja poole ja küsida nõu, et kuidas sa tõlge sinna saada, sellepärast et selliseid juhtumeid, kus tõlget ei oleks rahvusringhäälingul telesaadete puhul Need on üliharva ette tulnud üliharva. Ja siis on ka niiviisi kohe-kohe vabandus tekkinud, et kas siis on see subtiitrite masinad rikkis ja palume vabandust ja nii et nii et tõlge tagatakse, selline lubadus on aga, aga lihtsalt inimesed peavad oma oma pulte pulte paremini kasutama õppima, et täitsa tõlge sinna saada. Tegelikult on mul üleeilsest õhtust hoopis teine näide, vaatasin ETV plussi õhtust meelelahutussaadet ja seal. Saatejuht seletas vaatajatele, et kui te tahate kuulata neid vene keeles, siis vaadake oma pulti ja keerake sealt peale loetud tekst maha. Nii et digitee vee annab väga palju erinevaid võimalusi aga kui me nüüd räägime täpsemalt sellest keeleseaduse nõuded võõrkeelsetele telesaadetele siis see on keeleseaduse paragrahv 18. Ja see ütleb niiviisi, et audiovisuaalse teose, sealhulgas saate reklaami avalikule esitamisele edastamisel tagab teenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Aga see ei tähenda kogu võõrkeelset saadet tulva, mis meile nii oma kanalites kui taevakanalitest tuleb. Lõige kaks ütleb, eestikeelset tõlget ei nõuta keeleõppesaadete vahetult taas edastatavate saadete. See on siis see, mis neil satelliidikanalitelt tuleb otse sisse. Meie teenusepakkujad, näiteks Elion või Starman võib meile televiisorist tuua 160 erinevat kanalit kogu maailmast. Me ei saa eeldada, et see kõik ära tõlgitakse. Nii et kui on tegemist vahetult taas edastatavate saadetega siis seal ei pea tõlget olema. Ja omatoodetud võõrkeelsete uudistediktoriteksti otsesaadete puhul. Nii et kui on omatoodetud võõrkeelsed uudised selles samas ETV pluss siis ehk siis venekeelne, aktuaalne kaamera, aktuaalne kaamera tähendab omakeelsete võõrkeelset uudistediktoritekst, see on see, mis otsestuudios tuleb need saatelõigud, mis seal on, need on enne ette valmistatud ja kui see on enne ette valmistatud, siis seal peavad subtiitrid või tõlga juures olema. Ja siis otsesaadete puhul ja nüüd on veel seaduses määratletud, kui palju seda diktoriteksti otsesaateid võib ilma tõlketa olla. Nimetatud eestikeelse tõrketa võõrkeelset uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada kümmet protsenti nädala oma toodangu mahus, nii et siin kasemäär ja kui see läheb üle selle, siis sellel peab juba tõlge olema. Aga kui saade läheb kordusesse sedasama venekeelne AK või, või mingi muu saade läheb kordusesse õhtul näiteks, siis seal peab juba tõlge olema, sest siis ta ei ole enam otsa saada. Nii et noh, seaduses on üks üsna täpselt määratletud ja meil on tulnud üsna palju kaebusi just nimelt nende erinevate taevakanalite kohta, mida meile antakse ja mida me noh, mingi raha eest võime endale televiisoris ja saada no sisuliselt kuitahes palju. Nii et nende puhul on tõesti nii, et kui see on vahetult taas edastatavate ehk satelliidi kaudu tuleb mingi ameerika kanal või kuskilt ma ei tea, mida iganes me näeme Ukraina, Valgevene televisiooni, siis loomulikult me ei saa nõuda teenuse osutaja Eestist tõlgiks ära kogu näiteks Ukraina televisiooni kava meile. Et seda ei saa, aga seadus üsna täpselt määratleb, mis mahus võivad meie omaned, otsesaateid ja uudistesaated olla ilmadolkad. Kui me jätame need kõrvale need subtiitrid ja pealeloetud tõlke siis kui palju võiks või peaks ETV plussis eesti keel kõlama? Selles mõttes, et rahvad on erinevad, ühed armastavad peale lugemist, teised subtiitreid, eestlased eelistavad subtiitreid, suured rahvad tavaliselt peale lugemist. Aga siis eesti keel võiks ju ka kõlada. Eesti keel võiks kõlada ja näiteks ma usun, et Eesti riigiametnikud, avaliku elu tegelased tegelikult, kui nad ETV pluss siis esinaad, nad võiksid esineda eesti keeles. Ka venekeelses telejaamast. Võiksid minu meelest selles ei oleks mitte midagi katki, sellepärast et suudetakse ju väga kenasti väga kenasti tõlkida, ma olen näinud nii Ringvaates kui televisioonis näiteks on käinud võõrkeelt kõnelevad inimesed ja käigu pealt kenasti eesti keelde tõlgitud, ma kuulen mõlemad. Ma kuulan võõrkeelset teksti ja ma kuulen eestikeelseteks. Ja, ja teine asi on muidugi see, et eestlased on huvitaval kombel harjunud subtiitrite kaudu ka keelt õppima. Ja, ja ma arvan, et Eesti muukeelsed inimesed on selle eestitavaga lugeda subtiitreid juba päris hästi ära harjunud. Nii et kui venekeelsel saatel on eestikeelsed subtiitrid all, siis ma arvan, keeleõppe seisukohalt ja selle keelekeskkonna seisukohalt on see väga-väga oluline. Et see, see annab sellisele noh, seda on võib-olla selles kontekstis isegi vale öelda, aga sellel meie lõimumispoliitikale tegelikult päris hea mitu punkti juurde. Kui tegelikult venekeelne inimene vaatab omakeelset Meie oma venekeelset saadet ja seal all on eestikeelsed subtiitrid, mida ta saab ka vajadusel jälgida ja soovi kõrval sealt midagi meelde jätta, nii et see, see laiendab tema eesti keelekeskkond. Kasu on mõlemapoolne eestlasele vene keele meeldetuletamine või või ülekordamine või harjutamine ja venelasele eesti keel on kindlasti. Aitäh Ilmar Tomusk. Keelesaade on lõppenud kõike head.